Kesk- ja Lõuna-Ameerika kõrgkultuuride areng Inkad Koostas: Merilyn Meeder Asukoht Andid. Lõuna-Ameerikas. Lõuna- Ameerika läänerannik. Colombia, Peruu, Ecuador, Tsiili ja Argentiina. Aeg Elasid umbes 12. sajandist kuni 16. sajandi keskpaigani Viimane inkade linnus vallutati hispaanlaste poolt aastal 1572 Ühiskond Riigikeeleks oli ketsua keel. 1527. aastaks oli populatsioon umbes 20 miljonit Juhtimisvorm: Monarhia Ülemvalitseja tiitel oli Sapa Inka - "Püha Inka", teda peeti päikesejumal Inti otseseks järeltulijaks. Sapa Inca · 14381471 Pachacuti · 14711493 Túpac Inca Yupanqui · 14931527 Huayna Capac · 15271532 Huáscar · 15321533 Atahualpa Pildil: Inkade riigi
Nad ehitasid püramiide ja templeid, kus ohverdasid vallutatud linnadest võetud vange. Preestrid tapsid lahingutes vangid altaril. Nad lõikasid ohvri rinnast välja veel tuksuva südame, kasutades selleks üliteravast kivist valmistatud tseremoniaalseid nuge. Ohvri verega kallati üle jumalate kujud. Jumalad olid nt Huitzilopochtl (sõja- ja päikesejumal), Quetzalcoatl (tarkusejumal), Tezcatlipoca (saatusejumal), Xipe Totec (kannatuste jumal) jne. Inkad 8 Aastatel 1438 1535 valitsesid inkad tohutu suurt ning hästi organiseeritud impeeriumit, mis ulatus Andidest Lõuna-Ameerikani. Nende põhiline ajalugu algas umbes 13 sajandi keskpaigas, kui nad rajasid Peruu kiltmaale oma asula Cuzco, mis aga tugevnes 15. sajandiks kõvasti ja oli siis juba inkade linnriigi keskus. Kõiki lähedalasuvaid hõime alistades lõid inkad Tahuantinsuyu riigi, mille pealinnaks oli Cuzco. On olemas ka pärimus, mille
Inkad Inkad olid vana Ameerika põlisrahvas, kes elasid LõunaAmeerikas Andides umbes 1200. aastast kuni 16. sajandi keskpaigani. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi, mille keskuseks oli Cuzco. Nende riigikeeleks oli ketsua keel, mille nad tõid endaga kaasa vallutatud aladelt. Legendi järgi rajas nende asula päikesepoeg Manco Capac. Inkade impeeriumi hiilgeajale eelnes mitme teise Andide kultuuri areng. Neist kultuuridest ei ole jäänud kirjalikke ülestähendusi: kõik teadmised nende kohta tulenevad nende arhitektuuri, keraamika ja haudade uurimisest. Arheoloogid on kindlaks teinud erinevad arenguperioodid, mis tipnevad inkade riigiga. Esimesed kultuurid kujunesid välja umbes 1800. a eKr. Sellest alates kuni inkade esilekerkimiseni 15
(vb 13 saj algusest, kokku max 300 a). Tglt Peru tsivilisatsiooni vanus u 1500 eKr. Sellest on alguse saanud sellised kultuurid nagu cotosh ja charir. Alustame sündmustest, mis said alguse 10. sajandil. Hõimud jõudsin andidesse ja moodustasid seal linnriike. Ketsuad indiaanlased. Cuzco (ind k ,,naba") linnriik. Saavutas juhtiva positsiooni. Hakati kutsuma maailma nabaks. Linna enda nimi tähendab nelja ilmakaart Tahuantinsuyu. Selle riigi aristrokraatiat nimetati inkadeks. Muide inkad pole rahvas, etnos, nad on ühiskonnakihi nimetus. See nimetus muutus ajapikku valitseva klassi üldnimeks. 1438. a kohtus tookordne inkade kuningas mägirahvaga chankadega ja saavutas otsustava võidu. Sellega haaras kun enda alla peruu alad ja nii tekkis u kolmveerand saj jooksul hiigelriik, mis ulatus Lõuna-Equadorist Tsiili põhjaossa. Selles riigis elas u 15 mln inimest. Pindala u 2,75 mln km2. pealinnas resideeris keiser. Keisri tiitel oli sapa-inca. Temale allus amtnike aparaat
Vulkaanid purskavad ja maavärinad raputavad mõnikord nii vägivaldselt, et linnad varisevad kokku. Lõuna-ja Kesk- Ameerika alal tekkisid mitmed suured tsivilisatsioonid. Täna hõlmab maaala 21. riiki. Selle maa mütoloogias on juttu üleujutustest ja tulekahjudest, kohutavatest koletistest ning mitmetest jumalatest ja jumalannadest, kes on kadedad ja lahked, kurjad ja ülbed. Mõned võivad olla vaheldumisi lahked ja kurjad, mõned on nii suured, et neil on mitu nime. Lõuna-Ameerikas nägi inka kosmost kui kolme kontsentrilist sfääri - minevikku, olevikku ja tulevikku. Inimesed said shamaani abiga, kes oli vahendajaks elanikele, õppida minevikust ja tulevikust, sest need olid alati kättesaadavad. Minevik ja tulevik ühinevad Kesk-Ameerikas praegusega; tulevikku oli võimalik muuta minnes minevikus tagasi. Kesk-Ameerikas oli kasutuses kaks või kolm kalendrit, millest igaüks töötas erinevas tsüklis.
