kes kehastasid roomlaste Iga elusolend või osake jaoks esivanemate hingi. loodusest oli roomlaste Tähtpäevadel viidi laaride meelest hingestatud kujudele annetusi. Nuumen looduslikes Geenius oli iga perekonna objektides sisalduv vägi kaitsevaim, kes edendas või hing. soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. Inimesekujulised jumalad Kuigi roomlastele olid olulised vaimud ja loodusjõud, ei jäänud tahaplaanile ka inimesekujulised jumalad. Siinkohal oli selgelt tunda etruskide ja veel rohkem kreeklase mõju, sest suurem osa Rooma jumalatest olid kreeklaste jumalatele sarnased või täpselt samad, ainult teiste nimedega. Jupiter Taeva-, pikse- ja tormijumal. Samastati Zeusiga. Tähtsaim pühamu oli tempel Kapitooliumil. Tal oli palju lapsi.
*Palju jumalaid (740) *Palju jumalaid *Polnud kindlat süsteemi *Süsteem *Templid (milles alati oli jumala kuju lihtrahvale *Templid (milles oli alati jumala kuju lihtrahvale keelatud näha) keelatud näha) *Jumal näitas end suurte pidustuste ajal (kuju) *Jumal ei näitanud ennast *Pöörati palju tähelepanu, detaile surmajärgsele elule *Inimesekujulised jumalad *Inimesekujulised jumalad (aga looma/linnu pea) *Paarperekond Paarperekond (mees, naine, laps) *Täiskasvanud lapsed lahkuvad kodust *Naise tähtsus suurem (võis lahutuse korral saada *Naise tähtsus väike varanduse) *Naistel õigusi vähe *Naise õigused tagatud *Mees võis naise ära tõugata, kui see ei suutnud talle
Erinevalt Egiptusest olid pea kõik Mesopotaamia jumalad antropomorfsed (inimesekujulised) ja neile omistati ka inimlikke omadusi. Jumalatele ehitati võimsaid templeid. Ra Päikesejumal, maailma looja ja selle valitseja. Horos Taevajumal. Osiris viljakuse jumal ja surnute valitseja. Amon Teeba jumal. AmonRa Uue riigi peajumal. Anu Taevajumal ja jumalate isa. Enlil Anu poeg, jumalate kuningas ja inimliku kuningavõimu kaitsja. Ea oli maaaluste vete ja viljakuse kehastaja. Istar oli taeva kuninganna, armastuse ja viljakuse kehastaja.
Üheks erinevuseks on kindlasti religioon. Kui Egiptuses usuti ja pöörati tähelepanu surmajärgsesse ellu, siis Mesopotaamias oli tähelepanu keskpunktis just hetkeline elu. Usu poolest olid need tsivilisatsioonid samas ka sarnased, sest mõlemal oli palju jumalaid osad tähtsamad, osad vähem. Kui Niiluse äärses riigis kehastasid jumalad loodusnähtusi ja pühaloomi, siis Mesopotaamias olid nad inimesekujulised. Sama lugu oli ka kirjaga. Egiptuses tekkis kiri umbes 5000 a tagasi ning Mesopotaamias 3500 a eKr. Mõlemad olid välja kujunenud piltkirjast, kuid püramiidide maal olid hieroglüüfid ja sumerite riigis kiilkiri. Ka kirjutusmaterjal oli erinev papüüruserullid ja savitahvlid. Tähtsamad tekstid raiuti aga Egiptuses kivisse. Loodusolude poole pealt on nad minu arvates võrdselt sarnased ja erinevad.
Paljude maailma religioonide vahel võib olla mitmeid eri- kui ka ühisjooni. Nii esineb ka egiptuse ja mesopotaamia uskude vahel sarnasusi, kuid siiski on tegemist kahe erineva usundiga. Leidub erinevusi nii jumalate kujutamisel, surmajärgsuses kui ka usu tähtsuses rahva jaoks. Kõige suurem erinevus kahe usundi vahel peitubki jumalates, nende kujutamises ja tähtsuses. Egiptuses võisid jumalad olla nii zoomorfsed ehk loomakujulised kui ka antropomorfsed ehk inimesekujulised, vahele võidi aga ühte jumalat ka mitmeti kujutada. Samas võidi kahte erinevat jumalat üheks pidada. Näiteks võidi taevajumalat Horost pidada päikesejumala Ra pojaks, kuid neid võidi ka samastada. Mesopotaamias olid aga jumalad peaaegu eranditult antropomorfsed. Neid eristas inimestest vaid surematus ja vägevus. Mõlemad usundid olid ka polüteistlikud. Egiptuses tunti üle 700 jumala. Jumalatest
5) orjad- endised talupojad, käsitöölised vms, kohustuste täitajätmiste pärast majapidamine, ehitus, sõhavägi Mesopotaamia · Impeerium koosnes vallutaja riigist ja sõltlasriikidest · Ebastabiilne ühiskond · Sõltumatud elanikud · Märksa vähem reguleeritud · linnatsivilisatsioon Kihid : kuningad, ülikud, sõjavägi, vabad kodanikud, sõltlased, orjad 4) Meso : oli palju jumalaid, võrreldes egip. Olid jumalad inimesekujulised, inimlikud omadused jumalatel. Igal jumalal oli oma lemmiklinn, Elu enne surma oli tähtsam. Anu- taevas, Enlil- inimliku kuningavõim, Ea- maa-alune, vete, Istar- armastus, seks, taeva jumalanna, Marduk- babülon. Tempel Marduk Egipt : palju jumalaid, samastati kuningatega, väga religioone, olid loomapeadega. Ra- päike, Amon- teeba, Horos- taevas, Osiris-viljakus, surm, Seth- viljatu, kõrvetav Tempel Karnaki, Luxori
