Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inglismaa, uurimistöö". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suurbritannia, soti, üleujutus, loch, sotimaa, maavärin, torm, thames, hoovus, ness, pinnamood, merelise, tornaado, devon�ed, wales, kanal, firth, mandrijää, turism, muutlik, manche, maastik, nevis, lahed, clyde, majandustegevusele, esindatud, golfi, koguni, 4700, kliimaga, suuremates, 1580, bristol, tsunami, laviin, veerohked, veevarud, voolavadSuur Britannia koosneb kolmest ajaloolis-geograafilisest osast : Inglismaa, Sotimaa ja Wales. Kultuurselt moodustavad nad ühe regiooni ja ka väga sarnane on nende rahvamuusika.Inglise keel on maailmas kõige levinuim keel. 17. Sajandil rändasid Suurbritanniast välja paljudesse kohtadesse, kus nüüd kõneletakse Inglise keelt, rändajad võdsid ka oma kultuuri-, sealhulgas ka muusikatraditsioonid. Sellepärast on Suur Britannia mõjutanud mitmete eri piirkondade muusikat. Nii Inglise kui ka Soti rahvalaulud on tihti jutustava sisuga. Palju on ka tantsulaule ja ka mereteemalisi laule. Rahvapillidest on eriti tuntud torupill, kelti harf ja feydl. Suur Britannia tuntuimad heliloojad on Henry Purcell, Georg Friedrick Händel. Maailma popmuusikat mõjutasin 1960-ndatel aastatel Briti rock-ansamblid, kellest kuulsaim oli The Beatles. Greograafiline asend Briti Ühendatud Kuningriik koosneb Inglismaast, Sotimaast, Wales'ist ja Põhja-Iirimaast.
.......................6 RAHVASTIK...................................................................................................................... 6 Rahvaarvu muutused:.......................................................................................................8 RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS......................................................9 LINNASTUMINE............................................................................................................. 13 Suurbritannia suurimad linnad:......................................................................................13 ENERGIAMAJANDUS.................................................................................................... 15 Looduses leiduvad (taastumatud) energiavarad:............................................................15 Tuumaelektrijaamad:..................................................................................................... 16
..................................................................................lk 9 Kaart...............................................................................................................................lk 10 2 ÜLDANDMED Pindala: 244 820 km² Rahvaarv: 59 778 002 Pealinn: London Keeled: inglise ja kõmri Rahaühik: naelsterling LOODUSOLUD Suurbritannia asub Lääne-Euroopas. Teda piirab idast Atlandi hoovus, põhjast Põhjameri ja lõunarannikul eraldab seda Prantsusmaast Inglise kanal La Manche, mille alt kulgeb tunnel. Mägiseid alasid on Põhja-Sotis , Wales'is ja Põhja-Inglismaal. Enamik reljeefist moodustavadki konarlike külgedega madalad mäed. Kõrgeim mägi on Ben Nevis (1343 meetrit). Üldiselt aga on Suurbritannia maastik vahelduv ja loodusesõber võib sealt enda jaoks kõike leida Rannikut liigestavad rohked lahed: Bristoli, Cardigandi, Solway Firthi, Firth of Clyde'i,