see oli asustatud veel 1440. aasta paiku. Kõigil neljal trepil oli 91 astet. Koos templiukse ees oleva astmegandsid need kokku 365 päevade arvu maiade aastas. Asteegid Viimase Ameerika põlistsivilisatsiooni lõid Mehhikos rohkem kui seitsesada aastat tagasi asteegid(1350- 1521 a pKr). Nad olid rändhõim, kes jõudis Mehhiko orgu 13. sajandil. Umbes 1430ndatel aastatel alustati riigi laiendamist, eesotsas selleaegne valitseja Itzcoatl. 1500. aastaks kuulus asteekidele mehhiko suurim impeerium. Asteekide kultuur on saanu palju mõjutada samas piirkonnas elanud rahvaste omast olmeegidest ja tolteegidest. Nagu teised hõimud, kummardasid ka nemad palju erinevaid jumalaid näiteks Huitzilopochtl (sõja- ja päikesejumal), Quetzalcoatl (tarkusejumal), Tezcatlipoca (saatusejumal), Xipe Totec (kannatuste jumal) jne. Usuti, et kui nad ei too sõja-ja päikesejumal Huitzilopochtlile inimohvreid, saabub maailma lõpp. Asteegid ehitasid püramiide ja templeid, kus ohverdati vallutatud
Nad kasvatasid põhiliselt maisi ja ube. Nad elasid koobastes ja avatud laagriplatsidel. Hiljem hakkasid nad koonduma väikestesse küladesse, mis asusid rannikualadel Olmeci tsivilisatsiooni algul, hiljem said küladest suuremad linnad. Igas linnas olid templid. Maajade keel arenes ja aastaks 700 eKr arenes Maajadel välja kiri. Aastaks 400 eKr hakkasid Maajad tegema kalendrit, mis oli kivist. Aastaks 300 eKr kujunes Maajadel välja klassi süsteem kuhu kuulusid kuningad, aadlikud jne. Aastaks 100 eKr kujunesid Maajadel välja suured linnad. Asustati Teotihuacáni nimeline linn, millest kujunes terve Maajade kultuuri, usu ja kaubavahetuse keskus sadadeks aastateks. Aastal 100 oli Olmeci tsivilisatsiooni allakäik. Aastal 500 sai suurimaks Maia linnaks Tikal. Tikalisse migreerusid ka Teotihuacáni linna elanikud, kui nende linn 600. aastal hävines teadmata põhjustel. Aastal 751 katkesid Maajade liitlassuhted ja kaubavahetus teed.
