SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................2 1. inimese areng.................................................................................................................3 2. elukaare etapid...............................................................................................................4 2.1. Looteiga ja sünd......................................................................................................4 2.2. Imikuiga..................................................................................................................4 2.3. Maimikuiga......................................................................................................
Sissejuhatus Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Inimese muutused on kõige suuremad elukaare alguses ja lõpus. Elukaare alguses inimene hakkab arenema ja õppima. Elukaare lõpuosas hakkab toimuma taandareng. Kogu elutee võib joonistada kaarena. Iga inimene käib läbi kõik eluperioodid. Kõik eluperioodid moodustavad terviku. Igal eluperioodil on omad arenguülesanded ja probleemid. Inimese eluperioodid 1. Imikuiga : Esimene periood on imikuiga. See kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Selle aja jooksul harjub imik maailmaga, kuhu ta sattunud on. Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Et laps
Inimese arenguetapid Looteetapp Sünd ja varane areng. Sünni ja järgmisse etappi ülemineku vahele jääb väga tähtis periood, mille märksõnadeks on: maailma avanemine, välise tajumine, keha tajumine, liikumine (1 eluaasta lõpp), kõne õppimine ja keeleline areng (1-2 a.), individualiseerumine ja mina teke (2-3 a.) Selle eluetapi märksõnadeks on: sotsialiseerumine, südametunnistuse aluse teke, Mudilase etapp (3-7 a
seda, kui kõrgelt inimene hindab oma väärtust ja tähtsust. Selles referaadis käsitlen teemasid, kuidas tekib enesehinnang, millest see langeb ning mil viisil seda tõsta. Enesehinnangu juured Alguse inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega - ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enesele äratundmise loomisega - "Kes ma olen, millised on minu oskused, anded? Milline ma olen - kas soovitud, vajatud, armastatud või vastupidi?". Suhete põhjal vanematega, mõjutatuna vanemate käitumisest, hoiakutest ja tunnetest, mida lapsele väljendatakse, hakkab lapsel ajapikku tekkima ka mingisugune suhe enese isikusse. Loomulikult ei oska pisipõnn või ka 6-7 aastane veel selgelt sõnadesse panna, kui madal või kõrge enesehinnang tal on või kui austusväärne inimene ta on või ei ole
õpilase kohta. Paraku jäävad paljud andekad lapsed sellise lähenemisega üldse märkamata. Hinnanguliselt arvatakse, et koolisüsteemis jäävad märkamata või võimetekohaselt arendamata pea pooled andekatest lastest, kuna õpetaja jõud ja aeg kuluvad peamiselt nõrgemate õpilaste järeleaitamisele ning just andekad jäävad pahatihti tähelepanuta (Sepp 2010: 5) Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud või käitumisprobleemidega laste hulgas on kindlasti palju niisuguseid, kelle annet pole kas õigel ajal märgatud või selle arenguks soodsaid tingimusi loodud. Juba eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel maailma esimese ulatuslikuma andekate uuringu teinud Lewis Terman osutas faktile, et koolist väljalangejate hulgast umbes kolmandik olid heade vaimsete võimetega õpilased. Andekad alasooritajad ja väljakukkujad on nüüdse haridussüsteemi tõsisemaid probleeme. Tihti saab andekate arenguks parimate tingimuste loomisel takistuseks
