7. Kirjelda negatiivse tagasiside põhimõtet. Ärritav info regulatsioon surutakse alla. Nt hingamise ja vereringe regulatsioon. 8. Kuidas toimub hingamise ja vereringe regulatsioon? Vere CO2 sisaldus tõuseb pH väheneb info vegetatiivsesse närvisüsteemi, O2 puudus südame löögisagedus ja löögimaht suurenevad, pulss tõuseb, hingamine sageneb 9. Kuidas mõjutavad adrenaliin, lihaste töö ja vererõhk südame tööd? Adrenaliin valmistab organismi põgenemiseks (hirm), südametöö kiireneb, vererõhk kui on liiga kõrge, siis südametöö aeglasem, kui on liiga madal, siis südametöö kiire, lihaste töö südame löögisagedus kasvab, sest veri hakkab rohkem hapnikku laiali viima 10. Kirjelda kuidas toimub veresuhkru sisalduse reguleerimine? Suhkrusisaldus madal: kõhunäärme (pankrease) alfa-rakkudes glükogeeni süntees glükagoon vere kaudu maksa aktiveeruvad ensüümid, mis hakkavad glükogeeni lagundama, vabaneb glükoos - normaliseerub.
· Organismi kaitse selle vastu: - Bioloogiline: immuunsüsteem (antikehad); naha limaskestad; erinevad regulatsiooni mehhanismid(ph, temperatuur); vigade parandamine DNAs; kehavõõraste ühendite lagundamine - Organismi teadlik kaitse: tervislikud eluviisid; antioksüdantide rikas toit Surm: · Etapid: - Agoonia surmaeelne seisund, kus organism mobiliseerib kõik oma varud elu säilitamiseks. Iseloomulik: teadvuse häired, kopsuturse, südametöö häired. - Kliiniline surm bioloogilisele surmale eelnev periood (u. 5min). Iseloomulik: südametöö ja hingamise seiskumine, teadvus puudub, rakkudes eluvõime säilib. - Biloloogiline surm . organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine 2. Matriitssünteesid Replikatsioon DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. - Toimumiskoht: päristuumsetel rakutuumas, mitokondrites ja kloroplastis, eeltuumsetel tsütoplasmas - Toimumisaeg: interfaasis
Sportlane teeb trenni Soojendusjooks - Mis juhtub kehas võrreldes puhkeolekuga? ● Lihastest teevad tööd eelkõige skeletilihased ● Piklikaju saadab signaali rindmiku ja diafragma lihastele. Signaaliks on CO 2 tõus ja pH langemine, sest tekib piimhape aeglaselt. ● Roietevahelised lihased tõmbuvad kokku, roided tõusevad, diafragma tõmbub sirgemaks, kopsude ruumala suureneb ● Südametöö kiirenemine, sest jäsemeid liigutatakse. ● Veebilanss toimub nahakaudu higina. ● Hüpotaalamus vallandab higistamise. ● Hingamine intensiivistub, sest hapnikutarbimine suureneb. Hingamissageduse ja - sügavuse suurenemine. ● Vereringe nahas intensiivistub ● Kaovad soolad ja vesi ● Glükogeen laguneb ● Energiavarude vähenemine, suureneb väsimus. ● Samasuunalised muutused leiavad aset ka südame ja naha verevarustuses.
6) Väike vereringe – vere liikumistee südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse 7) Hüpotoonia – madalvererõhutõbi 8) Venoosne veri – hapnikuvaene ja süsihappegaasirikas veri, mis voolab veenides 9) Arteriaalne veri – hapnikurikas ja vähe süsihappegaasi sisaldav veri, mis voolab arterites 10) Kopsuarter – väikese vereringe veresooned, mis suunduvad kummasegi kopsu 11) Südamepaun – südant ümbritsev sidekoeline kest 4. Miks füüsilisel pingutusel südametöö intensiivistub? Milles see avaldub Sinu kehas? Füüsilisel pingutusel vajavad lihased kiiremini rohkem hapnikurikast verd. Süda peab hapnikurikast verd kiiremini pumpama, et lihased ei jääks hapnikuvaesusesse. Vererõhk – tõuseb, sest arteriaalne veri liigub kiiremini ja rõhk suureneb Löögisagedus – südame töö intensiivistub ja pulss suureneb Löögimaht – süda pumpab kiiremini hapnikurikast verd (lihastele) 5
13) Kirjelda põhjalikult südame ehitust. ENDOKARD- südame sisekest, endokardist moodustavad ka südameklapid MÜOKARD- südamelihas PERIKARD- südamepaun, kahelestmeline, vahele jääb kinnine perikardiõõs Südamel 4 kambrit (vasak koda ja vatsake, parem koda ja vatsake, vahesein). Südameklapid asuvad kodade ja vatsakeste vahel; ja vatsakeste ja suurte veresoonte vahel. Südame verevarustus: pärgarterid ja pärgveenid. 14) Milline on südametöö põhimõte? Toimub SÜSTOL(kokkutõmme), DIASTOL(lõõgastumine) põhimõttel. Südame töö keskus asub piklikus ajus. 15) Kuidas jaguneb närvisüsteem anatoomiliselt? Kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem ehk perifeerne närvisüsteem. 16) Kuidas jaguneb närvisüsteem talituslikult? Somaatiline ja vegetatiivne närvisüsteem. 17) Nimeta tingituid ja tingimatuid reflekse. Tingimatud- kaasasündinud nt. Neelamis ja imemisrefleks Tingitud- omandatakse elu jooksul nt
Ontogenees- ühe isendi areng viljastumisest surmani. Partogenees- uus organism areneb viljastumata munarakust. Menstruatsioonitsükkel- ajavahemik ühe mens.kuni teise mens. alguseni. Kaasneb naissuguhormoonide taseme muutused veres, emakaseina paksenemine, emakasisese temperatuuri kõikumine. Ovulatsiooni järgselt on munarakk viljastumisvõimeline 36 tundi. Sügoot-viljastunud munarakk. Embrüo- ehk loode. Embrüogenees- organismi looteline areng.algab viljastumisega lõppeb sünnimomendiga. 36 tundi pärast viljastumist hakkab viljastunud munarakk mitoosi teel jagunema.(lõigustumine) Kobraloode ehk moorula. Embrüo rakud paiknevad ümber tekib blastosüst. See vorm vastab alamate liikide põislootele, sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar-embrüolast. (sellest areneb loode) sisemised lootekestad:kusekott,vesikest-asub loode. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku- platsenta. Blastosüsti staadiumile järgneb karik...