Vana-Ameerika kunst Sissejuhatus · Asustati inimeste poolt 17 000 aastat tagasi · Suurelt osalt elasid põliselanikud kiviajatasemel kui Kolumbus sinna jõudis · Vanim kultuurrahvas olid olmeegid · Olmeegid pärandasid oma kultuuri edasi teistele Ameerika kultuuridele · Mehhiklased ja inkad hindasid ilu ja kunsti kõrgelt · nad uskusid, et "lilled ja laulud" on elamise peamiseks mõtteks · Hispaanlased käitusid barbaritena hävitades põlisrahvaste kultuuri Olmeegid · Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga · Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a · Leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud Olmeegi mask riigi ja ehitasid esimesed linnad
Tõlge Peruust nr 8 ning lisamaterjal Inkade monarhid Inkade ajalugu, või pigem traditsioon, nagu me seda dokumentaalse tõendusmaterjali enneolematu puuduse pärast kutsuma peame, räägib üheteistkümnest monarhist Manco Ccapac'ist Huaina Ccapaci'ni, kes surid natuke enne Hispaania vallutust. Need monarhid valitsesid kokku umbes 350 aastat. Nende pealikute valitsemise kohta olid olemas parimad tõendid, sest nende mumifitseeritud kehad säilitati suures Päikesetemplis Cuzcos, mida on eelnevalt juba kirjeldatud. Seal said nad sama igapäevast hoolitsust kui siis, kui nad veel elasid. Nende laamade ja orjade karjad usuti veel neile monarhidele kuuluvat ning toit ja jook
taanduma ning esile kerkivad ratsaväed. Mesopotaamias hakkavad domineerima suurriigid (nt Eelam, Assüüria, Mari, Babüloonia). Püsima jäävad Põhja-Mesopotaamias Assüüria ja Lõuna-Mesopotaamias Babüloonia. Mõlmad olid etniliselt semiidid, mõlema riigi kultuurkeel oli akkadi keel (küll eri murded), kasutati kiilkirja. Austasid paljuski sama panteoni, olid samad traditsioonid. Tähtsamad erinevused panteonides olid peajumalad: Assur ja Marduk. Riigid püsivad kuini Pärsia impeerium nad 6. sajandi keskel alistab. Semiidi elanikkond elas ka Vahemere idarannikul Kaananis. Seal toimus sel perioodil otsustav areng tähestikkirja poole (ka seal tunti muidugi kiilkirja). Kujunes kaks kirja: 1) Põhja-Kaananis nn Ugariti tähestik (oli väga kiilkirjapõhine visuaalselt, kirjutustehnika oli sama puupulgakesega savitahvlile. Kasutai vaid Ugariti linnriigis. Ugariti tähstikus on
päeva. Teiseks kalendriks oli päikesekalender aastapikkusega 365 päeva. Erinevate kalendrite alguspäevad langesid kokku iga 52 aasta järel, mistõttu 52-aastal tsüklil oli maiade jaoks väga suur tähtsus. 7 Google.com 7 ASTEEKIDE KULTUUR 1350- 1521 a pKr Asteekide kultuur oli Mesoameerika viimane suur Kolumbuse-eelne kultuur. Nende impeerium oli suur. Selle moodustasid Texcoco järve ümbruse tuumikalast ja vallutatud maadest. Viimaste elanikud allusid rangele ja kurnavale andamikohustusele. Riiki juhtis piiramatu võimuga kuningas. Asteekidel oli mõjukas sõjavägi ning kasutati ka orjatööd. Asteekide pealinnaks oli Tenochtitlan, mis asetses Texcoco järve saarel ja oli ühendatud maismaaga kolme sirge tammi kaudu. Asteekidel olid tähtsal kohal rituaalid ning jumalatele ohverdamine
keskpaigast e.m.a., algselt veedade keeles) Veedade keel esimene india keel Sanskrit maailma esimene tehiskeel (sanskrit - tähendab kokku tehtud) Veedad sisaldavad palveid, loitse, hümne, mis pühendatud väga erinevatele jumalatele Veedade ajastu panteonis suur osa jumalaid hinduismis Veedade panteonis domineerivad meesjumalad, seostatakse loodusjõududega Agni tulejumal, kolme näoga, tuleleegikroon peas, ohvrituli, teda austati kui jumalate ja inimeste vahendajat Surya Päikesejumal, 5 ratsuga, igal ehtel oma tähendus (sanskriti keeles täh. Päike) Soma- kuujumal Nitra päevajumal, lõvi seljas, päiksekiirtega, Vayu tuulejumal [Kamasutra armastuseõpetus Indiast pärit! (Poosid kivisse raiutud Indias...)] Parjanya vihmajumal Rudra tormi- ja välgujumal Yama surmajumal Kama armastusjumalanna Dyaus Pitar taevajumal, ürg Indo-Euroopa taevajumal (vastaks kreeka Zeusile) Deiwos taevas (indo-euroopa keeles) 3000 e.m.a
