Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inimnäolise sotsialismi võimalikusest". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sotsialism, stalin, lõpe, jossif, terror, oldi, hrustsovi, isikukultus, stalinistlik, imre, nagy, tsehhoslovakkia, käsumajanduse, stalinism, vastuhakk, sureb, arste, süüdistus, tundsid, kellelgi, valitsema, lõpetamine, stalinismi, vaherahu, koreas, gulag, alluvad, laagrid, abistamine, nikita, ettekande, seaduslikkuse, rikkumiseks, molotov, kukutadac) 1982-90 kristl.-lib. koalitsioon (KDL+VDP) · 1982-90 kantsler Helmut Kohl 3. Välispoliitika a) Tihe koostöö lääneriikidega · suhete paranemine Prantsusmaaga b) Pingelised suhted I-Euroopaga: · Hallsteini doktriin SLV on ainus Saksa riik ja Saksa rahva esindaja · katkestati suhted riikidega, kes tunnustasid SDV-d, erandiks NSVL c) W.Brandti uus idapoliitika suhete normaliseerimine Ida-Euroopaga: · lepingud Poola, Tsehhoslovakkia, NSV Liiduga · SLV-SDV suhete aluste leping (72) d) Lääne-Berliini küsimuse lahendamine 4 võitjariigiga (71): · L-Berliin ei ole SLV osa vaid iseseisev pol. üksus · taastati maismaaühendus L.-Berliini ja SLV vahel 4. Saksamaa taasühendamine a) 1989: · Berliini müüri langemine · ühinemisläbirääkimised (4+2) b) 1990: · 3.okt. SDV ühines SLV-ga · detsembris I üleriigilised valimised KDLi võit (kantsler H. Kohl)
aastal Kuubal läi Moskvale tugipunkti ka Ameerika külje all. Algul nimetati NSVL kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks, 1950.aastatel võeti kasutusele sotsialismimaad. Vastuoluline ,,sõprusühendus" Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud Moskvale kuulekad käsutäitjad. 1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga , sest Jugoslaavia riigijuht Josip Broz Tito käitus isepäiselt, võttis abi Marshalli plaanilt ja ei kooskõlastanud Moskvaga välispoliitikat. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Alles pärast Stalini surma hakkasid NSVL ja Jugoslaavia suhted paranema. Saksa Demokraatlikus Vabariigis, Poolas, Ungaris ja Tsehhoslovakkias ei lepitud samuti Moskva valitsemisega ja loodeti üles ehitada ,,inimnäoga sotsialism". Moskva suutis aga need maha suruda ning Ungaris ja Tsehhoslovakkias tähendas see sõjalist sekkumist. Terav vastasseis kujunes 1960. aastatel välja NSVL ja Hiina vahel, mis kujunes üle
terrori või selle tekitatud hirmu abil 4. Majandus, nii töötus kui ka kaubandus oli valdavalt riigistatud, mõnel juhul ka eraettevõtlus. Kehtis käsumajandus 5. Sõjaväestatus oli suurem kui maailmas keskmiselt, ka kulutused riigikaitsele olid suuremad, aga elatustase madal. Jugoslaavia erandlikkus Pärast NSV Liidust lahku löömist soovis Tito suuremat rolli kui Stalin talle võimaldas. Tekkis tüli, Tito tahtis Jugoslaavia piire suurendada toetas Kreekat, sekkus aktiivselt, võttis vastu Marshalli plaani abi. Albaania erandlikkus üritas Moskvale mitte kuuletuda ning soovis Praha Kevade näitel iseseisvust taastada, lootes et see võimalik ka vägivallatut teed minnes 9. Mis toimus NSVLis II MS järel? Mis oli GULAG? Mis juhtus pärast Stalini surma, kes võitlesid võimu pärast
DESTALINISEERIMINE 1953-1957 Stalini surm 1953. aasta alguses oli Stalin 74-aastane, tema tervis oli võrdlemisi halb ja tal oli palju vaenlasi. Peale öist prassimist lähikondlaste Beria, Malenkovi, Bulganini ja Hrustsovi osavõtul 1. märtsil 1953 ei tulnud Stalin oma ruumidest välja. Ihukaitsjad julgesid teda vaatama minna alles õhtul, vana mees leiti lebamas põrandal. Kohale kutsutud poliitbüroo juhid käskisid Stalini voodisse tõsta, arst saabus alles 2. märtsi hommikul. Midagi päästa oli hilja, Stalin suri 5. märtsil. Rahvas oli suures osas leinas (või vähemalt teeskles seda)), samas kui poliitiline eliit ilmselt rõõmustas. Avalikkuse ees jäi Stalin veel mitmeks aastaks suureks juhiks ja ideaalseks riigimeheks, seda kuvandit