Süsihappegaasi sisaldus veres Põhiline hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Arteriaalse vere hapnikusisaldus muutub väga vähe, seda isegi pingutuse ajal, samal ajal kui süsihappegaasisisaldus veres sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Mida raskem on pingutus, seda suurem on vere CO2 sisaldus. Pingutuse ajal suureneb ka piimhappe sisaldus veres. Nii süsihappegaasi kui ka piimhappe hulga suurenemine alandab vere pH tase. Hingamiskeskuses asuvad kemoretseptorid on tundlikud vere CO2 sisalduse ja pH taseme alanemise suhtes. Nad saadavad signaali hingamiskeskusesse, mis omakorda intensiivistab kopsude ventilatsiooni. Nende muutuste tulemusena on hingamine sügavam ja kiirem. pH tase näitab organismi happeliseuse sisaldust Viikmaa, M./ Tartes, U. Bioloogia Gümnaasiumile II osa 3. kursus. Eesti loodusfoto, 2008 Südametöö ja hingamine Kui vere süsihappegaasisisaldus on langenud, saadetakse südamesse signaalid...
Uurimustöö: Madal vererõhk. Töö koostaja: Angeelika Sooba Uurimistöö eesmärk: Mis on vererõhk? Milline on normaalne vererõhk? Madala vererõhu tunnused. Minestamine. Kas madalat vererõhku peaks ravima? Mis on vererõhk? Vererõhk on südametöö numbriline näitaja. Kui süda pumpab verd veresoontesse, tekib veresoontes rõhk, mida saab mõõta. Vererõhk ei püsi ööpäeva vältel ühesugusena, vaid muutub vastavalt organismi vajadustele. Kõige madalam on vererõhk öösel, kõige kõrgem erutuse, stressi või kehalise koormuse korral. Vererõhunäitaja ei püsi kogu elu samasugune. Milline on normaalne vererõhk? Mõnel inimesel on juba sünnist saati väga
Südame rütmihäired Mis see on? · Südame rütmihäire ehk arütmia ehk ebakorrapärane südametegevus on kõrvalekaldumine normaalsest korrapärasest südame sinuatriaalsõlmele alluvast rütmist, s.o siinusrütmist. · Rahuolekus on normaalne südametöö regulaarne sagedusega 6080 lööki minutis. · Südame rütmihäire võib esineda ka tervel inimesel, kuid sagedamini on see südamehaiguse või mõne muu haiguse avaldus. Miks tekib? · Südamega seotud vereringehäiretest põhjustavad südamerütmi muutusi enim klapirikked, kõrgvererõhktõbi ning kopsuvereringe patoloogia. Arütmiat võivad tekitada ka elektrolüütide tasakaalu häired, kilpnäärmehaigused, autonoomse
o Naha- ja lihastundlikkuse keskus o Maitsmiskeskus o Haistmiskeskus o Kuulmiskeskus o Nägemiskeskus · Väikeaju: reguleerib lihaste koostööd, tasakaal · Keskaju: suhteliselt väike, edastab infot suurajust seljaajju · Vaheaju: kontrollib ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri · Piklikaju: ühendab peaaju seljaajuga, reguleerib meie tahtele allumatut elundite tegevust nt. hingamine, südametöö Refleks Refleks on organismi kohanemisrektsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist endast pärinevale ärritusele. Teed, mida mööde refleksi korral erutus e närviimpulss kulgeb, nimetatakse refleksikaareks. 1. Erutust vastuvõtvad (retseptorid) närvirakud 2. Närvikiud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi (sensoorsed närvikiud) 3. Kesknärvisüsteemi teatud piirkonna rakud, kus erutus analüüsitakse 4
Aine- ja energiavahetus AUTOTROOFID sünteesivad ise orgaanilisi aineid anorgaanilistest ainetest HETEROTROOFID kasutavad teiste organismide poolt valmistatud orgaanilisi ühendeid Energia saamise 3 viisi : a) valgusenergia b) anorgaanilistest ühenditest keemiline energia c) orgaanilistest ühenditest keemiline energia Tunnus Enamik autotroofe Mõningad heterotroofid autotroofid Energia allikas Valgusenergia Anorgaaniliste Orgaaniliste ühendite ühendite oksüdeerimine oksüdeerumine Süsiniku Anorg. ühendid, eluta Raua-, väävli-, Teiste poolt...
Biolooogia 1.Arterite,veenide,kapillaaride võrdlus! vihikus 2.Südameehitus Süda on lihaseline elund,mis hakkab tööle juba lootel. Ja tõõtab lakkamatult elu lõpuni.Süda pakneb keha keskjoonest veidi vasakul kopsude vahel ja seda kaitseb rinnakorv. Südant ümbritseb sidekoest südamepaun.Südameöös on täidetud vedelikuga, mis vähendab höördumist südame töötamisel. Lihaseline vahesean jaotab südame vasakuks ja paremaks pooleks. Arteriaalne ja venoosne veri on eraldatud. Kummaski pooles on koda ja vatsake seega on süda nelja osaline. Ka imetajatel. Vasakul vatsakesel on ümber kõige tugevamad lihased. 3.Südametöö tsükkel Südame töötsükkel koosneb 3 etappist: a)Kodade kokkutõmbumine(0,1 sek) b)Vatsakeste kokku tõmbumine ( 0,3 sek) c)Südamelihase lõtvumine (0,4 sek) 1 südametsükli kestus on (0,8 sek) 4.Iseloomusta väikse vereringe teekonda. väike vereringe : 1) kopsuarterite kaudu viib venoosne veri s...