savianumad. Moche Päikesepüramiid Kuldvaas Chimust Teise aastatuhande alguseks oli kultuurikese nihkunud Andide kõrgmäestikku, esmalt Titicaca järve piirkonda praeguse Peruu ja Boliivia piiril. Mõnevõrra mõistatuslikuna kõrguvad järve kallastel Tiahuanaco (Tiwanaku) linna varemed. Kes selle muljetavaldava keeruka kompleksi rajas, pole teada. Pärast hiilgeaega 4.10. sajandil jäeti linn millegipärast täiesti maha ja alles inkad hakkasid seda sajandite pärast pühamuna kasutama. Tuntuimad mälestised Tiahuanacos on Päikesevärav, rituaalne õu ning Päikese ja Kuupüramiidi varemed. Hämmastav on neid moodustavate hiiglaslike kõvast kivist plokkide töötlemistäpsus. Tiahuanaco Päikesevärav 15. sajandi algul kerkis mägedes esile ketsua rahvas, keda ajaloos nende valitseja tiitli Inca järgi rohkem inkadeks nimetatakse
savianumad. Moche Päikesepüramiid Kuldvaas Chimust Teise aastatuhande alguseks oli kultuurikese nihkunud Andide kõrgmäestikku, esmalt Titicaca järve piirkonda praeguse Peruu ja Boliivia piiril. Mõnevõrra mõistatuslikuna kõrguvad järve kallastel Tiahuanaco (Tiwanaku) linna varemed. Kes selle muljetavaldava keeruka kompleksi rajas, pole teada. Pärast hiilgeaega 4.10. sajandil jäeti linn millegipärast täiesti maha ja alles inkad hakkasid seda sajandite pärast pühamuna kasutama. Tuntuimad mälestised Tiahuanacos on Päikesevärav, rituaalne õu ning Päikese ja Kuupüramiidi varemed. Hämmastav on neid moodustavate hiiglaslike kõvast kivist plokkide töötlemistäpsus. Tiahuanaco Päikesevärav 15. sajandi algul kerkis mägedes esile ketsua rahvas, keda ajaloos nende valitseja tiitli Inca järgi rohkem inkadeks nimetatakse
Mochica kultuur - 1 aastatuhandel taastasid Põhja- Peruu rannikul Moche jõe ääres asunud indiaanlased cahvaini kaslaskultuse.Arvatavasti oli neil teisigi loomjumalaid ja tätsustati ka kuud. Tiahuanaco Tiahuanaco linna varemed asuvad Titicaca järve ida poolsel kaldal ,praeguses Boliivias. Enamikud sealsetest ehitistest on kultuslikud.Tiahuanaco jumalat kujutas peamiselt kivist raiutud vravat ehtiv seisev figuur.Ilmselt kujutas see jumal Viracochat, kes oli inkade müütides jumal-looja. Chimu- Chimu kuningriik oli Põhja-Peruu rannikul aastasil 1200-1460 .Selle vallutasid inkas.Riigi suuurim ja tähtsaim jumalus oli Kuu. Oluliseks peeti ka Merd.Selleks ajaks lõppes senilevinud kaslaskultus. 6 Inkad Inkad asusid usko piirkonda 1200 aasta paiku.kuid nende edasitung lõppes alles 1470 aastal. Selleks ajaks hõlmas nede riiki miljon ruutkilomeetrit.. Inkade riigiusundis oli
23.09.2008 09:25 Peruus Machu Picchu piirkonnas jäi paduvihmade tõttu lõksu vähemalt 200 turisti. Urubamba oru naabruses asuvas mägises piirkonnas katkes paduvihmade tõttu rongiühendus, vahendas AFP. Liiklemine Machu Picchu ja oru vahel seiskus, kuna tekkis suur maalihke oht. Rongid, mis olid juba teel orgu, pandi võimalikku õnnetust ennetades seisma. Peruu ametivõimude teatel osaleb abitöödel umbes 600 vabatahtlikku. Machu Picchu on turistide hulgas ülipopulaarne ja seda tuntakse inkade nn kadunud linnana. Piirkond kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja. Peruus leiti muistne indiaanihaud 06.07.2008 14:44 Peruu arheoloogid tõid riigi põhjaosas päevavalgele rohkem kui poolteise tuhande aasta vanuse matmispaiga, mis võib anda uut väärtuslikku informatsiooni iidse mochicade kultuuri kohta. Limast sadade kilomeetrite kaugusel asuvas Ucupe asula juures avastatud Huaca del Pueblo hauas olid võrdlemisi hästi säilinud inimluud, samuti ehted ja keraamika, vahendas BBC News.