Varsti hakkasin huvi tundma klaverimängu vastu. Minu peamiseks mõjutajaks oli minu täditütar, kes samal ajal muusikakoolis käis. Ma nägin, kuidas ta mängis, ja loomulikult tahtsin ka pillimängu õppida. Varsti pandigi mind muusikakooli klaveri erialale. Peagi olin võimeline koos täditütrega pereringis jäätiseraha eest kontserte andma. Nüüdseks olen lastemuusikakooli edukalt lõpetanud. Nagu näite põhjal selgub, avastati minu anded küllalt vara selleks, et oleks aega neid arendada. Kindlasti on olnud aga juhtumeid, kus lapse anded on jäänud märkamatuks või arendamata. Põhjusi võib olla vähemalt kaks. Esiteks, kui on küll avastatud anne, kuid pole võimalusi selle edasiseks arendamiseks rahapuuduse tõttu. Teiseks, kuigi seda juhtub harva, ei soovi inimene ise oma annet arendada, kuna see talle mingil põhjusel ei meeldi. Nii mõnegi lapse elus on olnud momente, kus vanemad on talle avaldanud survet oma
Andekad ja erivõimelised kui meie ühiskonna alustala nii võivad paljud meist arvata. Milline oleks olnud maailm, kui ei oleks olnud da Vinci't, Einstein'i, Mozart'it jt, kes andsid oma loominguga suure panuse ühiskonna arengule. Olen kindel, et ka praegu kasvab kodudes pisikesi geeniusi, kes suureks saades muudavad meie aru saamist maailmast, kuid selleks et see kõik nii läheks, tuleb neid nende kasvamise teel toetada ja suunata, sest muidu võivad nende anded kaotsi minna. Siin kohal ongi suur roll (eri)pedagoogidel, kes lapsega pea 25% tema elust kokku puutuvad, seda enam et praeguseks suunaks on pigem see et kool kasvatab/õpetab last, vanemad naudivad tulemusi või siis vastupidi, süüdistavad kõiges kooli ning õpetajaid. Kõige suuremaks väljakutseks pean motivatsiooni leidmist ja säilitamist, seda eelkõige andekatel lastel kuid samuti (eri)pedagoogidel endil, kuna andekad lapsed nõuavad oma kõrge
füsioloogilisi süsteeme, mis pole sellisteks eesmärkideks ette nähtud. Nii ka meie, valides vale ala, tegelikult purustame end. Kui tegeleme millegagi, mida armastame, siis kaotame ajataju. Selleks, et endale selline tegevusala leida, on kõige parem toetuda meile looduse poolt antud annetele. Need on olemas igaühel, kuid mitte kõik ei oska neid ära tunda. Kui miski on meile lihtne, me ei pea selle nimel pingutama, siis selles seisnebki meie loomulik anne. Anded võivad olla väga erinevad. Võib olla õnnestuvad hästi arvutused või laulude kirjutamine, tantsimine või joonistamine, kokandus või sortlikud harjutused, võib-olla on teil inimesetundmise anne või olete loomupäraselt helde. Oluline, et ande järgimine oleks meie hingele soodne, tekitaks õnnetunde ja me tunnetaksime oma individuaalsust. Väga sageli inimesed nurisevad selle üle, et nad on olukordade ohvrid ning süüdistavad
, kuid sealjuures on vaadeldav pidev üleminekute jada mingite minimaalsete ja maksimaalsete seisundite vahel. Seda nimetakse normaalseks muutlikuseks. II EKSOGEENSED- VÄLISTEGURID 1. Miljoo-stihilised mõjutused 2. Kasvatus-sihipärane mõjutamine III INIMESE ENESEKASVATUS E. SISEMINE AKTIIVSUS Mõjuteguriteks on: a. ajastu, ühiskondlikud normid b. kultuurikontekst c. tehnika areng d. tervis IGA INIMESE ELUKAAR ON AINULAADNE, INDIVIDUAALNE! Iga elukaare juurde võivad kuuluda kriisid. KRIIS on arengus esinev loomulik tugev tundlikkusperiood, mille läbimine loob võimaluse uue sünniks. Kriis ei pea alati kaasa tooma elutraagikat. Samas läbi valu me küpseme. Iga inimene kogeb kriisi, kui satub endale tähtsasse olukorda ja tal pole valmis tegevusmudeleid. Osa kriisidest käib elu normaalse kulgemise juurde. Sellised on ka psühholoogilise küpsemise kriisiperioodid.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Annika Mõisnik T11K ISIKSUSEKUJUNEMINE JA SOTSIALISEERUMINE Referaat Juhendaja: Kiis Mare Tallinn 2008 1 SISUKORD 1. Sisukord.............................................................. 2 2. Sissejuhatus ....................................................... 3 3. Inimvajadused .................................................... 4 4. Isiksusekujunemine lapse ja noorukieas ............ 5 5. Tundeelu areng Eriksoni järgi ............................ 5 6. Küpse inimese käsitlused ................................... 7 7. Sotsialiseerumine ............................................... 8 8. Sotsialiseerimise agendid ................................... 8 9. Kokkuvõte ......................................................... 11 10. Kasutatud kirjandus ........................