Pärast Aleksander Suure surma toimusid sõjad, mille käigus tekkisid kolm hellenistlikku suurriiki : Egiptus, Selekuiidide riik, mille keskmeks kujunes Süüria ja kolmas oli Makedoonia, mille võimu alla jäid Kreeka linnriigid. Idamaadesse rännanud hellenid rajasid tihti uusi asulaid, mis hiljem kujunesid suurteks ja rahvarohketeks linnadeks. Suurimaks kujunes Niiluse suudmel asunud Aleksandria. Kreeka jumalad olid antropomorfsed, täpselt nagu ka Mesopotaamias. Jumalad olid inimesekujulised ning neil olid inimlikud omadused. Inimestest eristas neid surematus ning mõningad võimed. Hellenismiperioodi Kreeklasi mõjutas oluliselt Idamaade religioon. Omaks võeti Idamaa jumalaid ning neid sobitati enda omadega. Kõik vanad Jumalad jäid küll alles. Kõige armastatumaks jumalaks HellenistLikus maailmas sai Egiptuse jumAlanna Isis. Veel üks erinevus on teadus. Nagu teada, lugesid enamikes Idamaades pigem Praktilised kui teoreetilised teadmised
Usk jumalatesse oli Egiptuses väga tähtis. Egiptlaste ellusuhtumine oli üldse sügavalt religioosne. Nad mõistsid ja mõtestasid maailma üldist korraldust müütide ja religioonide kaudu. Jumalate hulk, keda egiptlased austasid oli tohutu. Neid oli rohkem kui 740. Tähtsaim jumal oli päikesejumal Amon-Ra. Vaaraod peeti tema lapseks maa peal. Enamik Mesopotaamia jumalaid on sumeri päritolu. Erinevalt Egiptusest olid pea kõik Mesopotaamia jumalad inimesekujulised ja neile omistati inimlikke omadusi. Tähtsaim jumal oli Anu taevajumal ja jumalate isa. Usk jumalatesse polnud Mesopotaamias niivõrd suur kui Egiptuses. Egiptus ja Mesopotaamia olid mõlemad kõrgelt arenenud ning neil mõlemal olid oma head ja halvad küljed. Linnad olid paremini arenenud Mesopotaamias, aga see-eest teadus oli Egiptuses pisut kõrgemal tasemel kui Mesopotaamias. Egiptlaste kiri on pisut mõistlikum ning ka usk jumalatesse oli seal suurem. Surmajärgsus oli
nina ja laup on ühel joonel, sügaval asetsevad silmad, väike täidlane suu. (juuksed lainelised, ilus keha, riided kujutatud nii, et ilus keha aimatav). · Tugijalg (keha toetub põhiliselt ühele jalale, teisele ainult nõjatub) · Skulptorite põhiülesanne on luua ilusaid jumala kujusid ja kaunistada templeid reljeefidega. Sellele lisaks ilmalikud kujud- need on kõnemehed, olümpiavõitjad. · Jumalad inimesekujulised (inimlikud vead) · Inimese iluideaal : ilus, terve, meeldiva näoga hea kehaehitusega Skulptorid: POLYKLEITOS ,,Odakandja" (5saj eKr) MYRON ,,Kettaheitja" (450 eKr) PHEIDIAS : Parthenoni reljeefid, hiiglaslikud Zeuzi ja Athena kujud (materjalidest kasutas marmorit , pronksi, kulda, elevandiluud)(krüselefantiintehnika puust kuju ,mis on kaetud kullaga + kalliskivid ja muud väärtuslikud materjalid) PRAXITELES : kaunid, meelelised noore inimkehaga jumalad NT : Aphrodite kuju
hiigelajal alalise armee. Sõjakunsti tipp assüüria valitsemise ajal. Kiri ja Haridus: Kiilkiri. Savitahvlile vajutati kiiluga piltkirjad. Mõisted, silbid. Olid koolid. Enamjaolt käisid seal ülemkihi õpilased, kuid vahel ka alamkihist, kes võisid saada preestri või riigiametnikuks. Kirjaoskus levis laiemalt kui Egiptuses, kuid siiski enamus olid harimatud. Peale kirjatarkusele õpetati ka matemaatika, tähetarkust, kirjandust. Religioon ja templid: Inimesekujulised jumalad. Surematus ja üliinimlik võim.Igal jumalal lemmiklinn, mida ta kaitses. Surma kardeti. Anu(taevajumal), Enlil(jumalate kuningas, viljakus, taevavõimed), Ea (maaaluste vete ja sugavuste valitseja). Astmiktemplid, ehk tsikuraadid. Tehti ohverdusi ja peeti rituaale. Asus linna keskmes. Templisse võis siseneda vaid preestrid ja templiteenijad. Kangelaseepika: Sumerid armastasid kangelaslaule ,muistsetest suurkujudest. Kujunesid lemmikkangelased, ajaloolised sündmused
oma võimu järk-järgult ida poole laiendama, 146 eKr. langes Kreeka Rooma võimu alla. Suur ja tugev Rooma oli kultuuriliselt Kreekast väga mõjutatud, kreeka alfabeedi põhjal kujundati oma tähestik, nad old tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest, kirjandusest, filosoofiast ning üldisest elulaadist. Roomlaste religioon sarnanes Kreeka omaga. Roomlased austasid loodusjõude ja vaime. Igal asjal või elusolendil oli hing. Kuid sama olulised kui vaimud olid roomlastele ka inimesekujulised jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda kreeklaste mõju, nad olid kujutatud Kreeka jumalate sarnastena, aga nimed muudeti roomapärasteks. Näiteks Kreeka peajumalat Zeusist sai Jupiter, sõjajumal Aresest aga Mars. Kuna Roomas tegeleti pidevalt vallutustega ja oma piiride laiendamisega, siis oli Marisl ka tähtsam koht jumalate seas, kui rahulikulikumas Kreekas. Nii Kreekas kui ka Roomas olid inimeste ja jumalate vahelise suhtluse vahendajaks