9 saj tabas maiade linnriike langus, põhjus pole täpselt teada. Langus polnud lõplik, 11 saj alates tõusid esile uued maiade keskused Yucat´ani ps põhjaosas. Kuid sellele vaatamata olid maiade kultuuri ja teaduse hiilgeajad möödas. Asteekite suurriik: Pärast maia linnriikide kõrgaja lõppu said kesk-ameerikas domineerivaks mehhiko kiltmaa suurriigid. Nende seast omakorda eurooplaste maadeavaastuste ajaks esile tõusnud asteekide impeerium. Nad rändasid põhjapoolt tänu poliitiliste liitude ja veriste vallutussõdadele Mehhiko kiltmaale ja selle ümbruskonnale, võtsid omaks kesk-ameerika kõrgkultuuri koos püramiidide, kirja ja kalendrisüsteemiga. Impeerium moodustus Texcoco järve ümbruse tuumikalast ja vallutatud maadest. Elanikud olid rangelt allutatud kurnavale andamikohustusele. Riigi eesotsas oli piiramatu võimuga kuningas, nime poolest valiti ülikute seast
Tema väärikas nägu oli range ja heatahtlik, pead ehtis õlipuuokstest pärg. Tema rüü jättis paljaks õla ja rinna ülaosa ning rüü laiad voldid katsid alakeha. Paremas käes hoidis ta kullast ja elevandiluust, pärjatud peaga Nike kuju; vasakus valitsuskeppi, millel istus kullast Zeusi püha lind kotkas. Skulptuur võttis enda alla peaaegu kolmandiku templi sisemusest. Troonil istuva Zeusi pea ulatus laeni. Kuju kõrgus on umbes 12 meetrit. Teiseks hämmastas kõiki kullast ja elevandiluust valmistatud kuju hind. Skulptuuri riided, samuti pärg ümber Zeusi pea ning ta kätel asuva Nike rõivad ja võidupärg olid tehtud säravast kullast. Zeusi keha ja pea olid
Võisid oma toetusest loobuda. Kutsudes suurfeodaalid kokku ning tehes otsused üksmeele e. konsensuse teel (suurf. Kinnitasid otsuse) · Kaasa ka linnad ja vaimulike organisatsioonide esindajad · Koosnes kaht tüüpi saadikuist: · Ametitiitli/koha kaudu: piiskop, abt, hertsog, krahv jt · Seisuslike org. valitud: linna rae, rüütelkonna saadikud jne · Vabu talupoegi esindas nende isand · Rootsi Riigipäeva moodustasid vaimulikud, aadlikud, linnad ja talupojad. Inglismaal mood. seidusliku esindusekogu 2koda: Ülem- (House of Glory) ja Alam(House on Hommons) Esimeses olid kõrgaadlikud jm, ning viimases alamaadlikud ja linnad. Saksamaal mood. seisusliku esinduskogu 3kuuriat: vaimulikud, aadlikud ja linnad · Kuningate ja esinduse kogude vahel käis võimuvõitlus 14.-17.sajandil. Prantsusmaal esindusekogust loobuti. Poola&Ungar kuulutatu aadlivabariigiks. 18. AADEL AADEL KUI SEISUS
1200 omavahel suuresti erinevat keelt. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16 saj.) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastusest ja jahindusest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus. Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koera ja Andides ka laamat. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaatika ja astronoomia, täpne kalender (18 kuud, igaühes 20 päeva) ja piltkiri. Indiaani riikide ehituskunstile oli iseloomulik neljatahuline astmikpüramiid, mille tipus paiknevasse templisse viis trepp. Päikesejumala ja sõjajumala kultusega