diktatuurivalitsustega, millised alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine, eksproprieerimine - "rahvavaenlaste ja nende sabarakkude" likvideerimine (küüditamised, koonduslaagrid, massimõrvad jms.). Kuna Ida-Euroopas vallutatud aladest ei piisanud Stalinile, alustati NSV Liidu sõjalises ja poliitilises juhtkonnas uue sõja ettevalmistamist. Väidetavalt oleks see võinud alata 1955. a. paiku. · 9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne, mille sisu oli põhijoontes järgmine: ülemaailmse kapitalismi edasiareng on võimalik ainult sõdade ja kriiside abil, järelikult on sõda kaasaegse maailma paratamatu nähtus. · Stalini kõnele vastas 5. märtsil 1946. a. USA-s Fultonis peetud kõnes Winston Churchill, kes konstateeris, et endiste liitlaste vahel valitsevad lepitamatud vastuolud ning, et NSV Liidu okupeeritud territooriumi ja Lääneriikide vahele on laskunud raudne eesriie
1. 1950. -60. aastad lääneriikide majanduses: majanduse areng, heaoluühiskond, tarbimisühiskond, massikultuur. Lääneriikide majandus hakkas sel ajal erakordselt kiirelt arenema. Majanduse ülesehitamisele aitasid kaasa mitmed rahvusvahelised organisatsioonid (maailma pank ja IMF). 40ndate lõpus ja 50ndate alguses tekkisid paljudes riikides heaoluühiskonnad, mis tagasid kõigile inimestele heaolu, arstiabi, hariduse, abirahad jms. Esimesena jõudsin sinna kaugele Põhjamaad. 2. Vastuseis massikultuurile 1950. Aastate lõpul ning sellest välja kasvanud hipiliikumine. Majanduse ja heaolu kasvus nägid paljud aga ka negatiivseid külgi. Kodanik muutus üha enam ja enam tarbijaks ning kujuned välja massikultuur- kultuur mis on mõeldud „keskmisele“ inimesele ja mida surutakse peale agressiivse reklaamiga, et igaüks oleks „nii nagu naaber“. 50nendate aastate keskel tekkis seetõttu vastuseis massikultuurile. Aja jooksul arenes ühi
Nt likvideeriti selline teadusharu nagu geneetika. Ideoloogilise surutise süvenemine tõi kaasa riigi eraldumise maailma teadusest ja kultuurist ning pidurdas ühiskonna edasist arengut. Kirjanduses ja kunstis valitses lakeeritud käsitlemine ja ülistamine, kusjuures mõõdutundetult juurutati juhikultust (Stalin). Sõjajärgseil aastatel jäi NSVL poliitiliselt korralt endiselt autoritaarseks riigiks, kus kogu võimutäius oli Stalini käes. Oma ainuisikulise võimu teostamisel tugines Stalin võimupüramiidi ladvikule ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroole. Stalini lähikondlased polnud aga mitte ainult kuulekad käsutäitajad vaid tegu oli omavahel rivaalitsevate erinevate põlvkondade esindajatega: nn vana kaardivägi (Molotov, Vorosilov, Mikojan) poliitikasse tulnud juba Lenini eluajal ja kelle abil Stalin oli end võimul kindlustanud; keskmine põlvkond (Zdanov, Beria, Malenkov edutati Stalini poolt 1930. aastatel;