torni. Elamuid valmistati savist. Meditsiin Sumerite meelest oli haige keha haaratud deemonist, kes püüab end kehast välja süüa. Sageli pandi haige kõrvale lambatall või kits, et deemon selle sisse hüppaks. Õnnestumise puhul loom tapeti. Kui looma polnud kasutati kuju, mis hiljem kaeti asfaldiga. Sumeri usund Jumalaid nimetatakse üldnimega dingir. Jumalad olid nähtamatud, inimesekujulised ja üliinimlikud ning surematud olendid. Ürgmeri NAMMU sünnitas taevajumala AN ja maajumalanna KI Jumalad AN- taevajumal, peaks olema kõrgeim jumal ENLIL- õhujumal ja taimede jumal NERGAL- sõjajumal ENKI- ,,Maa isand" ka maaaluse mageveeookani isand NINHURSAG- ,,Kõrge valitsejanna". On kõigi elusolendite ema INANNA- taeva jumalanna, ka armastuse- ja viljakusjumalanna INANNA- taevajumalanna Kultus
häirisid oma isa. Isa plaanis oma lapsed tappa. Aga temast jõudis ette titaan Kronos, kes tappis oma isa ja võttis maailma valitsemise üle. Kronose järglased olid Zeus koos oma õdede vendadega. Kronos kartis oma lapsi ja neelas need kohe pärast sündimist alla, ainult noorima poja Zeusi suutis ema päästa. Täiskasvanuna sai Zeus oma isast ja teistest titaanidest jagu ning asus ise maailma valitsema. Kreeka mütoloogias olid jumalad inimesekujulised. Sellistena olid nad enamvähem muutumatud. Kuigi nad mõnikord paistsid õiglastena, olid nad sageli väiklased ja kättemaksuhimulised. Jumalad olid kui üks suur perekond. Jumalaid oli väga palju, nende täpne arv ei ole teada. Tähtsamad jumalad elasid Olümpose mäel. http://media.advisortravel.netdnacdn.com/657x340px7377920204c35877069413712173528.jpg Jumalatega suhtlemis kohad Templid, mille altaritel toodi ohvreid jumalatele.
surmajärgsesse ellu. Usuti, et surnu jätkab teispooolsuses samasugust elu nagu eluajal. Sellepärast saadeti surnud ära spetsiaalsete matuserituaalidega. Surnukehad mumifitseeriti ning nad asetati sarkofaagidesse, kuhu pandi kaasa väärtuslikke esemeid. Egiptuse tähtsaimad jumalad olid Amon-Ra-peajumal, Horos-taevajumal, Osiris- surnute valitseja. Austati üle 700 jumala. Üritati läbi viia ka monotismi, kuid sellega ei mindud kaasa. Mesopotaamias olid jumalad inimesekujulised ja neile omistati inimlikke omadusi. Pöörati tähelepanu eeskätt elule enne surma. Karistused jõudsid kätte siinses elus. Surma kardeti ning arvati, et ees ootas oleskelu sünges allilmas. Usk oli praktiline. Egiptuse kiri kujunes 4. ja 3. aastatuhande vahetusel eKr. Kirjamärgid olid hieroglüüfid, mis olid väga keerulised. Kirjutada oskas umbes 1% kogu elanikkonnast. Kirjanduses viljeleti lühivorme ja ülistuslaule. Kirjutusmaterjal oli papüürus. Kuulsaim
Neid oli lõpmata palju: igal puul, kivil, järvel, loomal jms oli oma nuumen. Igal majal olid omad kaitsevaimud. Tähtsaimad nende seas olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Laaride kujud seisid neile pühendatud nurgas, kus tähtpäevade puhul esivanematele annetusi toodi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim-geenius, kes edendas soojätkamist ja tagas seega perekonna püsimise. Kuid vähemalt sama olulised olid roomlastele inimesekujulised jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda etruskide ja eriti kreeklaste mõju. Suuremat osa oma jumalatest kuutasid roomlased Kreeka panteoni jumalate sarnastena. Kreeka ajaloolase Polybiose (II saj eKr) HINNANG RELIGIOONI TÄHTSUSELE ROOMA RIIGIS Rooma riigi suurim eelis teistega võrreldes seisneb minu meelest selles , kuidas nad usuasju korraldavad. Mulle näib, et see, mida teisal peetakse etteheidet väärivaks , hoiab Roomas riigiasju koos
'Issand' kui viitavad jumalale. Kui monoteistlik religioon usub ühe jumala olemasolusse siis polüteistlik religioon tunnistab mitut jumalat. Kõige tuntumad polüteistlikud religioonid on näiteks Vana-Egiptuse religioon, sintoism ja hinduism. Vana-Egiptuse religioonis olid jumalad jaotatud kahte gruppi: olid kohalikud jumalad, keda oli väga palju ning kes olid sageli loomakujulised, ja teise grupi moodustasid kosmogoonilised jumalad, kes olid väga tähtsad ning tihti inimesekujulised või kaheosalised. Sintoism on usund, mis on eelkõige levinud Jaapanis ning mis põhineb esivanemate kultusel ja mägede, jõgede, puude, kaljude ning madude austamisel. Hinduismi on nimetatud kui usundite kogumit, eelkõige seetõttu, et antud religioon sisaldab mitmeid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Hinduismi järgijad usuvad mitmeid jumalaid, kellest tuntumad on Brahma, Visnu ja Siva. Teiseks jaotatakse usundeid vastavalt tekkeprotsessile. Esiteks on etnilised ehk