Suhtumine lastesse läbi aegade - sotsiaalne konstrukt, mis on välja kujunenud koos inimeste arenguga. Lapsed toovad edu kui neid hukata - neid söödi pärast sündi, maeti elavalt liiva alla. Antiikajal hakati kontrollima/uurima perekonna planeerimist. Laste suremus oli kõrge (1/3) - lapse surma järgselt polnud tseremooniat. Puudus mõiste lapsepõlv. Lapsepõlve kategooria sündis tänu meditsiinile 19.sajandil. Hakkas looma teadmus, et on vaja rääkida arengust läbi elukaare. Lapsepõlve seletus muutub ajas aga jääb, et see on sotsiaalne konstrukt. On olemas bioloogiline alus aga sellele pole antud tähendust. Teadus võtab võrdsena nii imikut kui ka täiskasvanud inimest. Kujunemislugu: algusaastad 1859-1914 Charles Darwin - kirjutab oma poja arengust, avaldub 1897,(eriline mängulust, väljendusvõime) - tekitas palju diskussioone. Arengu all tuleb mõista pidevat
5) võimekust tegeleda kujutava või näitekunstiga 6) psühhomotoorset võimekust. Igapäevases kõnepruugis võime kohata mõiste andekus kaht vägagi erinevat käsitlust. Ühel juhul mõistetakse selle all midagi äärmiselt ebatavalist, väga harva esinevat, mida tuleb otsida kui kullatera. Teisel juhul ei peeta aga andekust eriliseks harulduseks, vaid üsna tihti esinevaks nähtuseks, mille määr on isikuti erinev; ühtlasi peetakse silmas iseäranis seda, et lastel ilmnevad anded paljudel aladel üks on andekas ühel, teine teisel alal. Eristatakse andekuse erinevaid tasemeid, st. kas on tegemist eriti silmapaistva andekusega või tavalisest üksnes mõnevõrra suurema võimekusega. Silmapaistva andekuse korral kasutatakse mõistet üliandekas, inglise keeles high ability, saksa keeles Hochbegabung. Geniaalsuse mõistet on peetud andekuse kõrgeimaks astmeks. Mõne autori arvates on see lihtsalt intelligentsuse eriti kõrge tase, mida mõõdetakse vastavate testidega
Paraku jäävad paljud andekad lapsed sellise lähenemisega üldse märkamata. Hinnanguliselt arvatakse, et koolisüsteemis jäävad märkamata või võimetekohaselt arendamata pea pooled andekatest lastest, kuna õpetaja jõud ja aeg kuluvad peamiselt nõr- gemate õpilaste järjele aitamisele ning just andekad jäävad pahatihti tähele- panuta. Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud või käitumisprobleemi- dega laste hulgas on kindlasti palju niisuguseid, kelle annet pole kas õigel ajal märgatud või selle arenguks soodsaid tingimusi loodud. Juba eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel maailma esimese ulatuslikuma andeka- te uuringu teinud Lewis Terman osutas faktile, et koolist väljalangejate hulgast umbes kolmandik olid heade vaimsete võimetega õpilased. Ande- kad alasooritajad ja väljakukkujad on nüüdse haridussüsteemi tõsisemaid probleeme. Tihti saab andekate arenguks parimate tingimuste loomisel
olla väike kool, nagu tihtipeale arvatakse. Aga kas meie praegune kool suudab Tõenäoliselt on just heas (!) suures õpilaste individuaalseidki andeid piisavalt koolis kirju seltskond ja aktiivne tegevus avastada ja neile arenguks soodsaid paljudel aladel, olgu selleks tingimusi luua? Võib küsida ka teisiti: sport, teadus, luule, näitemäng, rahvatants, missugused anded meie kooli huvitavad bänd või mis iganes, ning hinnatakse ja missugused ei huvita? Mida mis tahes saavutusi mis tahes teame näiteks õpilaste tantsu- ja luuleandest, tegevusalal, analüüsitakse ja tunnustatakse filosofeerimise või organiseerimise neid. On loodud parimad tingimused andest, koostöövõimest, huumorimeelest? selleks, et lapsed saaksid ,,lahti minna", Või empaatiavõimest ja altruismist?
