Hirmu apellatsioonid sotsiaal reklaamkampaaniates 21. sajandil (0)

Tallinna Ülikool
Suhtekorraldus
Sander Mets
Hirmu apellatsioonid sotsiaal reklaamkampaaniates 21. sajandil
Referaat

Juhendaja : Arko Olesk
Tallinn 2016

Sisukord

Sissejuhatus 2
Hirm kui tähelepanu köide 3
Sotsiaalreklaami kampaaniate tulemuslikkus 4
Kasutatud kirjandus 5

Sissejuhatus

Kuna tänapäeva ühiskonnas on reklaamindus tohutult massiline ning seda esineb igal pool, siis massist välja paistmine on raskendatud. Selgesti saab midagi tajuda siis, kui tähelepanu on kontsentreeritud, objektile suunatud ( Bachmann , 2005). Sotsiaalreklaamidel on enamasti ülesandeks muuta inimeste käitumist, kuid et seda teha, on vaja pikemat tähelepanu kui kommertsreklaamidel, mille ülesanneteks on müüa. Kuna sotsiaalreklaamidel on sihtrühmi väga palju ning neid reklaamida tõhusalt kindlale sihtrühmale on suur katsumus . Seetõttu on selliste kampaaniate tulemused tohutult varieeruvad ning nende mõju saab näha alles mitme aasta pärast peale statistilisi uuringuid ja küsitlusi.

Hirm kui tähelepanu köide

Hirm on inimestel ürgne instinkt ning see on tähelepanuga kõvasti seotud. Hea reklaamteade oskab kasutada väliseid (objekti intensiivsus, kontrast ja ootamatus) ja sisemisi tähelepanu tegureid (hoiakud, seisund ja huvi) ning kuna tähelepanu maht on piiratud, on hirmu või kõhedust tekitav teade või pilt väga efektiivne tähelepanu köitmiseks (Bachmann, 2005).
Hirmu ja šoki emotsioone kasutatakse eelkõige sotsiaalsetes reklaamides . Hirmu emotsioonid on vahend, mille abil veenatakse publikut, et nende käitumine võib esile kutsuda negatiivse psühholoogilise, füüsilise või vaimse tagajärje. Tüüpilises liiklusohutuse reklaamis presenteeritakse negatiivseid tagajärgi, nagu näiteks juhi moondunud surnukeha autovrakis, ning kinnitatakse vaatajale, et nad võivad sattuda taolisesse situatsiooni kui nad ületavad kiirust (Rankla, 2015). Teine hea näide on suitsupakkidel olevad võikad pildid suitsetamisest tekkinud kasvajatest või infarktidest. Väga tähtis on veel teada sihtrühma ning osata seda neile reklaamida. Kui sa näitad jalakäijale poe uksel silti „Hoia piirkiirust!“, siis see ei tekita temas mingit emotsiooni. Samas kui värskelt alustanud suitsetaja tõmbab suitsupakist, millel on moondunud kopsudest pilt, suitsu, siis tema peas tekivad negatiivsed emotsioonid ja hirm.

Sotsiaalreklaami kampaaniate tulemuslikkus

Sellistel kampaaniatel on tulemuslikkus tihtipeale väga kõikuv, sest sihtgrupid ja nende kättesaadavus varieerub drastiliselt. Enamasti nad siiski publiku hoiakut ei muuda, sellepärast, et inimesed ei arva ennast sihtrühma kuuluvaks ning statistika andmeid vaadeldes ei esine suuri tõuse ega lange. Näiteks liiklusõnnetuste arv ja nendes hukkunute arv on olnud 5 aastat stabiilne (201-2015) (Maanteamet, 2016 ). Muidugi on ka neid kampaaniaid, mis on inimesi mõjutanud ja millel on reaalne statistiline efekt. Näiteks suitsetajate protsent Eesti elanikkonnast kahaneb iga aasta tänu sotsiaalreklaamidele ja arusaamadele. 2012. aastal oli meestest igapäevasuitsetajaid 36,2% eesti elanikkonast, 2014. aastal 31,4% – langus 4,8%. Naiste seas on suitsetamislevimuse langustendents samal ajavahemikul tunduvalt väiksem (vastavalt 18,3% ja 15,8%, langus 2,5%). Väiksem on see sellepärast, et Eestis on kaks korda vähem naisi kui mehi, kes suitsetavad ( Terviseinfo , 2016).

Kasutatud kirjandus

Bachmann, T. (2005). Reklaamipsühholoogia. Tallinn: AS Kirjastus OÜ.
Maanteamet. (26. 10 2016. a.). www.mnt.ee. Allikas: Maanteamet: https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/liiklusonnetuste-statistika
Rankla, A. (2015). www.etera.ee. Allikas: Hirmu apellatsioonid eesti maanteameti reklaamikampaanias "piirkiirusel on põhjus".: http://www.etera.ee/zoom/12098/view?page=1&p=separate&view=0,655,2481,2172
Terviseinfo. (06. Aprill 2016. a.). www.terviseinfo.ee. Allikas: Terviseinfo veebisait: http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/tubakas/tubakatarvitamine/tubakatarvitamisest-eestis