Füüsika stopid (0)

14.
- Valguslaine koosneb teineteisega risti olevast elektri- ja magnetväljast, mis on omavahel seotud ja levivad ruumis valguse kiirusega.
-valguslaine on ristlaine.
-valguslaine elektri- ja magnetväli muutuvad ajas ja ruumis sinusoidaalselt.
-valguslaine kirjeldamisel räägitakse ainult elektrivälja muutumisest, sest valguse toime registreerimisel tekitab signaali just elektriväli
-valguslaine elektri- ja magnetvälja muutused toimuvad samas faasis.
-valguseks nimetatakse elektromagnetlaineid, mille lainepikkus vaakumis jääb vahemikku 380-760nm.
19.
-kõiki värvusi on võimalik saada põhivärvuste abil.
-põhivärvused on punane, roheline ja sinine.
-valge valgus on Päikese valgus.
-inimesed võivad tajuda värvusi erinevalt.
-Värvipimedad ei näe kõiki värvusi.
-inimsilm on kõige tundlikum rohelisele valgusele .
22.
-infravalguseks nim elektromagnetlaineid, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel.
-infravalgust nim ka soojuskiirguseks.
-ultravalguseks nim elektromagnetlaineid, mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel.
- ultravalgus on silmadele kahjulik.
29.
-valguse difraktsiooniks nim valguse sattumist varju piirkonda.Varju piirkond on ruumiosa , kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu .
-valguse difraktsioon ilmneb, kui avade mõõtmed on natukene suuremad valguse lainepikkusest. Kui ava mõõtmed on palju suuremad valguse lainepikkusest, levib valgus sirgjooneliselt.
-mida kitsam pilu , seda laiema piirkonna difraktsiooniribad katavad.
-valguse difraktsiooni seletatakse Huygensi- Fresneli printsiibiga.
-lained tugevdavad üksteist, kui nad liituvad samas faasis, ja nõrgendavad üksteist, kui nad liituvad vastasfaasis.
-suurte avade korral esinevat difraktsiooni me ei näe, sest tugevad valguse taustal jäävad difraktsiooni ribad märkamatuks.
34.
-valguslainete liitumist , mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb või väheneb, nim valguse interferentsiks.
-käiguvahe näitab, kui palju erinevad lainete poolt läbitud teepikkused liikumisel valgusallikast lainete liitumiskohta.
-difraktsioonipildis ilmnevad ribad on tingitud elementaarlainete interferentsist.
41.
-difraktsiooni ja interferentsi saab jälgida kui valguslained on koherentsed, s.t. Neil on sama lainepikkus ja ajas muutumatu faaside vahe.
- aatomid ei kiirga valgust mitte pidevalt, vaid lainejadadena.
- laser on koherentse valguse allikas.
-valguse lainelised omadused ei avaldu, kui avade mõõtmed ja nendevahelised kaugused on suured.
55.
-interferents tekib kiledes siis, kui liituvad kile esimeselt ja tagumiselt pinnalt peegeldunud lainejada osad.
-õhukeste kilede värvus on tingitud valge valguse interferentsist.
-selgendav kate on kile, mille pindadelt peegelduvad valguslained on vastasfaasis.
-Newtoni rõngad on läätse ja plaadi vahele jäävas õhupilus tekkivast käiguvahest tingitud interferentsiribad.
-holograafia on eseme ruumilise kujutise jäädvustamine.
-difraktsioonivõre on paljude kitsaste paralleelsete pilude süsteem.
Difraktsioonivõres tekkivate maksimumide asukohad on määratud seosega d sin α = k λ
-difraktsiooni piirab optiliste riistade lahutusvõimet.
65
-üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast tihedamasse valguse lainepikkus väheneb, vastupidiselt levikul suureneb.
-kahe keskkonna jaoks on langemisnurga α ja murdumisnurga γ siinuste suhe jääv suurus, mida nim suhteliseks murdumisnäitajaks ehk teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese suhtes
sinα/sinγ=ns
-keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks nim selle murdumisnäitajat vaakumi suhtes.
-keskkonna absoluutne murdumisnäitaja oleneb valguse lainepikkusest.