kehtestati ungaris uus konstitutsioon, millega kinnitatakse üheparteivõim, ning 1949 luuakse URV Ungari Rahva Vabariik. Suurimaks kommunisltikusk vastaseks oli katolik kirik, sealne kardinal mõistetakse eluks ajaks vangi ja katolik kirik allutatakse seal kommunistlikule parteile. Alustatase Industrialiseerimist, tuhanded hukatakse, viiakse maalt välja, kollektiviseerimine ja natsionaliseerimine. Ungarile mõjuvad veel kehvasti reparatsioonid mida Venemaa neilt pidevalt nõuab. Kui Stalin sureb, siis 1953 peab Rakosi lahkuma. Ning uueks valitsusjuhiks saab Imre Nagy (Nadi). Nagy on võimul kuni 1955, ta on kommunist aga liberaalsem kui Rakosi. Ei tunnista kollektiviseerimist ja natsionaliseermist. Kui 1955 ärkavad Kommunistid üles, et mis toimub. Siis tagantatakse Nagy ja pukki pannakse tagasi Rakosi. See vallandab 1956 üliõpilaste ülestõusu, mis kasvab üle kogu maa. Lammutatakse Stalini kujusi ning nõutakse Demokraatia taastamist
KÜLM SÕDA 1. Külma sõja kujunemine ja selle vormid. Võidurelvastumine. Sõjalised liidud (§1, 2) Pärast II MS muutusid riikide piirid, tekkisid uued riigid. - Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ning NSVL-le. - Itaalia pidi loovutama Aafrika kolooniad. - Albaania iseseisvus. - Soome kaotas osa piirkondi. - Inimeste ümberasumine. - Sakslaste väljaajamine teistest piirkondadest. Toimus jõudude vahekorra muutumine maailmas-> Üliriigiks USA; Inglismaa, Prantsusmaa osatähtsuse vähenemine; teiseks mõjukaks riigiks NSVL (tal oli võim Kesk- ja Ida- Euroopas, Aasias). NSVL tahtis vägisi rohkem riike enda alla saada, sellest sai aru Ameerika Ühendriikide president Churchill, kes hoiatas lääne riike kommunismi eest -> tema hoiatusi ei võetud piisava tõsidusega. 1947. a kuulutas järgmine Ameerika president H. Truman välja doktriini, mille sisuks oli USA välispoliitika eesmärgiks toetada vabasid rahvaid nii sise- kui välissurve vastu. Sam
1956 Suessi kriis. Kommunismivastane rahvaülestõus Ungaris. 1957 USA-Iisraeli erisuhete loomine Eisenhoweri doktriini alusel. 1959 F.Castro juhitud partisanid kukutasid Kuubal USA-meelse F.Batista reziimi. 1961 Berliini müüri püstitamine ümber Lääne-Berliini. 1962 Kuuba kriis. 1964 Vietnami sõja algus; USA laialdane sekkumine sõjategevusse Vietnamis. 1968 Tsehhoslovakkia kriis ja Breznevi doktriini deklareerimine NSV Liidu poolt. 1972 SRP-1 sõlmimine USA ja NSV Liidu vahel. 1973 Vietnami sõja lõpp; USA väljumine otsesest sõjategevusest. 1975 Kommunistid viisid lõpule Lõuna-Vietnami vallutamise. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise Helsingi Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 2
Vaba liikumist tajuvad Eesti inimesed EL-i suurima positiivse tulemusena. 2. Ungari rahvaülestõus 1956. oli rahvuslik spontaanne vastuhakk nõukogudemeelsele, kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. Imre Nagy-sai 1953 Ungari peaministriks, alustas ühiskonna teatavat liberaliseerimist Ületõusu vallapäästmiseks oli sobiv just 1956. aasta, sest Stalin suri 5.03.1953 ja järgmiseks riigijuhiks sai Nikita Hruštšov, kes veebruaris 1956 NLKP 20.kongressil esines Stalinit kritiseeriva kõnega, tegi ettepaneku ühiskonda destaliniseerida. See kõne tekitas maailmas lootuse, et NL muutub vabameelsemaks riigiks ning Ungaris tekkis soov vabaneda. Ungari teatas oma osaluse lõpetamisest VLO-s ja kuulutas end neutraalseks riigiks. Ungaris surus NL ülestõusu julmalt maha, võim taas Moskva-meelsetel. Nagy vangistati 20
relvajõu kasutamine, et taastada ja toetada julgeolekut Põhja-Atlandi piirkonnas." RAHVUSVAHELISED SUHTED 1950.-1980. AASTAIL Üle 40 aasta elas maailm külma sõja tingimustes. Kahe suurriigi ja nende liitlaste vastasseis tungis kõikidesse eluvaldkondadesse, kuid eelkõige ilmnes see võidurelvastumises. Kui USA võttis 1945. aastal kasutusele aatompommi, nägid Nõukogude liidrid selles enda jaoks otsest ohtu. Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid külma sõja aastail mitmel korral kriisid, mis oleksid võinud lõppeda sõjaga. Esimesel sõjajärgel aastakümnel oli selliseks kriisiks Korea sõda, mis puhkes 1950. aastal Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Esialgu tungis kommunistlik Põhja-
