Ajuripats peaajus kasvuhormoon regul teiste sisnõrenäärmete + liigkasv tööd. Mõjutab organismi -kääbuskasv kasvamist Käbikeha peaajus melatoniin regul. ööpäevaseid rütme, nt: +retardant ärkvelolekut ja und; pigmendid -akselerant Kilpnääre kõri ees ja külgedel türoksiid mõjutab erutusprotsesse ja +kõhnumine ainevah. kiirust -kretinism, struuma Kõrvalkilpnäär- kõri piirkond parathormoon kontrollib Ca ja P ainevah- +rabedad luud med organismis ...
Hormoon ehk sisenõre on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. Hormoonid kannavad infot. Hormoonid on väga aktiivsed. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Hormoonidel on erinev toimeaeg. Hormoone eritavad sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed-näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Ajuripats Tähtsaim sisenõrenääre. Juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. Sünteesib kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu. Käbikeha Suhteliselt vähe arenenud nääre. Hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und
Endokrinoloogia Sisesekretsiooninäärmed e. endokriinnäärmed (glandulae endocrinae): - näärmed, milledel puudub viimajuha, seega toodetud sekreet eritatakse verre, - toodavad teatud bioaktiivseid aineid – hormoone,- klassikaliselt loetakse endokriinnäärmete hulka: Hüpofüüs e. ajuripats (hypophysis), Käbikeha e. epifüüs (corpus pineale),Kilpnääre (glandula thyroidea), Kõrvalkilpnäärmed (glandulae parathyroideae), Harkelund e. tüümus (thymus), Kõhunäärme saarekesed (insulae pancreaticae), Neerupealis (glandula suprarenalis), Sugunäärmed – munand (testis) meestel või - munasari (ovarium) naistel. Hüpofüüs e. ajuripats (hypophysis): NB! Tähtsam endokriinnääre – juhib teiste tööd! - on ovaalse
Kopsud, sisenõrenäärmed, närvisüsteem TÄIDA LÜNGAD! 1. Hingamisliigutusi juhib piklikajus asuv närvikekus, mida nimetatakse .................................................................................................................... (0,5p) 2. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ....................................., käbikeha, ..................................................., neerupealised,..................... nääre ja ................................. näärmed (2p) 3. ................................................. on suure bioloogilise aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organismi ainevahetust. (0,5p) 4. Kesknärvisüsteem koosneb...............................- ja ...................................... (1p) 5. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut ....................... elundite, ...................... lihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust (1p) 6. Üks osa reflek...
Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem 78-93 1. Mis on sisenõrenäärmed? Seganäärmed? Vastus: Sisenõrenäärmed on sellised näärmed, millel pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetaks. Eritavad hormoonid otse verre, mis kannab need organismis laiali. Sisenõrenäärmed on ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. 2. Hormoonide omadused. Vastus: Reguleerivad organismi ainevahetust ja selle talitlust, igal hormoonil on oma ülesanne, väga aktiivsed, toimeaeg on erinev 3. Sisenõrenäärmed (ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre, sugunäärmed) nende ülesanded organismis, milliseid hormoone nad toodavad
Sisenõrenäärmed ja nende tuntumad haigused Elundkonnad Elundkonna moodustavad elundid, mis täidavad ühiseid funktsioone. Elundkonnad on: 1. seedeelundkond 2. hingamiselundkond 3. tugi- ja liikumiselundkond 4. erituselundkond 5. vereringeelundkond 6. sigimiselundkond 7. närvisüstem 8. sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed 1. Käbikeha 2. Ajuripats ehk hüpofüüs 3. Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed 4. Tüümus ehk harkelund 5. Neerupealised 6. Kõhunääre 7. Munasarjad 8. Munandid Käbikeha Käbikeha asub peaajus. Käbikeha toodab melatoniini ja seratoniini. Melatoniin on organismi keskse ööpäevase rütmi regulaator. Lisaks sellele toodetakse käbikehas hormoone, mis pidurdavad puberteedi saabumist. Levinumad haigused
Niisiis ilma kilpnäärmeta kõiguks meie kehatemperatuur üles-alla, ainevahetus kiirus oleks täielikult häiritud jne. Neerupealised toodavad hormooni adrenaliin. Adrenaliin annab organismile lisaenergiat erutuste näol. Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku jne. Adrenaliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Järelikult ilma adrenaliinita, ei saaks me nt nii kiiresti reageerida ohu peale. Käbikeha asub nagu ajuripatski peaajus. Ilma selleta ei oleks meil mingit rütmi magamisel ja ärkvelolekul ning käbikeha mõjutab ka ka naha pigmentide sünteesi. Mao taga asub kõhunääre ehk pankreas. See toodab hormooni insuliin. Insuliinil on kaks tähtsat üleasannet. Esiteks, soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. Kui veresuhkur ei pääseks rakkudesse, siis jääksid need energiata. Teiseks toimub
läpimõõduga harudeks , mis lõppevad kopsusompude e. Aveoolidega.(õhugatäidetud mullitaolise ollused koosnevad 1 rakukihist ümbritsetud verekapillaaridega) Alveoolides toimub gaasivahetus. Kopsud mahutavad 5-6 l õhku. Hingamiskeskus juhib hingamisliigutusi. Sissehinagamisel tõmbuvad ridevahelised lihased kokku ja roided liiguvad üles ja väljapoole. Hormoonid reguleerivad ainevahetust. Neid toodavad sisenõrenäärmed. Sisenõrenäärmed moodustab ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõhunääre, neerupealised, neerud, munandid/munasarjad. Kogu talitust reguleerib ajuripats ja närvisüsteem. Ajuripats reguleerib kasvu, suguhormoone. Käbikeha reguleerib ööpäevaseid rütme. Kilpnääre on kõige suurem, selle hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tegevust ning ainevahetuse kiirust.. Nad sisaldavad joodi ja kui ei saa piisavalt joodi hakkab ta hailaslikult surema. Kõrvalkilpnäärmed on kõige väiksemad ja reguleerivad fosfori ja kaltsiumi ainevahetust
