eristab helisid, mille sagedus on 20-20 000 võnget sekundis. Millise sagedusega on kõrv kõige tundlikum? Inimkõrv on kõige tundlikum 1000-5000- hertsise sagedusega helide suhtes, sellise sagedusega on ka inimese hääl. Mida nimetatakse kurtuseks? Kurtuseks nimetatakse kuulmise täielikku puudumist. Mis moodustavad tasakaaluelundi? Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid koos mõigu ja kotikesega. Mis on kuulmislävi? Kuulmislävi on väikseim helitugevus, mida inimene kuuleb. Kuidas me kuuleme? Kõrvalest püüab helisi Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele Helivõnked kanduvad edasi keskkõrva Antakse edasi teole Kuulmisnärvi vahendusel liiguvad helid aju kuulmiskeskusesse Tänan tähelepanu eest! Kasutatud kirjandus: "Bioloogia põhikoolile IV" U.Kokassaar, M. Martin Pildid google-st
Audiomeetria Reili Liiver EG mag I 06.10.2011 Kasutatud allikad 1. South, T. Managing noise and vibration at work. Great Britain: Biddles Ltd, King's Lynn, Norfolk, 2004. - 278 lk. 2. Müürsepp, J., Siirde, T. Audiomeetria. Tallinn: Solvay Farmaceutica, 2010. - 144 lk. 2 Mis see on? [1] Audiomeetria on kuulmisvõime testimise protsess Audiomeetrid on vahendid, millega testitakse inimese kuulmislävi Uuritav ütleb iga testi sageduse, mille juures ta otsustab, et tegemist on kõige vaiksema heliga, mida ta on võimeline kuulma 3 Rahvusvahelised standardid, mis sisaldavad audiomeetria protsessi [1] IEC 60645, osa 1 kirjeldab audiomeetrite karakteristikuid, mida kasutatakse erinevat tüüpi kuulmistestides ISO 8253 sisaldab infot testimise keskkonna ja operaatori poolt teostatavate
Heli omadused Kõrgus Kõrgus sõltub õhu võnkumise kiirusest 1Hz=1 võnge sekundis Helihark=440Hz=440 võnget 1 sekundi jooksul Inimkõrv on võimeline kuulma 16Hz kuni 20000Hz Infrahelid- jäävad allapoole kuulmispiiri Ultrahelid-jäävad kuulmispiirist kõrgemale Absoluutne kuulmine- suutmine peast määrata noodi kõrgust Heli tugevus ehk dünaamika Kuulmislävi on piir mis eraldab kuuldamatuid helisid kuuldavatest helidest db- helitugevuse mõõtühik 130db- suurim helitugevus mida inimkõrv suudab taluda Müra- segav, tugev heli. Pikapeale tekitab tervisehädasi näiteks peavalu, unetus, stress, lihaspinge, keskendumishäired. Kaja hilinenud heli Akustika-teadus, mis uurib heli omadusi ja käitumist erinevates ruumides ning materjalides.
Mälu-kogutud info säilitamine,meenutamine ja kasutamine. Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust. Piirdenärvisüsteem-koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest. Vedekatiivne närvisüsteem-juhib tahtele allumatult seiseelundite,siselihaste talitlust Somaatiline närvisüsteem-moodustavad liikumis ja meeleelundite närvid,välismaailmaga. Kollatäht-pupilli vastas on koht,kus asuvad ainult kolvikesed Lääts-pm luup läbinud valguskiired langevad silmaava Pimetäht-kohta kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga Võrkkest-katab silmatagaosa seestpoolt,sinna koondatakse valguskiired Soon kest-see sisaldab veresooni,osaleb silma temp muutmisel,ning verevarustamisel Värvipimedus-daltoonikud,nad ei suuda tavaliselt rohelist ja punast eristada. Kurtsus-kuulmise täielik puudumine. Kuulmislävi-väikseim helitegevus mida inimene kuuleb.