Lapseea jooksul toimub õppimine ja ümbritsevast saadava informatsiooni töötlemise protsess kiiremini, esemete ja olukordade üldistamise ehkabstraheerimise võime omandatakse aga lõplikult alles noore täiskasvanu eas. Taju ja teadvuse arengu seisukohalt on ääretult tähtis lapse võimalus kogeda uusi asju ning õppida nendest oma järelduste alusel. Jean Piaget’, Šveitsi filosoofi ja psühholoogi järgi on lapse taju ja teadvuse arengus neli etappi. Tema seisukohti on küll hiljem modifitseeritud ja üritatud ümber lükata, kuid põhiliselt eristavad spetsialistid lapse arengus järgmisi etappe. 1. etapp kestab lapse sünnimomendist kuni 2-aastaseks saamiseni. Sel ajal ilmneb lapse oma vaimsete võimete areng kehalise tegevuse. Ta kasutab ka piiratud hulgal sümbolite abil suhtlemist, kõnelist suhtlust loevad spetsialistid samuti üheks kokkulepitud sümbolite süsteemi abil suhtlemiseks
Viib kokku värvide nimetused. Värvivarjundeid tunneb 6.eluaastaks. Taju. Värvi ja vormi suhted. Hakkavad vormi abstrahheerima. Kompimise teel tunneb esemeid nende iseloomulike tunnuste järgi. Ruumitaju- tunnetavad kaugust, kõrgust. Ei taju ruumiliste suhete loogikat Ajataju- on lapsele raske, sest aeg on voolav mõiste. Ei ole spetsiaalset analüsaatorit. Ei oska aega hinnata. Oleviku teadmine olemas, mineviku tunne ähmane. Suur tähtsus vaatlusvõime arendamisel. Stern- pildi tajumisel 3 etappi. 1. loetlemise staadium 2. kirjeldamise staadium 3. mõistmise staadium Taju arenemises eriti oluline, et omandaks sensoorsete etalonide süsteemi (spektri värvid, geomeetrilised kujundid, muusikalised helid). Tähelepanu. Püsivus kasvab: Mälu. o Maht suureneb kuni 4 objektini o Võib rääkida ja kuulata o Mälu kindlus eredate muljete puhul piltlik-kujundiline
..................................55 Humanistlik perspektiiv...........................................................................................60 Maslow`i vajaduste hierarhia (astmestik).............................................................60 Bühleri 5 enesesuunamise faasi............................................................................61 ELUTEE...............................................................................................63 Soomlaste elutee (-kaare) etapid..........................................................................67 Elutee (-kaare) uurijad..........................................................................................68 LAPSEOOTAMISE AEG.........................................................................69 Rasedusaegne ema/isa areng................................................................................70 Sünnituskogemus...........................................................