1. Hormoonid mis mõjutavad teiste hormoonide tööd () 2. Hormoonid , mis reguleerivad 1.rühma hormoonide sekretsioooni ja vabastamist(glandotroopsed hormoonid ) Hormooni tootmise regulatsioon: - aine hulk veres mõjutab h.tootmise taseyt - Närvisüsteemi toime - Teisete h.reguleeriv toime - Hormooni enda konsentratsioon veres Kilpnääre, kaenlapealised , pea(hüpofüüsis) , sugu elundites Sisesekretsiooni kuuluvad : - ajuripats - käbikeha e. Epifüüs - kilpnääre - Kõrvalkilpnääre - Harkelund tüümus - Neerupealised - Sugunäärmed Hüpotaalamus – hüpofüsaarne süsteem Hüpotaalamuses : - Oksütotsiin - Antidiureetiline h. Adiuretiin(vähendab uriini tekket ) - Statiinid ja liberiinid – reguleerivad hüpofüüsi töd . Hüpofüüsis: - Tagasagar Talletatakse hüpotaalamuse hormoone - Eessagar Glandotroopsed hormoonid : - gonadotroopsed h
Endokriinnäärmed toodavad mitmesuguseid hormoone, millel on erinevatesse elunditesse spetsiifiline toime. Endokriinnäärmete ehitust, talitlust ja haigusi ning hormoonide biokeemilist struktuuri käsitleb endokrinoloogia. Sisesekretoorsete näärmete hulka kuuluvad: ■ ajuripats ehk hüpofüüs, ■ käbikeha ehk epifüüs, ■ kilpnääre, ■ kõrvalkilpnäärmed , ■ harkelund ehk tüümus,
või elundit. Hormoonidel on erinev toimeaeg. On hormoone, mis reageerivad hetkelistele muutustele, nagu ehmatus või hirm. Osa hormoone aga reguleerib pikemaajaliste protsesside kulgu näiteks kasvamist, arenemist, paljunemist ja vananemist. Hormoone eritavad sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed-need näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Sisenõrenäärmete talitlus on tihedalt seotud närvisüsteemi talitlusega, koos reguleerivad nad kõiki organismi elutähtsaid protsesse. Ajuripats Kõige tähtsam sisenõrenääre. Juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. Ajuripats sünteesib kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu. Käbikeha
Kordamisküsimused 9. klass Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem Sisenõrenäärmete iseloomustus Sisenõrenäärmed on näärmed, mis toodavad hormoone, millel puudub juhtsüsteem, nad juhivad närvisüsteemiga tervet organismi. Ajuripats juhib teiste sisenõrenäärmete tööd koos närvisüsteemiga, mõjutab suguelundite ja luustiku arengut, toodab kasvuhormooni. Käbikeha ööpäevased rütmid, naha pigmentatsioon. Kilpnääre toodab türoksiini, mõjutab ainevahetuse kiirust, kehatemperatuuri, kasvamist. Neerupealised toodavad adrealiini, erutab südametegevust, kiirendavad hingamissagedust, tõstab vererõhku. Kõhunääre toodab insuliini, soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. Sugunäärmed toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone, naistel munasarjad östrogeeni, progesterooni, meestel
organismi ainevahetuse regulatsioon. Iseloomulikku: Vajatakse väikestes kogustes Väga aktiivsed Erinev toimeaeg Kindel ülesanne Näited: insuliin, adrenaliin, testosteroon, östrogeen. 3 ÖSTROGEEN Inimese sisesekretsiooninäärmed 4 ENDOKRIINNÄÄRMED nimekiri ajuripats ehk hüpofüüs, käbikeha ehk epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harkelund ehk tüümus, kõhunäärme ehk pankrease sisesekretoorsed saared, neerupealised, sugunäärmete endokriinne osa. Ajuripats e hüpofüüs Kõige tähtsam sisenõrenääre Juhib teiste endokriinnäärete talitlust Sünteesib kasvuhormooni 5 6 Käbikeha ehk pineaalkeha ehk epifüüs Ööpäevased rütmid nahapigmentide süntees Hormooniks melatoniin
Elektriline seotud elektrilaengutega Refleksikaar koostöö keksnärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi vahel. Neuraalne teekond, mis kontrollib refleksi toimumist Autonoomsed siseorganid Somaatilised lihased Tingitud refleksid (kaasasündinud) põlve-, neelamis-, aevastamisrefleks Tingimata refleksid (õpitud) õppimine 6. Sisenõrenäärmed Hüpotalamus liberiinid, statiinid / reguleerib ajuripatsi hormooni eritust Käbikeha - melatoniin Ajuripats e hüpolüüs (eessagar) - kasvuhormoon Kilpnääre türoksiin, trijoodtaroniin Kõrvalkilpnäärmed - parathormoon Tüümus e harkelund reguleerib kasvu (kasvades jääb väiksemaks) Neerupealised glükokortikoidid (koor), adrenaliin ja noadrenaliin (säsi) Kõhunääre e pankreas insuliin, glükagoon Munandid - testosteroon Munasarjad östrogeen, kollakehahormoon (Vastused: 1
kaelal kõri ees ja külgedel. Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tegevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust. Neerupealised paiknevad neerude peal. Nad toodavad adrenaliini, mis ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Need muutused annavad organismile lisaenergiat, valmistavad organismi ette pingutusteks. Käbikeha asub samuti peaajus. Imetajatel, sealhulgas ka inimesel, on käbikeha suht vähe arenenud nääre. Tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmendi sünteesi. Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Ka need näärmed on kõri piirkonnas ning nende hormoonid reguleerivad meie organismi kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Kaltsiumi ja fosfori ainevahetus on vajalik luukoe normaalseks arenguks.