silmaosadele) vikerkest(sisaldab pigmenti, sellest sõltub silmade värvus) lääts(sarnaneb kujult ja funktsioonilt luubiga, kumer või lame) silmaava(suurus reguleeritav, reguleerib silma langeva valguse hulka) pimetähn(koht, mis "ei näe", seal ei ole valgustundlikke närve) Hertsides mõõdetakse võnke sagedust. Sagedus- näitab heli kõrgust. Ultraheli- on kõrge sagedusega(20000 Hz) heli, mida inimese kõrv ei taju. Detsibelid(dB)- näitavad helitugevust. Kuulmislävi- näitab, kui vaikset heli inimene kuuleb . Inimese k6rv koosneb kolmest osast: välis-, kesk-, ja sisekõrvast. Maitsmine on lahustunud ainete mitmesugune keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keelega. (retseptorid, keele tipus ,millega tunnene maitset) Inimene tajun 4 põhimaitset :soolast, magusat, kibedat ja haput. õ huga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades nendes närviimpulsse. Kompimine on
Kuulmekäik lõpeb trummikilega, mis hakkab helilainete toimel võnkuma. Edasi liiguvad helilained kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus asuvad keskkõrvas). Kuulmeluukesed võimendavad võnkeid ja edastavad need teole (sisekõrvas), kus asuvad heliretseptorid muundavad helivõnked närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad mööda kuulmisnärvi peaaju oimusagara kuulmiskeskusse, kus tekib kuulmisaisting. (9) Kuulmislävi, kurtus. Väikseim helitugevus, mida inimene kuuleb, on kuulmislävi. Kurtuseks nimetatakse kuulmise täielikku puudumist. (10) Kuidas aitav sisekõrv tasakaalu hoida? Kuidas inimene veel oma keha asendit tajub? Kotikestes on sültjas aine ja kristallid, mis liiguvad vastavalt pea liikumisele. Keha tavalises asendis ärritava kristallid oma survega kindlaid meelerakkude karvakesi. Seetõttu tajume oma keha asendit ka siis, kui me pead ei liiguta. Pea liigutamisel paiknevad kristallid ümber ning ärritavad teisi närvirakke,
Kepikesed valgustundlikud rakud, mis eristavad musta valgest Kolvikesed valgustundlikud rakud, mis võimaldavad tajuda värvusi Pimetähn koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga. Kollatähn võrkkesta osa, kus on ainult kolvikesed Daltoonik värvipime Kanapimedus võimetus hämaras ja öösel näha. Kurtus kuulmise täielik puudumine Kuulmislävi väikseim helitegevus, mida inimene kuuleb Meeleelundid ja nende ülesanne: Meeleelundid on silmad, kõrvad, nina, nahk ja keel. Nende ülesandeks on keskkonnast info vastu võtmine. Silma osad ja nende ül. : Laud ja ripsmed Katavad ja kaitsevad Lihased Liigutamine Sarvkest Katab ja kaitseb silmamuna Pupill e
välismaailmaga. Silmamuna-kerajas moodustis,mida katavad mitmed kestad. Pupill-silmaava. Iiris-vikerkest Lääts-silmataga paiknev koht, kuhu langeb silmaavast läbinud valguskiired. Kollatähn-võrkkesta osa. Kepikesed-tagavad must-valge nägemise. Kolvikesed-tagavad värvilise nägemise. Kuulmeluud-võimendavad helivõnkeid ja edastavad need keskkõrva. Tigu-sisekõrva kuulmiselund. Poolringkanalid-aitavad tasakaalu hoida. Kuulmislävi-väikseim helitugevus mida inimene kuuleb. Mõik-kotikujulised moodustised, mis on karvastega kaetud meelerakud. Maitsmispung-keelenäsade otsas paiknevad pisikesed moodustised. Haisterakk-ninaõõne ülaosas paiknevad rakud. Retseptor-maitsmispungadel olevad tunderakud. Ainevahetus-kõik organismis toimuvad keemilised muutused. Toitained-toidu koostis osad. Toiduained-inimtoit. Kalorsus-toidu energeetiline väärtus. Energiavahetuse kasutegur-vabanev energia, mida organism suudab kasutada.