järved ja jõed, kõrgemad mäed, pealinnad, nende ajalugu, loodus ja maavarad mis tööstused seal on, nende keele ja rahvastiku kohta, põllumajanduse ja hariduse kohta. Näiteks seda kui vanalt minnakse seal kooli. Ma üritangi enda töös seda teda saada. Millest Koosneb Inglise Ühendkuningriik? Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (ka:Ühendkuningriik) on riik, mis koosneb Inglismaast, Sotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast. Ta asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euroopa mandri looderanniku lähedal. Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Suurbritannia koosseisu kuulub ka Gibraltari väin põhjaosas auv maaüksus Gibraltar. Suurbritannia jaguneb territoriaalselt 98 krahvkonnaks ja 84 linnakrahvkonnaks. Inglismaa ja Wales jagunevad 47 krahvkonnaks ja 6 linnakrahvkonnaks. Sotimaa koosneb 11 religioonist. Suurbritannia on riik Lääne- Euroopas, territooriumi
Suurbritannia Jarmo Vaik 9. Klass Harmi Põhikool. Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus Suurbritanniasse 13. Valitsus 3. Sümboolika 14. Turism 4. Rahvastik 4.1 Rahvused 15. Tuntumad linnad 4.2 Religioonid 5. Geograafiline asend 16. Piirkonnad 6. Maastik 16.1 Inglismaa 7. Veekogud 16.2 Sotimaa 8. Mäed/mäestikud 9. Saared 16.3 Wales 10. Kliima 16.4 PõhjaIirimaa 11. Kliima 11. Majandus 17. Kasutatud 11.1 Tööstus Kirjandus 11.2 Põllumajandus/Kalandus 11.3 Energeetika Suurbritannia Ametlik nimi: Suurbritannia ja PõhjaIirimaa ühendkuningriik Koosneb neljast riigist: Inglismaa, Sotimaa, Wales ja PõhjaIirimaa Pindala: 244 088 km² Rahvaarv: 62 041 700
Briti saartel Põhja-Euroopas asuvad Inglismaa, Sotimaa ja Wales. Koos Põhja- Iirimaaga moodustavad nad Ühendkuningriigi. Suurem osa Inglismaast moodustab madalik, kusjuures kõige tasasemad alad on ida pool. Kõrgemate kohtade hulka kuuluvad Lake District (järvepiirkond) ja Penniinid. Sotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa on Inglismaast mägisemad. Ühendkuningriigi kõrgeim tipp on Sotimaal asuv Ben Nevis (1343 m). Suurim järv on Loch Ness Põhja- Iirimaal ja pikim jõgi on Severn (354 km), mis voolab läbi Walesi ja Inglismaa lääneosa. Enamikus paikades on suvi üldiselt jahe ja talv pehme, vihma sajab aastaringselt. LINN JA MAA Suurbritannia on rahvarohke riik. Neli inimesi viiest elab linnades. Kõige tihedamini asustatud on Inglismaa, eriti kaguosas Londoni ümbruses. London on üks maailma suurimaid kultuurikeskusi. Ühendkuningriigis on ulatuslik teedevõrk ja arvukalt kiirteid
................................................................................ 14 6.Infoühiskond.......................................................................................................................... 17 7.Kasutatud kirjandus................................................................................................................18 2 Sissejuhatus Euroopa loodeosas paiknev Suurbritannia (Ühendkuningriik) hõlmab suurema osa Briti saartest. Suurbritannia koosseisu kuuluvad Inglismaa, Sotimaa, Wales, põhiseaduse poolest erinev Põhja-Iirimaa ja palju väiksemaid saari. Ainus maismaapiir on Iiri Vabariigiga. Suurbritanniat eraldavad mandrist La Manche´i väin ja Põhjameri. Läänes paikneb Atlandi ookean. Suurbritannia silmapaistev osa maailmas tuleneb olulisel määral sellest, et tal on oma tuumajõud ja et ta kuulub ÜRO Julgeolekunõukogusse
lp. Idapoolseim äärmuspunkt on 38 kr.ll ja 57 kr.lp. Argentiina asub ekvaatorist lõuna pool. Põhjapoolseim äärmuspunkt on 22 kr.ll ja 66kr.lp. Lõunapoolseim äärmuspunkt on 55 kr.ll ja 65kr.lp Mõõda valitud riigi pealinna kaugus oma koduasulast. Arvuta kellaaja erinevus valitud riigi ja Eesti vahel. Koduasulast (orust) asub Buenos Aires 14950 km kaugusel.Kellaaeg erineb Eesti omast 5 tunni võrra, maailmaaeg -3. Leia andmeid suuremate ilmastikukatastroofide kohta.: · Maavärin -1922.11.11 - Chile-Argentiina piirialal tugevus M 8.5 · Maavärin -1944.01.15 - San Juan, Argentina - tugevus M 8,000 · Maavärin -1977.11.23 - San Juan, Argentiina - tugevus M 7.4 · Maavärin -1985.01.26 - Mendoza, Argentiina - tugevus M 6.0 · Maavärin -2002.06.18 - Chile-Argentiina Piiriregioon - tugevus M 6.6 · Maavärin -2006.11.13 - Santiago del Estero, Argentiina - tugevus M 6.8