- hingamist, seedimist ja südametegevust 13. Mis on erinevat sisenõrenäärmete ja närvisüsteemi töös? Närvisüsteemi kaudu regulatsioon Sisenõrenäärmete kaudu regulatsioon Närvijätked Hormoonid 14. Miks nimetatakse kilpnääret, kõhunääret, neerupealist, käbikeha jne sisenõrenäärmeteks? Puuduvad iseloomulikud juhad ja tekitavad hormoone. 15. Tunne joonisel ära sisenõrenäärmed, õpi selgeks tähtsamad sisenõrenäärmed ja nende hormoonid. Hüpofüüs Käbikeha Melatoniin – ööpäevased rütmid Kasvuhormoon, paneb tööle teised näärmed
Hormoone toodavad sisenõrenäärmed. Igal hormoonil on oma ülesanne. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust: hormoon algatab, lõpetab kiirendab või aeglustab ainevahetusreaktsioone vastavas koes või organis. Hormoonid on väga aktiivsed. Hormoonidel on erinev toimeaeg. Hormoon kannab infot edasi aeglasemalt kui närv ja mõju on pikaajalisem, sest nad jäävad mõneks ajaks verre. Inimese sisenõrenäärmed on ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Kaks viimast on segatüüpi näärmed, täidavad teisi ülesandeid ka. Ajuripats e. Hüpofüüs on kõige tähtsam SNN. Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonsüsteem omavahel seotud. Peaajus asuv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste SNN talitlust. Aju närvirakud aktiveerivad ajuripatsit, mis hakkab hormoone valmistama. Ajuripats sünteesib ka kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu.
Narkootikumide mõju endokriinnäärmetele Endokriinnäärmed · Ajuripats · Käbikeha · Kilpnääre · Kõrvalkilpnääre · Harknääre · Pankreas · Neerumanused · Suguelundid Narkootikumide tarvitamine: Mõjutab hüpofüüsi soodustab viljatust Mõjub insuliini vastandtoimena, olles diabeedi korral ketoatsidoosi potensiaalne tekitaja. Stimuleerib hormooni ACTH eritumist hüpofüüsi eessagaras. Tõstab riski haigestuda eesnäärme vähki Häirib munaraku küpsemist Põhjustab eesnäärme põletikku
8) Veri Veri on vedel kude, mis koosneb vereplasma ja vererakkudest. Veres on 3 tüüpi vererakke: punalibled, valgelibled ja vereliistakud 9) Piirdenärvisüsteem Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Piirdenärvisüsteem jaguneb kaheks : somaatiliseks Moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid vegetatiivseks juhib tahtele allumatut siseelundite jne talitlust 10) Neerupealised, käbikeha, kilpnääre, kõhunääre, sugunääre Käbikeha asub peaajus, vähe arenenud nääre Kilpnääre sisenõrenääre (40 g), paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Mõjutavad erutusprotsesse ja ainevahetuse kiirust Neerupealised paiknevad neeru peal, tuntuim hormoon on adrenaliin (eritub verre hirmu, ehmatuse jms korral) Kõhunääre asub mao taga, tähtsam hormoon on insuliin Sugunääre hormoonid mõjutavad sootunnuste vastavalt kas mehe või naise - arengut
Hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi mõne elundi ja elundkonna talitlust Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. . On hormoone, mis reageerivad hetkelistele muutustele, nagu ehmatus või hirm. Osa hormoone aga reguleerib pikemaajaliste protsesside kulgu näiteks kasvamist, arenemist, paljunemist ja vananemist. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Sisenõrenäärmete talitlus on tihedalt seotud närvisüsteemi talitlusega, koos reguleerivad nad kõiki organismi elutähtsaid protsesse. Ajuripats Peaajus asuv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. Näiteks reguleerib ta suguhormoonide sünteesi sugunäärmetes. Ajuripats sünteesib ka
KURK KOPSU- TORUD NINAAVA KÕRI SÜDA VERESOONED KOPSUD HINGETORU KÕÕLUSED HINGAMIS- RINGE- ELUNDKOND ELUNDKOND JUUKSED LIHASED NAHK TUGI- LUUD ELUNDKOND INIMENE KATTE- ELUNDKOND LIIGESED KÜÜNED KUSEPÕIS NEER NÄRV...