Hingamisregulatsioon-piklik aju saadab signaari rindmikule ja diafragma lihastele.Signaaliks on CO2 tõus ja pH langemine, sest tekib piimhape. Ei allu tahtele. Roietevahelised konkureerivad, roided tõusevad, diafragma tõmbub sirgemaks, kopsude ruumala suureneb. Termoregulatsioon-kohastunud soojas kliimas elamiseks: väike rasvakiht, karvkatte puudumine, higinäärmed kogu keha nahas.Hüpotamus-mõõdab vere temp ja vallandab kas külmavärinad või higistamise. Veresuhkru regulatsioon-1)Glükoosi tase tõuse,vallandub insuliin, mis laseb glükoosi läbi membraani rakku ja muudab üleliigse glükoosi glükogeeniks(glükoosglükogeen, insuliin). 2)Glükoosi tase langeb, vallandub glükagoon, mis laguneb glükogeeni glükoosiks(glükogeenglükoos,glükagoon). Maksa ül:1)vere glükoosisisalduse regulatsioon 2)aminohapete sisalduse regulatsioon 3)plasmavalkude süntees 4)punaste vereliblede süntees lootel 5)kahjulike ainete süntees 6)sapi tootmine 7)rasvade sisalduse ...
ära nuku staadium. Taime looteline areng toimub idus. Katteseemnetaime generatiivne areng areng algab viljade moodustumisega. Katteseemnetaimede embrüogeenis moodustub idu. Bioloogilise surma tunnuseks on ajutegevuse lakkamine., kehatemp. langemine, lihaste kangestumine. Lõigustumine>Kobarloode>Areneb blastotsüst>Embrüoblast (sellest areneb loode)>Lootekest>Kusekott ja Vesikest>Platsenta Sünd>Juveniilne>Fertiilne>Seniilne>Surm Kliinilise surma tunnuseks on teadvusetus, südametöö ja hingamise lakkamine. BIOGENEETILINE REEGEL Lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. Loote väärarenguid põhjustavad tegurid on teratogeenid. Kobarloode ehk Moorula, Blastotsüst ehk Põisloode Lootevee ülesanded: Kaitse põrutuste, Kaitse veekaotuse, Vähendab raskusjõu mõju, Kaitse temp. eest, Stabiilne sisekeskkond Platsenta ülesanded: Ainevahetuslik, Platsentabarjäär, Antikehad, Hormoonid
46. Retikulaarformatsiooni roll une saabumisel. Võrkmoodustise saba otsas asub unekeskus-uni sõltub unekeskusest. 47. Une neurofüsioloogiline selgitus. Suurajukoore talitluses domineerivad kõik pidurdusprotsessid. Ärkvel olles on inimene ümbrusega aktiivses kontaktis. Une ajal on kontakt ümbrusega suurel määral katkenud. 48. Organismi funktsionaalsed muutused une ajal. Hingamine aeglustub, kehatemperatuur langeb, lihased lõdvestuvad, südametöö aeglustub, seedimine aeglustub. 49. Paradoksaalne e kiire uni, selle neurofüsioloogiline olemus. Unenägude nägemise staadium. Nimetatakse ka REM-uneks (Rapid Eye Movement). Iseloomulikud kiired bioelektrilised lained. 50. Sügava une neurofüsioloogiline olemus. Sügav uni e deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem äratada. See hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja rääkimine. 51
..................11 2 Sissejuhatus Süda on inimorganismi kese, lihaseline pump, mis paneb vere liikuma kogu kehas. Süda alustab tööd juba väga varases looteeas ajal, kui loode on vaid 6 nädalat vana ning 5 mm pikkune, lööb pisikene süda 140 150 lööki minutis. Nii töötabki süda iga päev, lüües täiskasvanueas normaalselt 70 korda minutis. Südametöö seiskumisel sureb inimene abi saamata väga kiiresti. Kuigi südametöö tähtsus on inimese elus äärmiselt vajalik, on südame- ja veresoonkonna haigused Eestis ning ka mujal maailmas üks peamisemaid surma tekitajaid, mida sageli põhjustavad kõrge kolesteroolitase, suitsetamine ja vähene kehakoormus. Veresoonkond transpordib toiduaineid mööda organismi ning varustab hapnikuga kõiki kehaosi, samuti aitab jääkaineid ja süsihappegaasi ka välja viia. Kui inimese kehatemperatuur langeb suuresti alla tema keskmise (36,5 kraadi), langeb inimene
Eriti sel juhul, kui on vaja midagi ette lugeda. Siis hirmu tekitab nii lugemise protsess, kui ka sunnitud tutvumine teatud raamatu sisuga. Paljud bibliofoobia all kannatavad teevad kõike, et vältida lugemist. Kuid kui inimene on sunnitud seda ikkagi tegema, siis võib ta ootamatult nutma hakata, tema käed hakkavad värisema nii, et ta ei suuda raamatut käes hoida. Mõnikord võivad esineda teiste foobiatega sarnased sümptomid: tekivad probleemid hingamisega, südametöö kiireneb. Bibliofoobia võib inimese elu tõsiselt raskendada. Tema eriala valik on väga piiratud, tas tekivad probleemid õppimisega jne. Ka suhtlemine võib tekitada raskusi, sest hirm lugemise ees ning vastumeelsus raamatutele viidavad teiste inimeste jaoks tavalisele ebaviisakusele. Psühholoogid on üritanud aru saada, mis võiksid olla selle foobia põhjusteks. Arvatakse, et tegu on lapsepõlvetraumaga või mingisuguse negatiivse kogemusega minevikus. Võimalik on näiteks,
saadetakse läbi riideesemes oleva mikroprotsessori kannatanu telefoni signaal, mis idee järgi peaks panema telefoni hädaabisse helistama. Tark riietus oleks tulevikus väga kasulik meditsiinivaldkonnas, kuna arstidel oleks lihtne jälgida patsientide hetkeseisundit ja sümptomite järgi välja selgitada, mis haigusega tegemis on. Sellised riided võiksid ka militaarvaldkonnas palju kasulikumad olla, kui lihtsalt südametöö jälgimine. Tänu mikroprotsessoritele, oleks võimalik muuta sõduri riiete kaitsemaskeeringu värvust erinevas keskkonnas. Mikroprotsessorid võiksid töötada ka soojageneraatoritena ning see tähendaks, et sõduril ei oleks vaja kanda kaasas nii palju lisariideid. http://engawanjalla.hubpages.com/hub/Smart-Clothing-Fact-or-Myth
Suitsetamine (mõjutab nii hingamist kui ka kardiovaskulaarset süsteemi, võib tekitada vähkkasvajaid ja mõjutada sündimata last) Passiivne suitsetamine (vähkkasvajad, hingamisteede vaegused, vere hapnikutransportimis võime langus) Sokiseisund (vereringe puudulikkus, mõjutatud on nii seesmine kui välimine hingamine) Psühholoogilised Kurbus/ nukrus (mõjutab hingamissagedust) Ehmumine (õhu ahmimine, südametöö kiirenemine) Meeldiv erutus (kiirendab hingamist ja südametööd) Sotsiokultuurilised Suitsetamine (grupid, kes võitlevad suitsetajate õiguste poolt ja ka grupid, kes võitlevad suitsetamise vastu) Sülitamine ( Liigse süleerituse korral sülitatakse sülg maha või ühekordsesse paber rätikusse. Maha sülitatud sülg aga kuivab ja mikroorganismid satuvad koos tolmuga õhku, mis võib sisse hingatuna tekitada haigusi.) Keskkondlikud
(temperatuur ahenevad ja laienevad) 2. Negatiivne tagasiside Kui organismi töös tekib normist kõrvalekaldeid, siis organism vallandab kõik mehhanismid, et olukorda normaliseerida. Näide: 1)veresuhkru tase langeb ---> glükagoon ----> veresuhkru tase tõuseb ; veresuhkru tase tõuseb ---> insuliin --->veresuhkru tase langeb 2)keha temperatuur alaneb --- südametöö aeglusub, veresooned ahenevad, tekib kananahk e. karvad tõusevad püsti Positiivne tagasiside kui organismi töös tekib normist kõrvalekaldeid, siis organism võimendab kõrvalekallet ja üritab ebameeldivust kõrvaldada nt. Oksendamine, sünnitamine 3. Glükogeen on loomne varusahhariid, koosneb glükoosijääkidest, säilub maksas ja lihastes. 4.