Kuigi mõned mõtlejad olid nende lugude suhtes skeptilised, olid nad rahvale rituaalide ja ajaloo allikaks. Muistsed kreeklased olid ühed suurimad müütide loojad Euroopas. Sõna "mütoloogia" on pärit samuti kreeklastelt. Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna mythologia, et eristada jumalikest tegudest jutustavaid fantaasiarikkaid jutustusi tavapäraste ja üleloomulike sündmuste tõetruust kirjeldamiset. Kreeka mütoloogias olid jumalad antropomorfsed (inimesekujulised), kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Sellistena olid nad enam-vähem muutumatud. Kuigi nad mõnikord paistsid õiglastena, olid nad sageli väiklased ja kättemaksuhimulised. Jumalate soosingu ärateenimiseks oli tarvis ohverdusi ja vagadust, ent need ei garanteerinud midagi, sest jumalad kaldusid meelt muutma. Jumalate viha oli kardetav ja ka nende armastus oli ohtlik. Kreeka mütoloogia on täis koletisi, sõdu, intriige ja jumalate sekkumisi. Probleeme
selles, et Egiptuses usuti surmajärgsesse ellu ning maine elu oli justkui ettevalmistus surmajärgseks eluks. Sellepärast mumifitseeriti vaaraod ning neile ehitati hauakambrid. Algul ehitati valitsejatele püramiide, kuid pärast hakati ehitama kaljutempleid, sest püramiidid olid väga silmatorkavad hauaröövlitele ja teine põhjus oli see, et püramiidide ehitamine oli väga kurnav rahvale ja võttis kaua aega. Erinevalt Egiptuse jumalatest olid Mesopotaamia jumalad inimesekujulised. Mesopotaamia rahvad pöörasid tähelepanu eeskätt elule enne surma. Surma aga kardeti ning usuti, et surmajärgne elu on sünge ja rõõmutu. Kultuur oli mõlemas tsivilisatsioonis kõrgelt arenenud. Egiptuses kujunes kiri välja IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. Egiptuse kirjamärgid hieroglüüfid on tõenäoliselt piltkirjast välja arenenud, sest meenutvad väga piltkirja. Kuna hieroglüüfide väljajoonistamine oli keeruline, kirjutati
12. Mesopotaamias kujunes kiilkiri (arenes Sumerite piltkirjast). Pehmele savitahvlile vajutati märgid kiilikujulise otsaga pulgaga. Palju märke tähistasid silpe. 13. Mesopotaamia teadus oli eelkõige tarvilike teadmiste ja võtete kogumine. Ei tehtud teoreetilisi üldistusi. Matemaatika (kuuekümnendüsteem, numbrite järjekord). Astronoomia (taevavaatlused ennustamiseks ja ajaarvestamiseks -> kuukalender). 14. Mesopotaamia panteon (jumalate kogum) on sumeri päritolu. Peaaegu kõik olid inimesekujulised ja neile omistati ka inimlikke omadusi. Neid kujutati ette suure perekonnana, kes elas rikaste moodi. Aga neil oli surematus ja üliinimlik võimsus. Kaitsesid inimlikku õiguskorda ja moraali ning karistasid ülekohtuseid. Igal jumalal oli lemmiklinn. 15. Tänapäval paikneb Mesopotaamias Iraak. 16. Hetiidide võimu ajal hakati tööriistade valmistamiseks kasutama rauda. Leiutati hobukaarikud ja sõjas kasutati kaarikuvägesid. 17. Pärslaste suurriiki juhtis suurkuningas
teatris, kõnekunstis, ajalookirjutistes võeti eeskuju kreekast. Kujundati järkjärgult oma originaalne kirjandus. Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnaehituses aga etruskildelt. Jumalad-roomlased austasid loodusjõude ja vaime, usuti et igal esemel ja elusolendil on oma hing ja jõud ( nuumen), igal majal oli oma kaitsevaim, laarid, nende kujud seisid pühitsetud nurgas. Maokujuline kaitsevaim geenius, kes edendas soojätkamist. Tähtsad ka inimesekujulised jumalad, peajumal-jupiter, merejumal-neptunus, ilujumal-venus. Riik ja religioon-jumalate austamine, pühamud riigi kontrolli all, preestrid olid ka riigiametnikud, preestrid jagunesid ül järgi kolleegiumidesse. Augustuse ajal hakati keistrit jumalana austama, Haridus-lastekasvatus oli perekonna ül, ja see sõltus perek rikkusest ja ühiskonndlikust positsioonist. Praktiline, poistepuhul ka sõjaline suunitlus. Hakati pöörama tähelepanu ka vaimsele haridusele. Lapsed
kõhust. Zeus ja tema vennad Hades ja Poseidon jagasid maailma ära, nii et Zeusist sai ülemvalitseja, Hadesele jäi allilm ja Poseidonile meri. Nad elasid koos teiste jumalatega Olümposel, mis mõne müüdi järgi oli mägi, teiste järgi asus see aga kõrgemal kõigist mägedest või taevas. Olümpose sissepääs oli suur pilvevärav, mida valvasid neli aastaaega. Olümpos oli õndsuse paik, kus rahu ei häirinud miski. Sealses paradiisis elaski taevalik perekond, antopomorfsed ehk inimesekujulised omavahel sugulussidemetes jumalad, kes valitsesid inimeste üle, olles samas ka ise inimlikult ekslikud ja sugugi mitte täiuslikud. Tähtsaima, n.ö tuumikperekonna moodustasid 12 jumalat Zeus, Poseidon, Hades, Hestia (keda hiljem asendas Dionysos), Hera, Apollon, Ares, Athena, Aphrodite, Hermes, Artemis ja Hephaistos, aga Olümposel elas veel teisigi jumalaid. Zeus oli ülemvalitseja, taeva jumal, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas piksenooli. Tema oli võimsam kui teised kokku