sealsed membraanid need omakorda kuulmisrakkude kiud helivõnked muutuvad närviimpulssideks kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse Helilained Häälekõrgus ehk helilainete võnkesagedus mõõdetakse hertsides (Hz) 1 Hz = 1 võnge / s Inimene kuuleb vahemikus 20 20 000 Hz Koer kuni 35 000 Hz; Rott kuni 90 000 Hz; Delfiin kuni 100 000 Hz Helitugevust mõõdetakse detsibellides (dB) Valulävi helitugevus, mis tekitab valu (120-130 dB) Kuulmislävi väikseim helitugevus, mida kuuleme Tasakaal Kui keha või pea asend muutub, hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid (mõigus ja kotikeses) ja vedelik (poolringkanalites), mis ärritavad vastavaid meelerakke. Meelerakkudes tekkivad närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse. Kasutatud materjal: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/65/Ear-anatomy.png http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/29/Darwin-s-tubercle http://commons
Kolvikesed ja kepikesed- valgustundlikud rakud. Dalotonism- värvipime, ei erista punast rohelisest, ainult meestel , päritav, ei ole ravitav. Kanapimedus- hämaras ei näe mitte midagi, A-vitamiini puudus. Kuulmetõri - 3-4 cm pikkune kitsas kanal , mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses väliskõrvaga. Tigu- sisekõrva kuulmiselund. Poolringkanalid- sisekõrva kuulmiselund, mis koos mõigu ja kotikestega moodustavad tasakaaluelundi. Kurtus- ei kuule midagi. Kuulmislävi- väikseim helitugevus mida inimene kuuleb. Maitsepung- tunderakud ek retseptorid. Hasiterakk- lõna tundmiseks vajalik. Silma kaitseb ja katab läbipasitev sarvkest. - · Silmalaud(pilgutamine puhastab) · Pisaravedelik (kannab tolmu silmadest) · Ripsmed (piirab tolmu) · Kulmud ( kaitseb higi ja lõõgi eest) Lühinägijal tekib kujutis tekib kujutis võresta ette , kaugnägijal aga taha.
Koer kuni 35 000 Hz; Rott kuni 90 000 Hz; Delfiin kuni 100 000 Hz Helikiirus Helikiirus on helilaine võnkumiste kiirus Gaasis sõltub heli levimise kiirus tihedusest Heli levimise kiirus sõltub õhus temperatuurist Kui helilaine on kord tekkinud siis ta liigub muutumatu kiirusega, kuni lõpuks hajub. Helivaljus Helitugevus ehk valjus on kõrvaga tajutav võnkeprotsessi intensiivsus Helitugevust mõõdetakse detsibellides (dB) Valulävi helitugevus, mis tekitab valu (120-130 dB) Kuulmislävi väikseim helitugevus, mida kuuleme Helitämber Helitämber ehk kõlavärving on kõrvaga tajutav heli koostis. Heli on mitmesuguse sageduse ja tugevusega helide (osahelide) summa ehk liitheli (kooskõla). Tämber sõltub liithelis leiduvate osahelide (lihthelide) arvust ja tugevusest. Heli tämbri iseloomustamiseks kasutatakse helispektrit, mis näitab graafiliselt osahelide helivaljuste omavahelist suhet. Helivältus Helivältus on heliallika võnkumise kestvus ajas.