väljakujunenud inimene, jäävhambad, lugemine, kirjutamine, refleksid, 3) murdeiga 13- 17/18/21 suguküpsus, kiire kasv, eneseteadvuse ja iseseisvuse kasv, mehe või naise tunnused, 4) noorikuiga 17-18 T, 21-22P lakkab kasvamine, vastutustunne, organism areneb välja vaimselt ja füüsiliselt, 5) küpsusiga 22-60 vaimsed võimed max, 6) elatanu ja vanuriiga 60- 75... kehaline ja vaimne taandareng, aeglustub ainevahetud, meeled nõrgenevad, 7) surm kliiniline seiskub südametöö ja hingamine, elustada 5 min, bioloogiline seiskub närvisüsteemitöö, ei saa elustada.
Sünaps- ülekande hetk,info lihastele. Toitained lõhust.-suuõõnes süsives lõh süljens toimel- maos, kuni pH võimaldab, maomahla ens toimel, valkude,lipiidide lõh. 12-sõrmiks+ sapp+pankreasest kõhunäärmenõre,peensool soolenõre. Valgud- aminohapeteks, rasvad- glütseoorliks, rashapeteks, monoglüts. süsivesikud- monosahharidiiddeks. Endok nääre- skereet otse verre, eksokriin- sekreet väljub viimajuhadest.Lümf- värvitu, läbipaistmatu vedelik(koemahl)vahendab aineid vere-rakkude vahel.primaaruriin-valguvaba vereplasmaga sarn vedelik, põhineb vererõhul, ööp 160l.Kliirens-puhastusprotsess neerudes.nefron-neerufunkts põhiühik,neerukoes. Diartroos-vabaliiges: liigesekapsel, -õõs, liigenduvad pinnad(liigemokad, diski, meniskid, ligamendid) sünartroos, vähene liikuvus(koljuliiges).Pärasoole ülemisto savar. A rectalis sup. Pleura-kaitseb rindekeret, elundeid. Peritoneum- kaitseb kõhuõõnt ja elundeid( parietale, viscerale). NEErud- asuvad retroperiton...
Seedimine on eusüümide abil suurte toidumolekulide väiksemateks molekulideks lagunemine, et need pääseksid verre ja et rakud saaksid neist kätte eluksvajaliku energia. Seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest. Seedekanali moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, umbsool, peensool, jämesool, pärak. Seedenäärmed on süljenäärmed, maks, sapipõis, kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, neerupealsed. Suuõõnes algab süsivedeliku lagunemine 1. Tärklis > Glükoosiks, süljes sisalduva ensüümi abil 2. Mao ensüüm PEPSIIN lagundab valgud > aminohapeteks 3. 12-sõlmiksool rasvade lagundamine Lipaasi abil rasvhapeteks ja glütserooliks. LK 82 1. Vere glükoosi tase tõseb pärast söömist. Kuna söögi ajal stimuleerib parasümpaatiline närvisüsteem süljeeritust ja sülg on vedel. 2. Järgmine muutus toimub 30min pärast. Kuna ki...
sekretsiooni vähenemine, seedetrakti toonuse langus, peristaltika aeglustumine, toimed emaka silelihasele, südames tugev tahhükardia, kontraktiilsuse ja minutimahu suurenemine, veresoonte ahenemine/laienemine, süstoolne rõhk tõuseb. Bronhide toonus langeb Isoproterenool: vasodilatatsioon, diastoolse rõhu langus, veresoonte perifeerse resistentsuse langus. 11. Katehoolamiinide kliiniline kasutamine? Südame patoloogiate korral, südametöö tugevdamisel: äkiline südameseiskus, osaline/täielik atrioventrikulaarne blokaad; anafülaktilised reaktsioonid: adrenaliin taastab vererõhu ja lõõgastab bronhe; bronhiaalastma: bronhilihased lõõgastuvad, bronhid laienevad; hüpotensioon; kombineerituna lokaalanesteetikumidega: adrenaliini põhjustatud veresoonte spasm aitab valuvaigisti kontsentratsiooni selles kohas säilitada; lokaalne hemostaas, kapillaarse verejooksu peatamiseks, vasopressoorne toime: vererõhu
Otsene vastsündinu sarnaneb oma vanematega Moondega arengu plussid: 1. Väiksem konkurents toidule 2. Väiksem konkurents elupaigale 3. Kaitseb keskkonna eest 4. Pikendab eluiga Otsene Moondega Roomajad Putukad Linnud Kalad Imetajad Kahepaiksed Arengu staadiumid: 1. Juveniilne sündimisest kuni murdeeani 2. Generatiivne(sigimisvõimeline) Murdeeast kuni u 45 eluaaastani 3. Vananemisjärk u 45 kuni surm Surm Kliiniline Puudub hingamine, südametöö ja närvisüsteemide töö Bioloogiline ajusurm, lõplik Agoonia Seisund, mis eelneb surmale. Organism kasutab ära viimased varud, et surma vältida.
