Kõrv ja kuulmine Inimese kõrvad on nii kuulmis- kui ka tasakaaluelunditeks. Inimestel on kaks kõrva, mis koosnevad kolmest osast: välis-, kesk- ja sisekõrvast. Kesk- ja sisekõrv asuvad hästi kaitstult kolju sees, silmadest all- ja tagapool. Väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik. Kõrvalest püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku. Inimese kõrvalesta lihased on evolutsiooni käigus taandarenenud ja seetõttu ei saa inimene oma kõrvalesti heliallika suunas pöörata. Kui keegi räägib kõrvade liigutamisest, siis mõeldakse hoopis kõrvalestade liikumist koos peanahaga. Väliskõrv Väline kuulmekäik on veidi kõver, umbes 2,5 cm pikkune toru, mis lõpeb õhukese pingul naha ehk trummikilega. Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest, olles vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. Helid jõuavad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trummikilelt levivad helil...
Kollatähn- võrkkesta pupilli vastas olev kot, kus asuvad ainult kolvikesed. Pimetähn-koht, kus nägemis seostub silma võrkkestaga. Kolvikesed ja kepikesed- valgustundlikud rakud. Dalotonism- värvipime, ei erista punast rohelisest, ainult meestel , päritav, ei ole ravitav. Kanapimedus- hämaras ei näe mitte midagi, A-vitamiini puudus. Kuulmetõri - 3-4 cm pikkune kitsas kanal , mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses väliskõrvaga. Tigu- sisekõrva kuulmiselund. Poolringkanalid- sisekõrva kuulmiselund, mis koos mõigu ja kotikestega moodustavad tasakaaluelundi. Kurtus- ei kuule midagi. Kuulmislävi- väikseim helitugevus mida inimene kuuleb. Maitsepung- tunderakud ek retseptorid. Hasiterakk- lõna tundmiseks vajalik. Silma kaitseb ja katab läbipasitev sarvkest. - · Silmalaud(pilgutamine puhastab) · Pisaravedelik (kannab tolmu silmadest) · Ripsmed (piirab tolmu) · Kulmud ( kaitseb higi ja lõõgi eest)
ühenduses keskmise- alasiga. Jalus pisim, 3mm. Alasi on seotud jalusega. Jalus toetub membraanile, mille taga sisekõrv algab. Kuulmetõri: avaneb neelu, selle kaudu on keskkõrv üh. välisõhuga. Tavaliselt suletud, avaneb neelates. Sisekõrv: paikneb kolju sees, seal pole õhku, koosneb kahest osast: tigu- kindlustab heliaistingu, on luustunud spiraal, milles on vedelikuga täidetud kanalid, mis on 11 membraaniga eraldatud. Alumisel on kiukestega üh. kuulmisrakud. Poolringkanalid (3), kotikujulised moodustised(2)- kindlustavad tasakaalutunnetuse. Trummikalt kanduvad helivõnked kuulmeluukeste Kaudu sisekõrva, pannes vedeliku teos võnkuma. Selle võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimp.
trummikile võnkumise edasi veidi võimendatult sisekõrva.Kuulmetõri ühendab keskkõrvaõõne ninaneeluga ja ühtlustab rõhu välis- ja keskkõrvas. 6.Sisekõrv paikneb kolju sees ning koosneb kahest eraldi osast.Üks osa kindlustab kuulmise, teine aga tasakaalutunnetuse. Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on spiraalne torukujuline ja luustunud õõs. Teos on kaks omavahel membraanidega eraldatud ja vedelikuga täidetud kanalit. Tasakaaluelundiks on poolringkanalid, mõik ja kotike. Poolringkanalid on kolm erinevas asendis olevat lookjat kanalit. Kõik kanalid asetsevad kolmel üksteise suhtes täisnurga all paiknevatel tasapindadel. 8. Inimese maitsmiselundiks on keel. Keele peal on hulgaliselt keelenäsasid, mille külgedel ja tipus asuvad maitsmispungad.
*normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 2020 000 Hz. Kõige tundlikum on kõrv 1000 5000 Hz helide suhtes (inimese hääl) *kuulmise nõrgenemine: vigastused, viirus ja bakterhaigused, tugev müra ning osad ravimid. *Inimene säilitab tasakaalu silmade, tasakaaluelundi ja keha organites leiduvate raskusjõule reageerivate närvirakkude kogumike abil. *Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid, mõik ja kotikesed. Mõik ja kotike on poolringkanalistega seotud moodustised, mille seintes on karvakestega meelerakud. Kotikestes on sültjas aine ja kristallid, mis liiguvad vastavalt pea liikumisele. Keha tavalises asendis ärritavad kristallid oma survega kindlaid meelerakkude karvakesi. Seetõttu tajume oma keha asendit ka siis, kui me end ei liiguta. Poolringkanalid, milles on vedelik, asuvad kolmel tasapinnal, üksteise suhtes täisnurga all
*normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 2020 000 Hz. Kõige tundlikum on kõrv 1000 5000 Hz helide suhtes (inimese hääl) *kuulmise nõrgenemine: vigastused, viirus ja bakterhaigused, tugev müra ning osad ravimid. *Inimene säilitab tasakaalu silmade, tasakaaluelundi ja keha organites leiduvate raskusjõule reageerivate närvirakkude kogumike abil. *Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid, mõik ja kotikesed. Mõik ja kotike on poolringkanalistega seotud moodustised, mille seintes on karvakestega meelerakud. Kotikestes on sültjas aine ja kristallid, mis liiguvad vastavalt pea liikumisele. Keha tavalises asendis ärritavad kristallid oma survega kindlaid meelerakkude karvakesi. Seetõttu tajume oma keha asendit ka siis, kui me end ei liiguta. Poolringkanalid, milles on vedelik, asuvad kolmel tasapinnal, üksteise suhtes täisnurga all
levib sellelt keskkõrva. Kaitseb kõrva külma ja mikroobide eest. Trummiõõs õhuga täidetud väike õõs, milles on kolm kuulmeluukest. Vasar, alasi ja jalus trummikile võnkumine liigutab luukesi ja kannab võnked sisekõrva. Võimendavad helivõnkeid, et need suudaks sisekõrva vedeliku võnkuma panna. Kuulmetõri kanal, mis ühendab keskkõrva neeluga. Avaneb vaid neelamise ja haigutamise ajal. Ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Poolringkanalid tasakaaluelund. Tigu kindlustab kuulmise. Paiknevad kuulmisrakud. MILLISEID HELISID INIMENE KUULEB? 1 Hz = 1 võnge / s Inimene kuuleb vahemikus 20 20 000 Hz Kõige tundlikum on inimene 1000-5000 Hz helide suhtes, sest sellise sagedusega on inimese hääl https://www.youtube.com/watch? v=VxcbppCX6Rk Helitugevust mõõdetakse detsibellides (dB) Valulävi helitugevus, mis tekitab valu (120- 130 dB) TASAKAAL Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid koos kahe
