ELU MÕTE Mis on elu mõte? Iga inimene on erinev ja seega on ka iga inimese elu mõte erineb teise omast väiksemal või suuremal määral. Usutakse, et iga inimene on siia ilma sündinud mingi kindla eesmärgiga, mida ta peab oma elu jooksul täitma. Kuid kuidas aru saada, mis on just sinu elu mõte. Selles üritangi nüüd selgust saada. Kui tänaval küsida inimeste käest, et mis on nende elu mõte, siis tavaliselt kõlab esimesena vastus: "Ma ei tea", kuid kui anda vastamiseks rohkem aega, siis kõlab vastuseks, et ühe elu mõte on võimalikult palju pidutseda ja niisama oma elu ära raisata, proovides ära kõikvõimalikud ekstreemsused ja sellised asjad, mida tavainimesed ei tee. Kuid paljud vastaksid, et nemad ei tea mis on nende elu mõte, sest nemad ei ole selle peale üldse mõelnud ja neid ei huvitagi, mis saab, sest nemad elavad vaid päev korraga ja ei huvitugi oma elu mõttest. Samas leidub ka selliseid is...
Mis on elu mõte? Igaüks meist on siia ellu määratud, millegi pärast elame me siin ja peame oma elu kindlat eesmärki täitma. „Olla või mitte olla – selles on küsimus“ ja Hamlet vastas: „Olla“... kas selles peitubki elu mõte- olemises? Elu on värvirikas ja huvitav. Kui sündmusterohke on inimese elu, oleneb inimese iseendast ja tema tegudest. Inimesed on erinevad ja igal ühel on erinev arusaam elu mõttest. Elu mõte võib seisneda mingil kindlal eesmärgil. Elu mõte järele küsides võidakse küsida muu hulgas inimese elu olemuse, elu otstarbe või eesmärgi kohta või selle kohta, kas üldse millelgi on tähtsust ja kui, siis millel. Õnne võib tunda isegi pisimatest asjadest, kuid õnnetust leiab igalt poolt. Sama on ka armastusega. Inimene armub elu jooksul väga palju, aga tõelise armastuse leiavad vaid vähesed. Tasub vaid proovida, pingutada ja oma tahtmiste poolde püüelda. Tugevad ja vaid tahtejõulised inimesed võivad oma...
Elu mõte ja mõttetus Väga rakse on öelda, mis on inimese elu mõte ja mõttetus, küsimust elu mõtte kohta ei ole suutnud isegi kõige targemad filosoofid lahti seletada. Seda võivad siiski kõik oletada ja ise filosofeerida. Kui küsida minult mis oleks minu elu mõte, siis see oleks elada nii, et elu lõpus ei peaks kahetsema tehtud ja tegemata asju ja olla õnnelik. Võib ka öelda, et elu mõte on elada, et ei tekiks küsimust, mis on elu mõte. Erinevatel inimestel on erinevad elu mõtted, selles kirjandis toon ma välja mõned näited ning arutlen elu mõtte ja mõttetuse üle. Kui üldiselt inimeste elude mõtetest rääkida, siis elu mõte on luksus. Ja luksus on see, et inimene teeb seda mida ta tahab. Levinud on ka ütlus : ,,Ela, et elada``. Parim viis saavutada sellist luksust on õppida hoolega ära mõni niisugune töö, mis endale meeldib. Ja halvim viis elada luksuslikku elu on elada kasinat elu ja saavutada ...
Mis on elu mõte On vaieldav, milles elu mõte seisneb ja kas elul üldse on mõte – seega võidakse neid küsimusi pidada hoopis pseudoprobleemideks. Kui aga elule või Universumile püütakse mõtet/eesmärki otsida, siis võib vastust aidata leida filosoofia või religioon. Elu mõtte all võidakse mõelda nii absoluutset (s.t elu või kogu Universumi mõtet) kui ka suhtelist mõtet (s.t inimese isikliku elu mõtet). Elu mõtte otsimine võib viia ka inimese elu mõttetuse tõdemuseni, nt siis kui jõuab järelduseni, et tema eesmärkide täitumine ei taga püsivat hüve, sest nii tema ise, tema järglased kui ka kogu inimkondsurevad, või et maailmakõiksus on inimese vastu ükskõikne. Sellise elu mõttetuse nentimise vastuseks on näiteks Albert Camus pakkunud absurdi trotsimist, Thomas Nagel aga irooniat. Elu suhtelist mõtet otsitakse või see võib olla peitunud n-ö inimmõõdulistes asjades, nt olümpiavõidu saavutamises, armastuse kogemises. Sellisel juhul hinnat...
Elu mõte Mis on elu mõte?See on küsimus mida paljud endalt küsivad ja millele vastus tihti leidmata jääb. Mõne inimese jaoks on elu mõte see,kui saab juua ja pidutseda.Teise jaoks on see,kui saab raamatuid lugeda ja õppimisele keskenduda. Inimesed on väga erinevad ja seega on ka hinnangud erinevad.On olemas ka inimesi kelle jaoks elul polegi mõtet ja kes lihtsalt lasevad neile antud aja raisku.Enamasti juues, narkootikume tarvitades ja muu selline.Sellised inimesed ei oska aimatagi,etleiavad end lõpuks täiesti põhjast,kust välja tulla on väga raske.Nad ei tunnisata endale oma probleeme.Tean ka isiklikult paari inimest kes juba on nii põhjas ja ei suuda sealt enam välja tulla.Need inimesed ei mõista,et neile ei anta teist võimalust,nad korrutavad endale iga päev et aega on ennast parandada kuni on liiga hilja. On inimesi kes saavad enda elu mõtteks kellegilegi kätte maksta,tehes lõpuks tihti hai...
Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2001 SISSEJUHATUS LOOGIKA on õpetus ehk teadus mõtlemise vormidest ja reeglitest. Loogika täpsustab mõtlemist, teeb selle üheksmõistetavaks, korrigeerib mõtlmist, täpsustab seda üle Loogika käsitleb mõtlemist, arutlust. Võrdluseks: keeleteaduses grammatika vormid ja reeglid tagavad õigekirja; loogikas - õige mõtlemise. Loogika on mõtlemise grammatika. ARISTOTELES (384-322) on ühe-mehe-tööna kirjutanud loogikaõpetuse üldpealkirjaga "ORGANON" (tõlkes: vahend, tööriist). Valdavalt on see jäänudki loogika üldkursuse aluseks. Mõtlmine on spetsiifiline vaimne tegevus, millel on loominguline iseloom ja mille objektiks on tegelik ja/või ...
Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? (Reliogioosne eetika vaatleb inimese ja jumala vahekorda praktilisel tasandil. Kuidas käituda, et õndsaks saada? Kuidas olla jumalale meelepärane? Millised on religioossesse kogukonda kuuluva inimese omadused, teod? Mis on tema eesmärgid?) Religioonifilosoofias küsitakse: kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte/tähendus? Kust see tähendus/mõte tuleb? Kas elul on mõte? Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või vastupidi? Kes või mis on jumal? Miks on maailmas kurjus? Kes on selle eest vastutav? Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumalat määratletakse kui transtsendentset, ontoloogilist, kognitiivset, moraalset ja absoluutset substantsi. Isiksus, kes pole loodusjõud, stiihia ega tung, vaid inimese laadi olend, kellel on eneseteadvus, ta suudab seada eesmärke ja neid ellu viia. Teda iseloomustab isiksuse sisemine ko...
Elu mõte Elu mõte on mitmeti mõistetav mõiste või sõna. Iga inimese elu mõte, on tema enda teha ja tema enda arusaam sellest mõistest. Elu mõte on sama mis elu ise, seda seepärast, et ega inimene ei elaks kui ta elul ei oleks mõtet. Minu jaoks sõna elu mõte tähendab väga palju. Minu elu mõte on elada täisväärtuslikku elu, nii nagu ta on mulle kättesaadav ja nii nagu saatus ja juhus seda kujundavad. Suuresti saan ka seda ise kujundada ja iga hinna eest seda ka paremuse poole püüan sättida. Elada tuleb nii nagu saab ja nii nagu on võimalik, siis jõuab ka elus kaugele, kui sa aga sellest loobud, siis kaob sul elu ise ära ja ei näe oma elul mõtet. Seda muidugi ei tohiks juhtuda, aga paraku juhtub seda siin ilmas tihti. Elu mõte tähendab mingit eesmärki, mille oled omale seadnud, et mille järgi sa elad ja mille nimel elad. Kui aga see eesmärk on seatud liiga kõrgele ja kaugele, ning seda täit...
Mis on elu mõte? Keegi pole siia ilma sündind surema, kuigi ometi hetkel kui kõik näib kasvavat üle pea ja häid uudiseid pole meile, sest kõik läheb vaid allamäge, on meil tunne, et enam me tõusta ei jõua. Öeldakse, et maaslamajaid näkku ei lööda, kuid meid lüüakse. Ning lõpuks jääme imestades mõtlema, mis mõte sellel kõigel on? Me hakkame mõtisklema, miks me üldse elame, meie ei saa peatada liivakella ajavoolu ja ühel päeval lähme kõik sinna, kust saab vikerkaar alguse. Mis mõte elul üldse on, miks me elame? Loomad elavad vaid sigimiseks. Neil on üks kindel siht ja nad rühivad sinna. Meiegi oleme loomad, aga me teeme endale kõik keeruliseks, mitte leppides vaid ühe vastusega. Me ei taha elada vaid järglaste pärast. Meil on mõistus, mis hakkab mõtlema veel teisi põhjuseid, olgugi, et sigimine jääb siiski kõige tähtsamaks. Meie tahame teha midagi teisiti ja olla teistsugused, leida rohkem mõtteid ja tegevusi enda elule, kui vaid sündim...
Mis on elu mõte? Elu mõte on võib olla väga mitmeti mõistetav. Iga inimese elu mõte, on tema enda mõelda. Elu mõte on sama mis elu ise, seda sellepärast, et inimene ei elaks kui ta elul ei oleks mõtet. Minu jaoks sõna elu mõte tähendab palju ning minu elu mõte on elada täisväärtuslikku elu, nii et tunnen, et olen õnnelik. Suuresti saan oma elu seda ise seada ja kujundada. Elada tuleb nii, et mõelda ka samm ettepoole, püüelda suures pildis oma unistuste poole. Elu mõte on kui mingi eesmärk, mille oled omale seadnud, et mille järgi ja nimel elad. Kui aga see eesmärk on seatud liiga kõrgele ja kaugele, ning seda täita ei olegi võimalik, siis kaob see ja koos sellega kaob ka sinu elu mõte. Mõelda võib küll suurelt, aga siiski võiks jääda inimlikuks. Iga inimene peaks leidma omale sellise elu mõtte, mida suudetakse elu jooksul täita ja millega ollakse ise rahul on. Samas ei...
Mis on elu mõte? Elu mõte on paljudel leidmata ja veel enamatele ei tähenda see sõnaühend midagi. Kas siis elul on üleüldse mõte või kas peakski olema? Elu mõte võib seisneda tema mõttetuses. Ütleb ju füüsikaseaduski, et segamini tuba aitab hoida universumi korrastatust. Mõne inimese mõttetu elu mõte on kogu hingest oma elupäevade pikendamise üritamine. "Pöidlaküüdi reisijuht galaktikas" annab elu mõtteks konkreetselt 42. Pole midagi lihtsamat kui eksistentsiprintsiip lihtsalt välja arvutada. Mind on alati hämmastanud inimesed, kelle arvates peab kõigel olema põhjendus või mõte. Aga ei pea ju. Näiteks järgmisel lausel ei ole mingit mõtet. Ikka vihik ajal kolmkümmend teler laeplaat aastas. Väga huvitav sõnajada, mis on sisuliselt seosetu. Kuid see sõnajada on siiski olemas. Mina lõin ta juhusliku mõttevälgatuse ajel. Võib ju ka elu olla selline seostamata juhuslike sündmuste jada, mis ei peagi omama m...
Elu on kohustus Elu tekkimine on üks paratamatumaid sündmusi. Kui elu on miski, mille teke on vätimatu, siis on justkui inimese kohustus elada. Veelgi paratamatum sündmus on surm, selle sündmusega on inimese kohustus lõppenud. Kuivõrd on elu kandmine tegelikkuses kohustus, on subjektiivne. Inimese sünd on elu algus, mille käigus organism omastab elu tunnused. Elu tunnusteks on rakuline ehitus, energiavahetus, kohanemine ja areng. Juhul, kui inimese elu tekkimine sobilike tingimustega keskkonnas on vältimatu, siis võib käsitleda elu kohustusena. Kohustuseks tituleerimine kitsendab oluliselt elu kui mõiste tähendust. Elu ei pea olema ilmtingimata kohustus, elu võib samuti käsitleda õiguse või väärtusena. Tavaliselt seostatakse inimõigusi kodanlike revolutsioonide ning vabariikide kujunemisega. Nende ajaloosündmuste käigus tõstatati avalikult idee, et kõik inimesed on võrdsed seaduse ees ning k...