nägu on arenenud neljast erinevast osast, mis on embrüonaalse arengu jooksul kokku kasvanud. Teisel trimestril hakkavad välja arenema suguelundud. Selle lõpuks kõik organid on võimelised juba funktisoneerima. Kolmandal trimestril arenevad meeled ning loode hakkab looma kontakti välismaailmaga - ta võtab vastu ärritusi, tõlgendab ja reageerib nendele. Lisaks olen saanud palju parema ülevaate loote arengust nädalate kaupa; näiteks: 3. nädalal algab südametöö, 4. tekivad luu- ja lihasalged, 5. tekib ajukoor, 6. tekivad silmad, 9. nädalal toimuvad esimesed närvisignaalid ning loode hakkab tõmblema, 14. nädalaks on lootel välja arenenud skelett ja lihastik, 19. nädalal on tekkinud sõrmejäljed, jne. Sain teada, et loodet ümbritseb kolm kesta, milleks on: amnion e. veekest, mis sisaldab loodet ja lootevett, koorion, varikest. Samuti oli uueks teadmiseks see, et loode vereringe (nabaväädis) erineb täiskasvanud organismist
VALGUD 4,7 g SÜSIVESIKUD 17,3 g RASVAD 2,7 g MINU PÄEVANE ENERGIAVAJADUS Kehakaal kilogrammides: 56 Pikkus sentimeetrites: 162 Vanus aastates: 17 Sugu: Naine Kehaline aktiivsus 5-palli süsteemis: 2- Kerge kehaline aktiivsus(1 kuni 3 kerget treeningpäeva nädalas) Baasainevahetus (BAV) Energiahulk, mida organism vajab elutähtsate protsesside toimimiseks, näiteks südametöö ja hingamise jaoks. Nii-öelda absoluutne miinimum, millest allapoole minna ei tohiks. 1410 Kcal Tervislik energiahulk kehakaalu säilitamiseks Arvestab päevasesse kaloraaži sisse kehalise aktiivsuse, mida on tarvis kehakaalu säilitamiseks. 1940 Kcal Tervislik energiahulk kehakaalu vähendamiseks Oluline on kalorite muutumise dünaamika. Kuna eesmärgiks on kaotada rasva, säilitades samal ajal kvaliteetset lihast, peaks kaloraaži vähendamine kulgema peale esimest
Selle käigus eritavad higinäärmed naha pinnale soolast vesilahust, mis aurustudes neelab soojust. Laienevad veresooned ning eemaldatakse kehas olev liigne soojus. Higistamisega kaasneb veekaotus. Selle taastamiseks joon ma pärast jooksmist väga palju vett. Kuna ma jooksen regulaarselt ja pikaajaliselt, siis minu organismi mõjutab pikaajaline muutus. Selle käigus toimub minu veresoonte tugevnemine, mis võimaldab neil vastu pidada suuremale rõhule. Pideva südametöö tõttu suureneb südamelihas, millega suureneb südamekambrite maht ja vastavalt ka vere hulk, mida üks südamelöök edasi pumpab. Pideva jooksmise tulemusena tugevenvad hingamislihased, mis võimaldavad tõmmata kopsudesse rohkem õhku ja ka seda välja suruda- ehk suureneb kopsumaht ja paraneb gaasivahetus. Pikaajaliste muutuste üheks positiivseks pooleks on ka see, et minu lihaste toonus paraneb ning vastupidavus. Suureneb lihaste võime varuda glükogeeni, kasutada
kannab laiali hormoone ja kaitse. Südame ehitus ümbritseb südamepaun, hõõrdumist vähendab südame vedelik, kaal kuni 500g, puhkamisel lööb 65-70 lööki min. paremas pooles hapniku vaene e venoosne veri, vasakus arteriaalne veri, kodasi (üleval) ja vatsakesi (all) ühendavad südame hõlmased klapid (tagab vere ühesuunalise liikumise kodadest vatsakestesse ja vatsakestest vereringesse, südametöö tsükkel: kodade kokkutõmme, vatsakeste kokkutõmme, lõtvumine. Südamelöök südame lihaste kokkutõmme, nende arv sõltub treenituse astmest, organismi suurusest, emotsioonidest (kiirendab viha, aeglustab külma vette minek). Veresoon torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Arter seinad paksud ja elastsed, tugev lihaskiht, südamest eemale, liikuma paneb südame lihas, rõhk kõrge, kiirus kiire, ül O2 ja toitainete transport kudedesse.
Piirdenärvisüsteem jaguneb – somaatiline ja autonoomne närvisüsteem Somaatiline närvisüsteem – liikumis ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust välismaailmaga, tahtele alluvad lihased – näiteks käed, jalad Autonoomne närvisüsteem – juhib tahtele allumatute siseelundite, silelihaste ja mitmete näärmete tööd, ainevahetus, paljunemine, südametöö, hingamine, higistamine Refleks – organismi kiire kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele Refleksikaar – tee närvisüsteemis, mida mööda erutus kulgeb Refleksikaare etapid erutust vastu võtvad närvirakud → närvikiud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi → kesknärvisüsteemi rakud, kus
Kordamisküsimused 11 - V 1. mida nimetatakse ontogenees? Isendi individuaalne areng sünnist kuni surmani. Mittesugulisel paljunemisel, vanemorganismist eraldumisest kuni surmani. 2. millised on viljastumise vormid? Kehasisene ja kehaväline viljastumine. 3. mille poolest erinevad kehasisene ja kehaväline viljastumine? Millised on nende kahe strateegia põhimõttelised erinevused? KEHASISENE KEHAVÄLINE Imetajad,linnud, roomajad, putukad Kahepaiksed, ainuõõssed,kalad Enamasti maismaal, võib ka vees Paljunemine peab toimuma vees Vähe gameete Suur gameetide arv Järglased suured Järglased väga väikesed Järglaste hukkumise arv väiksem Järglaste hukkumise arv suur 4. kirjelda lühidalt loote arengu esimest 3 etappi ning iseloomusta neid Moorula e. Kobarloode moodustu...