Sisenõrenääre Hormoon Hormooni ül 1.Ajuripats e hüpofüüs (Üle 100 hormooni), Juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete talitlust kasvuhormoon 2.käbikeha Melatoniin Regul ööpäevaseid rütme 3.kilpnääre Türoksiin Regul. Ainevahet. Kiirust,kasvamist,arengut 4.kõrvalkilpnääre Parathormoon Regul kaltsiumi ja fosfori ainevahet 5.kõhunääre Insuliin Reg glükoosi imendumist organismi,sünteesib glükogeeni 6.neerupealised Adrenaliin Laiendab veresooni,kiirendab ainevahetust ja südametööd 7. munandid Testosteroon Toota seemnerakke ja meesugu tunnuste teke 8.munasarjad Östrogeen Toodavad munarakke ja naissoo tunnuste teke
KÜLMARAVI Ägedate liiges- ja lihaspõletike korral teostatav ravi põletiku vastu. Teostatakse külmakambris, 2-5min, sokid jalas müts peas. SISESEKRETSIOONINÄÄRMETE E. ENDOKRINOLOOGILISED HAIGUSED Sisenõrenäärmete ülesanne toota hormoone ja reguleerida ainevahetust. Hormoonide ülesanne - reguleerivad organismi ainevahetust, muutes ensüümide aktiivsust või hulka, sellega reguleerivad organismi funktsioone. Sisenõrenäärmete süsteem: hüpofüüs e. ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Kõige tähtsam sisesekretsiooninääre ajuripats e. hüpofüüs, kuna juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. Toodab ka kasvuhormooni ja endorfiine e. heaoluhormoone. Närvisüsteemi ja endokriinsüsteemi kõrgem keskus hüpotalamus. Hoiab organismi parameetreid teatud piiratud vahemikus, reguleerib puberteeti. Käbikeha - käbikehas toodetav hormoon melotoniin reguleerib ärkvelolekut ja und ning
Kontrolltöö Sisenõrenäärmed 1. Miks neid näärmeid nimetatakse sisenõrenäärmeteks? Kuna sisenõrenäärmetel puuduvad juhad. Hormoonid lähevad otse verre. 2. Täida lüngad. Sisenõrenäärmed on näärmed, millel puuduvad juhad. Nad toodavad hormoone, mis lähevad otse verre. Verega kanduvad hormoonid elunditesse, mille arengut nad mõjutavad. Hormoonid on keemilised ained, mida iseloomustab erinev toimeaeg, väga aktiivsed ja spetsiifilised. Sisenõrenäärmete tegevuse suurenemine (hormooni eritub rohkem) ja vähenemine (hormooni eritub vähem) põhjustab häireid kogu organismis. Sisenõrenäärmeid on 7 (harknäärmega 8). Nende kõigi tegevust juhib ajuripats. 3. Täienda. Hormooni mõju organismile Sisenõrenääre 1.Inimese kasvu mõjutamine ajuripats 2.Sootunnuste arenemine sugunäärmed 3.Vererõhu tõstmine neerupealis...
kutsuda pöördumatuid kahjulikke muutusi. Hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu antavate impulssidega. Ajuripats ehk hüpofüüs Paikneb peaajus. Hüpofüüs on äärmiselt oluline endokriinnääre, mis kontrollib enamuse ülejäänud sisenõrenäärmete talitlust. Näiteks käivitavad ajuripatsi poolt toodetavad hormoonid sugunäärmete talitluse puberteediea alguses. Sünteesib kasvuhormooni ning neerupealiste ja kilpnäärme tööks vajalikke hormoone. Käbikeha ehk epifüüs Tema hormoonid reguleerivad inimese ööpäevaseid rütme, ärkvelolekut ja und. Samuti mõjutavad naha pigmentide sünteesi. Kilpnääre Paikneb inimese kaelal hingetoru nelja ülemise kõhre eesmisel külje. Kuna toodetava hormoon türoksiin sisaldab joodi, teeb see asjaolu joodi inimese toidus väga oluliseks. Kilpnäärmehormoonid reguleerivad organismi ainevahetust. Näiteks luud, hambad, juuksed, side- ja närvikude vajavad normaalseks kasvuks ja arenguks
tõstab glc. sisaldust. Maksa ülesanded - Vere glükoosisisalduse, aminohapete, rasvade sisalduse regulatsioon; plasmavalkude, kolesterooli süntees; punaste vereliblede süntees lootel; kahjulike ainete lahundamine; sapi tootmine; vitamiinide varu säilitamine. Eritamine ja veebilanss- kehavedelike koguse ja koostise regulatsioonis põhiline roll neerudel. Saame veest joogiga ja toiduga. Asub hüpotalamuses, osmoretseptorid veresoontes. Vee kadu: janu, käbikeha toodab antidiureetilist hormooni. Termoregulatsioon - inimesed endotermsed püsisoojased loomad, kehatemperatuur püsiv olenemata väliskeskkonnast. Temp. higistamine, veresooned laienevad. Temp. külmavärinad, veresooned ahenevad. Soojusbilanss soojuse saamine sama suur kui soojuse kadu. Soojusjuhtivus - ülekanne ühelt kehalt teisele, kui need omavahel kontaktis. Konvektsioon - soojuse juhtimine õhu- või veevooluga. Aurustumine - aine muutumine vedelast olekust tahkeks
organismist pärit informatsiooni ja reguleerida selle tulemuse organismi käitumist. Sisenõrenäärmed Ajuripats ehk hüpofüüs, Toota hormoone ja eritada neid kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, otse verre kõhunääre ehk pankreas, käbikeha, sugunäärmed ja neerupealised Suguelundkond Meestel – munandikott ja suguti Meestel - valmistada ja Naistel – emakas, munajuha, väljutada spermat tupp Naistel – moodustada viljastumisvõimelisi munarakke ja vajadusel kaitsta ja toita
Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju, piirdenärvisüsteem koosneb mööda keha paiknevatest närvirakkudest. Kesknärvisüsteemi ülesanded on juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale. Kesknärvisüsteemi tähtsaim osa on peaaju, mis juhib ja kontrollib organismi talitust. Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet, mis koosneb närvirakkude kehadest ja valgeainet, mis on moodustunud närvirakkude jätketest. Mis on närvisüsteemi ülesanne? Närvisüsteem on elundkond mille ülesanne on vastu võtta ning töödelda väliskeskkonnast kui ka organismi enesest saadud informatsiooni ning selle põhjal juhtida ning kooskõlastada kõikide elundite talitlust. Käbikeha Ajuripats Kilpnääre Neerupealised Munandid/munasarjad Harkelund Kõhunääre ...