ja nende ühtlustamisele ei pööratud suuremat tähelepanu, nagu ka Egiptuses. Usk oli seotud riigivõimuga, põhjendas valitseja kui jumalate maise asemiku juhtpositsiooni. Erinev Egiptusega oli, et Mesopotaamias ei peetud kuningaid jumalateks, nad olid riigi ülempreestrina vaid inimliku ja jumaliku maailma vahetalitajad. Seega ei pööratud kuningale kaugeltki nii suurt tähelepanu nagu Egiptuse religioonis. Mesopotaamia jumalad olid peaaegu eranditult inimesekujulised. Nad olid inimlikud, inimestest erinesid nad vaid oma surematuse ja vägevusega. Mesopotaamia jumalkond tipnes kolme suure meesjumalaga - taevajumal Anu oli jumalate isa; tema poeg Enlil oli tormi-, vihma- ja piksejumal; Enlili poeg või vend, maa-aluste vete ja sügavuste isand Ea. Jumalate seas oli tähtis koht taevakehadel. Kuujumal Sin hoolitses kalendri eest, valdas taevalikku tarkust ja tähtede järgi ennustamist; päikesejumal Samas oli kohtumõistja; taeva
ilmumine, põlluharimise, karjakasvatuse algus, lihvitud kiviesemete tulek. Narva kultuur, kammkeeramika kultuur, nöökeraamika kultuur. Elati veekogude lähedal, võimalusel liivasel rannal. Osaline püsiasustus. Maa peale ehtitatud puust sõrestikuga hooned. Surnud maeti elukoha juurde, kohati majadesse surnu hauas selili, väljasirutatud asendis, käed rinnal või külgedel. Panused: tööriistad, relvad, ehted, looma ja inimesekujulised ripatsid. Merevaigust ehted. Nöörkeraamika kultuuri ajal hakkas asustuse veesidusus kaduma, oluline oli hea põllumaa olemasolu. Kasvatati otra, nisu, kaera. Alepõllud. Asulad väiksemad, ilmselt elati koos ühe perena – taluline asustus. Kalmistud kõrgematel kohtadel, elu-paikadest eemal. Madalad hauad, surnu hauas kägaras. Panusteks ehted tööriistad ja relvad. Kiviaja lõpul tekstiilkeraamika – muster vajutatud riidega.
VANAKREEKA JUMALAD Referaat Palju aega tagasi olid kreeklased ühed suurimad müütide loojad Euroopas. Kreeka mütoloogias olid jumalad inimesekujulised, kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Vanakreeka 12 jumalat ehk nn olümpose jumaluste ring on Kreeka mütoloogiasse kuuluvad kõige tähtsamad jumalad. Tähtsaid jumalaid oli teisigi, erinevate allikate põhjal nimekirjad 12st kõige olulisemast jumalast veidi erinevad. Vanakreeka jumalad elasid Olümpose mäel ja moodustasid omamoodi taevase perekonna. Need jumalad, keda kreeklased uskusid, kaldusid meelt muutma, kuid jumalate viha oli
· Detailid väga täpsed · Hammurapi seaduste sammas · Marduski lohe Vana-Egiptus · Hieroglüüfid - mõistet või silpi tähistav keeruka kujuga tähemärk · Papüürus - paks paberisarnane kirjutus- ja ehitusmaterjal · Polüteistlik religioon, tootemloomad nt kass, madu, härg, krokodill · Ankh - eluvõti · Lootoslill - Niiluse ja elu sümbol · Horose Silm - kaitseamulett · Jumalatel käes eluvõti · Antropomorfsed jumalad - inimesekujulised, tähtsamad: Ra, Horos, Anubis. Horose kohus mõõtis inimese hingi, et määrata taassündi. · Palsameerimine - muumiaks tegemine Arhitektuur · Haudehitised - mastaba (algne vaaraohaud) · Gisa püramiidide väli · Sfinks · Templiarhitektuur - templid ehitati jumalate koduks · Egiptlased võtavad esimesena kasutusele sambad · Sambakateelide kujudamiseks saadi inspiratsiooni loodusest · Sambakapiteel - samba ülemine kaunistatud osa. · Karnak ja Luksor - kuulsaimad templid
· Õpilasteks peamiselt ülikute pojad · Õpiti kirja, kirjandust, arvutamist ja tähetarkust. · Haridus võimaldas karjääri preestri või ametnikuna. Kirjandus: · Olulisim ilukirjanduse zanr olid kangelaseeposed. Kangelasteks tavaliselt reaalsed ajaloolised isikud. · Armastatuim eepos oli "Gilgames" Sumeri valitsejast, kes soovis saada surematuks. Kui see soov luhtus, tuli kangelasel tõdeda, et surematud on ainult jumalad. Jumalad oli inimesekujulised, surematud ja vägevad. Miski inimlik polnud võõras ka jumalatele. Nad sõid, jõid, magasid jne. Teadus: Ühine Egiptusega: koguti parktikas kasulikke teadmisi ja oskusi. Preestrid olid samal ajal ka õpetlased, mistõttu teadustöö koondus nende kätte. Jälgiti tähti, kalender. Erinev: Mesopotaamias pöörati rohkem tähelepanu andmete üksikasjalikule väljaselgitamisele ja üleskirjutamisele. Matemaatika: · Kõrgel tasemel