Meie keha reageerib stressile, üritades stressori mõju vähendada ja taastada tavaolukorda. Kogu protsess vajab kiireks toimimiseks suurel hulgal energiat. Glükoos on inimese keha peamine energiaallikas. Stressiolukorras vabastab ajuripats adrenaliini ja kortisooli - hormoone, mis stimuleerivad glükoosi tootmist maksas. Selle tulemusena on maks ülekoormatud ning suurenenud glükoosi tase muudab veresuhkru näitajad veres kõrgeks. Toodetud adrenaliinilisa põhjustab südametöö kiirenemise, vererõhu tõusu ja südamelihase tugevamaid kokkutõmbeid. Kogu energia suunatakse nendesse protsessidesse, mis soodustavad muutunud olukorraga toime tulemist. Organismi talitlus on häiritud - ellujäämise seisukohalt on paljude organite töö teisejärguline, seega nende peale energiat ega hapnikku ei kulutata. Hapnikuvaegusest tingituna vaevavad stressis inimesi sageli väsimus, pingepeavalud, higistamine, kõhukinnisus, pearinglus, lihasevalud
võimekust. Mehhanism, millega patsiendid oma nälga suudavad kontrollida, on teadmata. Võimalik, et tegu on serotoniini häiretega ajutegevuses. Anoreksiat põdevad inimesed on nõus ennas vabatahtlikult näljutama. Ei ole veel teada kuidas nad suudavad ennast näljutada ja mis psühholoogilised võimed neil on. 3) Muutused endokriin- ja ainevahetussüsteemis. Tugevast alatoitumusest võib tekkida menstruaaltsükli puudumine, ainevahetuse aeglustumine, hüpotermia (alajahtumine), südametöö aeglustumine, juuste hõrenemine, karotinodermia (liigne karoteeni sisaldus veres, nahk kollakas-oranz), leukopenia (valgevereliblede vähenemine veres), osteoporoos, jne. Kõiki sümptomeid on võimalik ravida kaalutõusuga. (Rolla, 1998) Naise ideaal on tänapäeval väga kõhn. Oma kaalu ja keha kontrollimine on näiline enesekindluse ja turvatunde suurendaja (Kalbri, 2007; Maser et al., 2009). Häire algab tavaliselt noorukieas, kõige sagedamini 14- 18 aastaselt (Kalbri, 2007).
Paljunemine 1. Mitoos e kaudne paljunemine Profaas kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodusub raku ekvatoriaaltasand. Kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud ja on mikroskoobis just siis kõige paremini vaadeldavad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Osa neist jääb ühendama poolustel paiknevaid tsentrioole. Anafaas tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid lühenevad ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Selleks peavad tsentromeerid kahestuma. See faas algab kromatiidide l...
Vananemine on geneetiliselt määratud, kuid on oluliselt mõjutatud väliskeskkonna poolt: päevitamine; haigused; toitainetevaegus; kehavõõraste ainete kuhjumine; rakkude jagunemisvõime langus. Surm on organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine: agoonia teadvusehäired, südame rütmihäired, kopsuturse, krambid; kliiniline surm (5-7 minutit) teadvus puudub, südametöö ja hingamine seiskunud, võimalik elustada; bioloogiline surm ajusurm, kehatemperatuur langeb, lihased kangestuvad, vere ümberpaiknemine, limaskestade kuivamine, algab pehmete kudede lagunemine.
edasi liikuda. Komistamise põhipõhjus on töö- või elukoha halb korrashoid. Tavaliselt ei kujundata töökohti nii, et seal oleks võimalus komistada, selle põhjustajad tekivad töö käigus. Kõige ohtlikumad ongi just ootamatud takistused liikumisteel- inimene ei oska takistustega arvestada, sest tavaliselt ei ole neid segamas. Elektrisokk: 220 V toitepinge, mida kasutatakse aparaatide toiteks, on inimesele ohtlik. 220 V poolt põhjustatud vool võib tekitada südametöö ebereeglipärasust, aja jooksul hingamislihaste krampi ning teadvuse kaotust, mis võib põhjustada surma. Lõikehaavad tekivad näiteks noaga sisselõikamisest, kääridest ja muudest teravatest tööriistadest. 4 Müra kaudne toime tervisele: -Kõrgvererõhutõbi; -Südametegevuse häired (südameverevarustuse häirete tagajärjel); -Maotegevuse häired (mao ja kaksiksõrmiksoole haavandid); -Lihased lähevad pingesse (lihased on kanged);
Südametöö ja vererõhu regulatsioon Süda paikneb mediastinum’s ning on ümbritsetud 2-kihilise perikardiga – fibroosne perikard eraldab südant kopsudest ja diafragmast ning 2-kihiline seroosne perikard ümbritseb südant vahetult. Perikard on kinnitunud diafragma külge ja hoiab südame tippu paigal (hoiab ka ära südame liigse paisumise verega täitumisel). Südame sein on 3-kihiline: endokard (ühekihiline entodeel, mille all on sidekoe kiht; katab kambreid ja klappe), müokard (kardiomüotsüüdid, võimelised genereerima AP), epikard (mesoteliaalsed rakud, mis moodustavad seroosse perikardi vistseraalse lestme). Müokardi lihaskiud on formeerunud erineva kuluga osadeks, eriti vatsakestes: longitudinaalsed (välimine), ringikujulised, põikisuunas (seesmine). Veri täidab oma ülesandeid pidevalt ringluses olles (vormelemendid, hormoonid, temp.). Liikumapanevaks pumbaks on süda. Südamel on parem ja vasak pool – 2 lihaselist õõneselundit, millel on k...