Lisa 5 18 Lisa 6 19 Sissejuhatus 3 Valisin oma teemaks "Suurbritannia majandus", sest tegemist on kõrgelt arenenud ja ühe maailma juhtiva riigiga, mille majanduse ja rahvastiku kohta on laialdaselt väga erinevaid materjale. Samuti pakub mulle huvi Ühendkuningriigi ajalugu ja ühiskonnakorraldus. Minu referaadi peamine eesmärk on anda ülevaade Suurbritannia majandusest- analüüsin riigi geograafilist asendit, arengutaset, rahvastikku, energiamajandust, põllumajanduse majanduslikke ja looduslikke eeldusi ja turismi. Oma töö koostamiseks kasutasin teatmeteoste "ENE" ja "Eneke" ning mitmete internetilehekülgede abi. Ühtseid materjale alateemade kirjutamiseks ei leidunud, vaid suur roll oli statistiliste andmete iseseisval analüüsimisel. Töö on jaotatud osadeks riigi majandust enim mõjutavate tegurite kaupa. On peateemad
Inglismaa Minu valitud riik on Inglismaa.Valisin kuna see riik on olnud läbi aegade suurtes sõdades kaasa löönud ning mõnigikord võitjana välja tulnud.Samuti tema tugeva riigikorra ning aluspinna poolest valitsuses.Valisin selle kaardi Suurbritannia iseloomustamiseks. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik on riik, mis koosneb Inglismaast, Sotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast. Ta asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euroopa mandri looderanniku lähedal. Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Suurbritannia on suur "saar" mis on teistest riikidest eraldatatud Asub 53.826°N 2.422°W ja Inglismaa pealinna Londoni kordinaadid on 51°3028N 00°0741W.Arvutasin Google Eartiga Raplast Londoni mööda maanteede vahelisi teid ning lõpuks sain arvuks kokku 2398 km.Ei arvutanud linnulennult.Inglismaa ja Eest ajavahe on sama
päeva vaheldumine. Sademeid on vähe 200 400 mm ning need langevad peamiselt lumena. Õhutemperatuur muutub läänest itta: jaanuaris -8 oC kuni -20 oC ning juulis 0 o C kuni +5 oC.(7 lk 130) Lähisarktikavööde hõlmab Islandi loodeserva, Skandinaavia ja Koola poolsaare ning Ida-Euroopa lauskmaa põhjapolaarjoone taguseid alasid. Ka siin esineb polaaröö ja -päev. kuigi lumi suveks sulab ja sajab vihma, on maa igikülmunud. Põhja-Atlandi soe hoovus, mis ulatub Teravmägede ja Koola poolsaareni, muudab talve pehmemaks, kui see on mujal samadel laiuskraadidel. Samas aga põhjustab ka suurt pilvisust ja udu. Suvine õhutemperatuur on +5 oC kuni 4 +10 oC ning talvine -8 oC kuni 20 oC. sademeid langeb keskmiselt 300 600 mm aastas. (7 lk 130) Osa Põhja-Euroopast asub parasvöötme merelises valdkonnas. Sinna
järvi. Kliima üldiseloomustus: keskmine õhutemperatuursuvel ja talvel, sademete langemise aeg ja hulk, kliimavööde ja- valdkond. Keskmine temperatuur jaanuaris on 15°C ja juulis 7°C. Temperatuuri amplituud on keskmiselt 8° C. Aasta keskmine temperatuur on 11° C. Aastane sademete hulk on 300-400 mm. Kuidas mõjutab kujunenud kliimat riigi geograafiline asend(ookeani või mere suhtes)? Tsiili kliimat mõjutab tugevalt tema asend ookeani suhtes - Vaikselt Ookeanilt tuleb külm Peruu hoovus, mis muudab kliimat pisut jahedamaks. Võrdle aastast sademete hulka ja temperatuuri kõikumist Eesti vastavate näitajatega.Millest tulenevad erinevused (sarnasused)? Aastane sademete hulk Tsiilis (300-400 mm ) ja Eestis (500-700 mm) ei erinegi nii tugevalt. Maailmamastaabis võiks öelda, et sademed on enam-vähem tasakaalus. Sarnasused tulevad sisse ehk meie asukohast põhjapool ning Tsiili asend mere suhtes,mis muudab kliima siiski niiskemaks.