SISENÕRENÄÄRMED Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre. · Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust. · Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. · Hormoonidel on erinev toimeaeg (erutus, hirm, kasvamine, arenemist, paljunemist, vananemist). Ajuripats ehk hüpofüüs · Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd · Mõjutab suguelundite ja luustiku arengut · Toodab kasvuhormooni ning neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalikke hormoone Käbikeha ehk käbinääre · Ööpäevased rütmid, · nahapigmentide süntees. Kilpnääre · Toodab hormooni türoksiin. · Mõjutab ainevahetuse kiirust ja kehatemperatuuri. · Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised · Toodavad hormooni adrenaliin. · Ergutab südametegevust, kiirendab h...
hormoonid koorehormoonid Hüpofüüsi hormoonid Suprarenaalnäärmete säsi hormoonid Epifüüsi hormoonid Peaaju hormoonid Ajuripats e. hüpofüüs Koosneb kolmest sagarast (eessagar, tagasagar ja vahesagar) ja seostub vaheajuga Produtseerib, deponeerib ja eritab 9 tuntud hormooni Ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust Sünteesib kasvuhormooni; kääbuskasv, gigantism Käbikeha e. epifüüs Asub vaheajus Click to edit Master text styles Pärsib varajast Second level sugunäärmete arengut Third level Fourth level Talitluse lakkamine Fifth level tingib enneaegse suguküpsuse Käbikehas sünteesitakse melatoniini (unehormoon) Kilpnääre I
osmoregulatsioon- kehavedelikes ja rakkudes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine. NEERUD: ULTRAFILTRATSIOON- esmane uriin REABSORPTSIOON imatakse tagasi vajalikud ained. LÕPLIK FILTRATSIOON- väljutatakse teisene uriin. uurea- kusiaine. Ajus, hüpotalamuses, asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse konsentratsiooni suhtes. Hüpotalamus regeerib kahel viisil: * stimuleerib ajus asuvat janukeskust * Stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima anidiureetilist hormooni. TERMOIREGULATSIOON: Inimese nahk toodab melaniini tumedat pigmenti, mis kaitseb kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. inimesed on endotermsed püsisoojased loomad. Soojust toodetakse inimese organismis toimuvate ainevahetusreaktsioonide tagajärjel. Hüpotalamus "mõõdab" vere temperatuuri. Kui temperatuur muutub on tagajärjeks kas higistamine või külmavärinad. Soojusbilanss:
SISENÕRENÄ ÄRMED e. ENDOKRIINE LUNDID Oma tekkelt võivad hormoonid olla: Ø Neorohormoonid Ø Endokriinhormoonid Ø Koehormoonid HORMOONID Humoraalne regulatsioon põhineb endokriin näärmete e sisesekretsiooninäärmete tööl. Nendeks on: § AJURIPATS e hüpofüüs § KÄBIKEHA e epifüüs § HARKELUND e tüümus § KILPNÄÄRE § KÕRVALKILPNÄÄRE § KÕHUNÄÄRE e pankreas § NEERUPEALISED § SUGUNÄÄRMED www.ut.ee/KK/spendo/joonis1.jpg Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Hormoonidel on erinev toimeaeg (erutus, hirm, kasvamine, arenemist, paljunemist, vananemist). Neurohormoone toodetakse hüpotaalamuses. Nad soodustavad või takistavad hüpofüüsi hormoonide teket. ...