kapillaarides, (d) kõigist loetletust. 5 Epidermis on füüsiliseks barjääris põhiliselt tänu sellele, et sisaldab (a) melaniini, (b) karoteeni, (c) kollageeni, (d) keratiini. 6 Neerudes toodetavat peptiidhormooni nimetatakse adrenaliiniks_ jne Essee Südame verevarustuse iseärasused Diastoli ajal on südame õõned täidetud verega ja süstoli ajal surutakse südamest veri välja veresoontesse. Südametöö teeb omapäraseks erinevate klappide (poolkuuklapid, atrioventrikulaarklapid) olemasolu. Treeningu ajal südame verevarustus suureneb – suurenevad nii minutimaht kui südame löökide arv, •Südame mass ca 0,5% kehamassist •Puhkeolekus tarvitab ca 10% O2 -st •Vatsakeste süstolis katavad avatud aordiklapi hõlmad sissepääsu pärgarteritesse •Veri pääseb nendesse ainult diastolis, kui klapihõlmad on suletud (rõhkude tõttu)
Taastuma haigusest: To recover from one's illness Talle ei meeldi kui talle öeldakse mida ta tegema peab:She's not keen on being told what to do Tegema midagi piinliku: To put one's foot in it Tiiburlaev: Hydrofoil Ümber maailma reisima: Circumnavigation Ütlema midagi väga piinliku: To put one's foot in one's mouth Vaenulik keskkond: Inhospitable environment Väga palju maksma: To cost an arm and a leg Vägivalla ähvardusel: Under duress Vähendama südametöö koormust: Reduce heart exertion Väidetavalt: Arguably Vaimne haigus: Mental illness Värsket allikat kasutusele võtma: To tap into sth Venitama välja kõik kõõlused: To strain every sinew
EHK organism teeb kõik selleks, et kõrvalekallet süvendada (sünnitus, oksendamine, verehüübimine). 9.Energiabilanss kõik energialiigid, mida organism kasutab ja omastab toitumisega ja talletab rasvkoes. Valem E(energia) = A(ainevahetus) + K(kasv) + M(metaboolne energiakadu) + V(väljaheited) + U(uriin) Pankreas e kõhunääre koeline pirniviilutaoline organ; paikneb ristisuunaliselt keskel ülakõhus mao ja kõhu tagaseina vahel. 10.Hingamine- ja südametöö regulatsioon - peaajus piklikus ajus hingamiskeskus reageerib veres sisalduvale hapniku hulgale närvid jõuavad kopsudesse ja kiirendavad alveoolide kokkutõmbumist hingeldamine.
saadetakse läbi riideesemes oleva mikroprotsessori kannatanu telefoni signaal, mis idee järgi peaks panema telefoni hädaabisse helistama. Tark riietus oleks tulevikus väga kasulik meditsiinivaldkonnas, kuna arstidel oleks lihtne jälgida patsientide hetkeseisundit ja sümptomite järgi välja selgitada, mis haigusega tegemist on. Sellised riided võiksid ka militaarvaldkonnas palju kasulikumad olla, kui lihtsalt südametöö jälgimine. Tänu mikroprotsessoritele, oleks võimalik muuta sõduri riiete kaitsemaskeeringu värvust erinevas keskkonnas. Mikroprotsessorid võiksid töötada ka soojageneraatoritena ning see tähendaks, et sõduril ei oleks vaja kanda kaasas nii palju lisariideid.[5] (Foto 4. ,,Targa särgi" ehitus Lift Liftides olevate mikroprotsessorite tööülesanneteks on uste õigeaegse avanemise ja sulgumise kontrollimine
Maapinnal seevastu on nad aeglased ja kaitsetud. Kilpkonnad on ka head sukeldujad. Siinkohal on oluline mainida et merikilpkonnad hingavad kopsudega nagu kõik ülejäänud roomajad. Paljud kohastumised võimaldavad vee all ilma hingamata olla tunde. Esiteks on nad ektotermsed. See tähendab, et nende kehatemperatuur sõltub väliskeskonnast ja nad ei pea energiat kulutama keha soojuse hoidmseks, seda saab kasutada lihastööks. Roheline merikilpkonn võib vee all olla kuni viis tundi. Südametöö aeglustatakse, vahel isegi 9 minutilise vahega löökide vahel, et energiat kokku hoida. Pikematel sukeldumistel veri liigub vähemtähtsamatest elunditest südamesse, ajju ja kesknärvisüsteemi, et säilitada normaalne elutalitlus. Must merikilpkonn kaevab ennast liiva sisse või mutta ja jääb tegevusetuks novembrist märtsini. http://www.seaworld.org/animal-info/info-books/sea-turtle/adaptations.htm Ohustatus
· Energia hoidmiseks · Aju püsiv termoregulatsioon · Närvirakkude detoksifikatsioon · Kudede taastamiseks · Unustamise vähendamiseks · Geneetiliselt programmeeritud käitumismustrite säilitamiseks · Hiljuti õpitud materjali kinnistumiseks · Uni aitab unustada ebasoovitavad mälestused 1. Staadium 5 % uneajast (kestvus-mõni minut) · Ärkveloleks läheb üle uinumiseks · Uni veel pinnapealne · Südametöö ja hingamine aeglustub · Lihased lõdvestuvad kukkumise tunne · Võivad esineda ka nägemis- ja kuulmis-hallutsinatsioonid 2. Staadium 50% uneajast (kestvus-20 min) · Väga madal lihastoonus · Kehatemperatuuri väike langus · Võimalik unesrääkimine 3. Staadium 20% uneajast (kestvus- 100 min) · Inimene vajub veelgi sügavamale unne
ESM A A BI MIS ON ESMAABI? • VIGASTATULE VÕI HAIGELE ÕNNETUSKOHAL OSUTATAV VÄLTIMATU ABI • SELLEGA PÜÜTAKSE TAKISTADA PATSIENDI SEISUNDI HALVENEMIST SENI, KUNI SAABUB LISAABI • SINU TEGUTSEMINE ESIMESEL 5 MINUTIL PÄRAST ÕNNETUST OTSUSTAB KANNATANU SAATUSE! ESMAABI PÕHIMÕTTED • ENNE MÕTLE, SIIS TEGUTSE! • SÄILITA RAHU! • OLE TÄHELEPANELIK, HINDA OLUKORDA • HINDA OHUTUST EHINDA OHUTUST ENDALE, KANNATANULE JA JUURESOLIJATELE • TÕSISEMATEL JUHTUDEL HELISTA 112 • ÄRA JÄTA ABIVAJAJAT TÄHELEPANUTA • VAJADUSEL ALUSTA ELUSTAMISEGA ESMAABI VEREJOOKSU KORRAL • KASUTA KAITSEVAHENDEID • VÄLDI VEREGA KOKKUPUUDET • KONTROLLI ELULISI NÄITAJAID • PANE KANNATANU LAMAMA • SUURE VEREJOOKSU KORRAL TULEB VEREJOOKS KIIRESTI PEATADA. SURUDES HAAVALE • KAITSE KANNATANUT KÜLMA NING VÕÕRKEHADE (MUSTUS) EEST • HOIA KANNATANU SOOJAS • HOOLITSE, ET KANNATANU EI LÄHEKS ŠOKKI • KUI VEREJOOKS ON KONTROLLI ALL, SEO HAAV KINDLALT, KUID MITTE LIIGA TUGEVALT KINNI. E...