Paikneb ta vanaaegkonna, keskaegkonna, ja uusaegkonna kurrutuse piirkonnas ja eelkambriumi pealiskorral http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid#Laamtektoonika 13.Kas riigis esineb maavärinaid, vlukaanipurskeid? Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelesi maavärin 1994. aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud Helensi pursked 1980. aastal. Yellowstone'i platool tegutseb ka geisreid. http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid#Maavärinad_ja_vulkaanipursked 14.Mis on peamised usa kliimat kujundavad tegurid? Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse http://et.wikipedia
Kui arvestada riigi üldist majanduslikku arengutaset, võib öelda, et peamiseks keskkonnaprobleemiks on õhu saastatus ja sellest tulenevalt happevihmade oht. 6. Leia andmeid suuremate ilmastikukatastroofide kohta. Esimene suur katastroof toimus 79. aastal, mil mattus Vesuuvi purske tagajärjel Pompeji koos Herculaneumi ja Stabiaega 7-9 m paksuse tuhakihi alla. Veel praegugi kaevatakse Pompeji linna tuha alt välja. 1783. aastal toimus Lõuna-Itaalias Calabrias maavärin, milles hukkus 50 000 inimest. Itaalia suurim katastroof toimus 1908. aastal Lõuna-Itaalias Sitsiilias, kus Etna purske tagajärjel hukkus 83 000 inimest ja hävis Messina linn. 1981. aastal hakkas Sitsiilias uuesti purskama Etna vulkaan, mis põhjustas purustusi paljudes asulates. Kuna Etna vulkaan pole ammu pursanud, võib ta teadlaste hinnangul aktiveeruda lähima 60 aasta jooksul. 9
Avinurme Gümnaasium Referaat Suurbritannia Andres Oja Juhendaja: Ene Lüüs Avinurme 2010 Lipp ja vapp Suurbritannia lipp ehk Union Jack on Suurbritannia riigilipp ja endise Briti impeeriumi lipp. Lipu praegune kujundus pärineb 1801. aastast. Lipp on saadud Inglismaa, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa lippude kombineerimisel. Suurbritannia vapil on esindatud Ühendkuningriigi erinevad osad. Vapikilbi esimesel ja neljandal väljal asuvad Inglismaa kolm leopardi. Teisel väljal on Soti lõvi ja kolmandal väljal Iirimaa harf. Vasakult toetab vapikilpi krooniga inglise lõvi ja paremalt soti ükssarvik.
mäed takistavad pilvede liikumist. Mida rohkem lõuna poole, seda kõrgem temperatuur ja vähem sademeid, kuni vahemerelise kliimaga Algarveni välja. 5 Mandriosas on meeldiv kliima pikkade soojade suvede ja pehmete talvedega. Madeira põhjaosa on vihmane, lõunaosa aga soojem ja kuivem. Assooride kliima on mahe, ent seal on aasta läbi vihmane ja tuuline. Golfi hoovus tasandab ka Assoori saartelt tulevaid mõjusid. 5.1. Temperatuur Portugal on üks soojemaid Euroopa riike kus keskmine temperatuur on 10ºC 20ºC. Kevad ja suvi on tavaliselt päikeselised, sügis ning talv vihmased ja tuulised. Rannikualadel on põhjas Jaanuaris temperatuur 9ºC, lõunas kuni 12ºC. Juulis on temperatuurid vastavalt 20ºC ja 27ºC. Sisemaal on talvel temperatuur umbes 2ºC madalam, suvel 4-5ºC kõrgem.