Tänapäeva sotsoloogid räägivad meile, et isegi kõige intovertsemad inimesed mõjutavad keskmise eluea jooksul kümmet thandet teist inimest. Pärandus on midagi, mille sa jätad oma laste jaoks, ning pärand on see mille sa jätad nende sisse. Me õpetame, mida me teame, aga taastodame seda, mis me ise oleme.Meie eesmärk ei ole kloonida iseend vaid tuua esile juhiandeid, mis meie lastes peidus on. Te mõjutate lapsi poitiivselt, kui aitate teha neil kuut asja: End mõista Arendada oma annet Leida oma kirg Väärtustada inimesi Õppida sihikindlust Püüelda täiuslikkuse poole. Teie ülesaane ei ole last sundida rolli, milleks ta sobilik ei ole, vaid aidata tal maksimaalselt rakendada oma potensiaali. Milleeniumi põlkon ja posmodernistlik maailm. Milleeniumi lapsed kasvavad ülesse maailmas, mis on täiesti erinev sellest, mida meie tundsime. Aastaks 2025 on veerand maailmarahvastikust sündinud vahemikus1982-2002. Nad on alati elanud kiirete muutuste ajastul
eneseväljendusoskus. Need oskused ja võimed on enamasti inimesele geneetiliselt kaasa antud. Neid saab küll arendada, aga päris muusikut ikka igaühest ei saa. Meie sees olevaid oskusi asju, mida me teeme teistest paremini, on tegelikult Jumala poolt kaasa antud võimalused. Inimese töö on, aga ära tabada see, millega looja teda õnnistanud on. Tihti, aga jäetakse enda sees olevad võimalused kasutamata. Üritatakse olla keegi teine ja nii lähevadki elamiseks kaasa antud anded kaduma. Ka mina õppisin kuus aastat klarnetit, kuigi ma pole üldse musikaalne. Olgugi, et harjutasin teistest rohkem jäin ma konkursitel alla. Teistel muusikakooli kaaslastel tuli see asi loomulikult, kuna neil oli selleks annet minul, aga mitte. Samas orkestrilaagrites leidsin mina alati esimesena tuttavaid ja sõpru, kuna ma oskasin inimestega paremini suhelda. Nüüd tegutsen mitmetes noorteorganisatsioonides klarneti asemel ja seal läheb mu suhtlusoskust väga vaja.
Individuaalsed erinevused: suuruses, füüsilises küpsuses, emotsionaalsuses, temperamendijoontes, soolised erinevused. Ka kultuurilised erinevused lapse kasvatamise viisides ja arengus. Kultuurierinevused > oluline, et laps on iseseisev või, et oleks teiste inimestega seotud (kogukondlik, perekonnakesksus). Erinevates kultuurides rõhutatakse erinevaid pooli. Seega, kas sotsialisatsiooni eesmärgiks on rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus 3 ja eneseteostus. On kultuure, kus soodustatakse rohkem füüsilist arengut kui mänguasjadega mängimist. 2.Vastsündinu Sünnieelne areng jaotatakse: (1) germinaalstaadium (viljastumisest kümnenda päevani); (2) embrüonaalne staadium (10ndast päevast 8nda rasedusnädalani); (3) looteline staadium (8ndast nädalast sünnini). Ajaline laps on see, kes sünnib 37.- 42. rasedusnädalal. Ajaline laps peaks kaaluma umbes
enesekesksed (5). Enesehinnang koosneb: 1) hinnang sellele, mis ma teen, kuidas käitun; 2) hinnang sellele, kes/mis ma olen; 3) kuidas ma end väärtustan– minu eneseaustus (4). Põhja inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate jooksul vanematega. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enese äratundmise loomisega– „Kes ma olen, millised on minu oskused ja anded? Milline ma olen– kas soovitud, armastatud, vajatud või vastupidi?“ Suhete põhjal vanematega, mõjutatatuna vanemate käitumisest, hoiakust ja tunnetest, mida lapsele väljendatakse, hakkab lapsel ajapikku tekkima mingisugune suhe enese isikusse. Loomulikult ei oska pisipõnn veel selgelt sõnadesse panna, kui madal või kõrge enesehinnang tal on või ei ole. Enese selgem teadvutamine leiab aset siis, kui isiksus on juba teatud vaimse küpsuse