Kas elul on mõte? Karel Varik ,,Olla või mitte olla selles on küsimus" ja Hamlet vastas: ,,Olla"... kas selles peitubki elu mõte- olemises? Igaüks meist on siia ellu määratud mingi mõtte ja kohustusega: kes peab ja tahab püüelda kõrgustesse, kes ihkab jalgpalli meistritiitlit. Kuid kas küsimus põhineb alailma millegi saamises, saavutamises või tahtmises... ehk midagi enamat? Sest ka need inimesed, kes ei ole meie silmis midagi saavutanud ega kuhugile jõudnud, suudavad olla õnnelikud. Toome näiteks asotsiaalid, kes elavad halvimates elutingimustes, kuhu meie fantaasia ulatub ja mida meie silm ise tõdeb. Kuid neid seob teiste inimestega nagu ka kõikide unistajatega üks asi - lootused, unistused, võimalused ja saavutused õnn. Mis on õnn? Õnne võiks pidada meeleliseks heaoluks, mis toob muige näole ja sära silmadesse, aga mitte k...
Mis on elu mõte? Mõtted Miks me elame? Kas meil on mingi eesmärk? Kas oleme kellegi poolt juhitud elus? Mida tähendab elu? Alfred Ayer Väitis, et elu tegeliku mõtte järele pole mõtet küsida. Pole mõtet uskuda Jumalasse, kes lõi meid konkreetseks otstarbeks. Ja isegi kui oleks niisugune Jumal, ei saaks tema eesmärgid anda elule mõtet, kui me nendega ei nõustuks. Seetõttu taandub elu mõte alati sellele, mida meie inimestena eesmärgiks seame ja väärtustame. Sellest sõltumatut mõtet pole võimalik avastada. Ayeri meelest pole elu mõttetuse üle tarvis kurvastada. Elul on mis tahes mõte, mille inimene sellele annab, ja see teeb elu mõttekaks, aga küsimus, mis on elu mõte, on ebaloogiline ja vastamatu. Elu mõte sõltub inimese väärtushinnangutest ning on mõttetu, et ühe omad on tõesed, teised mitte. Martin Heidegger Hilise Heideggeri filosoofia järgi on meile antud ülesanne olla m...
Psüühiline pinge ja sellega toimetulek Tihti küsitakse, millest alustada, kui ei osata teadvustada oma stresse ja pingeid. Mõnele inimesele tundub see ületamatu takistusena. Nii ületamatu, et ta parem laseb oma organi ära lõigata. Nii kiire on tal. Kiirustamisest sünnib alati mõttetus. Ta peab kaotuseks ainult seda, mida oma silmaga näeb. Oleks käsi või jalg, siis küll ei lõikaks, aga mõni siseorgan sellest pole küll suuremat lugu. Kuid see kaotus annab hiljem märku. Haigushoog valu, südame rütmihäire hoog, astmahoog möödub mõne minutiga. Südame vaevuse ja astma puhul hingame välja veel süütunnet, mis inimest painab ja efekt on veelgi kiirem. Hingamisel saadav energia on puhas jumalik energia. Meie positiivne mõttelaad suurendab saabuva energia puhtust ja hulka. Öeldakse, et stress tekib välis ja sisekeskkonna olustike muutumisel. Tegelikult on stress iseenda poolt tekitatud emotsioon. Näit...
Platon Platon Platon oli vanakreeka filosoof (umbes 427 eKr Ateena umbes 347 eKr Ateena). Platon oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Õppetöö Akadeemias toimus kuni aastani 529 m.a.j. Erinevatel aegadel tegutsesid Akadeemias erinevad koolkonnad. Kõlbelise elu alused Kõlbeline elu toetub hinge olemasolule. Tunnetusteooria: · hing on surematu · hinges on sünnipärased teadmised · tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises · teadmine saab olla vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on vaid arvamus Voorused (ideaalse riigi 4 voorust): Tarkus valitsejate voorus Mehises sõjameeste voorus Harmoonia riigi kui terviku voorus Õiglus riigi kui terviku voorus Kõlbusseadused olid nn ideaalse riigi kord. 3 seisust: valitsejad, sõjamehed ja rahvas Milles seisneb elu mõte? Elu mõte seisneb oma koha teadmises vast...
Aristotelese filosoofia Aristoteles oli kreeka päritolu filosoof. Tema teaduslik pärand on rikkalik, teosed hõlmavad peaaegu kõiki peamisi teadusharusid: loogika, füüsika, psühholoogia, eetika, poliitika (politoloogia), majandusteadus, retoorika ja poeetika. Aristotelese filosoofilised põhimõtted on kasutusel ka tänapäeval. Mis meeldib minule Aristotelese filosoofias? Aristotelese õpetuse järgi on iga konkreetne asi mateeria ja vormi ühtsus. Inimese puhul on võimalik mõtteliselt eristada mateeriana inimese keha, vormiks pidada aga tema hinge. Vorm on mateerias juba olemas võimalikkusena. Seega eristab ta kahesugust olemasolu: tegelikkust ja võimalikkust. Võimalikkusest minnakse üle tegelikkusele ning seega ollakse olemas. Näiteks pole Gustav Adolfi Gümnaasiumi 12. A klassis ühtegi Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlast. Küll aga käib seal 30 võimalikku selle kooli vilistlast. See mõte meeldib mulle, sest...
Albert Camus (1913-1960) Eksistenstialismi esindaja, pani kirjanduses aluse absurdi mõistele. sündis 1913 Alzeerias, oli prantslane. Isa suri I MSs. Õppi Alzeeria ülikoolis filosoofiat. 1939 tuleb ta Prle. Cst ivabadusvõitleja kui Sm Pr vallutab. Andis välja ka vabadusvõitlejate ajalehte. 1957 sai Nobeli preemia. C suri autoõnnetuses. Looming. 1942 ,,Võõras"(lühiromaan). Meursault(peateg.)>ema surm ja matused jätavad ta külmaks. On ümbritsevast miljööst võõrdunud. I osas M.tapab inimese, II osas on juttu kohtuprotsessist. Kuriteo sooritas juhuslikult, ettekavatsemata. Talle tahetakse surmanuhtlust määrata. Alles kohtuprotsessi käigus hakkab M.elu üle järele mõtlema. Prokurör üritab Mi näidata halvemana kui ta on. Mle määrataksegi surmanuhtlus. M ei avalda aktiivsust enda päästmiseks. M leiab,et kogu ta elu on olnud tühi, lohutab end sellega, et inimene sureb nkn. Ta tunneb, et ta on esimest ko...