See oli kaasas pärast Aadama ja Eeva pattu. Purgatoorium ehk puhastustuli seal põlesid inimese patud ära. Usk, lootus, armastus, õiglus, meelekindlus, mõistlikkus, mõõdukus. Lihahimu, laiskus, aplus, kadedus, ahnus, viha, uhkus 7 surmapattu. Pühakud olid vabad inimesed, kes olid oma elu pühendanud teiste aitamisele. Kui pühakud jõudsid taevasse, siis nende kaudu sai inimene rääkida jumalaga. Reliikvia pühakutega seotud ese mida hoiti ja austati. Seisused: · vaimulikud · aadlikud · talupojad, käsitöölised, kaupmehed 20) Püha Saksa Rooma keisririik Pärast Karl Suure riigi lagunemist kaotas keiser tegeliku võimu. Peagi hakkas aga Saksa kuningriigis valitsejate võim tugevnema. Kuningas Otto Esimese ajal oli kogu riik juba kindla valitseja võimu all. Aastal 962 krooniti ta pidulikult Rooma keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. Taastatud keisririiki hakati kutsuma Püha Rooma riigiks
ajalugu - Algus ja lõpp tinglikud - Jaguneb 3-ks perioodiks varakeskaeg V XI saj. vahekeskaeg XI XV saj. (13.saj kõrgkeskaeg) hiliskeskaeg XV saj lõpp XVI saj lõpp - Tunnused: feodalism 3 kihti: palvetajad preestrid sõdijad sõdurid töötegijad talupoeg (lühend tp.) põhisuhe: lääniisandad ja vasallid 2. Hiline Rooma impeerium ja barbarid - 395 a. lagunes 2 ossa: Ida Rooma ja Lääne Rooma - 476 a. varises Lääne Rooma kokku (keskaja algus) - tähtsamad barbarid olid: keldid asustasid Põhja Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Iirimaa germaanlased asustasid alad Reini jõest Visla jõeni ja Läänemerest Doonau jõeni §3 Ida Rooma riik e. Bütsants 1. Ida Rooma riigi püsima jäämise põhjused - Hea geograafiline asend
Pariisis ) ning romaani stiilis kirikuteks ( ümaratipulised ). Kirikute juures kasutati palju erinevaid nikerdusi, mis tõid esile kiriku uhkuse. Klaase hakati kaunistama vitraasidega. Kimäär kirikutel olev mitmest loomast/linnust koosneva looma kujutis. Pilet 6. 1) Talupoegade olukord varakeskajal ( 5 ) Keskaja ühiskond jaguned kolmeks klassiks ehk kolmeks seisuseks. Esimene klassi moodustasid vaimulikud, teise klassi moodustasid aadlikud ja kolmanda talupojad, käsitöölised, kaupmehed. Usuti, et selline ühiskonnakorraldus on jumala poolt antud. Teisse ja kolmandasse seisusesse sünniti, esimeseks oli võimalik saada. Varakeskajal valitses naturaalmajandus kõik vajalik toodeti ise ja kaubeldi saadustega. Raha ja väärtmetalli ringles väga vähe. Talupojad olid ka sunnismaised st. et oma sünnipärast elukohta ei tohtinud ilma isanda loata vahetada. Pärisorjad pärilik orjaseisus.
nende võidulootused olid nullilähedased. Üks teooria pakub, et Karl Suur soovis luua kõiki kristlasi ühendavat riiki. Selleks oli hädavajalik sulatada ühte lääne- ja idakristlased. See võis teostuda ainult Bütsantsi sõjalise allaheitmise läbi. Karolingidel käis see üle jõu ja suurendas lõhet veelgi. 9. saj alguses sõlmiti rahuleping, basileus tunnistas Karli kui keisrit. Karl Suure valluste tulemusena tekkis tohutu suur impeerium, mis lagunes Karl Suure surmaga aastal 814. Maalahmakat hoidsid koos relvad. Nüüd muutusid barbarid, kes ründasid kun agi Lääne-Roomat, ise rünnatavaks. Järgnevad pidevad sõjad. Puudus seesmine ühtsus, toimiv seadlusandlus, pealinn ja valitses naturaalmajandus. Maal oli suurim väärtus. Maailmamajanduse seisukohalt oli Karolingide impeerium alaarenenud ääremaa. - Karolingide renessanss. See kujutas endast olulist kultuurilist edasiminekut, kuid ei tähista antiiki taassündi.