Pinnamood ja kliima · Joonista peast Hiina kaart ja võrdle seda hiljem tegeliku kaardiga. Milles eksisid? Mis võis olla selle põhjuseks? Peast kaarti joonistades, tuli kõige rohkem vigu sisse äärealade kuju joonistamises. Raskemaks kujunes erinevate poolsaarte kujutamises. Täiesti täpselt ei olegi võimalik riiki kujutada vaba käega joonistades. · Leia internetist oma valitud riigi kohta erinevaid kaarte ja analüüsi neid. Vali kõige sobivam kaart,mida saaksid edaspidi kasutada riigi iseloomustuse koostamisel. · Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit: millisel mandril ja millises maailmajaos see riik asub; naaberriigid; asend mere suhtes. Hiina asub Euraasia mandril, Aasia maailmajaos. Hiina piirneb 14 riigiga, need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina asub Vaikse ookeani läänekaldal, rannikuala uletus on kuni 1800
................................................................11 Turism.......................................................................................................................................12 Kokkuvõte.................................................................................................................................13 Kasutatud allikad.......................................................................................................................14 Lisa 1 - Suurbritannia kaart.......................................................................................................15 Lisa 2 Rahvastiku soolis- vanuseline koosseis .....................................................................16 Lisa 3 Maakasutus..................................................................................................................17 Sissejuhatus Maailmas on väga palju riike, need riigid erinevad teineteistest mitmel moel, antud
Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis. Ameerika Ühendriigid said alguse 13 Suurbritannia asumaa iseseisvusdeklaratsioonist, millega nad kuulutasid end vabadeks ja isesisvateks riikideks. 20. sajandi keskpaigas sai Ühendriikidest majandusliku, poliitilise, sõjalise ja kultuurilise mõju poolest kõige võimsam riik maailmas. Riigivalitsemine Ameerika Ühendiikide kõrgemaks seadusandlikuks võimuks on Ameerika Ühendriikide Kongress, mis koosneb kahest kojast: ülemkojast ehk Senat ja alamkojast ehk Esindajatekojast. Mõlemad kojad peavad istungeid pealinnas
USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis. Ameerika Ühendriigid said alguse 13 Suurbritannia asumaa Iseseisvusdeklaratsioonist, millega nad kuulutasid end vabadeks ja isesisvateks riikideks. Alates 20. sajandi keskpaigast on USA-st saanud majandusliku, poliitilise, sõjalise ja kultuurilise mõju poolest kõige võimsam riik maailmas. 2.Riik. Haldusjaotus Ameerika Ühendriikide osariigid Ameerika ühendriigid jaotatakse 50 osariigiks ja üheks ringkonnaks (Columbia ringkond). 1
Paikneb ta vanaaegkonna, keskaegkonna, ja uusaegkonna kurrutuse piirkonnas ja eelkambriumi pealiskorral (settekivimite ala). 4 Maavärinad ja vulkaanipursked Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelesi maavärin 1994. aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud Helensi pursked 1980. aastal. Yellowstone'i platool tegutseb ka geisreid. Kliima USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse,