1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Tuleb eristada kristlikust eetikast ja moraaliõpetusest. Religioosne eetika vaatleb inimese ja jumala vahekorda praktilisel tasandil ja tegeleb küsimustega kuidas olla jumalale meelepärane, millised on inimese käitumise eesmärgid kui ta mõnda religioossesse kogukonda kuulub.. jne. Religioonifilosoofia töötab teisel tasandil. Religiooni küsimus võiks olla: kas inimese olemasolul, eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte? Kui on, siis kust see tuleb? Kust tähendus ja mõte tuleb, et inimese olemasolul on mõte? Pascal leiab, et mõte tuleb üles leida. Kui ma leian et mu elul on mõte, kas see on paigutatav minu enda tegevuse tagajärge (kas inimene ise on suuteline mingisuguse mõtte oma elusse sisendama?)? Inimese elu mõte kõige laiemalt on andnud talle teised inimesed. Mõte kehtestub läbi teiste (ema: elu mõte on laps). Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Võ...
Emotsioonid Tunded ja emotsioonid võivad olla elus ühed suurimad naudingud aga ka suurimad nuhtlused. Siiski, ükski tunne või emotsioon ei ole kunagi ilma tähenduseta või mõtetu. Ei ole õigeid või valesid tundeid või emotsioone. Tunded ja emotsioonid aitavad meil ennast siin maailmas kogeda Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. Seitse olulisemat emotsiooni on raev, rõõm (täpsemalt elurõõm või elujaatus), muretsemine, mõte (Hiina lähenemisviisis on mõtlemisprotsess seotud südamega, mis on eluenergia asupaik, seetõttu on mõte siin emotsioonide nimekirjas), kurbus, hirm ja ehmatus lähtuvalt energiast, mida need organismi jõude...
Luuletuse analüüs Kristiina Stõkova 10R 1. Mõte. Pealkiri : Me elu on me elu ainus mõte. Üldiselt see tähendabki seda, et inimesed elavad selleks, et elada. Näiteks : me töötame selleks, et hankida endale kõik vajalik parema elu saavutamiseks. Õpilased õpivad koolides sellesk, et saaks hiljem parema töökoha, millega püüame saavutada kõrgemaid sihte, taaskord paremaks eluks. Kõik, mis me teeme moodustab suure ringi, mis on omavahel seaotud. 2. Ainestik, mida käsitletakse. Ma arvan, et autor kirjeldab mingit eluperioodi, kus me hakkame oma elu üle mõtlema.Ta kirjeldab ükskõiksust ning hoolimatust, mis lõpuks koondub punkti, kus inimese elutahe katkeb ta on väsinud ning tahab kõigest puhata. 3. Problemaa...
R.N. Coudenhove "Totaalne riik totaalne inimene" Kuna riik ei ole omaette olend, vaid koosneb inimestest, peab tema uuendamine algama inimese uuendamisest. Mida tugevamini lööb läbi totaalse inimese idee, seda enam kahvatub totaalse riigi mõte. Riiki kui juriidilist isikut võetakse füüsilise isikuna, omistades talle inimlikke omadusi: kollektiivset tahet, kollektiivset mõistust, tungi vabadusele, enesealalhoiuinstinkti, võimuiha. Täis-totaalne riik ei saa tunnustada mitte üksnes poliitilist vabadust, vaid ka mitte südametunnistusevabadust ega eraomandit. Kuna riik ei ole omaette olend, vaid koosneb inimestest, peab tema uuendamine algama inimese uuendamisest. Mida tugevamini lööb läbi totaalse inimese idee, seda enam kahvatub totaalse riigi mõte. Kes asetab oma isikliku au riigihuvidest kõrgemale ja südametunnistuse kõrgemale kui partei, on roimar. Mis totaalsele inimesele on alatuim tegu sõbra väljaandmine riigile ...
Teekond tõeni Inimesesse on sisse programmeeritud loomulik vajadus ainelise, meeleteadvusliku ja vaimse järele. Neid kolme ei tuleks vastandada ega isegi mitte lahutada - need inimolemuse tasandid või aspektid moodustavad inimese kui ühtse terviku. Seejuures on keha ja meel vahendid vaimse arengu teel, mis lõpuks aitavad jõuda elu õige eesmärgini. Teadlikkus tegutsemise otstarbest ja eesmärgist on ülimalt vajalik, et sünniks midagi mõtestatut. Erinevad religioonid on sajandite jooksul inimesi liitnud, nende nimel on sõditud ning otsitud lunastust. Kristlike dogmade alged ulatuvad mitme tuhande aasta tagusesse aega, mille kohta on säilinud üksikud sissekanded ja dokumendid. Kuid püsima on jäänud üks tugev seisukoht: kõigel on mõte ja kõik täidavad talle määratud ülesannet. Tegemist on kui igatsetud täiusega maailmast ja elust, kus tegutsetakse sihipäraselt ja püüeldakse oma eesmärgi poole....
,,Inimene on see, kelleks ta end ise teeb." (Jean-Paul Sartre) ,,Mis on see inimese osa laias ilmas?" küsib Juhan Viiding. Tõepoolest, inimene on olnud uurimisobjektiks filosoofidele aastatuhandeid. Esimeseks mõtlejaks võib vist pidada seda meest või naist, kes esitas esimesena küsimuse ,,mis on inimese roll maailmas?". Tänapäevani ei ole kirjutatud ühtegi õpikut ega juhendit, mis vastaks sellele küsimusele. ,,Inimene on saladus," ütleb Dostojevski. Kes ta siis ikkagi on see inimene? Kui sünnib uus ilmakodanik, on tavaliselt lapse vanemad õnnelikud. Nad on aidanud ellu tuua uue inimese hinge, kellele on looduse poolt kingitud elu. Me oleme rõõmsad, kui saame jätkata inimsugu. Me kunagi ei küsi, milleks? Sest see on loomulik: veel sündimata lapse käest ei saa küsida, kas ta tahab ellu astuda või mitte, ega ammugi mitte viljastamata munaraku käest. See on puhtfüüsiliselt võimatu. Seega uute elude loomine on j...
1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika selles valdkonnas küsitakse ilu, kunstiteose, kunstniku kohta. Veel küsitakse, kuidas jagatakse ilu ja inetut, mis mõte on kunstiteosel. Subjektiivsed protsessid, mis toimuvad kunstiloomingus. Kas kunstiloomingus on mingid printsiibid? Poliitikafilosoofia küsitakse ühiskonna ja riigi mõtte, olemuse kohta, milleks üldse riik. Indiviidi ja riigi vahekord, allumise mõte ja mõttetus, maksud, poliitilised õigused, kas on riigi tingimustes võimalik vaba olla. Keelefilosoofia küsitakse mis see keel on, inimese ja keele vahekord. Kultuurifilosoofia küsitakse kultuuri loomuse kohta, kuidas seda määratleda, defineerida, milline on inimese ja kultuuri vahekord. 2. Kuidas on võimalik määratleda ilu? Selle küsimuse üle on mõtiskletud juba kaua aega, inimesi pae...
