kloostris; vaibale on tikitud mitmekümmend sõdurit, hobust, koera, konkreetseid nimesid jne, seega on tõesti tegemist ajalooallikaga. 8. Inglismaa kõrgkeskajal. a) Seega: varauusajal oli Inglismaa mitu korda kannatanud võõrvallutajate sissetungi all (germaani hõimud, viikingid, normandlased), sisuliselt alles 11. sajandil algas tugeva riigi kujunemise aeg. 11.-13. sajandil stabiilsem aeg (võrreldes eelnevate ja järgnevatega) Inglismaa ajaloos, tähelepanu läks kuningavõimu kindlustamisele. - feodaalkord on Inglismaal küll tuttav, kuid pärast normandlaste vallutusi võeti maad ära ja jagati normandia ja prantsuse rüütlitele, ca 1/7 kogu haritavast maast jättis William Vallutaja endale
Draakonipea vöörtääris pidi eemale peletama kurje vaime, merekoletisi ja vaenlasi. 16 Viikingi kaupmehed ja asunikud Britannias asusid viikingid elama mitmele poole Põhja- ja Ida-Inglismaale, Põhja- Sotimaale, Mani saarele ja Iirimaale. Iirimaal hävitasid nad palju kloostreid ning rajasid saare esimesed linnad. Prantsusmaal asusid viikingid elama Normandiasse, mille Prantsuse kuningas andis 911. aastal neile lootuses pääseda rüüsteretkedest. 1066. aastal tungisid normandlased ehk normannid Inglismaale, 1070. aastate alguses aga Lõuna- Itaaliasse ja Sitsiiliasse. Viikingid asusid ka Islandile ja jõudsid isegi Gröönimaale ning Põhja Ameerikasse. Paljud viikingid suundusid Vahemerele, rüüstates Hispaaniat, Lõuna Prantsusmaad, Itaaliat ja Bütsantsi. Kui Bütsants nende rünnakud tagasi lõi, asusid nad keisririigi teenistusse kaupmeeste ja sõduritena. 17 Rootsi viikingid valitsesid Läänemerel, rajades mitmeid kaubalinnu, näiteks Visby, Kiiev ja Novgorod
Lääne-inglismaal toimunud lahingus purustas ta anglosakside väed ja sai Inglise kuningaks William Vallutajaks. Vallutuste mõju: Kogu ma vallutati ja jagati prantsuse aadlikele. Prantslastele kuulusid ka tähtsamad riigi ja kirikuametid. Valitsevaks keleks sai prantsuse keel. Kujunes tsentraliseeritud feodaalriik. Anglosaksid jäid truuks Inglise keelele ja osutasid vastupanu prantslastest valitsejatele (Robin Hood). 12 saj lõpuks sulasid normandlased vähemusena inglise rahva hulka, jättes jälgi ka Inglise keelde ja kultuuri. 11. Ristiusu kiriku kujunemine a) Kiriku teke ja ristiusu levik Esimesed kristlikud kogudused loodi apostlite poolt 1 saj pKr.Mungad ja nunnad elasid üksiklastena ehk eremiitidena, või moodustasid kogukondi-kloostreid.Kogudusliikmetel oli lootus Kristuse naasmisele ja jumalariigile maa peal juba veel nende eluajal.Milano edekt 313, selle käigus tunnistati Constantinus Suure poolt ristiusk Roomas lubatuks