aga selleks ajaks oli pärslaste võim raugenud. Klassikaline ajajärk(6-5 saj eKr)- Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Esile kerkisid Ateena ja Sparta, kogusid enda ümber toetajad ja toimus sõjaline konflikt Peloponnesose sõda(431-404 eKr) Sõja võitis Sparta. Järgnes lühike Sparta ülemvõim kuni Ateena taas võimu saavutas. Perikles kujundas pikka aega Kreeka poliitikat. Kreeka usund: Polüteistlik-mitme jumala kummardamine, Kreeka jumalad olid antropomorfsed(inimesekujulised) Tähtsaimad jumalad kuulusid Olympose jumalate perekonda: Zeus(piksejumal), Hera(Zeusi naine), Poseidon(merejumal), Hades(allilm), Ares(sõjajumal), Apollon(valguse, tarkuse, kaunite kunstide jumal), Hephaistos(tuli ja vulkaanid), Athena(linnade kaitse jumal), Artemis(jahijumal), Aphrodite(armastus). Prometheuse lugu-Inimsteaitaja, kes varastas Zeusilt tule ja andis selle inimestele, Zeus aheldas Prometheuse Kaukasuse mäeahelikku, kus kotkas ta maksa nokkis, lõpuks päästis Herakles ta ära
4.3 Religioon ja kultuur. Kiri ja haridus. Kasutati kiilkirja- märgid vajutati kiilikujulise otsaga pulgaga savisse. Paljud märgid hakkasid lisaks mõistetele tähistama ka silpe. Häälikumärkide osa kasvas, märkide koguarv kahenes. Koolis asusid templite juures. Enamus õpilasi rikkast perest. Õpiti lugemist, kirjutamist, matemaatikat ja kirjandust. Kirjaoskajaid rohkem kui Egiptuses. Assüürias Ninives asus savitahvlite raamatukogu. Religioon. Enamus jumalaid sumeri päritolu. Jumalad inimesekujulised- miski inimlik polnud neile võõras. Taevajumal An(u) oli jumalate isa. Anu poeg Enlil oli tuule-, tormi-, vihma-, piksejumal ,jumalate kuningas, edendas põlluvijakust, kaitse kuningavõim. Maa- aluste vete ja sügavuste isand Ea õpetas inimestele niisutuspõllundust, linnaehitust, usutalitusi ja kirjatarkust. Taeva kuninganna Istar oli ka armastuse ja viljakuse kehastaja. Surmajärgsus. Ei pööratud erilist tähelepanu sellele, mis tuli pärast surma. Õnnelik tuli olla eluajal
Hiljem vallutati Babülon pärslaste poolt. 5. teema Egiptuse arhitektuur Põllupidamine on võimalik ainult tänu Niilusele. Egiptus ühendati vaarao Menese poolt 4. at eKr. Egiptuse ajalugu jagatakse riikideks. Egiptuse kunst arenes üsna isoleeritult, kunst ei muutunud pika aja jooksul. Kasutatud on egiptuse poosi jalad ja pea külgvaates, keha ja silm otsevaates. Kunst oli tugevalt seotud religiooniga. Enamasti kujutati jumalaid inimese ja looma seguna. Tähtsamaiks kujunesid inimesekujulised jumalad nt Osiris, Isis, Amon. Ka vaaraod peeti jumalaks. Usuti, et uuestisünniks on vaja säilitada midagi, milles hing saaks elada. Seda tehti kas palsameerides või inimesele portreeskulptuure või maale kaasa pannes. Hauakambrite seintele maaliti pildid, mis pidid looma parema elukeskkonna. Materjaliks oli kivi, sellepärast on kunst paremini säilinud. Haudehitised Mastabad maa-alused haudehitised, peal kividest kast. Kõrguse lisamisel tekkisid algsed
Aja jooksul kujunes ka teistlaadi ettekujutusi- sai siinpoolses elus oma surmajrgset saatust mjutada. Selleks tuli elada vooruslikult ja pidada spetsiaalseid riitusi mne allilmaga seotud jumaluse, nt. Dionysose vi Persephose auks. 10) religioon Roomas ja Kreekas -Sarnasused ja erinevused Roomlaste religioon sarnanes Kreeka omaga. Roomlased austasid loodusjude ja vaime. Igal asjal vi elusolendil oli hing. Kuid sama olulised kui vaimud olid roomlastele ka inimesekujulised jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda kreeklaste mju, nad olid kujutatud Kreeka jumalate sarnastena, aga nimed muudeti roomap rasteks. Niteks Kreeka peajumalat Zeusist sai Jupiter, sjajumal Aresest aga Mars. Kuna Roomas tegeleti pidevalt vallutustega ja oma piiride laiendamisega, siis oli Marisl ka thtsam koht jumalate seas, kui rahulikulikumas Kreekas . Nii Kreekas kui ka Roomas olid inimeste ja jumalate vahelise suhtluse vahendajaks preester, nad viisid lbi usupidustusi,
Hiljem kasvas Kreeka mütoloogiast välja ka Rooma mütoloogai. Valisin selle teema kuna ma pole veel kunagi selgusele jõudnud vanakreeka mütoloogia tegelaste elule. Sellest töös võtan vaatluse alla peamiselt 12 peajumalat Kreeka mütoloogias, kes moodustavad jumaliku perekonna. Olümpos on mäemassiiv Balkani poolsaarel Egeuse mere ranniku lähedal. Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Kreeka mütoloogias olid jumalad antropomorfsed (inimesekujulised), kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Sellistena olid nad enam-vähem muutumatud. Kuigi nad mõnikord paistsid õiglastena, olid nad sageli väiklased ja kättemaksuhimulised. Jumalate soosingu ärateenimiseks oli tarvis ohverdusi ja vagadust, ent need ei garanteerinud midagi, sest jumalad kaldusid meelt muutma. Jumalate viha oli kardetav ja ka nende armastus oli ohtlik. 2008