vahel, 2.juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud väliskeskkonnast või organismist pärinevatele kuulmis- ja tasakaaluelund (inimese kuulmist käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks ärritustele, jagun: 1.kaasasündinud e. pärilikud kahjustavad helid alates 85 dB) refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida e. tingimatud nt imemine,neelamine, tasakaaluelund-poolringkanalid + kotikesed, hädaolukorras. piirdenärvisüsteem: moodustub reageerimine torkele, higistamine, hingamine, veel aitavad tasakaalu hoida lihastes olevad närvidest, jaguneb kaheks: 1.Somaatiline, mis soolte kokkutõmbed,külmavärinad, erilised lihasrakud maitsmine-süljes lahustunud juhib tahtlike liigutusi, 2.autonoomne, mis juhib oksendamine, sülje eritamine ja 2
LÜHINÄGEVUS- inimene näeb lähedale, kaugele mitte, aitab kaksiknõgus lääts. Pigem nooremas eas ning leevendub vanemas eas. Kujutis tekib võrkkesta ette. DALTOONIKUD ehk värvipimedad ei erista värvusi, pärilik puue ja esineb rohkem meestel. Pole ravitav. SILMI TULEB HOIDA BLABLABLA... Kõrvad on inimese kuulmis- kui ka tasakaaluelunditeks. VÄLISKÕRV:Kõrvalest, kuulmekäik, trummikile KESKKÕRV:Trummiõõs, kuulmeluukesed(vasar, alasi, jalus), kuulmetõri SISEKÕRV:Tigu, poolringkanalid ja närv KURTUS ehk kuulmise täielik puudumine. Poolringkanalid ja kaks kotikest moodustavad tasakaaluelundi. Maitsmine-lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keelega. Keelenäsadel paiknevad maitsmispungad, milles on retseptorid. Kuiva suu puhul ei tunne tahke toidu maitset. Neli põhimaitset: kibe (keele tagumine osa), hapu (keele küljed), soolane ja magus (keele ots). Maitse tajumisel osaleb ka haistmine.
Kannab võnkeid üle sisekõrva. kuulmetõri - kanal, ühendab neelu ja keskkõrva KUULMELUUKESED Tasakaaluelundist ja teost koosnev kõrva osa SISEKÕRV Levitab võnkeid mööda tigu edasi ning liigutab kuulmisrakkude karvakesi ja tekitab neis närviimpulsse Tasakaaluelund Kuulmisnärv Tigu Vedelik Tasakaaluelund Moodustavad poolringkanalid kahe kotikesega Ülesandeks tasakaalu hoidmine Saadab närviimpulsid peaajju Kahjutuse korral tekivad tasakaaluhäired Kuulmishäired Kõrvaosade vigastused; kuulmekäigus ummistumine; viirused ja bakterhaigused. Peamine sisekõrva kahjustaja on müra (vali muusika, plahvatus) kahjustada saavad kuulmisrakkude karvakesed ja kuulmisnärv. https://youtu.be/VxcbppCX6Rk https://www.youtube.com/watch
Kuulmetõri (tuba auditiva) on limasketaga vooderdatud toruke, mille kaudu välisõhk pääseb neelu ninaosast trummiõõnde (vajalik õhurõhu tasakaalustamiseks sees- ja väljaspool trummikilet). 3. Sisekõrv: (ka labürint) Asub oimuluu sees; luu sees on õõnte süsteem – luuline labürint, selle sees kilelabürint; täidetud vedelikega (endolümf ja perilümf), retseptorrakkude, väikeste ganglionide ja närvikiududega. Suured osad eest taha: tigu, esik ja poolringkanalid. Tigu (cochlea): Väliselt spiraalne luukanal, selle sees kileline teojuha (nn. Cort`i organ), milles paiknevad kuulmisretseptorid – karvarakud. Karvarakkude ärritajaks on vedelikuvõnked, mis painutavad karvakesi. Teost väljuvatest närvikiududest tekib teonärv, mis on VIII peaajunärvi (esiku- teonärvi!) kuulmisosa. Poolringkanalid: 3 üksteise suhtes umbes risti asuvat poolkaart, laienenud otsad avanevad esikusse;
Milliseid helisid eristab inimene? Normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 20-20 000 võnget sekundis. Millise sagedusega on kõrv kõige tundlikum? Inimkõrv on kõige tundlikum 1000-5000- hertsise sagedusega helide suhtes, sellise sagedusega on ka inimese hääl. Mida nimetatakse kurtuseks? Kurtuseks nimetatakse kuulmise täielikku puudumist. Mis moodustavad tasakaaluelundi? Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid koos mõigu ja kotikesega. Mis on kuulmislävi? Kuulmislävi on väikseim helitugevus, mida inimene kuuleb. Kuidas me kuuleme? Kõrvalest püüab helisi Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele Helivõnked kanduvad edasi keskkõrva Antakse edasi teole Kuulmisnärvi vahendusel liiguvad helid aju kuulmiskeskusesse Tänan tähelepanu eest! Kasutatud kirjandus: "Bioloogia põhikoolile IV" U.Kokassaar, M
Trummikile Võnkumine, kaitseb keskkõrva Vasar, alasi, jalus Tugevdavad ja edastavad võnkeid Tigu Paiknevad kuulmerakud, närviimpulsid Kuulmisnärv Närviimpulside edastamine kuulmiskeskusesse Poolringkanalid, mõik, kotike Tasakaaluelundid Poolringakanlid sisaldavad vett ja neid on kolm. Pea liigutamise puhul vedelik ja liigub ja tänu sellele jõuab närviimpulss ajju. Valguskiire teekond läbi silma: Sarvkest vesivedelik- silmaava lääts- klaaskeha-võrkkest (närviimpulsid)- nägemisnärv- ajukoore nägemispiikond
Kuulmetõri ühendab ninaneelu trummiõõnega. Sellest 1/3 on luuline, ülejäänud kõhreline osa. Luuline kuulmetõrve käik on avatud, kõhreline tavaliselt pilutaoliselt suletud, avaneb neelamisel ja haigutamisel. Sisekõrv koosneb luulabürindist ja selle sees olevast kilelabürindist. Luulabürinti piirab trummiõõs, millega ta on ühenduses esiku- ja teoakna kaudu. Sisekõrva viib esiku- e. ovaalaken. Esikuaknas asub jaluseplaat. Sisekõrval on kolm osa: esik, tigu ja poolringkanalid. Poolringkanalid asetsevad eri tasapindades. Tigu kujutab endast teokarbitaolist spiraalkanalit. Tigu on jaotatud kaheks osaks ja on täidetud vedelikuga. Membraanil, mis kohlea kaheks osaks jaotab, on tuhanded (20-24 000) kuulmiskiud. Jalasi poolt ovaalaknale edasi antud võnked panevad võnkuma vedeliku ja membraani, basilaarmembraani võnkumisel puutuvad karvarakkude karvakesed kokku kattemembraaniga ning sel momendil muudetakse mehaaniline võnkumisenergia elektriliseks närviimpulsiks
trummikilet. · Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Sealt kanduvad helivõnked edasi keskkõrva. · Keskkõrvs on kolm kuulmeluukest, ms võimendavad helivõnkeid ja edastavad need sisekõrva. · Sisekõrv koosneb kahest osast. Tigu kindlustab heliaistingu, poolringkanalid on aga tasakaaluelundid.
