23. Inglise kunst. Popkunsti tekkimine. Kristjan Tammi Jaan Poska Gümnaasium 08.10.2013 Inglise kunst Ekspressiivset tüüpi abstraktsionismi asemel ekspresiivse kallakuga realism. Selle stiili tuntuim kunstnik on LUCIEN FREUD. Lucien M. Freud (Lucien M. Ford) Lucien M. Freud Sigmud Freudi pojapoeg Sündis 1922. a, suri 2011. a Esialgu maalis detailselt ja kuivalt, hiljem maalilisemalt. Portreemaalid ja figuratiivsed maalid. Maalidel suur psühholoogilise sügavuse ja kunstniku ja modelli suhe tekitab sageli vaatluse poolest ebamugavust. Francis Bacon (Francis Bacon) Francis Bacon(1919-1992) Üks omapärasemaid inglise kunstnikke. Tema kunstistiilist on väljaloetud humanismi kriisi. Tema maalide lähtekohaks on tihti tavalised fotod või reproduktsioonid. Inimeste näod ja eriti kehad on tema töödel moonutatud vormituks. Kõhedusttekitavate kujundite koloriit on tihtipeale aga sil...
1. Milline kollaz tähistab inglise popkunsti algust? Mida seal kujutatakse? Richard Hamiltoni ,,Mis teeb tänapäeva kodu nii eriliseks, nii meeldivaks?" (Just What Is It that Makes Today's Homes So Different, So Appealing?, 1956). Kujutatud on elutuba. Kollaazi keskele on paigutatud kulturist, kes hoiab käes hiiglasliku pulgakommi, mille peale on kirjutatud ,,POP". 2. Mis on kollaz? Kollaaz on kunstivorm, milles enamasti kleepimise teel kinnitatakse alusele erinevaid materjale. 3. Mis on abstraktne kunst? Abstraktne kunst ehk abstraktsionism ehk absoluutne kunst on kunstisuund maalis, skulptuuris ja graafikas. Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide ja erinevate pindade ja vormide abil maailma ja kõik sellega kaasneva kujutamine. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest. 4. Otsi teavet, milliseid materjale popkunstnikud kasutasid. Fotod, paber, riided. 5. Otsi netist teavet Claes Oldenburgi teose ;Pehme tualett;, sa...
INGLISE KUNST. POPKUNSTI TEKKIMINE Riina Tamm 12.B Sisukord Inglise popkunst algus Skulptuurikunst Eduardo Paolozzi ja Peter Phillips Ronald B. Kitay ja Richard Smith David Hockney INGLISE POPKUNSTI ALGUS Ekspressiivse kallakuga realism Lucien Freud Francis Bacon Allen Jones Richard Hamilton ja Peter Blake Francis Bacon Liikuv figuur Allen Jones Justkui õied Richard Hamilton Mis teeb tänapäevased.. Peter Blake Rõdul Kollaaz. SKULPTUURIKUNST Barbara Hepworth ja Henry Moore Mehhiko, sumeri kunst Anthony Caro Junk art Henry Moore Toetuv figuur Anthony Caro Keskpäev EDUARDO PAOLOZZI ja PETER PHILLIPS USA massikultuur Max Ernsti kollaazid Väljavõtted reklaamiajakirjadest ja kataloogidest Marilyn Monroe...
Inglise kunst. Popkunsti tekkimine Matti Luik 12A Popkunst Popkunst, lühend populaarsest kunstist (pop art, popular art). Briti ja Ameerika kunstitoodang aastatel 1955-1970. Stiil kujutab endast tarbimisühiskonna (stereotüübid, staarid, toidud jne.) lihtsat väljendust. Hõlpsasti äratuntav popkunst muudab isikliku eneseväljenduse minimaalseks, kaasab kunsti ümbruskonna ning hõlmab kujutava kunsti, muusika ja tantsu. Popkunst on tõeline ühiskondlik nähtus. Lootes kunsti lähendada laiadele rahvahulkadele, kaugeneb ta hermeetilisest kujundistikust ning abstraktse ekspressionismi rõhuasetusest. Popkunsti leviku algus Inglismaa kunst oli sõjajärgseil aastail säilitanud oma saareliku iseloomu ja seisnud kõrval USA ja Mandri- Euroopa kunstis toimunud murrangutest. Sõjaeelsed voolud jät...
Popkunst Poppkunst tekkis 1950ndate alguses Inglismaal, mis levis 1950ndate lõpus ka Ameerikasse. Hiljem jõudis see ka Mandri-Euroopasse. Tol ajal oli just sõdade vaheline periood ja tarbimine tõusis aina rohkem ning popkunst tõi ainult sellesse optimismi. Popkunsti motiivid on erilised, kuna neil on aspekte massi kultuurist nagu nt reklaamid, koomiksid, ebahuvitavad kultuuri objektid. Popkunsti teosed on sageli ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilised. Popkunst levis USAS ja UKs erinevalt: UK kunstnikud kujutasid Ameerikat, kui vabade inimeste maad. Just vaba käitumisnormidest, mis UK klassisüsteemis veel selgelt olemas olid. See kõik ähvardas UK kunstnikke mõtteid uuest stiilist ja kultuurist, mis oli kõikehõlmav, nooruslik kultuur, millel oleks sotsiaalsed mõjud massi meediast. Ning nad janunesid selle järele tohutult. Popkunst saigi nende väljendamise viisiks, et nende poolset m...