Hammurapi seadused puudutavad enamikku eluvaldkondi. 'silm silma, hammas hamba vastu' põhimõte kehtis samast seisusest inimeste vahel. Ühiskond jagunes vabadeks kodanikeks, sõltlasteks ja orjadeks seadused diskrimineerivad seisuse ja soo järgi. Naise seisund Mesopotaamias ei ole täiesti tagaplaanil, kuid perepea oli mees ning naise ülesanne oli mehele lapsi sünnitada. Lapsed pidid vanemaid austama. Religioon: Jumalad antropomorfsed - inimesekujulised. Usund polüteistlik. Tähtsamad jumalad: * Anu taevajumal, jumalate isa. Temast peetakse väga lugu, kuid müütides ei mängi ta suuremat osa. * Enlil tuule- ja tormijumal. Tema kodu oli mägedes. Tõi vihma, leiutas kõpla ning aitas luua inimkonda. Oli babüloonlaste peajumal ning ühtlasi hävitaja. Kui ülimaks olendiks tõusis Marduk, hakati Enlili pidama kurjuse kehastuseks. * Ea/Enki mageveejumal ning elas maa-aluses meres. Oskas surelikke surnuist üles äratada.
huvi. Jumalad Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Igal asjal oli mingi jõud, mida nimetati nuumeniks. Ka igal majal olid oma kaitsevaimud. Tähtsaimad nende seas olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Laaride kujud seisid neile pühendatud nurgas, kus tähtpäevade puhul esivanematele annetusi toodi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim, keda kutsuti geeniuseks. Kuid vähemalt sama olulised olid roomlastele inimesekujulised jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda kreeklaste mõju. Rooma panteoni tipus seisis taeva- ,pikse- ja tormijumal Jupiter (kreeklaste Zeus). Tema tähtsaim pühamu oli tempel Kapitooliumil, kus teda austati koos jumalannade Juno (kreeklaste Hera) ja Minervaga (kreeklaste Athena). Jupiteri isa Saturnus (kreeklaste Kronos) oli eelkõige põllutööde ja viljakuse edendaja. Riik ja religioon Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Esmalt kuulutas Augustus
teise enda asemele saab. Pühajärv, Emajõgi, Pühajõgi (Võhandu), Emujärv, Ahijärv, Ahja jõgi, Ahioja – nendes võib näkke kõige enam kohata. Kõige suurema tõenäosusega ilmutab ennast jaanipäeval. Tõrjemaagia - näkile kaku andmine, sülitatakse kivi peale ja visatakse vette. Mitmed sukad jalga. VEERAHVAS, MERERAHVAS – arvatakse et elu seal all on samasugune nagu meil. Neil on omad kirikud, talud jne. Rõhutatakse, et nende elu seal on uhkem. Asukad on inimesekujulised. Abielu mererahvaga on ebapüsiv, sest lõpuks tahavad nad vette tagasi minna. Haldjanaised käisid maal merelehmasid karjatamas (suured sinised lehmad) ja kui mees naist nägi, tundis naine talle kohutavalt ilus ning võttis ta kohe naiseks. Mererahva põhiülesanne oli kalasaagi kindlustamine. Kui nad ennast näitavad, võib tormi tulla. Meremehed viskasid kohe midagi merre ja hakkasid kaldale sõudma. Mere-ema nõuab austust enda vastu. Ohverdamistavad: 1) viin 2) lõng, siidrätt 3) jaka
Ehituskunstis ja tehnoloogias jõudsid roomlased kreeklastest kõrgemale tasemele. Iga asi või elusolend looduses oli nende meelest hingestatud, igaühes oli mingi jõud, mida nimetati nuumeniks. Igal majal olid omad kaitsevaimud. Tähtsamad nende seast olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius -, kes edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. Kuid vähemalt sama olulised olid roomlastele inimesekujulised jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda etruskide ja kreeklaste mõju. Suuremat osa oma jumalatest kujutasid roomlased panteoni jumala sarnastena. Rooma jumalate Kreeka vastsed: Jupiter Zeus Mars Ares
Kammkeraamika kultuuri matmispaigad Eestis Eestist on leitud kaheksa kammkeraamika kultuuri aegset matmispaika ning neist on teada varasemast hoopis rohkem matuseid (nt Tamula, Narva, Naakamäe, Riigiküla). Sageli on maetud elamute juurde või isegi 11 sisse (nt Riigiküla). Matused on enamasti selili väljasirutatud asendis, vahel ookriga kaetud. Esineb meeste ja naiste vastassuunas matmist. Panusteks olid ripatseid, vahel ka looma- ja inimesekujulised. Sageli esineb neis matustes merevaiku (Zveinijekist näiteks on leitud arvatavalt silmadele asetatud merevaigutükikesi). Ebaselge otstarbega on matustes vahel esinevad lihvitud kivirõngad (nt Saaremaalt Kõljala luustiku juurest on saadud seitse taolist rõngast). Kaasa on