hispaanlastega nende vastu. Asteegid harisid oma lapsi. Teatud kindlas vanuses hakkasid lapsed koolis käima. Oskused, mida neile õpetati olid erinevad. Ülikute lapsi valmistati ette preestriks- ja ametnikukssaamise jaoks, lihtrahva lapsed õppisid sõjameheoskusi. Koolis pidid käima ka tüdrukud, neile õpetati käsitööd, rituaalseid tantse ja laule. Hispaanlastest vallutajate sõnul ohverdati aastas ~20 000 inimest, päevas ~50 (ei pruugi olla täpne). Inkade ja asteekide erinevus oli selles, et asteegid ei hoolinud alistatud rahvastest ega lasknud neil valitsemises osaleda, samas aga inkad määrasid alampiirkondade asevalitsejateks kohalikud. Mõlemas aga kehtis hierarhia. Inkade peajumal oli päikesejumal Inti. Kuningas oli selle jumala kehastus. Ohverdati 4-10-aastaseid lapsi ja nad oli nagu maskuandam riigile. Asevalitsuspiirkonnad pidid eraldama riigile teatud hulga väikseid lapsi, keda kasutati
kaunistada templit kunstiteostega mis tegid ta kuulsaks. Iga sammas pandi kokku umbkaudu 12 ümmargusest kiviplokist, mis paigutati täpselt üksteise otsa. Samba alumine plokk oli enne paigaldamist skulptuuriks väljaraiutud, kuid ülejäänud viimistlemine toimus hiljem. Kiviraidurid tahusid sambale ülevalt alla vaod, mida nimetatakse kannelüürideks. Muistses kreeka mütoloogias oli Artemis jahi- ja viljakusjumalanna. Artemise kuju Efesose templis oli valmistatud kullast, hõbedast, ebenipuust ja mustast kivist. Templi varemed vajusid aegamisi pinnasesse ja kadusid vaateväljalt. Sajandeid ei teadnud keegi, kus tempel asus. Lõpuks aastal 1863 avastas inglise insener Wood templi täpse asukoha. Zeusi kuju Olümpias Asus Peloponnose poolsaare lääneosas, Olümpia pühal maal. Ta oli loodud kreeka silmapaistva skulptori Pheidiase poolt. See on ainus maailmaime, mille autoriks oli üks inimene. (vaata lisa 1 pilt 4)
Kõrgaeg oli u.300-900.a. 5. Nimeta maajade saavutusi kultuuri alal. Millised olid nende templid? Nad olid edukal kunstialal, kõrgel tasemel matemaatika ja astronoomia,neil oli olemas kiri ja ajalookirjutus, kalender. Templid olid Vana-Ameerika suurimad, seinad kaetud reljeefidega, mis kujutavad olendeid, kelles on inimese ja loomade tunnused. 6. Milline sõjakas rahvas võis olla osaline Yucatani linnade allakäigus? Tolteegid 7. Millise tänapäeva riigi maa-alal asus inkade riik? Peruu 8. Kirjelda elukorraldust selles riigis. Inkad maksustasid ümbruskonna põlluharijaid. Usuelu oli tagasihoidlik ja elukorraldus praktiline. Nad ehitasid sillutatuid teid ja niisutussüsteeme. 9. Millised käsitööd ja kunstid olid inkadel eriti hästi arenenud? Tekstiilikunst ja metallurgia Renessanss. Iseloomustus ja etapid. 1. Millised suured muutused toimusid Itaalia linnade majanduses 15.saj?
saab vasall anda truudusevande, alati appi minna vasallile, kui ta seda vajab(sõjaline abi). Läänikorra aluseks on senjööri ja vasalli omavahelised suhted, mis tulenevad feodaalsest hierarhiast (asetus tähtsuse järgi). Kõige tähtsam oli kuningas ehk senjöör, kes läänistas maa suurgfeodaalidele (hertsogid, krahvid). Need omakorda läänistasid maa väikefeodaalidele (parunid). Need jagasid maa väikerüütlitele. Need kõik seisused olid aadlikud ahk feodaalid ahk elukutselised sõjaväelased. Karl Suure rigi lagunemisega algas Lääne-Euroopas feodaalse killustatuse ajajärk. Suurfeodaalide võimsuse kasvuga muutusid nad oma valdustes iseseisvaks ja ei mallunud enam kuningale. Tekkisid iseseisvad feodaalriigid, kes lakkamatult sõdisid territooriumite pärast ja seda perioodi iseloomustab pidevate kodusõdade aeg. Seisused keskajal Keskajal oli välja kujunenud kolm seisust, kelle ülesanded olid jumala poolt seatud
kuid osadel vaesematel õnnestus ka kirjutamist õppida. Enamus Egiptlasi jäi siiski kirjaoskuseta. Egiptlased raiusid osa oma kirjadest kivi sisse, seda nimetatakse raidkirjaks ning enamus raidkirjad räägivad vaaraost. Vähem tähtsad asjad kirjutati papüürusele. Hieroglüüfide kirjutamine unustati vanaajal, kuid aastal 1822 p.Kr. õnnestus ühel teadlasel seda taas lugeda. 9. EGIPTLASTE JUMALAD JA TEMPLID Egiptlased uskusid, et maailmas on palju jumalaid. Tähtsaim jumal oli päikesejumal Amon-Re. Amon-Re´d kujutati ette oinana. Vaaraode võimu kaitses kullipeaga jumal Horos. Surnute riigis, aga Horose isa Osiris. Egiptlased austasid ka pühi loomi. Erilise au sees olid sõnnikumardikad, ehk skarbused ja must valge lauguga härg Apis. Egiptlased püstitasid jumalate auks templeid. Templitel oli suur uhke värav, kust sai sammastega piiratud sisehoovi. Sealt edasi sai suurde sammassaali. Kõige pühamasse ruumi võisid minna ainult preestrid