Stress ja Toimetulek arutelu Õpilane: Kristin Tammerand Juhendaja: Grete Arro Tallinn 2012 Sisukord 1)Sissejuhatus 2)Miks stress tekib? 3)Stressimaandamisvõtted 4)Võtted, mida ma juurde loengus õppisin 5)Minu stressimaandamisvõtted Sissejuhatus Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame-vereringesüsteemile. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist,veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Mõnedes tingimustes on stress hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaline stress mõjub organismile hävitavalt. Miks Stress tekib? Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes, milleks võivad olla ni...
Ideaalideta inimene Inimene on alati püüelnud paremuse ja perfektsuse poole.Selline mõttemaailm on arendanud ühiskonda kui ka inimest. Ideaalide poole püüdlemine paneb inimesi pingutama ning tulemuse saavutamine muudab inimese õnnelikeks. Hiljem seatakse jällegi uued ideaalid, et kogeda veel õnne tunnet. Samas leidub mitmeid õnnetuid inimesi, kellel pole eesmärke, mille poole pürgida. Miks inimestel puuduvad või on nende ideaalid purunenud? Lapsepõlv ning keskkond, kus inimene kasvad kujundavad inimeste ideaale. Vanematel on lapsepõlves suurim roll. Nad on neile eeskujuks ja neilt omandatakse enamik väärtushinnangud. Sealt tulenevad ka ideaalid eluks. Raskused lapsepõlves nagu eeskujude puudumine, väärkohtlemine või kehv majanduslik olukord on takistused, mida kõik ei suuda ületada. Seepärast ei osata elult midagi oodata ning elatakse ainult, et rahuldada oma peamisi vajadusi.Neil inimestel puudub ka soov midagi saavutada. Fjodor Dost...
Milles seisneb elu mõte? Inimesed sünnivad ja surevad iga päev. Võib arvata, et iga kindel isik on maa peal selleks, et täita elu eesmärk. Ilmselt on see igal inimesel erinev, kuid oma isikliku elu mõtte üles leidmine võib tunduda keeruline. Üleüldse, tunnetada elu mõtet ja elada elu täisväärtuslikult, see on oskus omaette. Mõni inimene ei saavutagi seda tippu, et surmaeel, mõeldes tagasi elatud elule, saaks tunda, et kõik oli täpselt selline, nagu pidi olema. Milles seisneb elu mõte? Kõik mõtlevad sellest, mitte küll igapäev, kuid vahel siiski. Ka Vargamäe Andres, Krõõt, Vargamäe lapsed ja sauna-Mari küsisid eneselt seda. Vargamäe Andres oli tubli maainimene, kes rabas tööd, ning seostas elumõtet sellega, et järeltulevatel põlvedel oleks hea elu, ning iseenese vanaduspõlv oleks ilus, koos Krõõdaga. Peale Krõõda surma vajus Andres musta auku, sest kellegi surm paneb mõtlema, miks lahkus armastatud...
Goethe peateos, elutöö, mille loomine kestis umbes 60 aastat, on värsstragöödia "FAUST" (I osa ilmus 1808 (G 59a); II osa 1832, Goethe surma-aastal). Teos on vaimukas tihe, muutudes järk-järgult filosoofilisemaks vastavalt sellele, kuidas kasvas Goethe elutarkus. 1773.a sai Goethel valmis nn "Alg-Faust", mis oli tol ajal vaid armastuslugu. 1790.a ilmus trükis "Faust. Fragment". See hõlmas nii armastuslugu kui ka noorendamise osa. 1808.a ilmus "Faust I", millele oli autor lisanud ka pühenduse, teatristseeni jms. "Faust II" ilmus alles 1832.a ning oli eelnevatest palju filosoofilisem. Kirjandusvooluks oli romantism. Materjal on pärit 16.sajandil Saksamaal ilmunud rahvaraamatust "Doktor Faust" ning Marlowe "Doktor Faustuse traagilisest loost". Sisu ülevaade: Epiloog: Tegevus toimub Taevas, kus vestlevad põrguingel Mefistofeles ja taevane Jumal. Mefistofeles ei usu inimesesse, nimetades teda kirgede ja pahede orjaks. Issand välje...
Essee Inimene otsib õnne Iga inimene sünnib siia ellu üks kord. Elu on kordumatu nähtus ning igaüks küsib kord enese käest, mis on tema elu mõte. Vastust sellele küsimusele ei leia aga kõik. Osa inimesi ei vaeva üldse end sellega ning elavad elu endale pingeid kaela riputamata. Mis võiks siis olla siia ilma sündinud inimese elu eesmärk? Või kas elu mõte kui selline ongi üldse olemas? Inimeste elu mõtte määratlus on sajanditega varieerunud, kuid ühiseks nimetajaks on alati olnud õnn. Antiigist postmodernismini on kultuuriloo põhiteemasid olnud õnnelikuks saamine ja õnnelik olemine. Mõistel ,,õnn" on alati olnud erinev tähendus, aga ajastuid ühendab alati üks ja see sama abstraktne mõiste. Enamus muinasjutte lõpeb sõnadega ,,ja nad elavad õnnelikult elu lõpuni". Õnnelik elu kui inimese ideaal kerkib silme ette tavaliselt lapseeas. Suur osa inimestest, kes soovivad otsida oma elu mõtet, valivad just õnne poole pürgi...
1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika mis on ilu olemus? Mis on kusntsiteose mõte, selle olemus ja piirid? Mis on kunstniku loomus? Poliitikafilosoofia mis on ühiskonna ja riigi olemus ja mõte? Riigi ja indiviidi vahekord, riigile allumise mõte ja mõttetus. Milles seisnevad indiviidi poliitilised õigused? Kust pärinevad inimõigused? Indiviidi vabadus ja selle sotsiaalsed piirid. Keelefilosoofia mis on keel? Milline on keele ja inimese vahekord? Mida keel eksistentsiaalses mõttes inimese jaoks tähendab? Mis on keele ja sõnade olemus, tähistamisvõime, kommunikatsioonivõime? Kultuurifilosoofia mis on kultuur? Milline on kultuuri ja inimese vahekord, kultuuri roll inimeseks olemisel? Kultuuride paljusus ja erinevused, kultuurirelativism. 2. Kuidas on võimalik määratleda ilu? Platon ilu on vahend tänu millele me suudame oma...
