Neeru läbilõige · Paarilised, oakujulised 10 cm pikkused · Ümbritsetud rasvakihiga (kait põrutuste eest) Uriini teke algab neerukehakestes · Neerud koosnevad suurest hulgast üksistest, mida nim nefroniteks Nefronid Arter · Neerudes on ligi miljoni jagu Veen mikroskoopilisi filtreerivaid moodustisi mida nimetatakse nefroniteks. nefroniteks Verekapillaarid · Nefronis on väike karikakujuline neerukehake, neerukehake mille keskel on üksteise ümber keerdunud peenikesed verekapillaarid. · Neerukehakesest tekib neerutoruke, sest selle ümber on samamoodi põimunud palju verekapillaare. · Nende ühinemisel tekivad suuremad veresooned, mille kaudu neufronist veri väljub. kusepõis on lihaseliste seintega kotikujuline elund, millesse koguneb uriin ning seejärel eemaldatakse see kusepõiest lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu. Kasutatud kirjandus http://www.miksike
Hormoonid-suure aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga juhivad organismi ainevahetust. Sisenõrenäärmed-sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Käbikeha-peaajus olev sisenõrenääre. Hüpofüüs-ajuripats Kõhunääre-mao taga olev sisenõrenääre. Insuliin-kõige tähtsam hormoon. Diabeed-suhkrutõbi Adrenaliin-neerupealsete tuntuim hormoon. Kesknärvisüsteem-juhib kogu organismi tegevust. Suuraju-kõige suurem ja arenenuim peaaju osa. Seljaaju-selgroos paiknev närvirakkude kogumik. Neuriit- Dendriidid- Refleksid-organismi kohanemisreakstioon. Somaatiline närvisüsteem-kehaline närvisüsteem,mis korraldab suhtlust välismaailmaga. Silmamuna-kerajas moodustis,mida katavad mitmed kestad. Pupill-silmaava. Iiris-vikerkest Lääts-silmataga paiknev koht, kuhu langeb silmaavast läbinud valguskiired. Kollatähn-võrkkesta osa. Kepikesed-tagavad must-valge nägemise. Kolvikesed-tagavad värvilise nägemise. Kuulmeluud-võimendavad helivõnkeid ja edastavad...
kannab endas jääkaineid, väljutatakse kehast. Mõlemas neerus on umbes miljon mikroskoopilist filtreerivat moodustist, mida nimetatakse nefroniteks. Nefronis on väike karikakujuline neerukehake. Neerukehakese keskel on tihedalt üksteise ümber keerdunud peenikesed verekapillaarid. Neerukehakesest algab
Süsivesikud(energia).rasvad(naha uuenemine,vitamiinid) valgud(keha uuenemine) mineraalained+vitamiinid(lahustuvad rasvas ja keha saab A,B,C jne) Skorbuut C-vitamiini puudus(immuunsus,luude tugevus) Rahiit D-vitamiini puudus,jäsemete moondumine(luude ja liigeste) natuke pärilik.D-vitamiini saame valgusest,porgandist jne. Kuivsilmsus A-vitamiini puudus(loomsed toidud) Kalorsus energiakogus, 40% kasulik energia(60% soojend.) Ensüümid keemilised ained, mis juhivad elutegevust.2100.ensüümid+vitamiinid Ainevahetus toitumine+jääkide eraldamine Kiirus:väike mass->kiire|kõrge temp->kiire|vana->aeglane rohkem toitu->kiire|vedelam toit->kiire Amülaas lagundab suus tärklist(süsivesikud).Päevas ~1,5 L. Maos: soolhape + pepsiin(valkude lõhustumine). Päevas 1,5 L. Peensooles kaksteistsõrmiksooles, maks(sapipõis lipaas-lagund.rasvu, vere surnuaed,mürkide lagund.vere puhast.glükoosi vara), kõhunääre(lagundab suhkrut) Kusiaine uriini ja ...