neel, söögitoru, 12-sõrmiksool) Hingamiselundkond (hingetoru, kopsud, kopsutoru) Erituselundkond (neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti) Vereringeelundkond (kopsuveen, kapillaarid, kopsukapillaar, süda, arterid, veenid, aort) Sigimiselundkond (munasari, seemnesari, seemnejuha, munajuha, seemnepõieke, emakas) Sisenõrenäärmed (kilpnääre, käbikeha, ajuripats, kõrvalkilpnääre, neerupealised, kõhunääre, munasari, seemnesari) V. Homöostaasi ehk stabiilse sisekeskkonna säilitamine närvisüsteemi ja hormoonide abil. (nt kehatemp, vererõhu, hemoglobiini v glükoosi sisaldus veres, pulsi säilitamine) VI. Negatiivne tagasiside Kui organismi töös tekib normist kõrvalekaldeid, siis organism vallandab kõik mehhanismid, et olukorda normaliseerida. Näide:
Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust. Igal hormoonil on: Oma kindel ülesanne Erinev toimeaeg Nt. adrenaliinihormoon, suguhormoon Tähtsad sisenõrenäärmed: 1) Ajuripats e. hüpofüüs · Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd (Mõjutab luustiku + suguelundite arengut) · Toodab kasvuhormooni, neerupealiste + kilpnäärme tööks vajalikke hormoone. 2) Käbikeha · Reguleerib ööpäevaseid rütme (nt. ärkvelolek ja puhkeaeg) · Nahapigmentide süntees 3) Kilpnääre (mõõtmetelt kõige suurem sisenõrenääre) · Toodab hormooni, mis sisaldab joodi (mõjutab ainevahetust ja kehatemperatuuri) Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust ( luukoe areng). Kilpnäärme ületalitus Veres on liiga palju kilpnäärme hormoone. Inimene
saa teada. ◉ Isegi kui seda saaks teada, siis seda ei saa väljendada. ◉ Isegi, kui seda saaks väljendada, siis seda ei saa mõista. VEEL SOLIPSISMI EESTVEDAJAID LÄÄNE KULTUURIS Rene Descartes George Berkeley ◉Dualist- tunnistas ◉Monist- tunnistas materiaalset ja vaid vaimu vaimset maailma. olemasolu. ◉Arvas, et inimese keha ja hing on seotud läbi aju küljes paikneva organi, käbikeha. KOLM ARUSAAMA SOLIPSISMIST Metafüüsiline Epistemoloogilin Metodoloogiline e Välismaailm ja Ainult mõtetes teised inimesed Isiku mentaalses saab kindel olla on peegeldus olekus saab kindel ning keha ja aju sinust endast. olla, kuid muu võivad olla osa maailma võetakse välismaailmast. pigem küsimuse, kui valena. HUVITAVAD TEOORIAD EKSISTENTSIST Tänan
Nääre Näärme osa Hormoon Toime Hüpotaalamus *Adriuretiin Suureneb vee tagasiimendumist neerude kogumistorukestes ja väheneb nii uriini taket *Oksütotsiin Emaka ja tupe (efektoorsed) konteahtsioonid, rinna näärmest piima eritumine Liberiinid/ statiinid Vabastab/ takistavad hüpofüülisid hormoonide vabanemist Hüpofüüs -tagasagar ...
Humoraalne regulatsioon-elundkondade talitlus hormoonide vahendusel Neutraalne regulatsioon- elundite ja elundkondade talitlus närvisüsteemi vahendusel Apoptoos- rakkude programmeeritud surm Sisenõrenäärmed- toodavad ja eritavad hormoone otse verre Neuteenia- Pidurdunud areng, inimese aeglasem areng võrreldes teiste imetajatega, šimpansi küpsus 3-aastaselt vastavuses inimesega 8-10 aastaselt SISENÕRENÄÄRMED: Käbikeha- nahapigmentide süntees Ajuripats e. hüpofüüs- juhib teiste sisenõren tööd, mõjutab suguelundite ja luustike arengut, toodab kasuhormooni ning neerupealiste ja kilpnäärme tööks vajaliku hormooni Kilpnääre- intensiivistab rakuvaheainet, reguleerib kasvu ja arengut ning põhiainevahetust Neerupealised- toodavad adrenaliini, ergutab südametegevust, tõstab veresuhkrut Kõhunääre- toodab insuliini, soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas Munasari- toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalike hormoone Muna...