relvajõu kasutamine, et taastada ja toetada julgeolekut Põhja-Atlandi piirkonnas." RAHVUSVAHELISED SUHTED 1950.-1980. AASTAIL Üle 40 aasta elas maailm külma sõja tingimustes. Kahe suurriigi ja nende liitlaste vastasseis tungis kõikidesse eluvaldkondadesse, kuid eelkõige ilmnes see võidurelvastumises. Kui USA võttis 1945. aastal kasutusele aatompommi, nägid Nõukogude liidrid selles enda jaoks otsest ohtu. Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid külma sõja aastail mitmel korral kriisid, mis oleksid võinud lõppeda sõjaga. Esimesel sõjajärgel aastakümnel oli selliseks kriisiks Korea sõda, mis puhkes 1950. aastal Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Esialgu tungis kommunistlik Põhja-
relvajõu kasutamine, et taastada ja toetada julgeolekut Põhja-Atlandi piirkonnas." RAHVUSVAHELISED SUHTED 1950.-1980. AASTAIL Üle 40 aasta elas maailm külma sõja tingimustes. Kahe suurriigi ja nende liitlaste vastasseis tungis kõikidesse eluvaldkondadesse, kuid eelkõige ilmnes see võidurelvastumises. Kui USA võttis 1945. aastal kasutusele aatompommi, nägid Nõukogude liidrid selles enda jaoks otsest ohtu. Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid külma sõja aastail mitmel korral kriisid, mis oleksid võinud lõppeda sõjaga. Esimesel sõjajärgel aastakümnel oli selliseks kriisiks Korea sõda, mis puhkes 1950. aastal Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Esialgu tungis kommunistlik Põhja-
-Armeenia genotsiid · Genotsiid - tegu, mis on toime pandud kavatsusega hävitada osaliselt või täielikult rahvuslikke, etnilisi, rassilisi või usulisi üksusi -Reisilaevade ründamine merel Demokraatlikud riigid -Demokraatia võidukäik pärast I maailmasõda -Suurenes demokraatlike riikide arv (Eesti, Soome, Läti, Leedu, Poole jne) -Laienesid demokraatlikud vabadused (valimispiirangute vähenemine) -Peamised ideoloogiad: liberalism, konservatism, sotsialism USA: · Sisepoliitiline areng: naised said valimisõiguse, hakati hoolitsema abivajajate eest, · Majanduslik areng: üritati majandusraskustest välja tulla, usuti, et tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis omakorda eeldab sissetuleku kasvu, riik hakkas toetama uute töökohtade loomist, organiseeriti hädaabi tööd · Välispoliitiline areng: isolatsioon teistest riikidest, hoidusid poliitilisest liitudest ,mis sisaldasid sõjalisi kohustusi PRANTSUSMAA:
Liitu hakati nimetama hitlerismi vastaseks koalitsiooniks. See ei kujunenud välja mitte ühe lepinguga vaid terve rea kokkulepete tulemusena mitme aasta jooksul. Lääneliitlaste konverentsid Liitlased pidasid sõja ajal kolm konverentsi: Teherani (1943), Jalta (1945 veebruaris), Potsdam (1945 suvel). Kõigil konverentsidel arutati maailma ümber jagamist pärast Saksamaa purustamist. Näiteks Teheranis otsustati, et Balti riikide iseseisvust ei taastata. Otsustajateks Rooswelt, Churchill, Stalin. 8. mail 1945 kapituleerus Saksamaa tingimusteta. Suurriikide vahepealsete kokkulepete kinnitamiseks toimus Potsdami konverents 14. juulist kuni teise augustini. Delegatsioonide eesotsas olid Churchill/Atlee, Truman, Stalin. · Saksamaa jagati neljaks okupatsioonitsooniks: Inglismaa, USA, NSV, Prantsusmaa. NSV tsooni jäänud Berliin jagati neljaks sektoriks. · Saksa riigi kui terviku säilitamiseks moodustati liitlaste kontrollnõukogu.