Uriini tekkimine: Enne neeruvaagnasse jõudmist imendub verre tagasi glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Organismile mittevajalikud ained - liigne vesi ja soolad - moodustavad uriini, mis liigub neeruvaagnasse ja edasi kusejuha kaudu kusepõide. Nefronid Mõlemas neerus on umbes miljon mikroskoopilist filtreerivat moodustist, mida nimetatakse nefroniteks Nefronis on väike karikakujuline neerukehake Neerukehakese keskel on tihedalt üksteise ümber keerdunud peenikesed verekapillaarid Neerukehakesest algab neerutoruke, mille ümber on samuti põimunud palju kapillaare Nende ühinemisel moodustuvad suuremad veresooned, mille kaudu veri nefronist väljub Nefroni ehitus Kusepõis Asub häbemeliiduse taga ja toetab vaagnapõhju lihastele Mahutab umbes 200-400ml. Võib mahtuda ka 1 liiter Kusepõie seina ehitus: -limaskest -lihaskest
Kordamine (SEEDEELUNDKOND ja ERITUSELUNDKOND) õ lk 88 – 103 1. Selgita mõisteid: ainevahetus, toiduaine, toitaine, ensüüm, vitamiin Ainevahetus- kõik organismis toimuvad keemilised muundumised, mille kaudu on organism seotud ümbritseva keskkonnaga Toiduaine- taimse ja loomse päritoluga ained, mida inimene toidu valmistamiseks kasutab (mida sööb) Toitaine- toiduainete koostisosad, mida organism vajab kudede ülesehituseks ja rakkude uuendamiseks Ensüüm- eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks Vitamiin- väikese molekuliga orgaaniline aine, mis kindlustab ensüümide toimimise 2. Toiduained ja toitained (mis ei sobi loetellu ja miks?) Toiduained Loomsed: liha, kanamuna, piim, kala jne. Taimsed: rukkijahu, makaronid, tomatid, õunad jne. Toitained ...
Seede- ja erituselundkond õp. lk. 88- 103 1.Selgita mõisted: Ainevahetus- kõik organismis toimuvad keemilised muundumised, mille kaudu on organism seotud ümbritseva keskkonnaga Toiduaine- taimse ja loomse päritoluga ained, mida inimene toidu valmistamiseks kasutab (mida sööb) Toitaine- toiduainete koostisosad, mida organism vajab kudede ülesehituseks ja rakkude uuendamiseks Ensüüm- eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks Vitamiin- organiline ühend, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks 2.Osata eristada toitaineid ja toiduaineid (mis ei sobi loetellu). Taimsed: rukkijahu, makaronid, tomatid, õunad jne. Toiduained Loomsed: liha, kanamuna, piim, kala jne. Makrotoitained: valgud, rasvad, süsivesikud. Toitained Mikrotoitained: vitamiinid, mineraalaine. 3.Tunda...
glükoosi. Ka ravimite liigsete koguste tarbimisel väljutatakse uriiniga üleliigne osa. Neeru katab neerukoor, mille alla jääb neerusäsi. Neerusäsi koosneb neerupüramiididest, millest saavad alguse peenikesed kusetorud. Need avanevad neeruvaagnasse, kust saab alguse kusejuha. Mõlemas neerus on umbes miljon mikroskoopilist filtreerivat moodustist, mida nimetatakse nefroniteks. Nefronis on väike karikakujuline neerukehake. Neerukehakese keskel on tihedalt üksteise ümber keerdunud peenikesed verekapillaarid. Neerukehakesest algab neerutoruke, mille ümber on samuti põimunud palju kapillaare. Nende ühinemisel moodustuvad suuremad veresooned, mille kaudu veri nefronist väljub.Igas minutis voolab läbi neeru umbes 1,2 liitrit verd. Veri siseneb neeru neeruarteri ja väljub neeruveeni kaudu. Vahepeal läbib veri neerude verekapillaaride võrgustiku. Kogu inimese veri läbib neere umbes 300 korda ööpäevas.
Kuse-suguelundite süsteem Systema urogenitale Kuseelundid (organa urinaria): Kuseelundid e. erituselundid on: -Neerud – toodavad uriini -kusejuhad e. ureeterid – viivad uriini neerudest põide - kusepõis – uriini reservuaar - kusiti e. ureetra – juhib uriini põiest väliskeskkonda Kuseelundite peaülesandeks on jääkainete eemaldamine verest ja nende kehast väljutamine (kõrvalülesandena väljutavad jääke ka soolestik, kopsud ja nahk!). Neer (ren, nephros): Neerud on 2 oakujulist elundit kõhuõõne tagaseinal retroperitoneaalruumis, mõõtmed ca 12 x 6 x3 cm, kaal ca 200g. Neerude ülesandeks on vere puhastamine jääkidest ja vere osmootse tasakaalu säilitamine. Jäägid ja muud hetkel liigsed ained eemaldatakse uriini koostisse – seega lühidalt on neer uriini tootja. Neerul eristatakse: ülemine ja alumine poolus (ots); eesmine ja tagumine pind; lateraalne ja mediaalne serv. Mediaalse serva keskel on neeruvärat – sealt lähevad läbi neeruarter,...