Detsibell on logaritmiline mõõtühik, mis võrdleb heli mõõdetavat taset ehk nivood . Kuna inimese kõrv ei reageeri kõikidele sagedustele ühtemoodi, siis paljud valjuse, mürarikkuse ja tüütavuse karakteristikud baseeruvad ka A-skaalal ehk heli intensiivsuse skaalal (ühikuks on dBA ehk detsibell A-sagedusel ja seda mõõdetakse müramõõturiga, millel on A-sageduse kaalufilter). Seetõttu antakse ka töökoha müratugevuse näidud ühikutes dB(A), kus 0 dB(A) on kuulmislävi. Tavaliselt tajub inimene kuni 120 dB helisid. Normiks loetakse sedagi, kui inimese kõrv eristab helisid alates 25 detsibellist. Edasi on tegemist juba kuulmislangusega. (Müra2) Intellektuaalse tegevuse, näiteks õppimise puhul on inimene tundlikum ka mürale alla 80 dB. Müra on inimesele kahjulik ka siis, kui inimene seda ise ei märka, sest on sellega harjunud. Teiselt poolt ei tohi ruumid olla ka väga vaiksed alla 30 dBA, sest siis võivad ootamatud helid mõjuda häirivamalt
trummiõõne rõhk välisõhu rõhuga. Avaneb vaid neelates). Sisekõrv: kuulmis&tasakaaluelund. Kolju sees õõnte&looklevate kanalite süsteem. Õhku pole. Tigu: kuulmiselund, teokujuline luustunud spiraal, milles vedelikuga täidetud kanalid, mis 1teisest membraanidega eraldatud. Kuulmisrakkude kiud erineva pikkusega. Poolringkanalid: tasakaaluelund. 3 kanalit- pealiigutusmeeleelund. Kuulmisnärv: läheb sisekõrvast ajukoorde(kuulmiskeskusesse). Kuulmislävi: väikseim helitugevus, mida inimene kuuleb. Keele ehitus: pinnal palju näsajaid moodustusi- keelenäsasid. Nende tipus ja külgedel mikroskoopiliselt tillukesed maitsmispungad, milles tunderakud e retseptorid. Iga maitsmisnäsa pinnal avad, mille kaudu pääsevad sisse lahustunud aineosakesed. Nende kokkupuutel maitsmispungade tunderakkudega tekivad närviimpulsid, miskanduvad mööda maitsmisnärve ajukoore vastavasse piirkonda, kus toimub närviimpulsside analüüs&maitsete eristamine
Nägemisväli 5172 a. ki hulgas 3% kellel nägemisväli üle normi. Neurasteenikutel ja hüsteerikutel kitsam. 70 a. 30% võrra nägemisteravus langeb Taju adekvaatsus ei muutu 2050 a. Mida suuremad segajad, seda suurem erinevus noorte ja vanade vahel. Mida keerukamad figuurid, seda enam annab tunda ealine erinevus. Taju täpsus langeb. Lihtsa sensomotoorse reaktsiooni aeg pikeneb 0,02 sek. vanuse kindel karakteristik Kuulmine halveneb Kõrgema sagedusega heli kuulmislävi alaneb bioloogilise vanuse määraja. Kuulmisteravuse max 1415a. Meestel alaneb kuulmine sagedamini kui naistel. Hästi arenenud 2.sign.süsteemiga inimestel alaneb kuulmisteravus vähem. Kõrge intellektiga inimestel halveneb harvem Kõnetaju 50% kuulmistaju ületab 50dB. Ühe modaalsuse halvenemist kompenseeritakse teisega. Raske kuulata muusikat. Mõnikord muusikat tajutakse, inimkõnet mitte. Kuulmisteravus sosin 8 m kauguselt 5060 a