Somaatiline närvisüsteem-kehaline närvisüsteem,mis korraldab suhtlust välismaailmaga. Silmamuna-kerajas moodustis,mida katavad mitmed kestad. Pupill-silmaava. Iiris-vikerkest Lääts-silmataga paiknev koht, kuhu langeb silmaavast läbinud valguskiired. Kollatähn-võrkkesta osa. Kepikesed-tagavad must-valge nägemise. Kolvikesed-tagavad värvilise nägemise. Kuulmeluud-võimendavad helivõnkeid ja edastavad need keskkõrva. Tigu-sisekõrva kuulmiselund. Poolringkanalid-aitavad tasakaalu hoida. Kuulmislävi-väikseim helitugevus mida inimene kuuleb. Mõik-kotikujulised moodustised, mis on karvastega kaetud meelerakud. Maitsmispung-keelenäsade otsas paiknevad pisikesed moodustised. Haisterakk-ninaõõne ülaosas paiknevad rakud. Retseptor-maitsmispungadel olevad tunderakud. Ainevahetus-kõik organismis toimuvad keemilised muutused. Toitained-toidu koostis osad. Toiduained-inimtoit. Kalorsus-toidu energeetiline väärtus.
Sisekõrv kujutab endast õõnte ja looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist. Sisekõrvas õhku ei ole,erinevalt välis ja keskkõrvast Sisekõrva kuulmiselund on tigu-teokujuline luustunud spiraal. Selles vedelikuga täidetud kanalid, membraanidega erldatud. Kuulmisrakkude kiud on erineva pikkusega, tipuosas teol on pikemad, all kümme korda lühemad. Sisekõrvas paiknevad poolringkanalid, mis koos mõigu ja kotikestega moodustavad tasakaaluelundi. Mõik ja kotike on poolringkanalitega seotud kotikujulised moodustised,karvaste meelerakudega. Seal on sültjas aine, kristallid, liiguvad vastavalt pea liikumisele. Poolringkanalid milles on vedelik asuvad kolmel tasapinnal, üksteise suhtes täisnurga all. Vedelik hakkab liikuma igaljuhul. Sisekõrva kahjustuste korral võivad ilmneda tasakaaluhäired. Peale
kuulmekäik juhtida helilainete võnkeid KESKKÕRV trummikile- abil muundatakse helirõhu võnkumine mehaaniliseks võnkumiseks vasar alusi - võimendavad helivõnkeid, edastavad need sisekõrva jalus kuulmetõri- kaitseb kõrva, tasakaalustab õhurõhku SISEKÕRV tigu kindlustab heliaistingu poolringkanalid tasakaaluelund kõrvas närv impulsside edastamine ajule 6. Tasakaalu hoidmine kõrva abil 7. Kuulmishaistingu teekond ajuni kõrvalest kuulmekäik trummikile vasar alasi jalus tigu närv aju 8. Nimeta põhjused, mis põhjustavad kuulmise nõrgenemist! - pikaajaline vali müra - haigused - ravimid 9. Keele maitsmiselundid oskad teha skeemi
Panevad trummikile võnkuma Kuulmeluukesed võtavad võnked vastu Võimendavad need ning annavad edasi teole Teo sisemuses oleva vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse Kuulmisnärvi vahendusel liiguvad närviimpulsid aju kuulmiskeskusesse Kuulmislangust põhjustavad: kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistumine, mitmesugused viiruse- ja bakterhaigused, tugev müra, osa ravimeid Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrvas paiknevad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud. HAISTMINE JA MAITSMINE Haista saab vaid neid aineid, mis eraldavad õhku molekule (nt lõhnaõli) Sissehingamisega satuvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades närviimpulsse Mööda närvikiude kanduvad impulsid peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhn kindlaks tehakse Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma vees või
3.RIPSLIHAS d).............................................................................. 4.SILMAAVA ................................................................................. 4. Kirjuta kõrvaosadele nimetused ja vasta küsimustele KUULMEKÄIK POOLRINGKANALID TRUMMIKILE Mis tähtsust omab trummikile? Milline neist elunditest asub sisekõrvas? Mis võib põhjustada kuulmishäireid? 5. Tõmba maha kaks nimetust, mis ei sobi loetellu. Kolvike, kepike,tigu, klaaskeha, kõvakest, pupill, kuulmetõri, pimetähn. ...................................................................................................................................................... 6
anda kõrvadele puhkust, tuleb vältida pikaajalist kokkupuudet madala sagedusega helidega ja hoiduda lühikese kestusega kõrgsageduslike helide eest. Oma silmade hoidmiseks tuleks silmade pingutamise ajal (lugemise) vaadata aegajalt mujale, siis ei pea silm vaatama koguaeg ühele kaugusele. Tuleks kasutada lugemiseks jms tegevusteks head valgust ning piirama digiseadmete kasutamist. Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid koos kahe kotikesega. Kollatähn asub pupilli vastas ja seal on nägemisteravus kõige suurem. Haista saab vaid neid aineid, mis eraldavad õhku molekule. Inimene tajub nelja põhimaitset: magusat, soolast, kibedat ja haput. Keskkõrva trummiõõnes paiknevad kuulmeluuksed: vasar, alasi ja jalus. Pimetähn on koht võrkkestal, kus pole valgustundlikke rakke ja kust algab nägemisnärv.