Innervatsioon- seljaaju segmentidest väljuvad närvid innerveerivad kindlat kehapiirkonda Püramidaaltrakt- tahteliste liigutuste juhtimiseks ( parema käe liigutusi regulleerib vasak aju pool) Ekstrapüramidaatrakt- tagab normaalse kehaasendi Hormoonid Sisesekretsiooninäärmed- fun. Hormoonide moodustamine ja verre eritamine Hormoonid- bioloogiliselt aktiivsed orgaanilised ained mis mõjutavad elundite talitust juba väikes koguses Hüpofüüs- ajuripats Epifüüs- käbikeha Tüümus- harkelund Meeleelundid. Nahk Konjuktiiv- silmalau sedekoeline kest Silma adaptsioon- silma võime kohaneda esemetega erinevatel valgustugevustel Silma akommodatsioon- silma võime kohaneda esemetega erinevatel kaugustel
oma kindel ülesanne, erinev toimeaeg, mis ei ole väga pikk. Osa hormoone reguleerib lühiajalist muutust, teised pikemaajalisi protsesse. SNN 1) Ajuripats ehk hüpofüüs kõige tähtsam snn. Paikneb peaajus ning juhib koos närvisüsteemiga teiste snn talitlust. Sünteesib kasvuhormoone (liiga vähene hulk põhjustab kääbuskasvu ning liiga suur hulk põhjustab hiidkasvu ehk gigantismi), ning üle kümne erineva teise hormooni ka. 2) Käbikeha asub peaajus, hormoonid reguleerivad ööpäevaseid rütme (ärkvelolekut ja und) ning mõjutavad naha pigmentide sünteesi (melatoniin) 3) Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja küljel. Kõige suurem snn. Hormoonid mõjutavad erutusprotsesseide tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust (türoksiin). See vajab ka I2 normaaltalitluseks. 4) Kõrvalkilpnäärmed kõige väiksem snn, hormoonid reguleerivad meie organismis
talitust mõjutavat türeotroopset hormooni ka 3 liiki sugunäärmeid stimuleerivaid hormoone. 2. Melatoniin Käbikeha Produtseerib Naha pigmenti. Väsimust. organismi ööpäevarütmikat. 3. Türoksiin, Kilpnääre Avaldavad mõju Kiire ainevahetus. Kehatemperatuu trijoodtüroniin, ainevahetusele ja r on madal. kaltsitoniin. närvisüsteemi
Bioaktiivsed ühendid Ühendid, mis väga väikestes kogustes mõjutavad ainevahetust väga tugevalt. Ensüümid Vitamiinid Hormoonid 1 Ensüümid On biokatalüsaatorid reaktsioonide kiirendajad elusas rakus. (2100-2150) Liigid (valgud): Lihtensüüm(lihtvalk) ainult aminohj; Liitensüümid(liitvalk) aminohj + koeensüüm-vitamiin. Ensüümi molekul on hiigelsuur. Substaat on aine, mida ensüüm mõjutab. Ensüümi molekul:- (aktiivtsenter)-(regulatoorne tsenter)- Substraadi molekul: - Organismis on temp madalad, ainete kontsentratsioonid tühised. Reaktsioonid toimuvad väga kiiresti tänu ensüümidele. Ensüümis aktiivtsenter haakub substraadiga struktuuri sobivuse tõttu. Reaktsiooni energeetiline barjäär alaneb, reaktsioon kiireneb. Toime spetsiifiline. Toodetakse raku ribosoomides. Häired: piimasuhkru talumatus; pigmentatsioonihäired; vere hüübimatus. 2-Hormoonid Hormoonid on bioaktiivsed ühendid, mida sisenõrenäärmed süntee...
Hormoonid-suure aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga juhivad organismi ainevahetust. Sisenõrenäärmed-sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Käbikeha-peaajus olev sisenõrenääre. Hüpofüüs-ajuripats Kõhunääre-mao taga olev sisenõrenääre. Insuliin-kõige tähtsam hormoon. Diabeed-suhkrutõbi Adrenaliin-neerupealsete tuntuim hormoon. Kesknärvisüsteem-juhib kogu organismi tegevust. Suuraju-kõige suurem ja arenenuim peaaju osa. Seljaaju-selgroos paiknev närvirakkude kogumik. Neuriit- Dendriidid- Refleksid-organismi kohanemisreakstioon. Somaatiline närvisüsteem-kehaline närvisüsteem,mis korraldab suhtlust välismaailmaga. Silmamuna-kerajas moodustis,mida katavad mitmed kestad. Pupill-silmaava. Iiris-vikerkest Lääts-silmataga paiknev koht, kuhu langeb silmaavast läbinud valguskiired. Kollatähn-võrkkesta osa. Kepikesed-tagavad must-valge nägemise. Kolvikesed-tagavad värvilise nägemise. Kuulmeluud-võimendavad helivõnkeid ja edastavad...
7. alveoolid kopsusombud (S=100 m2), 12-20 x/min, 0,5 l õhku sissehingates 02 21% , CO2 0,03% väljahingates 02 16 %, CO2 3,6% Inimene hingab minutis 16-18 korda, kopsudesse mahub 5-6 liitrit õhku. Hormoonid ja sisenõrenäärmed Hormoonid keemilised ained, mis juhivad elundite tööd (veres väga vähe, kindel ülesanne, erinev toimeaeg) Sisenõrenäärmed toodavad hormoone. 1. Ajuripats ehk hüpofüüs kontrollib teisi hormoone, kasv 2. käbikeha ajus ärkveloleku ja une määramine, pigment 3. kilpnääre 40 g, suurim, reaktsiooniaeg, erutusprotsessid, ainevahetus, vajalik iood 4. kõrvalkilpnäärmed 0,1 g, väikseimad, Ca ja P omastamine 5. neerupealsed adrenaliin (hirm, põnevus, rõõm, ärritus jne) 6. kõhunääre insuliin, trandpordib glükoosi verest kudedesse, suhkruhaigus ehk diabeet (I insuliini ei ole, süstivad. II vanematel,ülekaalulistel, insuliini vähe,
toiduga ning 2/3 joogiga. Meie veevajadus ei ole püsiv, vaid oleneb kliimast, east, tööst, tervislikust seisundist ja teistest näitajatest. Mida rohkem on organism rasvunud, seda väiksem on tema veesisaldus ja vastupidi. Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist ekskreete ehk ainevahetuse jääkained ja organismi sattunud mürkaineid. Kontrollib keha veetasakaalu Kui kehas on veepuudus siis hüpotalamus: Stimuleerib ajus asuvat janukeskust stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni Antidiureetilisest hormoonist sõltub kui palju vett imatakse esmauriinist tagasi • Eraldub higi, mis koosneb veest, mineraalsooladest ja higi ainevahetusjääkidest (nt. kusiainest) Higistamine aitab higinääre säilitada keha temperatuuri Ööpäevas eritub inimesel umbes 0,5 liitrit higi. • Eemaldavad veeauru. Ööpäevas – 0,3 – 0,4 liitrit vett.