päike õhtuti loojub. Teisalt võime kasutada ka nimetust "läänemaad", kuid lisaks Lääne- Euroopale hõlmab see ka teisi nn lääneliku kultuuriga piirkondi (Ameerika, Uus-Meremaa, Austraalia). Paljus sõltub lääne-ja idamaade ehk oktsidendi ja oriendi eristamine kontekstist. Mõned teised allikad seostavad Euroopa nimetust aga Kreeka müüdiga kaunist kuningatütrest Europest, kelle peajumal Zeus röövis ja Kreeta saarele viis. Euroopa saartest on suuremad Briti saarte hulka kuuluvad Suurbritannia ja Iirimaa ning Island Atlandi ookeanis, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Kreeta ja Küpros Vahemeres, Gotland, Öland, Ahvenamaa Läänemeres ning Teravmäed, Novaja Zemlja ja Franz Josephi maa Põhja- Jäämeres. Euroopa randu uhuvad Põhjameri, Norra meri, Läänemeri, Valge meri, Barentsi meri, läänes Atlandi ookean. Lõuna pool paiknevas Vahemeres on omakorda mitu ääremerd, millest suuremad on Joonia meri ja Türreeni meri. Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuulub ka Must meri
(Eesti...2011) Õhu saastumine: Prantsusmaa majanduslik arengutase on kõrge, seega on ka probleeme õhu saastumisega. Transpordil on kõige suurem osa õhu saastamisel. Inimesed sõidavad palju autodega ja tihtipeale on peres rohkem kui üks auto. Transportida tuleb ka toodetavaid kaupu näiteks veini. Ilmastikukatastroofid: Enamik ilmastikukatastroofe on seotud kuumalainete, tormide ja tornaadodega. Näited: 14.08.2003 kuumalaine tapab 10 000 inimest. 28.02.2010 torm 40 ohvrit 4.08.2008 tornaado tapab 3 inimest. (weather disasters) VESI Riigi veevarud on piisavad. (water resources) Prantsusmaa suuremad jõed on Seine, Loire, Garonne ja Rhone. Mitmel pool on need veetranspordi parandamiseks ühendatud kanalitega. Veetransport majandusele suurt mõju ei avalda.Jõgede peamiseks toiteallikaks on sulanud lumi ja sademed, lisaks ka Vahemeri.(Prantsusmaa jõed...2009)
mõjutatud tsunaamide poolt. Ajaloolisi ülestähendusi sellistest katastroofidest on mitmeid, näiteks 1775. aasta 1. novembri maavärin. Kõige haavatavam ala Portugali kontinentaalsest osast on Tejo jõe org, tänu tema suurele demograafilisele tihedusele, suurele osale infrastruktuuridele ja hoonetele ning suur osakaal majanduslikule aktiivsusele mis on asutatud jõe kallastele. Viimane maavärin toimus Portugalis 2008. aasta 31. oktoobril. Maavärina tugevuseks oli 2.9 magnituudi. Maavärina epitsenter asus koordinaatidel 40.85N 7.35W. Varem on Portugalis toimunud veel mitmeid maavärinaid. Näiteks 1755. aasta 1. septembril, kus hukkus 70 000 inimest või 1980. aasta 1. jaanuaril, kus hukkus 60 inimest. KLIIMA Portugali kliima saab Tejo jõe abil kaheks jagada. Kuigi kliima on Atlandi ookeani ja
· Joonista peast oma riigi kaart ja võrdle seda hiljem tegeliku kaardiga. Milles eksisid? Mis võis olla selle põhjuseks? Eksisin selles, et pidasin Saksamaad suhteliselt kaheksakujuliseks. Unustasin Saksamaa ja Taanivahelise ala ning ma ei joonistanud nii konkreetselt Saksamaa piire kui need tegelikult on. Selle põhjuseks võis olla Prantsusmaa kui naaberriik, sest Saksamaa ja Prantsusmaa on kaardil väga sarnased. · Leia internetist oma valitud riigi kohta erinevaid kaarte ja analüüsi neid.Vali kõige sobivam kaart, mida saaksid edaspidi kasutada riigi iseloomustuse koostamisel. 1. 2. 3. 4. 5. . Kaart nr 1: Kaart nr 1: Positiivsed jooned: Kõik liidumaad, jõed ja suuremad linnad märgitud.