Inimese haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas. Haisterakkudega kontakteerumiseks peavad õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuma limas. Haistmine nõrgeneb tugeva nohu korral, sest siis on haistmiselundi rakud kaetud paksu limakihiga ning lõhnaainete tungimine nendeni on takistatud. 12.Millises kõrva osas asub elund, mis aitab jalgrattaga sõites tasakaalu hoida? Lisaks kuulmisele osaleb sisekõrv ka tasakaalu hoidmises. Sisekõrvas paiknevad poolringkanalid, mis koos mõigu ja kotikesega moodustavad tasakaaluelundi. 13.Mis aitab lisaks kõrva tasakaaluelundile rulaga sõitmisel tasakaalu hoida? Lisaks tasakaaluelundile säilitab tasakaalu silmade ja keha organites leiduvate raskusjõule reageerivate närvirakkude kogumike abil.
Selle tagant hakkab sisekõrv), kuulmetõri(3-4cm, algab keskkõrvast. Avaneb neelu, selle kaudu keskkõrv ühenduses välisõhuga, et ühtlustada trummiõõne rõhk välisõhu rõhuga. Avaneb vaid neelates). Sisekõrv: kuulmis&tasakaaluelund. Kolju sees õõnte&looklevate kanalite süsteem. Õhku pole. Tigu: kuulmiselund, teokujuline luustunud spiraal, milles vedelikuga täidetud kanalid, mis 1teisest membraanidega eraldatud. Kuulmisrakkude kiud erineva pikkusega. Poolringkanalid: tasakaaluelund. 3 kanalit- pealiigutusmeeleelund. Kuulmisnärv: läheb sisekõrvast ajukoorde(kuulmiskeskusesse). Kuulmislävi: väikseim helitugevus, mida inimene kuuleb. Keele ehitus: pinnal palju näsajaid moodustusi- keelenäsasid. Nende tipus ja külgedel mikroskoopiliselt tillukesed maitsmispungad, milles tunderakud e retseptorid. Iga maitsmisnäsa pinnal avad, mille kaudu pääsevad sisse lahustunud aineosakesed. Nende kokkupuutel maitsmispungade tunderakkudega tekivad
11. Mis tähtsus on vaigunäärmetel, kuulmetõrvel? Vaigunäärmed eritavad vaiku mis kaitseb tolmuosakeste eest. Kuulmetõri õhendab sisekõrva ninaneeluga ja tasakaalustab õhurõhku trummiõõnes. 12. Kuidas hoida oma kõrvu? Tuleb hoiduda liiga tugeva müra eest. Muusikat kuulates ei tohi heli ülimalt kõvaks panna. 13. Mis põhimõttel töötab kuuldeaparaat? See võimendab helisid ja suunab need sisekõrva. 14. Kuidas toimub organismis tasakaalu säilitamine? Sisekõrva poolringkanalid koos mõigu ja kotikesega moodustavad taskaaluelundi mis aitavad tasakaalu hoida. 15. Kuidas tunneme maitset? Suhu võetud toiduained lahustuvad süljes. Lahustund ained ärritavad maitsmispungade meelerakke. Erutus liigub maitsmiskeskusesse suurajus. 16. Kuidas tunneme lõhnu? Õhuga ninna tulevad aineosakesed lahustuvad nina limaskestal. Haisterakkudes tekib erutus mis liigub haistenärvi mööda keskusesse suurajus. 17. Kuidas ja miks on lõhna ja maitseaistingud seotud?
helivõnked teosse. Tigu täitev vedelik hakkab võnkuma. Võngete mõjul hakkavad kuulmisrakkude karvakesed liikuma. Mehaaniline võnkumine muudetakse närviimpulsiks. Kuulmisnärvi mööda liiguvad närviimpulsid kuulmiskeskusesse. Seal eristatakse närviimpulsse ja inimene tajub helisid. 9. Tasakaaluelund kõrvas- Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrvas paiknevad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud. Keha või pea asendi muutmisel hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid ja vedelik. Liikumine ärritab vastavaid meelerakke. Meelerakkudes tekkinud närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse. 10.Kuulmise tervishoid Kasuta kõrvaklappe õigesti Helid ei tohi olla liiga valjud 11. Haistmis ehk lõhnaaistingu tekkemehhanism, 3 etappi 1
Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on teokujuline luustunud spiraal, milles on vedelikuga täidetud kanalid. Helilained panevad vedeliku võnkuma. Need võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. mööda närve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusse. Inimene säilitab tasakaalu silmade, sisekõrva ja kehas leiduvate raskusjõule reageerivate närvirakkude kogumike abil. Sisekõrvas paiknevad poolringkanalid, milles on vedelik. Keha asendi muutmisel ärritab liikuv vedelik vastavaid tunderakke, mis saadavad närviimpulsid peaaju tasakaalupiirkonda ja inimene tunnetab enda asendit ja liikumist. Lihastes ja liigestes on närvirakkude kogumikud, mis võimaldavad tajuda keha asendit ja liigutusi. Nahk Nahas on tunderakkude kogumid ehk retseptorid, mis tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma. 2