d) alveolaarpuu algus bronchiolus respiratorius e) mis moodustavad radix pulmonise peabronh, pulmonaal- ja bronhiaalveresooned, lümfisooned, -sõlmed ja närvid ! Kuseelundid – 1 küsimus ! 4. Neer a) vasaku neeru eespinna süntoopia facies gastrica, pancreatica, lienalis, colomesocolica, jejunalis b) kust lähtuvad aa. interlobulares aa. arcuatae c) mis moodustab neerukehakest neerukehake koosneb glomerulus’est ja capsula glomeruli’st d) nimetada neeru katted (seestpoolt väljapoole) capsula fibrosa – capsula adiposa – fascia renalis – tunica serosa e) mis täidab sinus renalist – neerukarikad, neeruvaagen, veresooned, rasvkude. f) kus moodustub primaarne uriin, palju seda tekib: Primaarne uriin moodustub neerukehakeses vereplasma ultrafiltratsiooni teel päsmakesekapsli õõnde. Primaarset uriini tekib ööpäevas 135 liitrit. ! 5. Mehe urethra.
Janutunne on organismi hoiatussüsteem, kui veri muutub soolarikkaks. Janutunne saab alguse aju keskmises piirkonnas. Erituselundid Erituselunditeks on neerud, kopsud ja nahk. Põhiliselt vabaneme üleliigsest veest urineerides uriini moodustumine algab verest. Veri - neerud - kusejuha - põis -sulgurlihas - kusiti Neeru funktsionaalseks ühikuks on nefron, neid on väga palju mõlemas neerus umbes miljon. Nefron kujutab endast pikka peenikest toru, mille ühes otsas on neerukehake. Veresoonte kapillaaridest filtreerub vesi koos lahustunud jääkainetega väänilistesse neerutorukestesse. Seejärel filtreeruvad verre tagasi kõik need ained mida organism vajab. Neerud on võimelised organismile vajalikud ained tagasi saatma. Need valgud, mida organism rakkude ehitusmaterjaliks ei vaja , lõhustatakse maksas ja muundatakse kusiaineks. Veri viib vee ja kusiaine neerudesse (Iga päev läbib neeru ligi 1000 liitrit verd).
ja enam, saabub surm. Neerud Inimese erituselundiks on neerud, kopsud ja nahk. Neerud on peamised veebilansi reguleerijad. Neerude ülesanded: · Eemaldavad verest jääkaineid ja vett · Hoiavad organismi veebilansi tasakaaslus · Aitavad säilitada vere keemilist koostist ja pH-d Neeru funktsionaalseks ühikuks on nefron, neid on mõlemas neerus umbes miljon. See kujutab endast pikka peenikest toru, mille ühes otsas on neerukehake. Neerude töö Esmase uriini teke: Veresoonte kapillaaridest imendub vesi koos lahustunud jääkainetega neerutorukestesse. Esmasne uriin sisaldab vett, glükoosi, sooli, vitamiine, uureat. Uurea-Kusiaine, tekib maksas aminohapete lagundamisel. Uriini teke: Verre filtreeruvad tagasi kõik organismile vajalikud ained, kahjulikud ained jäävad koos veega neerutorukestesse ja väljuvad uriiniga. Inimese veesisalduse regulatsioon Neerude tööd regullerib hüpotaalamus.