................................. 6)Nimeta hormooni 2 omadust. neid eritavad rakud või näärmed, paiknevad keha ühes osas avaldavad toimet rakkudele, mis paiknevad org. teistes osades a)................................................................................ b) .................................................................... 7)Nimeta sisenõrenääre, mille toodetud hormooni mõju on iseloomustatud. käbikeha a)Ööpäevaste rütmide reguleerimine ...................................................................................................... ajuripats b)Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd ...................................................................................................... kilpnääre c)Mõjutavad kasvu ja vaimset arengut ..............
Sisenõrenäärmed - näärmed, mis eritavad toodetud hormoonid otse verre. Ajuripats (peaajus) - juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoonie sünteesivate näärmete talitlust, sünteesib kasvu hormooni. Käbikeha (peaajus) - tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme. Kilpnääre (kõri külgedel) - hormoon türoksiin reguleerib ainevahetuse kiirust ja erutusprotsesside tegevust. Kõrvalkilpnääre (kõri) - reguleerivad organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised (neerude peal) - hormoon adrenaliin - ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes Kõhunääre (mao taga) - toodab suhkru lõhustamiseks vajalikku insuliini. Sugunääre - mõjutab sootunnuste arengut Hormoonid - keemilised ained, mis aitavad reguleerida ainevahetust Omadused: väga aktiivsed, erineva toimeajaga, igal hormoonil on oma kindel ülesanne Närvisüsteemi tähtsus - juhib ja reguleerib inim...
Skeletilihased Nahk - epiderm e. marrasnahk, derma e. pärisnahk, nahaalune kude. Nende põhi funktsioon on keha kuju moodustamine; pea- ja seljaaju, rinnakorvi ja kõhuõõneelundite kaitse, tugi, elundite liikumine. Naha ülesanne on kaitse mehaaniliste ja keemiliste vigastuste, viiruste, mikroobide eest; termoregulatsioon; kuuma, külma, valu, puudutuste, koormuste tajumine Endokriinsüsteem --elunditeks on sisenõrenäärmed: hüpofüüs, harknääre, käbikeha, kilpnääre, Pankrease saarekesed, neerupealsed, sugunäärmed. Nende ülesanne on tugevasti diferentseeritud rakkude, kudede, organite tegevuse koordineerimine. Seedeelundkond -- Suuõõs, kurk neel, söögitoru, magu. Peensool, pimesool, ussripik. Seedenäärmed: sülje, mao ja soolenäärmed, kõhunääre, sapipõis, neerupealsed - Ülesanne on toiduainete org. ühenditelagundamine lihtsamateks; energia hankimine- energeetiline ainevahetus; valkude biosüntees- plastiline ainevahetus;
AUTOTROOFID organismid ,mis väliskeskkonnast hangitud orgaanilistest ainetest orgaanilisi aineid sünteesivad. NEURAALNE REAKTSIOON elundite ja elundkondade talituse regulatsiooni nimetatakse neuraalseks reaktsiooniks. HUMORAALNE REAKTSIOON veres olevate hormoonide ja mõnede teiste keemiliste ühendite regulatsioon -Hormoonid on orgaanilised ühendid , mida sünteesivad sisekretsiooni näärmed . -Inimese sisekretsiooni näärmed on ; peaaju , käbikeha ja ajuripats , kaelapiirkonnas kilpnääre ja harknääre , ning kõhukoopa erinevates osades neerupealised , kõhunääre ja muna- seemnesarjad . HETEROTROOFID ülejäänud organism mis ei kuulu autotroofide alla (kasutavad toiduks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilisi ühendeid ) Ühes kasvukohas elunevad sama liiki organismid moodustavad POPULATSIOONI LIIGILISEL TASEMEL saame jälgida eluslooduse omadusi. (uued liigid tekivad evolutsiooni käigus )
Sisenõrenäärmeteks nimetatakse kõiki neid näärmeid, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats (tähtsaim, asub peaajus, juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete tegevust), käbikeha (asub peaajus, tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme), kilpnääre (suurim, asub kaelal kõri ees ja külgedel, hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust), neerupealsed (paiknevad neerude peal, toodavad adrenaliini), kõhunääre (asub mao taga, eritab insuliini) ja sugunäärmed (mõjutavad sootunnuste arengut, valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone)
Sisse hingamisel läbib õhk ninaõõne,neelu,kõri,hingetoru,kopsutorukesed ja jõuab lõpuks kopsudesse. -Sisenõrenäärmed on ajuripats,käbikeha,kilpnääre,kõrvalkilpnäärmed,neerupealsed,kõhunääre,sugunäärmed. -Ajuripats juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. -Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ja ainevahetuse kiirust. -Kõrvalkilpnäärmete hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, see on vajalik luukoe arenguks. -Neerupealsed toodavad adrenaliini.Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu,ehmatuse.viha ning positiivsete emotsioonide korral.Adrenaliin ergutab südametegevust,kiirendab hingamissagedust,tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. -Kõhunääre toodab insuliini.Insuliin soodustab veres leiduva glükoositungimist rakkudesse ning insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara -Seljaaju paikneb selgrookanalis.Seljaaj...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