piiksatuseni. Kõrvad koos peaaju kuulmiskeskusega moodustavad kuulmissüsteemi. 3.1 Kõrva ehitus Kõrva peamised ehituslikud osad välis-, kesk- ja sisekõrv. Väliskõrv koosneb pea välisküljel paiknevast elastsest kõhrelisest toestikust ja seda katvast nahast (kõrvalest) ning väliskuulme käigust. Viimane on ühenduses keskkõrvaga- trummiõõnega-, kus asetsevad kolm kuulmeluukest (vasar, alasi ja jalus). Teisel pool kuulmeluukesi on sisekõrva osad tigu ja poolringkanalid. 3.2 Kuulmise abivahendid Nähtavat osa kõrvast nimetatakse kõrvalestaks. Kõrvalesta kurdude palistuste ülesanne on koondada helisid. Vanasti kasutasid kuulmispuudega inimesed abivahendina kuuldetoru, mis kogus ja koondas rohkem helilaineid kuulmekäiku ja seega parandas kuulmist. 3.3 Kõrvavaik Kõrvavaiku eritavad väliskuulmekäigu servanahas asetsevad vaigunäärmed. Kleepuv vaha koos väliskuulmekäigus olevate karvakestega toimib lõksuna, püüdes tolmu ja mustust enne,
looklevate kanalite süsteem, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist, Sisekõrva kuulmiselund on tigu, helihaisting. Normaalne kuulmine on 20-20 000 Hz, vananedes kuulmine väheneb, probleeme on just kõrgemate helidega, täielik puudumine on kurtsus(vigastused, viirus-ja bakterihaigused, tugev müra ja ravimid). Tugevust möödetakse dB (detsibellides). Väikseim tugevus on kuulmislävi. Sisekõrvas paiknevad poolringkanalid, mis koos mõigu ja kotikestea moodustavad tasakaaluelundi, kahjustuste(kasvajadm traumad, põletikud verevarustuse puudulikuse korral) võivad ilmneda tasakaaluhäired, peapööritus,iiveldustunne, oksendamine ja kohin kõrvades. Keha lihastes ja liigestesd närvirakkude kogumikud., mis võimaldavad tajuda keha asendit ja liigutusi. Maitsmiselund: keel, maitmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keelega
hakkab võnkuma. Sealt kanduvad helivõnked edasi keskkõrva. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Keskkõrv on õhuga täidetud õõs. Seal on kolm kuulmeluukest, mis võimendavad kuulmeluukest helivõnkeid ja edastavad need sisekõrva. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrv koosneb kahest osast- tigu kindlustab heliaistingu, poolringkanalid tasakaalutunnetuse. Kuulmine- kuulmekäigu kaudu sisenevad helilained helilained panevad trummikile võnkuma kuulmeluukesed võtavad võnked vastu, võimendavad need ning annavad edasi teole teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid need omakorda panevad võnkuma kuulmisrakkude kiud helivõnked muutuvad närviimpulssideks närviimpulsid liiguvad kuulmisnärvi vahendusel aju kuulmiskeskusesse.
· Väline kuulmekäik algab väliskõrvalestast, kuni trummikileni. KESKKÕRV - trummikile eraldab väliskõrvast . · Trummikile helivõngete edasiandmine keskkõrva kaitsmine mikroobide ja külma eest. · Õhuga täidetud õõs, 3 väikest luukest(kuulmeluukesed)- annavad helivõnked edasi sisekõrva. SISEKÕRV - Vasar-alasi-jalus · Kuulmiselund on tigu teokujuline luustunud spiraal kindlustab heliaistingu. · Poolringkanalid(3) tasakaalutunnetus. Kõrva kaitsevad kuulmetõri ja kõrvavaik. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Kuulmetõri tasakaalustab õhurõhku mõlemal pool trummikilet. Keel on maitseelund. Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitse tajumine. Keelenäsad - seal asuvad maitsepungad. Tunderakud, retseptorid. 4 erinevat maitset magus, hapu,kibe, soolane. Amülaas lagundab tärklised lihtsamateks suhkruteks.
prillid vähendavad kiirte murdumist. Kaugnägevus - silmamuna normaalsest lühem või silmalääts liiga nõgus, kujutis võrkkesta taga. Pluss prillid suurendavad kiirte murdumist. 41. Milline on kõrva ehitus? Väliskõrv: kõrvalest (koondab helilained) kuulmekäik (juhib lained trummikilele) trummikile (eraldab kuulmekäiku keskkõrvast, võnked levivad sellelt keskkõrva) Keskkõrv: trummiõõs (õhuga täidetud väike õõs) kuulmeluukesed (vasar, alasi ja jalus) Sisekõrv poolringkanalid (tasakaaluelund) tigu (kindlustab kuulmise) kuulmetõri 42. Kuidas liigub heli kõrvas edasi? Kõrvalest koondab helilained kuulmekäiku, mida mööda jõuavad helid trummikilele. Võnkuma hakanud trummikile paneb üksteise järel võnkuma kuulmeluukesed, mis annavad võnkumise edasi sisekõrva teole. Sisekõrva kadunud helivõnked panevad tigu täitva vedeliku võnkuma. Vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse.