seinas. Jukstaglomerulaarsed rakud võivad teatavates tingimustes toota ensüümi reniin, mis mõjub kaudselt verevarustusele, mõjutab verevoolu neerus. Vererõhu langus neerus indutseerib reniini sünteesi. 10. Nefroni ehitus Nefroni alaosad: Põhiühik on nefron, mis koosneb glomeerulist ja teda ümbritsevast kihnust ja tuubulite süsteemist- proksimaalne vään- ja sirgtuubul, ülejuhteosa, distaalne- sirg- ja vääntuubul, kogumistorukesed. Neerukehake koosneb verekapillaaride päsmakesest ehk glomeerulustest ja seda ümbritsevast päsmakesekapslist. Päsmakese kapillaaride vahel on mesangium. Kihnu sisemise lestme moodustavad podotsüüdid. 1) Proksimaalsed tuubulid a. Vähe rakke b. Diameeter 40-60 mikromeetrit c. Raku basaalses osas mitokondrid d. Apikaalsel pinnal harjasääris e. Rakud suured, kõrged, ebaselgete piirjoontega 2) Distaalsed tuubulid a
facies hepatica MIKROSTRUKTUUR facies duodenalis - neeruparenhüümis on nefronid ja kogumistorukesed facies colomesocolica Nefron – nephronum facies jejunalis - neerukehake + nefronitoruke - vasak neer - uriini produtseeriv aparaat - pikkus kuni 5 cm facies gastrica - koguarv ühes neerus on umbes 1 miljon facies pancreatica Neerukehake – corpusculum renale
uriini moodustamine algab verest. Verineerudkusejuhapõissulgurlihaskusiti Neerud paariline organ, mis asetseb kõhuõõnes kahel pool lülismbakanalit soolestiku taga. ~10-12 cm pikad; ~5-6 cm laiad; ~4 cm paksud. Kumbagi neeru hargneb aordist suur arter. Neerud läbinud veri eemaldub neerudest veenide kaudu. Neeru funktsionaalseks ühikuks on nefron, neid on väga palju- mõlemas neerus umbes miljon. Nefron kujutab endast pikka peenikest toru, mille ühes otsas on neerukehake. Veresoonte kapillaaridest filtreerub vesi koos lahustunud jääkainetega väänilistesse neerutorukestesse. Seejärel filtreeruvad verre tagasi kõik need ained mida organism vajab. Neerud on võimelised organismile vajalikud ained tagais saatma. Need valgud, mida organism rakkude ehitusmatejaliks ei vaja, lõhustatakse maksas ja muundatakse kusiaineks. Veri viib vee ja kusiaine neerudesse (iga päev läbib neeru ligi 1000 liitrit verd). Kui veri
lima. Aitab rooja kokku pakkida. Lihaskestale on iseloomulik pikliklihaskiht. Jämesoolest imenduvad vesi ja vitamiinid. 6. Kuse-suguelundite süsteem Neer ren/renes parema neeru asukoht natkene madalamal kui vasak neer. Parem 12nda rinnalülu juures ja 1-3 nimmelüli kõrgusel. Neerude funktsiooniks on eritada kehast(verest) mürkaineid uriiini kujul. Eritavad valkude laguprodukte. Nefron on koht, kus toimub uriini valmistamine, Nefronis on neerukehake, proksimaalosa ja distaalosa. Neerude verevarustuse iseäraused on see, et Arter on võrldemisi suur ja neeru läbib ööpäevas 2000L verd. Neerud puhastavad verd jääkainetest. Kusejuha- Ureter-pikkus 30 cm. Funktsioon on uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide. Kusepõis vesica urinaria maht 500-700ML, mahutab neerudest uleva uriini. Kusiti- urethra- Urethra feminina ja urethra masculina toimib kuse eritus.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid Neeru struktuurilis-funktsionaalseks ühikuks on NEFRON, milles toimubki uriini valmistamine. http://www.physioweb.org/IMAGES/nephron_detail.jpg Nefron koosneb järgmistest osadest: asukoht * neerukehake koosneb veresoonte päsmakesest koores ja seda ümbritsev kihnust e. Bowman-Sumljanski kihnust * proksimaalosa vääniline osa koores sirge osa } Henle ling säsis * distaalosa sirge osa
Nefroni põhiosad on glomeerul ja tuubulite süsteem (vääntuubul, proksimaalne sirgtuubul, ülejuhteosa, distaalne sirgtuubul, distaalne vääntuubul, kogumistorud ja juhad). Neerusäsi (medulla renis) koosneb neerupüramiididest (pyramides renales). Neerupüramiidid koos peal olevate kooreosadega mood. neerusagaraid (lobi renales). Neerusambad (columnae renales) on neerukoore osad, mis ulatuvad säsis püramiidide ümber. 62. Neerukehake Neerukehake (corpuscula renis) paikneb neeru koore osas. Kehakese keskel paikneb päsmake (glomerulus) ja kehakest ümbritseb Bowmani kapsel. Kapsli ja päsmakese vahele jääb kihnuvalendik, kuhu filtreeritakse esmane uriin. Päsmakese moodustavad verekapillaarid, mesangirakud ja ekstratsellulaarne mesangiaalmaatriks. Mesangiaalrakud on suured, ebakorrapäraste jätketega, osalevad fagotsütoosis ja säilitavad basaalmembraani ning kindlustavad glomerulaarse verevoolu.