Oled nende usalduse ära(77) teeninud. Usaldusväärsena mõjumise saladus on olla usalduse vääriline. Visioon peab olema ka kokkulangev töötajatega ehk nende huvide ja südametega. Pead neile näitama, et aidates sultulevikusihte saavutada, jõuavad nad ühtlasi ka omaenda tulevikusihtideni. Nad näevad et hoolid nende lootustest ja unistustest ning siis tuleb ka usaldus sinu vastu. Aga usaldusele eelneb ausus, siirus on inimestele juba kaugele tunda. Vabastamine-juht peab olema inimlike annete vallapäästja, mitte piiraja.Ta peab andma võimalikult raskeid ülesandeid, et inimesed saaksid töö kaudu areneda.Kui inimesed tunnevad end suurepäraselt, annavad nad ka suurepäraseid tulemusi. Kurb tõde on,et inimestel pole aimugi, kui talendikad ja võimekad nad on. Nad pole kunagi leidnud aega, et heita pilk endasse ja avastada, kes nad tegelikult on. Inimese jumalikkus on peidetud inimese enda sisse.Sinna ei taipa ta kunagi vaadata.81.:)
Lisandub uurimissuunana veel üks pöördumatu protsess, fülogenees liigi põlvnemiskäik ehk liigi evolutsiooniline käsitlus; elundkonna või üksikolendi evolutsiooniline areng. Arengubioloogia uurimisvaldkond on ontogeneesi ja fülogeneesi suhe. Areng on looduslik nähtus, mis peegeldab erinevaid indiviidiga aset leidvaid muutuseid alates munaraku viljastumisest kuni surmani. Need muutused on korrapärased ja kindlate tunnustega. Muutustel on 4 etappi, ontogeneesi järgud: 1. Looteline areng 2. Lootejärgne areng - sünnist suguküpsuseni 3. Suguküpsuse saavutamisest kuni paljunemisvõimelisuse saavutamiseni (sh. sotsiaalsed kohustused, mitte vaid bioloogilised) 4. Paljunemisvõime kadumisest surmani Ontogeneesi kategoriseerimine põhineb bioloogilistel etappidel. Areng ja selle tempo on erinev. Arengufaktorid: biloogilised tegurid, keskkondlikud tegurid, sihipärane sekkumine kasvatusse, enesearendamine.
3. Õel, teeb teistele liiga, ei suuda oma emotsioone adekvaatselt väljendada, tundeid vaos hoida. Pikem murdeiga hilisem tööliminek, majanduslik sõltumatus, saadakse lapsi, iseseisvalt elama Täisea kriteeriumid: varem mingid välised elusündmused: abiellumine, kooli lõpetamine, tööleminek jm. Nüüd sisemised individualistlikud omadused, mis tekivad järkjärgult: võimeline oma tegude eest vastutama, iseseisvalt otsuseid tegema, majanduslik iseseisvus. Kognitiivne areng Piaget' formaalsetes operatsioonides mõtlemise periood, Mõtlemisest mõtlemise ehk reflektiivse mõtlemise ehk metamõtlemise võime, Abstraheerimise võime, Kognitiivne areng ei vasta sageli emotsionaalsele arengule. Emotsionaalne areng - Ajutised probleemid madala enesehinnangu, ärevuse, depressiivsusega, Oluline eristada kliinilisest depressioonist; depressioonide sagedus suureneb, eriti tüdrukutel. Soolised erinevused ilmnema 13-15 eluaastal, suurenevad kuni 16-19 a
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut MONTESSORI PEDAGOOGIKA - KASVATAMISEST JA FILOSOOFIAST Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 MARIA MONTESSORI ELUST ............................................................................................... 4 MARIA MONTESSORI PEDAGOOGILISE LÄHENEMISE FILOSOOFIA ........................ 9 MONTESSORI METOODIKA ............................................................................................... 12 1.1. Lugema-õppimine Montessori meetodi järgi ................................................................ 14 1.2. Kirjutma-õppimine Montessori meetodi järgi ............................................................... 14 1.3. Arvutama-õppimine Montessori meetodi järgi ................................................