Helilainete kinnipüüdmine ja edasijuhtimine 76. millistest osadest koosneb Trummiõõs, 3 kuulmeluukest (vasar, alasi, jalus), kuulmetõri keskkõrv? Kuulmetõri kaudu pääseb õhk neelust trummiõõnde ja aitab tasakaalustada õhurõhku kahel pool 77. mis ülesanne on keskkõrval? trummikilet 78. millistest osadest koosneb Luulabürint (sisekõrva esik, poolringkanalid, tigu), kilelabürint (ovaalkotike, ümarkotike, sisekõrv? poolringjuhad, teojuha), nende vahel perilümf (endolümf asub kilelabürindis) 79. mis ülesanne on sisekõrval? Aitab tasakaalu säilitada tasakaalu 80. kus paiknevad Sisekõrvas kuulmisretseptorid? Kõrvalesta poolt kinnipüütud helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab
Joonis Vastus: Kõrvalest püüab helivõnkeid ja suunab need kuulmekäiku Kuulmekäik juhib heli trummikile juurde Trummikile hakkab võnkuma ja levivad sellelt edasi keskkõrva. Trummikile ka kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Trummiõõnes on kolm kuulmeluukest. Trummikile võnkumine liigutab luukesi, mis kannavad need üle sisekõrva. Need võimendavad helivõnkeid, et need suudaks sisekõrva vedeliku võnkuma panna. Kuulmetõri tagab võrdse õhurõhu mõlemal pool trummikilet Poolringkanalid kindlustavad tasakaalu tunnetuse Tigu muudab helivõnked närviimpulssideks Kuulmisnärv juhib närviimpulsid peaaju kuulmiskeskusesse 11. Kuidas me kuuleme? Vastus: Kõrvalest koondab helilained kuulmekäiku, mida mööda kõuavad helid trummikilele. Võnkuma hakanud trummikile paneb üksteise järel võnkuma kuulmeluukesed, mis annavad võnkumise edasi sisekõrva teole. Sisekõrva kandunud helivõnked panevad tigu täitva vedeliku võnkuma. Vedeliku võnked ärritavad
Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma Kuulmeluud vasar, alasi ja jalus. Need annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Kuulmetõri Keskkõrvast algav u. 3-4 com pikkune kitsas kanal, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Tigu teokujuline luustunud spiraal, milles on veega täidetud kanalid, mis kindlustab heliaistingu. Poolringkanalid koos mõigu ja kotikesega moodustavad tasakaaluelundi MAITSMINE Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste e. maitsete tajumine keelega. Keelenäsad erineva ehitusega näsajad moodustised, mille tipus ning külgedel paiknevad maitsmispungad. Maitsmispungad nendes on tunderakud e. retseptorid HAISTMINE Haisterakud Haisterakud paikvenad ninaõõne ülaosas. Limaskest piisavalt niiske ninaõõne sisepind, sest näärmerakud eritavad lima
puudumist. (10) Kuidas aitav sisekõrv tasakaalu hoida? Kuidas inimene veel oma keha asendit tajub? Kotikestes on sültjas aine ja kristallid, mis liiguvad vastavalt pea liikumisele. Keha tavalises asendis ärritava kristallid oma survega kindlaid meelerakkude karvakesi. Seetõttu tajume oma keha asendit ka siis, kui me pead ei liiguta. Pea liigutamisel paiknevad kristallid ümber ning ärritavad teisi närvirakke, need annavad peaajule informatsiooni pea uuest asendist. Poolringkanalid milles on vedelik, asuvad kolmel tasapinnal, üksteise suhtes täisnurga all. Sellise kanalite paigutuse korral pole tähtis, mis suunas pead liigutatakse, vedelik hakkab liikuma igal juhul. Keha asendi muutumisel ärritab liikuv vedelik vastavaid kanalite meelerakke, mis saadavad närviimpulsid peaaju tasakaalupiirkonda. Peaaju analüüsib neid, nii et inimene tunnetab oma pea asendit ja liikumist. (11) Keele ehitus. Keele pinnal on palju erineva ehitusega näsajaid moodustusi keelenäsasid
lähtub kuulmetõri, mis ühendab teda neeluga (õhurõhu tasakaalustamiseks kahel pool trummikilet). Sisekõrv on tasakaalu- ja kuulmiselund. Ta paikneb oimuluus. Koosneb luulabürindist ja selle sees asuvast kilelabürindist. Ühendus nende vahel puudub. Kahe labürindi vahele jääb vedelik, mida nim. perilümfiks. Kilelabürindi sees on endolümf. Luulabürint koosneb esikust, lookkanalitest (2) ja teost. Esikus asub ümarsopis, mis on ühendatud teoga ja ovaalsopis, millest algavad poolringkanalid. Esikus on kaks akent - esikuaken, mis on suletud jalusega ja teoaken, mis on suletud teisese trummikilega. Tigu on luuline kanal, mille sisekülge mööda kulgeb luuline spiraalleste, mis vaba otsaga jagab teo sisemuse ülemiseks esikuastrikuks ja alumiseks trummiastrikuks. Luulise osa sees on kileline teojuha, mis on kolmnurkse ristlõike pinnaga ja ta eraldab esikuastriku trummiastrikust täielikult, ainult teo tipul on esiku- ja trummiastrik väikese ava helikotreema kaudu ühendatud
18) Meeleelundid Silm- kaitsevad silmalaud ja ripsmed, silmamuna niisutab pisaravedelik. Silmi hoiavad paigal silmalihased. Eestpoolt katab sarvkest. Silmaava ümbritseb vikerkest. Kepikesed eristavad musta valget (heledust, tumedust). Kolvikesed tajuvad värvusi. Nägemishäired on kaugelenägevus ja lühinägevus Kõrv- kuulmiselund. 3 osast koosneb: väline-, kesk- ja sisekõrv. Väline- kõrvalest, kuulmekäik. Kesk- trummiõõs, kuulmetõri, jalus, vasar, alasi. Sise- tigu, poolringkanalid, närv. Sisekõrv aitab tasakaalu hoida. Maitsmine- maitsete tajumine Haistmine- lõhnade tajumine Kompimine- puudutas teha kindlaks kuju jne. 19) Mutatsioon Mutatsioonid muudavad geenide või kromosoomide struktuuri või kromosoomide arvu. 20) Ainering Ainevahetuseks nimetatakse kõiki organismis toimuvaid keemilisi muutusi 21) Bioloogiline evolutsioon Maa elusa looduse ajaloolist arengut esimestest elusolenditest tänapäevani nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks.
a) kaugelenägevus kaugele näeb hästi, kuid raskus lähedal olevate objektidega b) lühinägevus lähedal olevat näeb hästi, kuid kaugeid objekte mitte · nägemishäireks on ka värvipimedus, tavaliselt ei suuda daltoonikud eristada punast ja rohelist KÕRV · on nii kuulmis- kui ka tasakaaluelund · kolm osa: a) väliskõrv kõrvalest ja välimine kuulmekäik b) keskkõrv trummikile, kuulmeluukesed (vasar, alasi, jalus) c) sisekõrv tigu ja poolringkanalid KUULMINE · trummikile hakkab võnkuma · helid kanduvad edasi keskkõrva · tajume helisid, suudame eristada informatsiooni · normaalne kuulmissagedus on 20-20 000 võnget sekundis · vananedes väheneb TASAKAAL · poolringkanalid on tasakaaluelundid · ka lihastes on närvirakkude kogumid, mis reageerivad raskusjõule ja aitavad tajuda keha asendit 8. SEEDEELUNDKOND. SEEDEKULGLA. SEEDENÄÄRMED SEEDEELUNDKOND
oleva retseptori külge või liigub poolringkanalis vabalt ringi, ärritades endolümfi. Kuna see sade või tromb on endolümfist alati raskem, siis igasugune väiksem liigutus paneb selle gravitatsioonijõul liikuma, kui pea asendit muudetakse ja seeläbi kisub see retseptori kaasa või ärritab seda ning vallandatakse ka peapöörituse tunne. See sade koosneb väikestest kristallilistest kaltsiumkarbonaadi derivaatidest ja see tekib väikses kotikeses, mis asub samuti sisekõrvas ja kuhu poolringkanalid avanevad. Sade võib hakata sealt lekkima seoses peatrauma või infektsioonidega või vanusega seotud degeneratsiooni käigus. Selline käsitlus on välja toodu 1994 aastal Brandt jt poolt ja see vastab vertigo kõikidele sümptomitele- sekundiline latentsiaeg, lühike kestvus, suuna mehhanism sõltub poolringkanalist, kus sade asub ja füsioteraapia on reeglina efektiivne. Olenevalt sellest, millises poolringkanalis see sade asub, seostub ka suund kuhu poole pead kallutades tekkib vertigo.