Pakistani kaudu varustas USA Afganistani vastupanuvõitlejaid ehk modzaheede moodsate relvadega ning õpetas neid välja. Võitluseks Nõukogude soomuskopterite vastu saadeti afgaanidele tõhusaid õhutõrjerelvi Stingeri rakette. Stingerite kasutuselevõtt kallutas jõudude tasakaalu vastupanujõudude kasuks, sundides NSV Liitu alustama ettevalmistusi Afganistanist lahkumiseks. Teiseks oluliseks vastasseisu tandriks kujunes Kesk- ja Ida-Euroopa, eriti Poola. Ungari või Tsehhoslovakkia vastupanuliikumise lämmatamise järel (vastavalt 1956. ja 1968. aastal) ei võtnud Lääs midagi tõsisemat ette, Solidaarsuse mahasurumisele reageerisid Ühendriigid aga teisiti. Kuigi ka nüüd leidus käegalööjaid, kes pidasid Poolat kaotatuks maaks, arvas Reagan, et poolakaid tuleb toetada. Ta andis USA salateenistusele korralduse varustada põranda alla läinud Solidaarsus moodsa side- ja trükitehnikaga. Saadud abi aitas Solidaarsusel raskemad
relvajõu kasutamine, et taastada ja toetada julgeolekut Põhja-Atlandi piirkonnas.“ RAHVUSVAHELISED SUHTED 1950.-1980. AASTAIL Üle 40 aasta elas maailm külma sõja tingimustes. Kahe suurriigi ja nende liitlaste vastasseis tungis kõikidesse eluvaldkondadesse, kuid eelkõige ilmnes see võidurelvastumises. Kui USA võttis 1945. aastal kasutusele aatompommi, nägid Nõukogude liidrid selles enda jaoks otsest ohtu. Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid külma sõja aastail mitmel korral kriisid, mis oleksid võinud lõppeda sõjaga. Esimesel sõjajärgel aastakümnel oli selliseks kriisiks Korea sõda, mis puhkes 1950. aastal Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Esialgu tungis kommunistlik Põhja-
Kolhoosides hakati maksma palka ja suurendati riiklikke kokkoostuhindu põllumajandustoodangule. Samuti alustati massilist ehituskampaaniat. 1956ndast aastast kasvas elanikkonna ostuvõime ja heaolu. Aga 1960ndal aasta alguse oli juba majanduse allakäik. Oli raskusi toiduainete varustamisega. Samuti oli käsumajandus ebaefektiivne, inimestel puudus huvi töötada jne. Inimese kohta oli ta harimatu, ropu kõnepruugiga ja eiras haritlasi. Sisepoliitika Sula- aeg (NLKP XX kongress)- Stalini isikukultus paljastati, vajadus arendada põllumajandust, elamuehitust, kergetööstust, uuendused. Maisikasvatus Uudismaade ülesharimine Tähelepanu inimeste vajadustele Arveteõiendamine stalinistidega I inimene kosmoses Konflikt intelligentsiga Piiras ametnike võimu Stabiilsus, rahulik areng Saadeti erru Kommunismiehitaja illusioonid Välispoliitika Aktiivne välisriikidega suhtleja VLO- NSVL ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendav sõjalis-poliitiline blokk. NSVL on