J. M. Baldwin- 1861-1934- Piaget mõjutaJa. PeetaKse üheks olulisemaks kaasaegse arengupsühholoogia alusepanijaks. Oli ka I teadusliku psühholoogiaajakirja rajaja. 1903-1908- Andis välja oma kolmeköitelise sarja ,,Geneetiline loogika". See käsitleb lapse mõtlemise arengut. Nende raamatutega pani ta aluse lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale. Ta arvas et areng toimub läbi järjestikuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ja loogilise mõtlemise omamiseni. Ta oletas et liikumine läbi erinevate arengustaadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadavast tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Pärit on ka arengu mehhanismid. Assimilatsioon- sarnastumine. Siin räägitakse keskkonna mõjust organismile. Akommodatsioon- kohastumine. Räägime paindlikust muutumisest. Arnold Gesell 1880-1961- Stanley Hall'i õpilane
areneb. 32. Millega seostub inimese sotsiaalne areng? Hõlmab suhteid iseenda, teiste inimestega ja ümbritseva maailmaga. Toimub kogu elu vältel. Seda mõjutavad teised inimesed ja ühiskond oma väärtustega 33. Kui kaua kestab inimese areng? Arengu uurimisega tegelevat psühholoogia haru nimetatakse arengupsühholoogiaks ning see tegeleb arengu uurimisega viljastumishetkest surmani. Seega käsitleb arengupsühholoogia inimese arengut kogu elukaare jooksul. 34. Mida käsitleb psühhosotsiaalse arengu teooria? Eriksoni teooria kirjeldab arengut läbi kogu elukaare. Ta rõhutab inimeste aktiivset rolli oma psühhosotsiaalse arengu kujundamisel: inimene püüab aru saada, organiseerida ja integreerida oma igapäevaseid kogemusi. 35. Miks on oluline eelnev arengustaadium edukalt läbida? Isiksuse areng toimub siis, kui indiviid läbib edukalt oma psühhosotsiaalse kriisi, murdepunkti.
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst
Liiga vähene kontroll -> laps seab ise piirid (muutub nõudlikuks ja dominantseks). Häbi tuleneb teiste survest. Identiteedi välja arenemine. Konflikti lahendaja ema, ise pere. 3. Initsiatiiv või süü 3 kuni 6 aastat Lapse püüdlus vs süü hirm. Mina olen käitunud mitte soovitatavalt. Kui vanemate reageering on positiivne -> initsiatiiv. Kui vanemate reageering on negatiivne -> süü. Valdavalt peaks olema positiivne reageering iseseisvus püüetele. Kui tagajärg on halvustamine- kasvab süütunne, sõltuvus. Hindavad oma võimeid üle ja seetõttu on see eriti tindlik vanus, hindavad üle, tahavad katsetada ja proovida ja samas on suur õnnestumise ja altruismi soov. Konflikt lapse püüdluste vahel alustada toiminguid iseseisvunult ja süütunde vahel teiselt poolt, mis tuleneb sellise käitumise mittesoovitud ja ootamatud tagajärjede poolt. Kui vanemad reageerivad
Selline ülim ja pidev entusiasm kogemuste omandamiseks on ka ilmselt põhjuseks, miks loovatele isikutele omistatakse sageli teatud lapselikkust või nähakse nende käitumist lapsemeelsena. Haridussüsteemi suurimaks puuduseks peetakse vähest tähelepanu loovuse arendamisele. Looming ei saa tekkida tühjale kohale, selle avaldumiseks on vaja teadmisi ja erioskusi ning oskust oma tegevust planeerida ning arengut hinnata. Motivatsioon Isikud, kes on juba koolipõlves ilmutanud annet oma tõelise huvi valdkondades, jäävad enamasti selle ala juurde ja on valmis ennast selles veelgi arendama. Pintrich ja Schunk (1996) defineerivad motivatsiooni kui protsessi, mis kutsub esile ja hoiab alal eesmärgistatud tegevust. Inimesel on loomupärane seesmine vajadus tunda end kompetentsena ja kalduvus oma elu esimesest päevast alates harjutada ja arendada uusi oskusi. Saavutusmotivatsiooni teoreetikud