rasedus (raseduse algul iiveldust ja oksendamist rohkem – esimestel kuudel, hiljem toimib kohandumine), ravimid ja toksiinid, valu, koljusisese rõhu tõus (koljutraumade tagajärjel või ülekuumenemise tõttu, samuti väga kõrges palavikus. Traumade korral tekib ajuturse ja kolju kitsub – iiveldus pärast traumat ohtlikuks signaaliks), vestibulaaraparaadi ärritus sisekõrvas (sisekõrvas 2 piirkonda, kus asub vestibulaaraparaat – need on poolringkanalid ja esik – nende ärritus võib tekkida kiikumisel või üles-alla liikumisel, merehaigus, kinetoosid. Oksendamisele eelneb iiveldus. Kiiritus. Kiiritushaiguste esimeseks tunnuseks on tugev iiveldus ja oksendamine. Sel juhul peab kasutama ravimeid, mis okserefleks pidurdavad. Oksendamise korral toimub mao seinte lihaste kokkutõmme ja söögitoru vastupidine peristaltika (neelamisele vastupidine), sulgub ka epiclottis (mis katab hingetoru). Oksendamist võib käsitleda kui
ehk kuulmisrakud. Eristatakse sisemisi ja välimisi karvarakke. Inimesel on umbes 3500 sisemist ja 12000 välimist karvarakku, mis puutuvad vastu kattemembraani. Karvrakkude karvakeste paindumise tagajärjel tekkinud deformatsiooni tõttu tekivad närviimpulsid, mis kuulmisnärvi umbes 30000 kuni 40000 närvikiu kaudu edasiseks töötlemiseks ajju suunduvad. Poolringkanalite talitlus. Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrva esik- ja poolringkanalid. Luulisi poolringkanaleid on kolm, need algavad ja lõpevad ovaalsopises. Poolringkanalid asuvad üksteisega ristuvates tasapindades. Iga poolringkanali üks algusosa on laienenud ampulliks. Poolringkanalite sisepinnal on piirkonnad, kus paiknevad tasakaalu retseptoorsed rakud. Need piirkonnad sisaldavad karvrakke ja tugirakke. Keha liikumise suuna ja kiiruse muutumine põhjustab nende piirkondade massi nihkumise, mis omakorda kutsub esile karvrakkude erutuse. Erutus
Avalik disants · 360 cm ja rohkem · Tähtsad isikud ja kelle vastu sa tunned aukartust · Nt president, peaminister, riigikogu esimees · Kinesteetiline ja vestibulaarne süsteem o Kinseteetiline süsteem- Koordinatsioon Kuidas ma suunan nt oma kätt Tegeleb liikumistaju ja koordinatsiooniga o Vestibulaarne- Tasakaal Tasakaaluorgan · Poolringkanalid · Sisekõrvas asub · Kuulmine o Kuulmiselundid kõrvas o Õhus levivad võnked, mis paneb kõrvas võnkuma trummikile, see annab edasi teistele organitele ning muundatakse närviimpulsiks, mida analüüsitakse ajus. o Inimene kuuleb vahemikus 16 20 000 Hz Inimene kõrgemat (ultraheli= suurem kui 20 000 Hz) ja madalamat (infraheli= vaiksem kui 16 Hz) ei kuule · Nägemine o Annab 90% tajudest
1000Hz sagedusega (inimese keskmine häälekõrgus) heli intensiivsuse detekteerimise alumiseks piiriks. 16. Kirjelda tasakaalumeele toimemehhanisme ning seoseid nägemismeelega. Peale sisekõrvas asuva tasakaaluelundi aitavad inimesel tasakaalu säilitada ka lihastes ja liigestes olevad lihasretseptorid, mis ärrituvad lihaste pingutamisel. Lihastes olevad meelerakud edastavad infot keha asendi eest. Pea asendi muutustest annavad ajule teavet mõik, kotike ja poolringkanalid. Mõigu ja kotikese seintes on hulgaliselt karvakestega meelerakke. Nendes on ka kaltsiumkarbonaadi kristalle sisaldav sültjas vedelik. Kui keha on mingis asendis, ärritavad kristallid oma survega teatud rakkude karvakesi. Kui keha asend muutub, ärritavad kristallid teisi rakke. Nendest rakkudest saadetakse impulss peaaju tasakaalukeskusesse. Poolringkanalites on nagu mõigus ja kotikestes vedelik ja meelerakud. Kuna poolringkanalid paiknevad üksteise suhtes kolmel
Retseptorrakkude jätked maitsmiskarvakesed ulatuvad limaskesta pinnale ja reageerivad süljes lahustunud ainetele (kemoretseptorid!). Retseptorrakud annavad erutuse üle aferentsete- e. tundenärvide lõpmetele. Tundenärvikiud (VII, IX, X peaajunärvi koostises!) juhivad erutuse peaaju maitsmiskeskustesse. 6) Tasakaal Tasakaalumeeleelundi, mis paikneb oimuluu püramiidi osas, moodustavad esik ja kolm poolringkanalit. Esikus asuvad mõik ja ümarkotike ( tähniselundid) . Poolringkanalid - 3 üksteise suhtes umbes risti asuvat poolkaart, laienenud otsad avanevad esikusse; poolringjuhades asuvad karvarakud, mille ümber on sültjas vedelik ja selles lubjakristallikesed. Kui pea asend muutub, liiguvad kristallid ühtede rakkude pealt teiste peale ja ärritavad seega karvarakke. 7) Puutemeel Seotud naha erinevates kihtides paiknevate mehhanosensoritega. 1. Aeglaselt adapteeruvad Merkeli rakud olulised puudutuse lokaliseerimisel.