ehk sotsiaalne turumajandus. ● Jalta konverentsi otsus oli Saksamaa okupatsioonitsoonideks jagada. Saksamaa jaotati neljaks Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja NSVL’i vahel. Neljaks jagati ka Berliin. ● 2 eraldi riiki kujunesid, kuna Lääne-poolesed Suurbritannia, USA ning Prantsusmaa olid pigem demokraatlikut ja Ida-poolne NSVL-u ala see-eest oli sotsialistlik. Seega nad kasvasid lahku ning tekkis demokraatlik Lääne-Saksamaa ja sotsialistlik Ida-Saksamaa. ● Stalin korraldas blokaadi, kuna ○ Jaanuaris 1947, kui USA ja Suurbritannia oma alad ühendasid, siis NSVL mõistis, et nad üritavad üles ehitada võimsamat Saksamaad üles. ○ Märtsis 1948, kui Marshalli plaan toodi Euroopasse, siis NSVL arvas, et see on selleks, et tema mõjuvõimu Lääne-Euroopas vähendada. Kohe pärast seda peatas ja otsis NSVL läbi kõik raud- ja maanteed Berliini. ○ Juunis teatasid Suurbritannia ja USA, et nad tahavad luua uue riigi: Lääne-Saksamaa
Maailmasõja käik Ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. Saksa sõjaplaan nägi ette Prantsusmaa kiiret purustamist läbi Belgia (välksõda) ja seejärel oma vägede paiskamist Venemaa vastu. See kukkus aga läbi, sest belglased pidasid oodatust palju kauem vastu. Prantsuse strateegia oli tugevate kindlustuste rajamine Saksa-poolsele piirile. Inglismaal enda sõjaplaan puudus, oldi vaid valmis toetama prantslasi. Austria-Ungari valmistus võitlema mitmel rindel: lõunas Serbia, idas Venemaa vastu. Nad arvestasid Saksa toetusega. Esimesest maailmasõjast kujunes pikk ja kurnav positsioonisõda. 29.septembril 1918 a. alustas Saksamaa rahuläbirääkimisi. Tagajärjed * Saksamaa kuulutati Weimari vabariigiks * Lagunes Austria-Ungari impeerium * Ulatuslikud muutused kaardil Uued riigid : Eesti, Läti. Leedu, Poola, Soome, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Rumeenia,
Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti
2.15. Kuuba (Kariibi) kriis: (1962) (Vt. ka õpik lk.84-85; 128-129) · 1959.a. kukutasid F.Castro poolt juhitud partisanid USA-meelse Kuuba diktaatori Batista. See ja Castro uue valitsuse edasised sammud (maareform ja USA suurettevõtete natsionaliseerimine) viis suhete pingestumiseni Kuuba ja USA vahel. · Võimu säilitamiseks oli Castro sunnitud leidma enesele toetust / liitlasi võimaliku konflikti korral USA-ga. Siin tuli Kuubale rõõmuga appi Hrustsovi juhitud NSV Liit, kes nägi selles võimalust leidmaks tugipunkti ka Ameerika mandril ning sotsialismiideede levitamiseks. Nõukogude Liidu sõjaline ja majanduslik abi viisid Kuuba kiiresti Moskva sõiduvette ning seal kehtestati kommunistlik diktatuurireziim. · 1962.a. avastas USA luure Kuubas baseeruvad ja Ühendriikide mandriosale suunatud NSV Liidu keskmaa tuumaraketid. Seepeale kehtestas USA president J.F