Watsoni teene on see, et ta muutis psühholoogia eesmärki, mis siiani oli olnud valdavalt kirjeldada. Muutus rohkem ennustamiseks ja kontrollimiseks. Ükski võime ega isiksuse omadus ei ole kaasasündinud. Arenevat last peeti hästi vormitavaks ja vastuvõtlikuks. Tema vaated peegeldasid ka tolle aja Ameerikale omast optimismi ja teisalt äärmuslikku usku inimese plastilisusse. Küpsemisteooria räägib sellest, et enne peab olema küpsemine ja alles siis saab hakata vastavasse etappi sobivaid asju õpetama. Kogemuse omandamiseks on vaja küpseda. Õppimisteoorias on harjumuse tekitamine (näiteks potilkäimise treenimine). Harjutamine, treenimine, kordamine. Küpsust hinnati igasugu erinevate motoorsete ja kognitiivsete võimete järgi. Järgmine tüüp: B.F. Skinner (1904-1990). Operantne käitumine, ehk siis käitumist mõjutab tagajärg. Tingimise mehhanismid (ehk sarrustus). Inglise keeles "reinforcement". Biheivorismi osa kokkuvõte
Sotsiaalne kuuluvus ja armastus – umbes 50% (suhtlemine, rahuldava sotsiaalsr staatuse ja lähisuhete vajadus) 6 Eneseaustus – umbes 40% (soov veenduda oma kompetentsuses ja püüd pälvida teistelt tunnustust) Eneseaktualiseerimine – umbes 10% Rahuldamata vajadused panevad tegutsema, krooniliselt alarahuldatud tarbed tekitavad psüühilisi häireid. Eneseaktualiseerimine Eneseaktualiseerimine on inimese annete, võimete, potentsiaalide täielik kasutuselevõtt. Igaühes meist leidub suurel hulgal uinunud võimeid ja väljaarendamist ootavaid kompetentse.Maslow´ järgi võib end aktualiseerivaks arvata kõige rohkem 1 % rahvastikust. Arengut kindlustav käitumine Maslow vaadete kulminatsiooniks võiks pidada nende konkreetsete käitumisviiside kirjeldamist, mis viivad eneseaktualiseerimisele. 1. Keskendumine 2. Teadlik valik areneda ja kasvada 3. Enesetunnetus. 4. Ausus 5. Järelekaalumine
Muidugi võib läheneda ka teadlasena, mingit konkreetsemat valdkonda uurides ja seeläbi teatud järeldusteni jõuda. Reinkarnatsiooni poolt ja vastu Poolt võiksid olla järgmised argumendid: 1) Kogu elu on tsükliline, aastaajad, eluperioodid. 2) Mitmed juhtumiuuringud kinnitavad, et mõned inimesed mäletavad teiste inimeste eludetaile ja tunnevad tugevat sidet endi isikuga eelmistest kehastustest. 3) Jumal on õiglane, nii toimib karma seadus. Kaasasündinud anded on eelmise elu töö vili. Laps ei sünni täiesti puhta lehena, tal on sünnist alates oma iseloom. 4) Elu maa peal on meie-taolistele olenditele parim kasvukeskkond. Vastu: 1) Reeglina me ei mäleta tavaliselt eelmistest eludest midagi. 2) Kui me ei mäleta oma eelmise elu õppetunde, mis sellest siis meil kasu on? Igas elus tehakse uusi vigu ja kuidas me üldse jõuame kõike kunagi parandada? Selline õpetus võib viia meeleheitele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