Madalikke on vaid rannikul ja suuremate jõgede alamjooksudel. Jaapanis on 188 vulkaani, neist 36 aktiivsed ja nende läheduses leidub palju kuumaveeallikaid. Esineb palju maavärinaid (aasta jooksul u. 1500 tajutavat) ja seega ka tsunamisi. Valitseb mereline mussoonkliima. Suuremal osal territooriumist sajab 1500-2000mm/aastas. Põhjapool on lähistroopiline ja lõunapoolsetel saartel troopiline kliima. Jahedust lisab Kuriili hoovus. Suvel ja varasügisel esineb lääneosas taifuune. Jõgedevõrk on tihe, kuid jõed on lühikesed ja kärestikulised, madalikel kasutatakse neid riisipõldude veestamiseks, mägedes elektri tootmiseks. Järvi on palju ning rannikumadalikul ka laguunjärved. Mägise pinnamoe tõttu on kõikjal erosiooni. Metsad ja põõsastikud katavad 67% territooriumist. Esineb palju endeemseid liike. Maavarade poolest on Jaapan vaene, kõige rohkem leidub kivisütt, vähesel määral ka
vulkaane. VULKAANID, MAAVÄRINAD Andide mästikus on üle 50 aktiivse vulkaani. Vulkaanide tõttu esineb Tsiilis ka maavärinaid, millest tugevaim toimus 22. mail 1960 Lõuna-Tsiilis. Selle tugevuseks mõõdeti 8,6 magnituuti ning selle tagajärjel laastati paljud rannikulinnad, mõned hävisid. Mõndades kohtades hävis rannajoon ning meri lõhkus kalda, haarates endaga kaasa ka kaldal 3 olevad majad. Maavärin põhjustas tsunaami, mis tabas umbes 14 tundi hiljem Hawaiid ja seejärel Jaapani rannikut, põhjustades hävingut. Kui see maavärin toimus, siis registreerisid seismograafid seismilisi laineid, mis levisid üle kogu maailma. Need lained väristasid kogu maailma mitu päeva. Seda maavärinat peetakse suurimaks registreeritud maavärinaks maailmas. Üldiselt põhjustavad maavärinad ja vulkaanid inimestele kahju. Tugevate maavärinate korral
maismaale. Õhumasside ette jäävate mäestike juures sajab suurem osa sademeid maha mägistel rannikutel. Maismaalt tulev niiskus sajab osaliselt maha maismaal ja vähe jõuab ookeani kohale. Merelt aurab tunduvalt rohkem kui maismaalt pindala suurem, veekogu on kogu aeg veega küllastunud auramine ei vähene vee defitsiidi tõttu. Üle 3000 mm/a ekvaatori ümbruses(tõusvad õhuvoolud, aurumine suur), üle 2000 mm/a Põhja-Ameerika looderannik (Alaska hoovus, Kordiljeerid), alla 100mm/a pöörijoonte piirkonnad(püsiv kõrgrõhk, laskuvad õhuvoolud), mandrite sisealad, polaaralad. Auramine. Toimub veekogude pinnalt, vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu(transpiratsioon). Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest, temperatuurist ja tuule kiirusest. Temp. - mida soojem, seda rohkem aurub, õhuniiskus õhk küllastunud, siis ei aurustu, tuule
Loode-Eesti kerkimise iseloom ja omadused on sarnased Fennoskandia üleüldise tõusuga. Kagu-Eesti liikumised sarnanevad Vene platvormidega seotud muutustega. Puudub kooskõla liikumiste tausta. Maavärinaid Eestis eriti ei ole. On olnud ka päris tugevaid maavärinaid. 1602-1995 on Eestis kindlaks tehtud 24 tuntavat maavärinat. Tugevamaid maavärinad (kuni 5 magnituudi Richteri skaala järgi) on toimunud Loode-Eestis, kus maatõusu kiirus u 3 mm/a. Seni tugevaim maavärin oli Eestis 1976. Aastal Osmussaares, maavärina tugevus oli siis 4,75 magnituudi. Johan Vilip täiustas B. Volitsõni vertikaalseismograafi, konstrueeris seismograafe. Mercalli skaala. Aluskorraga on seotud selline nähtus nagu magnetiline deklinatsioon. Eestis on kääne idapoolne, keskmiselt 5-7 kraadi. St et kompass võib nii palju valetada. Jõhvi anomaalia piirkonnas kuni +- 15 kraadi. See tuleneb sellest, et Jõhvi ümbruses sisaldavad kvartsiidid tunduval hulgal rauamineraale