Elu mõte Inimesi ei tee õnnelikuks ei ihuramm ega raha, vaid õiglus ja mitmekülgne tarkus ning armastus. ,,Olla või mitte olla selles on küsimus" ja Hamlet vastas: ,,Olla"... kas selles peitubki elu mõte- olemises? Igaüks meist on siia ellu määratud mingi mõtte ja kohustusega: kes peab ja tahab püüelda kõrgustesse, kes ihkab jalgpalli meistritiitlit. Kuid kas küsimus põhineb alailma millegi saamises, saavutamises või tahtmises... ehk midagi enamat? Sest ka need inimesed, kes ei ole meie silmis midagi saavutanud ega kuhugile jõudnud, suudavad olla õnnelikud. Toome näiteks asotsiaalid, kes elavad halvimates elutingimustes, kuhu meie fantaasia ulatub ja mida meie silm ise tõdeb. Kuid neid seob teiste inimestega nagu ka kõikide unistajatega üks asi - lootused, unistused, võimalused ja saavutused õnn. Mis on õnn? Õnne võiks pidada meelelise...
Enesetapp- ainuõige otsus? Petra Nook Depressioon on kurvameelsus, masendus, meeleolusurutis. Sellise kirjelduse leiame sõnaraamatust. Viimastel aegadel võib tihti uudistest kuulda, kuidas keegi noor iseendale käed külge pani ning endalt elu võttis. Tagantjärele kuuleme, kuidas nad kannatasid tugeva depressiooni all. Mis aga viib inimese nii suurde masendusse ning kas tõesti ei saa seda kuidagi ära hoida? Hermann Hesse ,,Stepihundis’’ on välja toodud, et ehk polegi depressioon nii suur, vaid pigem see mõte, et inimene saab põgeneda kõigest ja olla vaba, tundub liiga ahvatlev. Tihtipeale mõeldakse, miks pidi selline asi just minuga juhuma ning vaikselt meelt kõditav mõte, kui lõpetaks kõik, tungib esile. Inimese loomuses on midagi, mis käsib ennast kaitsta ja hoida, seega on väga keeruline sellele vastu astuda. ,,Stepihundist’’ võib lugeda...
1. Mida tähendab autori surm essee katkendi kontekstis? 2. Mida tähendab lugeja sünd? 3. Millal autor sureb? 4. Mis on teos? 5. Mis on Barthes'i järgi olulisem: tekst või taju? Viimase kirjandustunni strukturalismi all veidi puudutasime seda teemat. 1. Esialgne mõte: kui tekst on rohkem kui niisama tekst, siis see tähendabki autori surma. Kui lugeja ei mõtle teksti lugedes enam inimese peale, kes selle kirjutas, kui tekst enam ei sõltu autorist, kui tekst hakkab elama nii, et autorit seal taga enam näha pole, siis on autor surnud. Minu hilisem arusaam: oli lihtsalt üks ajajärk, kus tõusis esile üksikisiku tähtsus ja nii sündiski mõiste autor ehk looja. Aga - tegelikult pole autorit kunagi olemas olnudki. Seda just seetõttu, et keel (ehk kultuur, keskkond, inimesed ise jne) on alati olemas olnud tsitaatide, sõnade kogum ja seetõttu ei saagi olla looja (vähemalt mitte keele kaudu (mis on meile ainuke teadaolev mõtete, tunnete selgi...
Kuulsuse mõrud viljad Kes meist ei tahaks olla kuulus, see on arvatavasti iga inimese soov. Kuid kas see ikka on nii hea, kui tihti välja paistab. Tihti on juba väikestel lastel unistus saada kuulsaks ja tuntuks üle maailma. Vanemaks saades hakatakse ka juba mõtlema, et kui kuulsaks saada , siis proovida kuidagi maailma muuta. Kuulsana on seda ju väga lihtne teha. Alles vanemas eas hakatakse mõtlema , kas see on ikka hea olla kuulus. Sellel on nii häid kui ka halbu külgi. Hea on see, et oled tihti peale rikas, kui oled kuulus. Kõige sellega kaasnevad erinevad tiitlid ja kõik muu hea. Kõigile meeldib, et neid kiidetakse. Raha omades saab ka kõike endale lubada. Ostad mida tahad ja teed mida tahad. Tööl pole vaja ka väga käia, muidugi oleneb , mis on see asi mis teeb kuulsaks. Tihti ollakse kuulus, oma annete poolest või lihtsalt kõrgemasse klassi kuuluvuse pärast. Tava inimese mõt...
Novelli tunnused: 1) Vähe tegelasi novellis ,,Kevad Supilinnas" peategelene on küünik Ülo Leib, kelle ümber kogu tegevus tiirleb. Kõrvaltegelasi on väha, neid pole nimepidi mainitud ning nende tegevus on minimaalne. 2) Lühikene 3) Ootamatu lõpuga (puänt) Ülo Leib saab lõpuks ootamatu üllatuse osaliseks. Lugejale jääb mõistatada,mis oli kogu selle loo sügavam mõte. 4) Tihe sündmustik kõrvaltegelased ja stseenid vahetuvad kiiresti, tegevus toimub kogu aeg. 5) Puuduvad liigsed detailid väga lühidalt on antud ülevaade ümbritsevast, liigsed detailid on mainimata jäetud. Keskendutakse tegevusele ja loo sisule. Leian, et novelli kandev mõte ja sõnum on inimestele näidata, et lõpuks saab iga pahategu teenitud karistuse ning elu on täis ootamatusi siis kui inimese seda kõige vähem oodata oskab, juhtub midagi. Ülo Leib käitus teistega inetult ta solvas teisi ning naeris nende rumaluse...
Sissevaade kunstimaailma Kunst on objektiivne tegelikkus, mille abil ei suhtle inimene üksnes leviku, vaide ka mineviku ja tulevikuga. Tühised pisiasjad värvid, mehised pintslitõmbed, motiiv jne. moodustavad täiuse, kuid täius ei ole mingi tühine pisiasi. Kunst on üks paljudest eneseväljendusviisidest, kus on kunstnikul võimalik koondada oma vaated ja põhimõtted silmaga nähtavaks ja käega katsutavaks, modernses maailmas isegi kõrvaga kuuldavaks. Kuid milleks kunst? Kunst saab alguse tundest. Kogenud kunstnik oskab selle tunde kristalliseeruda mõtteks ning anda sellele kuju. Kui kuju sanud teos suudab vaatajail või kuulajail hinge sügavustesse süütada tulukese on meister oma tööga edukalt hakkama saanud. Suure kunstniku poolt maalitud portreed sarnanevad inimestega rohkem kui tegelikkus, sest kunstnik toob esile nii inimese välimuse kui ka sisemuse. Igaüks ei suuda seda teha. Suudab ...