MÄLU, ÜLDISTUSVÕIME). 62. Õppimine- Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis-võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. 63. Õppimine: harjumine, tundlikkuse teravnemine, klassikaline tingimine, operantne tingimine. 64. Inimese unikaalsuse kriteeriume-Sündimine, suremine, õppimine, areng, rääkimisoskus, mõtlemine, paljunemine. 65. Kesknärvisüsteemi ehitus-piklik aju, hingamiskeskus, südametöö keskus, peaaju, seljaaju 66. Peaaju ja selle osad-Suuraju, piklik aju, keskaju, seljaaju, tagaaju, piklik vaheaju 67. Seljaaju. eristatav närvisüsteemi osa, mis paikneb peamiselt selgrookanalis 68. Neuron- ehk närvirakk 69. Neurotransmitterid- on keemiline aine, mille abil neuron (närvirakk) edastab keemilise sünapsi kaudu närviimpulsi teisele (närvi)rakule.
Nende lihaste kokkutõmbel toimub sissehingamine, kui kopsud on õhku täis peatab hingamiskeskus signaalide saatmise hetkeks ning lihased lõdvestuvad ja toimuba väljahingamine.Hingamis regulatsioon toimub vere süsihappegaasi sisalduse alusel. Mida suurem pingutus seda suurem süsihappegaasi sisaldus veres, suureneb ka piimhappe sisaldus ja pH langeb.Hingamiskeskusest lähevad signaalid ka südame tööd kontrollivasse närvikeskusesse sedasi suureneb südametöö sagedus ja vereringe kannab rohkem hapniku organismi. 9. Veresuhkrusisaldus regulatsioon-kui glükoosi sisaldus veres muutub liiga suureks, vabaastab kõhunääre insuliini. Insuliin aktiveerib rakumembraanis trantsportvalgud, võimaldades glükoosil rakku siseneda.Aktiveerib ka rakkudes ensüüme,mis muudavad glükoosi glükogeeniks. Kui glükoos hulk muutub liiga väikseks hakkab kõhunääre sünteesima glükagooni
kehaosad. • Looteperiood(9nädal-sünd)-On olemas kõik kehaosad ja organid, ta meenutab nüüd inimest ja hakatakse nimetama looteks. 5. Teadvuse väljendusvormid (6tk) • Ärkvelolekuteadvus • Unistamine • Uni • Unenäod • Meditatsioon • Hüpnoos 6. Närviraku ehitus 7. Unefaasid ja seisundid • 1) Aeglane uni 1. kerge uni- 2 min, nähakse pilte, võib tajuda kukkumistunnet ja võpatada. 2. Uinumine- 20 min, aeglustub südametöö ja hingamine. 3.-4.Deltaune ehk sügava une staadium. 2) Üleminekuseisund- uinumisega sarnane. 3) kiire ehk paradoksaalne une seisund. REM-uni. Südame löögisagedus ja hingamisrütm on korrapäratud, käte, näo ja jalgade tõmblemine. Nähakse unenägusid. Aeglane ja kiire uni vahelduvad. Kõige olulisemad on delta- ja kiire uni. Kokku: 90- 100 min. 8. Unehäired (4tk) • Unetuse e insomnia korral on inimesel raskusi magamajäämisel, sageli
silmad, kõrvad 3. LOOTEPERIOOD 9n kuni sünnini, meenutab juba inimest 5. Teadvuse väljendusvormid (6tk) Ärkvelolekuteadvus, unistamine, uni, unenäod, hüpnoos, meditatsioon. 6. Närviraku ehitus Dendriidide kaudu saabub impulss närvirakku ja aksoni kaudu antakse see edasi teisele närvirakule. 7. Unefaasid ja seisundid; jaguneb: AEGLANE uni 4 faasi: 1. Kerge uni ~2min, kaovad alfalained, lõdvestumine 2. Uinumine ~20 min, aeglustub südametöö, hingamine 3.-4- Deltauni ~30 min, aju on aktiivne, lihaste toonus pole oluliselt muutunud, võimalik unes rääkimine, käimine KIIRE ehk REM-uni Silmamunad liiguvad kiiresti, südame löögisagedus ja hingamisrütm korratud, unenägude nägemine. Aeglane ja kiire uni vahelduvad 90-100 min tsükkel, 4-5 tsüklit öö jooksul. 8. Unehäired (4tk) Insomia, uneapnoe, narkolepsia, unes kõndimine. 9. Uimastid: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid toime ja mõju
Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Perikard- südame pauna Paremal kodas ja vatsakest vahel on –TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP Paremast süda voolab venoosne veri. Kopsuveenidest sisaldab arteriaalse veri Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul (5l.) Löögimaht-70ml Löögisagedus- 60-80(90) Tahhükardia- südametöö kiirenemine üle 100 korra minutis Bradükardia- südamefrekvent alla 60 korra minutis Pulsirõhk- 40-50 mmHg Verevalkude funktsioon (albumiinid, globuliinid): kaitse, transpordi, kandja, toitumis, onkootne rõhu tekkitaja. T –sakk- vatsakeste tekkitav lõõgastus Parema kojaga seonuvad veresooned on: ülemine ja alumine õõnesveen, mis suubuvad nimetatud kambrisse. Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile.
o oimusagar - lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Vaheaju ainevahetus, kehatemp., homöostaas, öö ja päeva rütm (hüpotalamus ja ajuripats) Keskaju lihase pingeseisundi säilitamine, juhib automaatseid liigutusi Väikeaju lihaste koostöö, tasakaal Piklikaju hingamiselundite, südametöö reguleerimine. Reflektoorsed tegevused: oksendamine, köhimine, imemine, aevastamine. X. Elektriline närviimpulss - signaal ühelt neuronilt teisele Sünaps neuronite vaheline (keemiline) ühendus, mille kaudu erutus liigub ühelt rakult teisele XI. Toime sünapsis: Valuvaigisti asub valule reageerivate neuronite sünapsis ülekandeaine asemele, pärsib erutuse ülekandmist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