venitades välja. Ristilained panevad kivimid lainetama. Purustusi saab leevendada : · Hoonete püramiidjas kuju · Tugevdatud vundament · Vedrustussüsteemid korruste ja vundamendi vahel · Tugevdatud sillad ja viaduktid · Tulekindlad ehitusmaterjalid · Tulekaitsemüürid hoonetes ja nende vahel · Kaldakindlustused · Toimiv päästeteenistus, varjendid · Õppused elanikele · Seiresüsteem 7.3. Tsunaami Kui maavärin leiab aset ookeani põhjas, tekib hiidlaine ehk tsunami, mis levib ringjalt üle kogu ookeani. Epitsentri lähedal rannikul toob hiidlaine kaasa suuri purustusi, kaugemal on häving väiksem. · Tagajärjed: o Ujutatakse üle suured alad, laine võib ulatuda rannikust üle 10 km kaugusele o Hävib taimkate ja muutub ranniku pinnamood o Mullad ja siseveekogud soolduvad o Hävivad korallrifid ja rannale paisatud mereelustik
keelel New Mexico osariigis, prantsuse keelel Louisianas ja havai keelel Hawaii osariigis. Ainult inglise keelt rääkis 2003. aastal kodus 214,8 miljonit inimest (81,6%), hispaania keelt 29,7 miljonit, hiina keelt 2,2 miljonit, prantsuse keelt 1,4 miljonit, tagalogi keelt 1,3 miljonit, vietnami keelt 1,1 miljonit ja saksa keelt 1,1 miljonit ameeriklast.(1) Religioon Ameerika Ühendriikides domineerivad protestantlikud kristlikud kirikud. 17. ja 18. sajandil oli suurem osa uusasunikest Suurbritannia kolooniates religiooni suhtes ükskõiksed. Sisserändajad olid erineva taustaga, erinevalt Euroopast puudus asumaadel ka keskne religioosne institutsioon. Nii valitses noores USA-s ühtaegu suur usuline segadus kui ka liberaalne suhtumine piibli erinevatesse tõlgendustesse.(1) Loodus Pinnamood ja maastikuline liigendus USA-s domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid, mis kulgevad põhja-lõunasuunas piki Põhja-Ameerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte
üksikuid riike, kus eluiga on Jaapaniga sama suur või veelgi kõrgem) 5.3.4 Millised on sündimuse ja suremuse näitajad? Jaapani iive on 0,07% ja seega positiivne. Sündimus on 10,04%o ja suremus on 8,34%o Imikusuremus on 3,88%o . See on väga väike võrreldes teiste riikidega. Näiteks Eestis on imikusuremus 12,62%o ja Prantsusmaal on imiksuremus 9,09%o. Jaapani sündimus ja suremus on täiseti keskmised, kui võrrelda teda teiste arenenud riikidega. Näiteks Suurbritannia sündimus on 11,54%o ja suremus on 10,35%o ning Sveitsis on sündimus 10,12%o ja suremus 8,77%o. Kui võrrelda Jaapani sündimust ja suremust arengumaadega, siis on need näitajad täiseti väikesed. 5.3.5 Kas sündimus on viimastel aastatel vähenenud või suurenenud? Laste sündimus ei ole langenud, aga ei ole viimas seitsme aasta jooksul ka eriti tõusnus. 9 lapsed vanuses 0-4
Norra Referaat 2008 Norra Geograafiline asend Norra asub Euraasia mandril, Euroopas. Skandinaavia poolsaare kirdeotsast edelatipuni. Rootsist läänes. Põhjapoolne osa asub põhjapolaarjoone taga. Maismaast piirneb Rootsi, Venemaa ja Soomega. Läänest ja lõunast on Norra ääristatud Norra mere, Põhjamere ja Skagerraki väinaga. Põhja poolt aga Barentsi
annaabi.ee 