Sama erihoidlate süsteem toimis ka raamatukogudes, et lugeda oli vaja Moskva poolt õigust. Seda kirja sai kui oli vaja materjali uurimistöö jaoks. Nõukogude liidu ajal ei tohtinud teha suguvõsa uuringut. NSVL oli kaartide suhtes väga tundlik, sest NSVL kaart oli ebatäpne (rannajoon). Nõukogude aja allikate eripärast: Telefoniõigus- Korraldusi, käske, juhtnööre anti edasi telefoni teel, millest mingit paberalusel jälge ei jäänud. Selline korraldus toimis Jossif Stalini ajal. Jossif Stalinile meeldis telefoni teel paljusi asju ajada (eriti valitsusaja perioodi lõpul). Jossif Stalini ajal kõige tähtsam koht oli tema enda suvila. Jossif Stalini ajal kremlis pidi alati keegi olema ja vastama kõnedele, kuid Nikita Hrustsovi ajastul ta andis korralduse, et kreml peab olema kindlal ajal inimtühi. Telefoni kõned tehti, et ei jääks korraldustest jälge. Nõukogude ajastu lingvistiline taust- Nõukogude ajal tekkis uus keel, milles olid sovetistlikud elemendid
lendlehti. Samuti vajab partei elukutselisi poliitikuid, kes saaksid kogu oma aja pühendada ainult parteiasjadele, selleks on vaja tagada neile sissetulek. Bolsevike rahastamises tuuakse tavaliselt välja kolm allikat: 1) rikkad idealistid, kes uskusid, et bolsevikud tõesti loovad võimule tulles uue paradiisi, tuntuim neist oli "Iskra" rahastaja Savva Morozov (1862-1905). 2) röövimised, sh pangaröövid ja väljapressimised Kaukaaasias Jossif "Stalin" Dzugasvili (1878-1953) juhtimisel. Tuntuim neist oli juulis 1907 toimunud pangarööv, mis väidetavalt tõi bolsevikele sisse veerand miljonit rubla (tollal tohutu summa). 3) I maailmasõja ajal said bolsevikud väidetavalt raha Saksa valitsuselt. Sakslaste eesmärk oli õõnestada Venemaa valitsuse kandepinda ja seega toetati neid, kes võisid streike jms korraldada. See nõrgestas Venemaad ja oli seega sakslastele kasulik. Lenini ja sakslaste
Lõplikult ei õnnestunud NSV Liidul olukorda Kesk-ja Ida- Euroopas siiski muuta. Välispoliitika Saksamaa Demokraatliku vabariigi välispoliitika oli suuresti mõjutatud NSV liidust. 1952. aasta alguses oli NSV liit mures eeldatava ,,Lääne luureagentide ja saboteerijate 2 sisseimbumise", veel rohkem aga spetsialistide ja kvalifitseeritud tööliste lakkamatu äravoolu pärast Saksamaa Demokraatlikust vabariigist. Sama aasta aprillis toimus Jossif Stalini ja Ida- Saksamaa juhtide kohtumine. Nõukogude välisminister Vjatseslav Molotov tegi Ida- Saksamaa juhtidele ettepaneku kehtestada Ida-Berliini külastavatele Lääne kodanikele spetsiaalsed load, mis takistaks luureagentide maalepääsu. Stalin aga võttis asja palju tõsisemalt ning pani ette, et kogu Ida- ja Lääne-Saksamaad eraldavat demarkatsioonijoont käsitletaks ametliku piirina, mis tuleks sulgeda, et teha edasi-tagasi liikumine võimatuks.