puhkeolekus. Venitusrefleks - kui lihast venitatakse, venitub ka lihaskääv ja saadab välja impulsse, mis kutsuvad esile kontraktsiooni tugevnemise ja hoiavad ära lihase ülevenitusest tekkivad vigastused. Golgi kõõluseorgan - asub lihase ja kõõluse üleminekukoha lähedal, selle moodustavad vabad närvilõpmed. Kõõluseorgan mõõdab eeskätt lihase pinget. Tasakaalumeel - Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrvas paiknevad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud ehk retseptorid. Keha või pea asendi muutmisel hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid (asuvad mõigus ja kotikeses) ja vedelik (asuvad poolringkanalites). Liikumine ärritab vastavaid meelerakke. Meelerakkudes tekkinud närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse. Tasakaaluhäired võivad ilmneda siis, kui sisekõrv on kahjustunud (näiteks traumad, põletikud ja kasvajad)
Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma Kuulmeluud vasar, alasi ja jalus. Need annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Kuulmetõri Keskkõrvast algav u. 3-4 com pikkune kitsas kanal, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Tigu teokujuline luustunud spiraal, milles on veega täidetud kanalid, mis kindlustab heliaistingu. Poolringkanalid koos mõigu ja kotikesega moodustavad tasakaaluelundi MAITSMINE Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste e. maitsete tajumine keelega. Keelenäsad erineva ehitusega näsajad moodustised, mille tipus ning külgedel paiknevad maitsmispungad. Maitsmispungad nendes on tunderakud e. retseptorid HAISTMINE Haisterakud Haisterakud paikvenad ninaõõne ülaosas. Limaskest piisavalt niiske ninaõõne sisepind, sest näärmerakud eritavad lima
Naha ja liigese retseptorid valurets (vabad närviõpmed), termorets (sooja, külma), taktiilsed (puute), surve ja survevibratsioonirets. Vistseroretseptorid kõik siseorganis on rikkalikult varustatud nendega, nad on väga mitmekesised ja reageerivad vastavatele ärritustele: keemilistele, osmootsetele, mehaanilistele, tempile. Täiskõhutunne, õhupuudus, ainevahetus, hingamine. Tasakaaluanalüsaator vestibulaaraparaadi mood poolringkanalid ja otoliitaparaat. Kuulmisanalüsaator kuulmine on helide tajumine, võime eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse alusel ning teha kindlaks heliallika asukoht. Kuulmiselundiks on kõrv, eristatakse sise (transformeerib helivõnked) välis (helilained) ja keskkõrva (kuulmiskile võnkumiste tugevdamine). Kuulmiskeskus sisekõrvas paiknev kuulmisorgani projektsiooni suurajukoorde ja paikneb oimusagaras.
Supranukleaarne kahjustus – vaatehalvatused (ajutüve kasvaja, infarkt, entsefaliit, SM), ärritus – vaatekramp (epilepsia). III, IV(plokinärv), VI(eemaldajanärv) närvi halvatus – totaalne oftalmopleegia (silm keskjoonel, ptoos, müdriaas-pupill lai, eksoftalm). Nüstagm – silmaderütmiline tahtele allumatu liikumine külgsuundades, üles-alla vaatamisel. Põhjus – häired tasakaalu ja koordinatsiooni reguleerivas süsteemis (sisekõrv, poolringkanalid, väikeaju, suuraju otsmikusagar, väikeaju kasvajad, Menieri sündroom, SM) V kolmiknärv (n.trigeminus) – sensoorne osa; motoorne osa (mälumislihaste innervatsioon); sekretoorne osa (seotud parasümpaatilise närvisüsteemiga). Kahjustus – motoorne, sensoorne või segatüüpi – mälumislihaste lõtv halvatus (poliomüeliit, kasvajad koljupõhimikul), mälumislihaste spastiline halvatus (tüveinfarkt), tundlikkusehäire. VII näonärv (n
Iseloomulik on, et haigus algab madalate toonide halvast kuuldavusest. Tasakaaluhäireid põhjustav sisekõrva haigus. Haigus kulgeb hoogudena, reeglina ägenemiste ja vaibumistega, ataki järel võib kuulmine olla taas 100%. Enamasti on tegemist ühe kõrva haigestumisega, puudub neuroloogiline sümptomatoloogia. Meniere'i haiguse tekkepõhjused ei ole teada. Kahjustub sisekõrv, kus paiknevad keha tasakaalu säilitamist reguleerivad poolringkanalid. Haiguse korral on vedeliku imendumine sisekõrvast häiritud (tekib hüdrops ehk liigveesus), rõhk sisekõrvas suureneb (loomadel aga endolümfiava sulgemine ei anna seda haigust). Sellest tingituna võib sisekõrva sein puruneda ning kuna poolringkanalid ei saa tavapäraselt töötada, häirub võime säilitada tasakaalu. Lisaks kanalitele on sisekõrvas veel "tigu", mis võib samuti rõhu tõttu kahjustuda. "Tigu" on
inimkõne sagedus. Inimese vananedes kuulmise ulatus väheneb, eriti kõrgemate helide suunas. Halva kuulmise parandamiseks kasutatakse kuuldeaparaate. Kuulmise täielikku puudumist nimetatakse kurtuseks, siis inimene ei kuule üldse. Kuulmishäireid võivad põhjustada haigused, vigastused, tugev müra ja ka ravimid. Väga tugevad helid põhjustavad valu, võivad purustada trummikile. Tugevas müras töötades peab kandma kõrvatroppe või kõrvaklappe. Tasakaal. Sisekõrvas paiknevad poolringkanalid, mis koos mõigu ka kotikestega moodustavad tasakaaluelundi. Mõigus ja kotikeste seintes asuvad karvakestega meelerakud. Kotikestes on sültjas aine ja kristallid, mis liiguvad kui pead liigutame. Samas tajume oma keha asendit ka siis kui ei liiguta, sest tavaasendis ärritavad kristallid kindlaid meelerakke. Kui liigutame paiknevad kristallid ümber ja ärritavad teisi meelerakke, saam infot uuest asendist. Poolringkanalid on kolmes erinevas tasapinnas ja nii hakkab vedelik alati liikuma
annaabi.ee 