põhitoon – kui keel võngub tervenisti heli omadused: füüsikalised: heli koostis, võnkeprotsessi intensiivsus, võnkesagedus, vältus (võnkumise kestus) füsioloogilised: kõla e. tämber, tugevus, kõrgus, vältus vältuse määrab heliallika võnkumise kestus, märgitakse nootidega – väljendavad vältuste omavahelisi suhteid inimese kuuldediapasoon on 16-16000/20000 Hz (alla 16 Hz – infraheli, üle 20000 Hz – ultraheli) dünaamika – helitugevuste organisatsioon kuulmislävi – heli absoluutne alumine lävi valulävi – absoluutne ülemini lävi eristamislävi – minimaalne tugevuse muutus, mida inimkõrv tajub, u 1 dB resonaator – heli tugevdamiseks nt kõlakast, suuõõs resonants – mingi teise keha kaasavõnkumine heliallikaga võrdsel võnkesagedusel tämber – kõlavärving, kõrva poolt tajutav heli koostis ühes helis on palju osahelisid, tämber sõltub osahelide arvust ja tugevusest, iseloomustamiseks kasutatakse helispektrit keskaja vältused:
looklevate kanalite süsteem, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist, Sisekõrva kuulmiselund on tigu, helihaisting. Normaalne kuulmine on 20-20 000 Hz, vananedes kuulmine väheneb, probleeme on just kõrgemate helidega, täielik puudumine on kurtsus(vigastused, viirus-ja bakterihaigused, tugev müra ja ravimid). Tugevust möödetakse dB (detsibellides). Väikseim tugevus on kuulmislävi. Sisekõrvas paiknevad poolringkanalid, mis koos mõigu ja kotikestea moodustavad tasakaaluelundi, kahjustuste(kasvajadm traumad, põletikud verevarustuse puudulikuse korral) võivad ilmneda tasakaaluhäired, peapööritus,iiveldustunne, oksendamine ja kohin kõrvades. Keha lihastes ja liigestesd närvirakkude kogumikud., mis võimaldavad tajuda keha asendit ja liigutusi. Maitsmiselund: keel, maitmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keelega
kujunemine, vormid · pedagoogiline psühholoogia õppimine 6) Vaatlus: kõige vanem uurimismeetod. (Vanal ajal hinnati õpilasi selle järgi kuidas ta kõnnib ) . Struktureeritud vaatlus: paberil punktidena. Struktureeerimata vaatlus: kirja pandakse kõik mida nähtakse. Eksperiment: Loomulik: tuleb klassi uus õpilane, teised käituvad endist viisi, kuid uus õpilane saab juba taipu klassikaaslaste olemustest. Laboratoorne: teostatakse katse, kuulatakse kuulmislävi (?) Juhtumi analüüs: uuritakse uuritava isiku elulugu (sündmused, traumad, kuidas reageerib, käitumismuster) Intervjuu: on kas vaba, struktureeritud või struktureerimata vestlus. Longitudiaalne meetod: pikaajaline protsess, mille käigus jälgitakse teatud populatsiooni. Arenguline uuring. Psühholoogilised testid: Ühe definitsiooni kohaselt on psühholoogiline test objektiivne standardiseeritud hinnang mingisugusele näidiskäitumisele, mis on välja töötatud kasutades
Kakkude hea ruumiline kuulmine tuleneb nende väliskõrva ehitusest. Kõrv avaneb ettepoole, koonusekujulisse alasse, mille helisi koondavat kuju rõhutab veelgi sulgede asetus. Loorkakul (Tyto alba) on üks kõrvaava ülevalpool pea rõhttelge ning teine allpool rõhttelge. Selline ebasümmeetria võimaldab tal saaklooma asukohta ka vertikaaltasandil eristada. Konnadel piirdub kuulmine kuni 4 kHz-liste helidega, linnud ja reptiilid kuulevad helisid kuni 12 kHz, imetajate seas ulatub kuulmislävi maksimaalselt kuni 150 kHz. Seal kõrgemas spektriosas on näiteks nahkhiired ja hammasvaalad. Nii kõrgete helide kuulmine on seotud kajalokatsiooniga. Need loomad tekitavad ise kõrgeid helisid ja siis registreerivad saakloomadelt põrkunud kaja. Kuulmisvõimed erinevad loomadel ka helide ajalise eristamise poolest. Nii linnud kui ka imetajad suudavad keskmiselt eristada helisid, mille vahe ei ole väiksem kui 2-3 millisekundit. MIDA KUULEB INIMENE LOODUSES?