NL keeldus lennuvälju eraldamast ja Briti lennukeid oma õhuruumi lubamast. Sakslased suunasid Armija Krajowa ülestõusnute vastu need reservväed, mis olid kohale toodud Punaarmee pealetungi peatamiseks. Poolakad panid uskumatult visalt vastu -august, sept, okt esimeste päevadeni, siis jõud läbi. 50 000 Armija Krajowa võitlejast oli surma saanud 10 000, sakslased olid Varssavi pommitamisega tapnud u 200 000 tsiviilisikut, linn sisuliselt tehtud maatasa. Stalin üritas end välja vabandada sellega, et Punaarmeel ei jätkunud jõudu. Tegelikult põhjused olid poliitilised, selleks ajaks oli Stalini lähikonnas olnud üks väheseid Poola kommuniste Koleslaw Bierut, kelle juhtimisel moodustati Poola rahvusliku vabastamise komitee- Ljublini Komitee. Pärast Armija Krajowa lüüasaamist sai Ljublini komiteest ja Beirutist selle eesotsas Poola ainus reaalset võimu omav ja seda teostav valitsus. Poolas pärast
mitu olulist piirkonda Soomelt). o Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad o Albaania sai taas iseseisvaks o Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. a. piiridesse o Rumeenia loovutas Bessaraabia NSVLle, sai aga juurde alasid Ungarilt Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele. Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse. Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM osatähtsus vähenes, NSVL saavutas ülemvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas ning suures osas Aasias. Raudne eesriie – NSVL-i püüd eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast (II MS järgne periood, 40ndad);
manipuleerimise abil. Kasutatakse propagandavõtteid, indoktrinatsiooni ehk ajupesu kui ka jõu rakendamine. Hannah Arendti arvates ei ole protsess nii korrastatud. Pooldab, et režiimi aluseks on radikaalne ideoloogia. Aga pole olemas sidusat programmi, on vaid lakkamatu liikumine, „et organiseerida võimalikult rohkem inimesi, tõugata nad nad liikvele ja hoida liikumas“. Tagajärjeks on kaos mitte kord. Uued institutsioonid kattuvad vanadega. Kõige tähtsam rahva alistamise meetod on terror, sest ükski teine sotsialiseerimise vorm ei ole täiuslik. Mõned ajaloolased on pannud termini „totalitarism“ tarvilikkuse mitmel põhjusel kahtluse alla. 1) Totalitarismi mõiste kujunes külma sõja aegses poliitilises ühekülgsuses. 2) Hiljutistest uurimustest Natsi-Saksamaa ja Stalini Venemaa kohta selgunud, et nende võimustruktuuris oli nii palju vajakajäämisi, et on kahtlane, kas üldse on kunagi olemas olnud režiimi, mida võiks täie õigusega totalitaarseks nimetada. 18
24. ENSV sõajärgsed aastad: poliitilised olud ja massirepressioonid Stalin 1928-1953 (1944-1953) *Stalini isikukultus süvenes, teda hakati ülistama kui ,,sõja võitjat" *5.märts1953 Stalin suri, Stalin maeti Kremlisse Lenini kõrvale * Punaarmee sissetung 1944. aasta suvel, Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse NSV tagalas moodustatud operatiivgrupid e. uue võimu esimesed taastajad kohtadel. *ENSV kõrgeimad võimuorganid koondusid Võrru, sest Tallinn oli veel sakslaste käes. 1944 sügisel viidi need üle Tallinnasse ja uus võim kehtestati kogu Mandri-Eesti üle. *ENSV võimustruktuur oli sama, mis NSVLs juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis allus Moskvale
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alu
majanduspoliitikat. Uus majanduspoliitika sai tuntuks lühendi NEP järgi. Viidi läbi rahareform, lubati eraettevõtlus, toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga. NEPi tingimustes hakkas majandus taastuma, kuid kommunistide jaoks oli see vaid ajutine lahendus ja esimesel võimalusel tuli see likvideerida. 1924 suri Lenin. Leni soovis enda järglaseks Lev Trotskit, kuid kes ei suutnud end võimuvõitluses kehtestada. Uueks liidriks sai Stalin. 1927 õnnestus Stalinil Trotski ja tema toetajad partei juhtkonnast eemaldada. Stalini võimuletulekuga kaasnes tema isikukultus. Koheselt lõpetati NEP ja likvideeriti eraettevõtlus kõikjal. Võeti taas suund maailmarevolutsioonile, selleks alustati suurtööstuse eelisarendamisega industrialiseerimisega. Majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele. Hakati kehtestama viisaastaku plaane
sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamise ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee üles ehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduses eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisensid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. 4. II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka esimese maailmsõja jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõda vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Teise maailmasõja sõdivad pooled ja sõjatandrid Kolmikpakti riigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan (kokku 11 riiki)
annaabi.ee 