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas?Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese seisukoha järgi on olemas loov e poeetiline teadmine, praktiline e eetiline teadmine ning teoreetiline teadmine sophia käib viimase teadmise tüübi juurde. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Klassikaline ettekujutus näeb tarkust kui teadmist jumalikest ja inimlikest asjadest ehk vastavalt teadmist taevalikest ja maistest asjadest. 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia algab erinevatest lähtekohtadest, erinevad filosoofid peavad vajalikuks erinevaid lähtesituatsioone Aristotelese jaoks algab filosoofia fundamentaalsest imestusest, Descartes lähtub radikaalse kahtluse printsiibist, eksistentsialistid lähtuvad absurdimomendi olemasolust, kus oluline on võõrandatus, Bibihhin aga peab olulisimaks...
1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte/ tähendus? Kui jah, siis kust see tuleb? Kas konkreetse inimese elul on mõte/ tähendus, mida ta ise või teised inimesed ei ole talle andnud? Kui jah, siis kust see tuleb? Kes või mis on jumal? Kas üldse jumal on olemas? Kas jumala olemasolu/ mitte olemasolu on võimalik tõestada? Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumalat on defineeritud kui igavene teisel pool aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, inimese laadne, teadvusega olend, kes lõi maailma ja kellel on kolm tähtsamat predikaati: · kõikvõimsus · ülim headus · ülim tarkus. Jumalat määrtletakse kristlikus monoteismis kui transtendente, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. Ateistlik kriitika: fallotsentristlik patriarhaalne fan...
Sissejuhatus Albert Camus oli prantsuse kirjanik ja filosoof. Kuigi teda on tihti seostatud eksistentsialismiga , eelistas ta, et teda tuntaks pigem inimese ja mõtlejana kui mingi koolkonna või ideoloogia esindajana. Albert Camus on Nobeli kirjandusauhinna laureaat 1957. Ta oli esimene Aafrikas sündinud inimene, kes sai Nobeli kirjandusauhinna. Ta on ühtlasi laureaatidest kõige nooremana surnud. Camus' hilisema loomingu teemad ja märksõnad oleksid Alzeeria rannikulinnade lämbe palavus, ängistus, võõrastus, üksindus, absurd, mäss ja elu mõte. Albert Camus on seda meelt, et õnn ja absurd on ühe maa lapsed. Absurd vajub inimese kukile siis, kui kõik lakkab olemast mõistuspärane. Absurdiinimene näeb, et elul pole kaalu kõigi lootuste sadam on surm kuid just selle tõsiasja tõttu asub absurdiinimene looma. 1 Albert Camus' elukäik A l b e r t C a m u s ( a l i a s J a c q u e s C o r m e r y) s ...
Jean-Paul Sartre vaated tänapäeva maailmas Jean-Paul Sartre oli 20. sajandi üks kuulsamaid filosoofe ja kirjanikke. Lausa Nobeli preemia laureaat. Aga temaga käisid kaasas huvitav lugu ja maailmamuutvad ideed. Tema surmast on nüüdseks möödas rohkem kui 30 aastat, kas on võimalik, et tema mõjutused kestavad me maailmas senini? Kuidas need väljenduvad? Vaatleme seda läbi tema kirevate ideede. ,,Inimene on vabaks mõistetud." See on Sartre üks kuulsamaid tsitaate ning mõte, millest ta lähtub ka enamikul teistel teemal. Ta peab selle all silmas seda, et kui inimene on siia maailma visatud, siis on ta vastutav kõige eest, mis ta teeb. Eksistentsialistina ei usu ta, et inimene on siia maailma loodud (näiteks Jumala poolt), vaid vastupidiselt heidetud, ilma eelneva idee või kavandita. Kui inimene pole loodud jumala näo järgi ega oma eelnevalt teda määravat olemust, siis on inimene vaba või isegi vabaks neetud...
AUKARTUS ELU EES Schweitzeri arvates on eetika tähtsaimaks põhiprintsiibiks mõte, et inimene ei pea hoolitsema mitte ainult enda eest, vaid ka teiste inimeste ja meid ümbritseva inimühiskonna heaolu eest. Eetika, mis põhineb aukartusel elu ees, ei tee vahet kõrgemal ja madalamal, väärtuslikuma ja vähemväärtusliku elu vahel. See mõte kõlab küll ilusalt ja iseenesest mõistetavana, kuid selle lõpuni mõtestamine ja igapäevaelus reaalselt rakendamine tundub olevat meie ühiskonnas tihtipeale üle jõu käiv, kuna igaüks püüab seisab vaid iseenda eest ja peamisteks väärtusteks peetakse materiaalseid hüvesid. Eetika arengut jälgides peab arvestama mõju, mida vastav maailmavaade eetikale avaldab. Ajaliku maailma käsitlused erinevad ju üksteisest põhimõtteliselt. Mõned maailmavaated suhtuvad siinmaailma jaatavalt (maistel asjadel ja siinmaailmas eksisteerimisel on nende jaoks tähendus), aga on ka maailmavaateid, mis maailma alavää...
Jumalik maailm on tahe Euroopa rahvaste draamakirjanduse alusepanijateks ja tragöödiate kujundajateks on enne meie ajaarvamist elanud vanakreeka autorid Aischylos, Euripides ja Sophokles. Enamasti käsitlesid tragöödiad inimeste ja jumalate vahekorda, püüdes leida vastust küsimusele, kuidas peaksid inimesed mõistma jumalate reegleid ja kuidas käituda, et jumalad ei vihastaks ning ei saadaks hukatust inimesele endale või isegi tervele riigile. Jumal tähendas kõrgemate ja üleloomulikemate jõududega olendit, keda austatakse ja teenitakse ning teda sümboliseerisid sõnad ,,saatus", ,,õnn" ja ,,juhus". Tihti mõtiskleti, et kas tõesti ei saa jumalate poolt määratud saatusest mööda hiilida? Kas me kõik elame jumalate pilli järgi ja kas ainult jumalate tahe on tähtis? Siinkohal toongi võrdlusi Sophoklese teosega "Kuningas Oidipus". Inimesed on tihti püüdnud jumalatelt tulevikku teada saada ja on jälginud kõikvõ...
