Kui mingisugused sõnad on pidevalt käibel, pole filoloogidel muud võimalust, kui need ametlikuks teha. Keel muudab inimest ja inimene keelt, peamiselt toimub see viimane. Usun, et liigume lihtsuse poole. Samal ajal kindlasti ka inglise keele poole. Keeleteadlased peavad rangeid reegleid pehmendama. Grammatika ja keelereeglid lihtsustuvad. Normid muutuvad suupärasemaks. Teisenemises võime märgata positiivset ja negatiivset. Negatiivseks aspektiks võib kindlasti ristida ka mõiste ,,estonglish". See sõnakõlks käib inimeste ja keelekasutuse kohta, kui ei suudeta emakeeles korrektselt kõneleda. Estonglish ja ka släng on halvad trendid, mida on märgata eesti noorte seas. Kurss väljendub selles, et segatakse omavahel kokku inglise ja eesti keele lausestus ning sõnavara. See on keelepudru, mida kõrval on lausa halb kuulda. Kuna hea ja halb käivad alati käsikäes, siis positiivsena võib näha lootust, et keele lihtsustudes huvituvad
Some people are very protective and resolute about preserving Estonian language with its linguistic diversity just as it is without any foreign influences. Some say that it is only natural that every language changes, picking up bits and pieces of other languages. I believe both "parties" are correct, but I also believe that we must be careful, unless instead a normal development of our language we get overrun by another language, thereby mutating Estonian into Estonglish. Everything even remotely tourist/abroad aimed is labelled firstly in English and in very small letters in Estonian. I do believe in broadcasting ourselves. I believe in translations. But I believe that going about in, say, Tallinn, and reading the pub and shop signs, I should still be reading Estonian and not have a constant question "am I still in Estonia?". Estonia is without a doubt influenced by American mass culture, which has changed the way the youth of today look at life
KASUTATUD KIRJANDUS Erelt T., Need rasked võõrsõnad, URL: http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/voorsonad.html(14.03.2017) Leemets T., Mullivann, peenema nimega jaccusi. 2002. URL: http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/jaccuzi.html (12.03.2017) Leemets T., Uuemaid inglise laene, URL: http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid/inglise.html (14.03.2017) Mikk M-M., Spiik estonglish? 2011 URL: http://www.ohtuleht.ee/418016/spiik-estonglish (10.03.2017) Tammemägi A., Ehala M., Eesti õpilaste keelehoiakud 2011. aastal. URL: http://kjk.eki.ee/ee/issues/2012/4/137 (15.03.2017) Võõrmõjud eesti keeles, URL: http://miksike.ee/docs/referaadid2006/voormojud_eesti_keeles_kullikelukkonen.htm (13.03.2017) 18 LISAD Lisa 1 Ankeetküsitlus
annaabi.ee 