arengus? Kuidas toimub pärisneeru areng imetajatel (kusejuha/mesenhüümi vahelised interaktsioonid)? Neeru funktsionaalseteks ja struktuurseteks üksusteks on torujad nefronid (inimesel keskmiselt 900000-1 miljon neeru kohta, enamik paikneb neeru koores), mille ühes osas (neerukehakestes) filtreeritakse verd (moodustub esmane uriin) ja teises osas – neerutorukestes toimub lõpliku uriini moodustumine, mis suunatakse korjetorukestesse ja sealt edasi kusejuhasse. Nefron = neerukehake + neerutoruke 56 Neerukehake = päsmake + päsmakesekihn Neerutoruke = proksimaalne vääniline neerutoruke + Henle ling + distaalne vääniline neerutoruke, mis suubub kogumistorukesse. I etapp: Varases embrüogeneesis (inimesel 22 päeval ja hiirel E8) moodustuvad vahelmisest mesodermist paarilised pronefrilised juhad (kasvavad kloaagi poole), mis indutseerivad ümbritsevat mesenhüümi arenema
ANATOOMIA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos? Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise keskus, inimese keha temperatuur tõuseb, nahk läh...
täiskasvanud neeru nefroniteks. Kusejuha punga tippudes olevad Wnt9b ja Wnt6 indutseerivad mesenhüümi kondenseeruma. Wnt4 ja Lim1 on vajalikud, et agregaatidest moodustuks nefron. Kusejuha pung indutseerib tippude ümber kondenseerunud mesenhüümi epitelialiseeruma. Selle tulemusel kujunevad epiteliaalsed agregaadid – neerupõiekesed. Neerupõiekese rakud paljunevad ning hakkavad diferentseeruma, mille tulemusel neerukehake pikeneb ning moodustub koma-kujuline keha, mis omakorda pikeneb ja väändub, moodustades S-kujulise tuubuli (toru). S-kujulise keha epiteliaalsed rakud diferentseeruvad kapsli rakkudeks, podotsüütideks, proksimaalse ja distaalse tuubuli rakkudeks. Seda diferentseerumist mõjutavad endoteeli rakud, mis migreeruvad S-kujulise keha proksimaalsesse ossa. Samal ajal lagundatakse basaalmembraan S-kujulise keha ja kusejuha punga tipu
Nefron algab neerukoorest keraja neerukehakesena, mis koosneb veresoonte päsmakesest ja seda ümbritsevast päsmakesekihnust. Nefron koosneb: • Päsmakesest koos Neeru kehakesega (Bowmani kapsel) • Proksimaalne vääniline toruke • Henle ling • Distalne vääniline toruke. Distaalsed väänilised torukesed ühinevad ühendavate torukeste kaudu ja moodustavad kogumistorukesed. • Kogumistorukesed 1. neerukehake - sinna kuuluvad: verekapillaaride päsmakeste ja seda ümbritsev päsmakesekapsel. Päsmakesse suubub toomaarteriool ja väljub peenike viimaarteriool. 2. Neerutoruke - Proksimaalne vääniline neerutoruke ja proksimaalne sirge neerutoruke. Filtratsioon Ööpäevas moodustub umbes 180 liitrit. Koostiselt sarnane plasmale, ent valguvaene. Päsmakeses toimub vereplasma ultrafiltratsiooni põhimõttel esmasuriini moodustumine. Ultrafiltratsioon on uriini moodustamise protsessi esimene etapp
TSÜTOLOOGIA KONSPEKT HISTOLOOGILISTE PREPARAATIDE VALMISTAMISE PÕHIETAPID Histoloogia uurimisobjektiks on inimese või katselooma organismi koed ja organid – selleks, et kude oleks võimalik valgusmikroskoobiga uurida, tuleb võetud proove töödelda ja sisestada Materjali võtmine – proov ei tohi olla liiga suur, sobiv suurus on 1x1cm, proovi lõigatakse skalpelli või žiletiga Fikseerimine – eesmärgiks on säilitada koed võimalikult elupuhuses seisundis, selleks kasutatakse nii liht- kui liitfiksaatoreid, koetükk asetatakse markeeritud kassetti (proovi nr, kuupäev) Veetustamine Sisestamine – sisestusliinid võimaldavad nii koe fikseerimist, veetustamist kui ka immutamist parafiiniga Lõikamine – parafiinblokkidest lõigatakse õhukesed lõigud, mis asetatakse alusklaasile ja kuivatatakse 12-24h Värvimine – et hinnata prepar...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