Gottlob Frege "Tähendusest ja osutusest" - kokkuvõte (Akadeemia 1/1995, lk 87) Mis on võrdsus? (A=A) Oletus: võrdsus e. identsus on suhe objektide nimede või märkide vahel. Selle oletuse kasuks räägib see, et a=a ja a=b on erineva tunnetusväärtusega laused. a=a kehtib a priori, see on analüütiline väide. a=b vormis väited ei ole alati a priori põhjendatavad, sisaldavad väärtuslikke täiendusi meie teadmistele, see on sünteetiline väide. Aga kui võrdsus esineks nende objektide vahel, mida a ja b tähistavad, siis ei peaks a=a (kui see väide on tõene) erinema a=b-st (kui seegi on tõene). See tähendaks lihtsalt asja suhet iseendaga. Järelikult saab a=b tähendada ainult seda, et jutt käib samast asjast ja seega käiks jutt hoopis nendest märkidest, mis seda asja tähistavad ja võrdusmärk tähendaks suhet nende märkide, mitte objektide vahel. Aga see suhe kehtiks ainult niikaua, kuni nad midagi tähistavad; kuna siis võiks need märgid seostada ...
Jean-Paul Sartre kui ka Seneca hindasid mõlemad sama, ,,vabadust". Vabaduse mõiste pole aga neil sama. Seneca võrdleb vabadust, kui loobumist kõigest ja kõigist, tähtsaimal kohal on jumal ja filosoofia. Ta leiab, et filosoofiat tuleb lausa orjata, sest filosoofia on tarkuse kehastus, mis võimaldab õnnelikku elu. ,,Filosoofia korraldab elu, reeglistab tegusid, näitab mis teha ja tegemata jätta, ilma selleta pole võimalik elada". Ta kritiseerib neid filosoofe, kes on küll mõtlejad ja jutlustajad, kuid ei ela nagu filosoofid, seega ei tunnista ta neid filosoofideks. ,,Kõige tähtsam on inimeses tarkus, sest see annab talle julguse kõige ees, kõige rohkem aga vajame me julgust eelseisva ees". Ta toob paralleeli surmaga, kus ta arvab, et kui oled piisavalt tark, oled valmis iga kell surema. ,, Tark elab nii kaua kui peab, mitte nii kaua kui saab", vabasurma minek ei ole keelatud, vaid tema meelest mehine tegu. Tänapäevaks on selline käitumine...
Kunstiretsensioon Käisin vaatamas Timea Karkissi võluvat näitust ,,Mosaiigimaagia". Timea on Ungari kunstnik, ta õppis Euroopa kuulsamas mosaiigikoolis Friuuli Mosaiigikunsti Koolis Itaalias. Ta on ka Ungari Loovkunstnike Liidu liige. Tema mosaiigistuudio asbub Budapestis, kuid materjalid jõuavad temani Itaaliast. Tegu on kvaliteetsete kividega, mis ei ole valmis lõigatud. Naine murrab kõik kivid ise ja liidab need mosaiigiks traditsioonilisi võtteid kasutades. Näitus koosnes 38-st pildist, mis on valik tema viimase 7 aasta jooksul valminud töödest. See kunstivorm, mida see noor kunstnik esindab on üsna harv nähtus ning sellel on mitmete tuhandete aastate pikkune traditsioon ja ajalugu. See näitus avab tee nii ungari kunstnikku kui ka mosaiigikunsti pärandisse. Näitusele jõudes ei teadnud mida sellest oodata. Nähes esimese asjana pilte, millelt ei saanud midagi aru mis sellel seisab, siis ei mõistnud ...
filosoofia (kr.k. tarkusearmastus) Filosoofia eesmärk on teoreetiliselt saada teoreetiliselt aru maailmast, mitte aga praktiline (looduse alistamine vms). Seetõttu ongi filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest igapäevastest muredest ja kirgedest. Sarnaselt teoloogiaga on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Küsimused, millele põhimõtteliselt ei saa vastata ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt arutledes on näiteks sellised: Kas minevik eksisteerib? Kas elul on mõte? Mis on õige ja mis on ebaõige? Mis on õnn? Neid küsimusi nimetatakse filosoofilisteks ning võib arvata, et nende hulk ei vähene ka teaduse arenedes. Filosoofia valdkonnad. Filosoofia jagatakse traditsiooniliselt kolmeks valdkonnaks: metafüüsika, epistemoloogia (tunnetusteooria) ja aksioloogia (väärtusfilosoofia). (k...
Armastuse kunst Erich Fromm Kas armastus on kunst ? Põhjused, mis viivad suhtumiseni, et armastuses ei ole midagi õppida: 1) Armastuse nägemine probleeme esmajoones olla armastatud valgusel, allles siis tuleb armastamine, inimese enese võime armastada. 2) Armatus sõltub eelkõige objektist, mitte aga armastamise võimest. 3) Segadus, mis valtiseb armumise ja püsiva armastuse vahel / siis armastuse püsimise vahel. Uudne vabaduse kontseptsioon armastuses on küllap suuresti tõstnud objekti tähtsust vastupidiselt tegevuse tähtsusega. Mida kõrvalejäetum, eralikum ja armastusest ilmejäetum inimene, seda ilusam ja imelisem on talle see kogemus. Kunsti õppimine: 1) Teooria tundmaõppimine. 2) Meisterlikkuse saavutamine praktikas. Kunstis meisterlikkuse saavutamiseks on vaja sellele jäägitut püh...
Absoluutsest ja relatiivsest Keegi vaga mees õpetas meid kord laulma: ,,Nüüd olen mina põhja leidnud, mis minu ankru kinnitab" Neis sõnades on väljendatud õieti kogu inimelu mõte: inimene polegi muud teinud, kui otsinud põhja, kuhu kinnitada oma ankur -- hingeliselt ja vaimselt muidugi. Veel praegu peetakse suureks või suurimaks kultuurisammuks asjaolu, et inimene avastas oma kindlaks ankrupõhjaks Jumala, selle kõigeväelise olendi, kes pidi olema kõige algus ja ots. Usus Jumalasse peitus ja peitub ikka veel kõigutamatu kindlus paljudele inimestele elus ja surmas. Aga varsti ilmus neid, kes ei rahuldunud, et nende hinge ja vaimu ankruplatsiks oleks kõigeväeline. Neile ei olnud sellest küllalt. Nemad ihkasid veel kindlamat kui on jumal, see kõigeväeline. Nemad ihkasid, et nende hinge ja vaimu ankruplats oleks neis enestes. Nagu võiduhüüe kõlas lõpuks läbi maailma: ,,Mõtlen, seega olen." Mõte oli see, mis pidi olema kõige i...
Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Etikett Anna Morozova 9.c klass 2014 Sisukord Eetika jaotised Eetikateooriate põhitüübid Klassifikatsioon eetilisi väärtusi Eetika ja moraalifilosoofia Teoreetiline eetika Normatiivne eetika Rakenduslik eetika Eetika ajalugu Eetiliste tüüpide mõte Sissejuhatus Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvaks ja teoreetilisele filosoofiale vastan...
annaabi.ee 