vajalikud. Sügav kuulmislangus on alates 81 dB. Alates sellest on kuuldeaparaat vajalik ning alates sellest võivad spetsialistid soovitada ka implantatsiooni. (EKLVL) 3 Kuulmise kaudu saadakse ümbritsevast infost umbes 20%. Lapsed õpivad oma esimestel eluaastatel väga palju just läbi kuulmise. Tänu kuulmisele areneb neil ka kõneoskus. Kui kuulmislävi on langenud alla 30 dB, siis jääb lastel juba palju infot saamata. Mida tugevam on kuulmislangus, seda halvemini õpib laps ka kõnelema. (EKLVL)Kuuldeaparaat Kuuldeaparaat on kõrva sisse või külge kinnitatav elektrooniline kuulmise abivahend, mis võimendab kasutajat ümbritsevaid helisid. Kuuldeaparaat koosneb mikrofonist, mis võtab vastu helilainete võnkeid ja muudab need vahelduvvooluks, võimendist, mis muudab
Vaegkuuljate Liidu (vaadatud 12.02.07) andmeil esineb kuulmispuue isegi 15-20% elanikkonnast. Sotsiaalses mõistes tähendab aga kuulmislangus seda, et suhtlemine rohkem kui ühe inimesega korraga on raskendatud. Kuulmispuudega inimene ehk vaegkuulja on inimene, kellel esineb kuulmispuue ja seejuures kuulmislangus ületab 25 dB. Kui kuulmise langus on 90 dB või rohkem, siis seda inimest nimetakse kurdiks. Vaegkuuljaid on Eestis üle 10% elanikkonnast (Vaegkuuljate..., 2005). Kui kuulmislävi on langenud alla 30dB, tähendab see seda, et tasasemaid helisid kui 30dB inimene enam ei kuule. Tekivad sotsiaalsed probleemid kõnest arusaamiseks peab pingutama. Kriitiliseks muutub olukord siis, kui kuulmislävi on alla 60 dB. Seda kutsutakse ka kõneläveks. Nüüd on tekkinud olukord, kus tavalise kõne valjus jääb kõrgemale inimese kuulmislävest ja kõnest arusaamine muutub väga raskeks (Eesti Kuulmispuuetega Laste..., 2007).
1500 Hz 2000 Hz ¾ 3000 Hz 4000 Hz (vähemalt) ¾ Alla 1000 Hz-seid helisid tajume lineaarselt, üle 1000 Hz-seid helisid logaritmiliselt. Sagedusvahemik, mida inimene teatud tingimustel kuuleb 20 Hz 20 000 Hz. Hääle valjus seotud (heli)võnkumise intensiivsusega. Intensiivne võnkumine vali hääl. Inimene on kõige tundlikum helide suhtes, mis on 1000-5000 Hz. Inimesel on teatud kuulmislävi ja valulävi. Liiga vali heli tekitav valuaistingut. Bark. Meie tajuala jaotub 24 bargiks (teatud filtrid, mis lasevad heli läbi). Helide vahe peab olema vähemalt 1 barki kaugusel, et tajuksime häälikute erinevat laadi. (see tahab skaala olla 1 vahe on 1 bark) 56. Kuidas me tajume heliintensiivsuse muutumist? Mida intensiivsem on heli, seda valjemana seda tajume. 57
Alla 1000 Hz jäävaid helisid tajume lineaarselt, üle 100 Hz jäävaid helisid tajume logaritmiliselt. Erinevatele kriitilistele ribadele sattuvad sagedused on tajus tugevalt eristatud. Erinevatesse sageduspiirkondadesse kuuluvad sageduskomponendid määravad tajus heli valjuse, kõrguse ning selle spektri. 53. Kuidas me tajume helivaljust ja selle muutumist? Helivaljuse taju on seotud helirõhu ja sagedusega. Kuulmislävi kuulmise alumine piir; valulävi kuulmise ülemine piir. Samavaljusejooned: näitavad inimese poolt tajutava helivaljuse sõltuvust sagedusest erinevatel heli intensiivsustel. 54. Tajukatsete metoodikast. Eesmärgiks on modelleerida kõnetaju. Tajutestid: 1) identifikatsioonikatsed katseisik peab uuritavatest kategooriatest teadlik olema 2) diskriminatsioonikatsed katseisik ei pea olema uuritavatest kategooriatest teadlik.