· Ea oli maa-aluste vete ja süavuste valitseja, Enlili vend või poeg. Tõi inimestele kultuuri, õpetas niisutuspõllundust, linnaehitust. Valdas maagiat ja ennustuskunsti. · Jumalanna Istar oli taeva kuninganna, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse kehastaja, samas sõjakas. · Marduk oli Babüloni jumal. Tõusis panteoni etteotsa, kui Hammurapi pani aluse Babüloonia suurriigile. Erinevused: Erinevalt Eiptusest olid Mesopotaamia jumalad antromorfsed(inimesekujulised). Mesopotaamia rahvad pöörasid tähelepanu ka elule enne surma. Surmajärgsus: Egiptus: Oli detailne ettekujutus elust pärast surma. Selle järgi jätkas lahkunu pärast surma samasugust elu ja tegevust nagu eluajal. Kuid surmajärgne elu ootas vaid neid, kes olid ära saadetud kohatse matuserituaalidega, mille hulka kuulus keha säilitamine. Hauapaigad asusid üldiselt Niiluse läänekaldal ja matuserituaalide hulka kuulus veel muumia toimetamine paadiga üle jõe
Kuigi mõned mõtlejad olid nende lugude suhtes skeptilised, olid nad rahvale rituaalide ja ajaloo allikaks. Muistsed kreeklased olid ühed suurimad müütide loojad Euroopas. Sõna "mütoloogia" on pärit samuti kreeklastelt. Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna mythologia, et eristada jumalikest tegudest jutustavaid fantaasiarikkaid jutustusi tavapäraste ja üleloomulike sündmuste tõetruust kirjeldamiset. Kreeka mütoloogias olid jumalad antropomorfsed (inimesekujulised), kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Kreeklased uskusid, et maailm lõi jumalad ja mitte vastupidi. Loomismüütide järgi oli esimesena Kaos. Sellest eraldunud Maa (Gaia) ja tema abikaasa Taevas (Uranus) olid esimesed vanemad. Nende lastest, titaanidest, kõige noorem, Kronos, sai maailma isandaks, alles Kronose lapsed ja lapselapsed, seega mitmes põlvkond, on kreeka jumalad. Jumalad elasid Olümposel, mida on hiljem samastatud Kreeka kõrgeima mäega
rüütliromaan keskaja seiklusromaan, milles kujutatakse rüütli(te) seiklusi, näiteks Carzi Rodriguez de Montalvo "Amadis de Gaula" (1508). Vt ka romaan, seikluskirjandus. S saaga Muinas-Islandi ajaloolis-heroilise sisuga jutustus (ka muistend), germaani rahvaste kangelaslaul. Saaga mõistet on kasutatud ka epopöa tähenduses. Näiteks John Galsworthy (18671933) "Forsyte'ide saaga" (tervikuna 1922). saatürid kreeka mütoloogias siku jalgade, saba, kõrvade ja sarvedega inimesekujulised loodusvaimud, viljakusjumal Dionysose saatjad. salm vt stroof. Sappho stroof antiikkirjanduse värsimõõt, mis on nime saanud Vana- Kreeka naisluuletaja Sappho (7.6. saj e.Kr) järgi. Näiteks: Kuu´lus kirju troo´niga A´frodi´te, ++++++ Zeu´si tü´tar, se´pitsusmei´ster ka´nge, pa´lun si´nd, et mu´rega ii´al ei mu´rraks sü´dant sa mi´nul. +++ (Sappho.) sarkasm salvavalt terav iroonia.
Kuigi mõned mõtlejad olid nende lugude suhtes skeptilised, olid nad rahvale rituaalide ja ajaloo allikaks. Muistsed kreeklased olid ühed suurimad müütide loojad Euroopas. Sõna "mütoloogia" on pärit samuti kreeklastelt. Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna mythologia, et eristada jumalikest tegudest jutustavaid fantaasiarikkaid jutustusi tavapäraste ja üleloomulike sündmuste tõetruust kirjeldamiset. Kreeka mütoloogias olid jumalad antropomorfsed (inimesekujulised), kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Kreeklased uskusid, et maailm lõi jumalad ja mitte vastupidi. Loomismüütide järgi oli esimesena Kaos. Sellest eraldunud Maa (Gaia) ja tema abikaasa Taevas (Uranus) olid esimesed vanemad. Nende lastest, titaanidest, kõige noorem, Kronos, sai maailma isandaks, alles Kronose lapsed ja lapselapsed, seega mitmes põlvkond, on kreeka jumalad. Jumalad elasid Olümposel, mida on hiljem samastatud Kreeka kõrgeima mäega
väljaspool keha, enamasti looma või kala kujul. Kõige vähem vägevaiks peeti nõidasid, kes suutsid sõna jõul tuua tagasi varastatud asju. Arvati, et nõidu oli nii häid kui halbu nagu ka nende abivaimusid. Nõiad võisid end muuta lindudeks, loomadeks või kaladeks, et vabalt ringi liikuda kolmes erinevas maailmas. Nõidadel võis olla mitmeidki loomadest abivaime, keda nad mõnikord omavahel võitlema saatsid (enamasti põhjapõtrade kujul). Nõidade inimesekujulised kaitsevaimud olid ,,pühad ehk üleloomulikud inimesed" või ,,pühade tundrute inimesed", kes andsid nõu ja muutsid nõia vägevaks, kuid kutsusid ka nõia tema ülesannete juurde. Oma abilisi võisid nõiad pärandada ka järeltulijatele. 84 Trummi oskas teatud määral kasutada iga saami mees, kuid tähtsamatel puhkudel kutsuti kohale nõid. Kui asi puudutas kogu külakogukonda, siis tulid kohale kõik külaelanikud
annaabi.ee 