mitmevärviliste ornamentide, meandrite ja taimelehtede kujutistega. Templi peasaali viisid hiiglasuured pärani avatud pronksuksed. Saali sügavuses kõrgus elusuurusest seitse korda suurema Zeusi hiigelkuju. Zeus istus rahulikus, majesteetlikus poosis rikkalike ilustustega kaunistatud troonil. Tema väärikas nägu oli range ja heatahtlik, pead ehtis õlipuuokstest pärg. Tema rüü jättis paljaks õla ja rinna ülaosa ning rüü laiad voldid katsid alakeha. Paremas käes hoidis ta kullast ja elevandiluust, pärjatud peaga Nike kuju; vasakus valitsuskeppi, millel istus kullast Zeusi püha lind kotkas. Vaatajat hämmastas kõigepealt kuju suurus. Skulptuur võttis enda alla peaaegu kolmandiku templi seisemusest. Troonil istuva Zeusi pea ulatus laeni. Kallimachose ja Straboni andmeil oli kuju 12,5 meetrit kõrge. Teiseks hämmastas kõiki kullast ja elevandiluust valmistatud kuju hind. Skulptuuri
......................... 8 Kaananimaa.......................................................................................................................................... 9 Kreeka................................................................................................................................................. 10 Vana-Rooma....................................................................................................................................... 14 Rooma, kui impeerium....................................................................16 Rooma religioon.............................................................................. 18 Uusaeg................................................................................................................................................. 21 Absolutism........................................................................................................................................... 22
feodaalidele Kuidas hakkasid tekkima tänapäevaste parlamentide eelkäijad kuninga ümber kogunes suurvasallidest nõukogu, mis andis soovitusi kohtumõistmise küsimustes ja finantsasjade korraldamisel valitsusaparaati ei moodustanud vastava haridusega spetsialistid, vaid mõjukad ülikud sekretärideks olid vaimulikud, sest kõik ülikud ei osanud kirjutada hakati kaasama juriste, kes ei pruukinud olla aadlikud vasallid said aru, et kuninga nõustamine ja abistamine on võimalus mõjutada tema poliitikat kuningas tuli neile vastu, sest ei tahtnud toetust kaotada kujunesid välja esinduskogud, kus oli erinevalt parlamendist häälte mõjukus seisuslik häälteenamusprintsiipi kasutati seisuste siseselt esinduse seisus koosnes kahte tüüpi saadikuist osa esindusõigus tuli ametikohast või tiitlist - kõrgaadlikud
Kool: REFERAAT VANA EGIPTUS Nimi: Klass: Kool ja aasta aeg : SISSEJUHATUS Egiptus on antiikmaailma ühe kõige võimsama tsivilisatsiooni kodumaa. Peale Ülem ja Alam Egiptuse ühendamist umbes 3150 aastal, õitses ühtne Egiptus niiluse kallastel ligi 3000 aastat. Pisiasulad kasvasid küladeks, seejärel jõudsalt laienevateks linadeks. Egiptlased olid head ehitajad nad rajasid suurejoonelisi hauamonumente ja templeid. Paljud ehitised ja hästisäilinud sargad, muumiad, seinamaalingud ja kujud. On unustusehõlmast välja toodud ja nad jutustavad meile vaaraode ja nende lähedaste elu. Vana- Egiptuse tuntumade ehitised kuuluvad antiikse maailma hulka. Tänu Egiptuse kuivale kliimale on alles ka rohkesti muid muistiseid, mis on säilinud sajandeid pärast nende kasutamise lõppu. Viimasel ajal on arheoloogid välja kaevanud palju iidseid ehitisi, külasid ja vanadest Egiptlastest alles jäänud iga päeva tarbee
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