3. Ärevus Tajuhinnangud ja eristamisvõime muutuvad ebatäpsemaks. Suureneb sallimatus mitmemõtteliste ja keeruliste ärritajate või olukordade suhtes. 4. Tasu, edukus Sisendatatvus ja mõjustatavus üldiselt vähenevad, illusioonid nõrgemad. Tajumistäpsus kasvab. Tasustatud variante tajutakse sagedamini, kergemini, kiiremini. 5. Tajuja sugu Naistel kõrgem: lõhnatundlikkus, puutetundlikkus, tundlikkus elektrilöögi suhtes, pimedusadaptsioon kiirem. Meestel: kuulmislävi kõrgem, heledas valguses parem nägemisteravus, ruumi- ja kujunditaju parem, peitepilte lahendavad paremini, testosterooni sisalduse suurenemisel suureneb keskendumisvõime ja ruumis orienteerumise võime. 6. Temperament ja isiksuse tüüp introvertide tundlikkus on üldjuhul kõrgem, taju on kestva aja vältel püsivam, keskendunum, eelistavad tajuda suhteliselt keerulisemaid kujundeid ja ümbrust kui ekstraverdid, kes otsivad vaheldust ja stimulatsiooni.
Helisagedus- võnkumise kiirus. Kiiremal võnkumisel tekib kõrgem heli ja aeglasemal ehk väiksemal sagedusel madalam heli. Helirõhk, mida heli avaldab pinnaühiku kohta, tihedamad piirkonnad e laineharjad põhjustavad suurema rõhu. Mõõtühik on Pa (N/m2). HELIRÕHU TASET väljendatakse detsibellides(dB), mille saamiseks võrreldakse mõõdetud helirõhku Px kokkuleppelise helirõhuga P0. Kokkuleppeline rõhutase on kuulmislävi 1000 Hz sageduse korral. Tavaline vestlus on u 60 dB. 80dB võib juba tundlikumaid retseptoreid kahjustada. Toon-ainult ühest sagedusest koosnev heli. Kõla- põhitoon ja mitu ülemtooni, mille sagedused on põhitooni täisarvkordsed. Müra- heli, mis sisaldab peaaegu kõiki kuulmispiiri sagedusi. Maali-Liina, jaanuar 2012
21 möödumisel tornist on õhus sahinat kuulda. Kohaliku elanikkonna kaitseks on kehtestatud ranged määrused, mis piiravad tuuleturbiinide müra. Turbiini all seistes võib häält tõstmata vestelda. Juhul kui tuulekiirus tõuseb, on tuuleheli valjem kui tuuleturbiinide heli (Pakri Tuulepark 2009). Allikas Müra tugevus (dB) Kuulmislävi 0 Maakoha öine taustaheli 20- 40 Vaikne magamistuba 35 Tuulepark 350m kaugusel 35- 45 65 km/h sõitev auto 100m kaugusel 55 Suruõhupuur 95 Reaktiivlennuk 250m kõrgusel 105 Valulävi 140
Vali ja kestev müra põhjustab terviserikkeid, millest kõige otsesem on kahjustav toime kuulmisorganile, täpsemalt sisekõrvale. Müra kahjustav toime oleneb: 1. heli intensiivsusest (dB) 2. sagedusest (Hz) 3. müra kestusest ja jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul) 4. kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema perioodi, näit. aastate vältel) Müra tugevust hinnatakse dB Helitugevused: kuulmislävi 0 dB puulehtede langemine 10 dB sosin 20 dB tavaline kõne 60 dB vali kõne 80 dB müra ohtlik piirnorm 85 dB pneumaatiline puur 100 dB valulävi 120 dB Endla Reintam, 2008/2009 70 popansambel 140 dB püssipauk 170 dB Kuulmiskahjustuste tekkimise alaks loetakse helitugevuse vahemikku 80...160 dB, sellest valupiirkonna moodustab vahemik 120...160 dB
annaabi.ee 