POPKUNST Ingliskeelsetest sõnadest popular art (populaarne kunst) nimetuse saanud kunstivool popkunst hakkas kuju võtma 1950. aastate teisel poolel samaaegselt nii USA-s kui Inglismaal. Väidetavasti tärkas popkunst kõigepealt inglise maalikunstis, ent ometi on vaadeldav kunstivool kõige ameerikalikum kogu II maailmasõja järgses avangardismis. Selge eelmäng popkunstile, mida võib ka neodadaks klassifitseerida, toimus aga ennekõike prantsuse ja ameerika kunstis. Kuid kõigepealt veidi kultuuritaustast 20. sajandi 50.-60. aastatel, mis on ühine nii popkunstile kui neodadale. Popkunsti keskseks teemaks on tarbimisühiskonna argipäev. Popkunsti motiivid pole traditsioonilised, vaid kaasaegset tarbijalikku ühiskonda kujukalt iseloomustavad produktid ja industriaalse (tööstusliku) kultuuri objektid. Järsku hakati kunstis kasutama kõige argisemaid, banaalsemaid ja iseenesest tühisemaid esemeid ja nähtusi - e...
"Pop kunst nagu modernismi nähtus. Pop art tehnoloogiad. Pop Arti peamised esindajad " Sisukord: Sissejuhatus Peatükk 1 : Pop Art 1.1 Ülevaade 1.2 Põhijooned 1.3 Disaini kontseptsioonid ja teooria Peatükk 2 : Pop arti esindajad 2.1 Roy Lihtenshteyn 2.2. Järeldus 2.3. Kokkuvõte 2.4. Järelsõna Kasutatud materjalide nimekiri -1- Sissejuhatus. Kui minult küsida, millises suunas on kunst kõige vastuolulisem ja sokeeriv, mis suudab panna igapäevaelu ja ülevat kookku, nii massi ja indiviidi, ma vastan kõhklematult - pop art. Ta imponeerib mulle oma julgust, otsekohesust ja stiilsust. Ta on massiivne, geniaalne, ainulaadne ja ei pekstud. Tema lihtne eristada teistest piirkondadest ja ka lihtne meeles pidada. Seega, mina tahaks oma tööd täielikult pühendada selle erakordse stiili, millist ma väga armastan! Meedia ja reklaam - on pop-kunsti peamised teemad , nad on kättesa...
Funktsionalism Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni (sellest tuleb suuna nimigi). Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). Pärast Teist maailmasõda on funktsio...
Järva-Jaani Gümnaasium POPKUNST uurimstöö Kristina Kasemägi Maris vanna Järva-Jaani 2014 POPKUNST AJALUGU Popkunsti on õigusega peetud kõige ameerikalikumaks osaks II maailmasõja järgses avangardismis. Siiski tärkas popkunst kõigepealt Inglise maalikunstis ja Inglismaalt on pärit ka selle kunstivoolu nimi. 50-ndate aastate keskpaigas hakkas Inglise kunstikriitik Lawrence Alloway kasutama sõna ,,popkunst", esialgu küll ainult nn. massikunsti kohta. Varsti aga tähistas termin ,,popkunst" selliseid teoseid, mis kasutasid massikunstist või laiemalt võttes kogu kaasaegse suurlinna standartsest visuaalsest keskkonnast laenatud kujundeid. 1955. aastal ning järgmisel aastal korraldas ta kaks manifestnäitust ,,Independent Groupile", mis loodi kunsti ja argielu lähendamiseks. Popkunst, lühend populaarsest kunstist (pop art, popular art), tähistab rahvapärasest ku...
Tartu Kõrgem Kunstikool Disaini suund S-10 Tamar Paal A,H,O kuntsnikud Juhendaja:Sirje Pree 2012 Sissejuhatus Ülessandeks oli koostada 20 sajandi välismaa kui ka Eesti kunstnikest uurimustöö mis hõlmaks Esimest maailmasõda,kui ka Teist maailmasõda.See juures raskeks tegi asjaolu,et kunstnike perekonna nimed pidid algama a,h ja o tähega.Kajastan sürrealistliku ja pop kunsti voolu esindajaid ning analüüsin,üldistan nende loomingut,püüdes välja tuua olulise mis eristab neid teistest kunstnikest.Valisin need kunsti voolud sest need on mind kõige enam lummanud kuna nad panevad vaataja mõtisklema ja arutlema. Sürrealism RICHARD OELZE Richard Oelze (1900-1980) oli saksa maalikunstnik. Oelze tööd on ilmselt oma matsekuse pärast vaieldamatud.Ta teenis aega esimese kui ka teise maailasõja aegu saksa sõjaväes ning arvatavasti on just see mõjutanud tema teoste pessimistliku alatooni. T...
Mis mulle meeldib/ei meeldi XX s II poole kunstis XX. sajandi kunst on võrreldes teiste sajanditega midagi uut ja enneolematut. Kunstis on palju uusi kujutusviise ja kiiresti vahelduvad kunstivoole. Ameerika kunstis toimus tormiline areng nagu ka Inglismaal ja Euroopas. Nendes riikides uue kunstivoolu algmeteks olid fovism, kubism, abstaktsionis, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism. Kõiki neid mõisteid võis nimetada ka ühesõnaga modernismiks ehk uue ajastu kunstiks. Üheks kunsti liigiks xx. sajandil oli installatsioon, kus valmispaigaldatud ruumiline ehitis andis kokku kompositsiooni, mida siis esitati vaatajale. Installatsioon hõlmab endal alla kogu ruumi kasutuse. See on üks paremaid ruumi kasutamis võimalusi kunstis. Abstraktsionismi iseloomustab värvide, joonte, punktide ja erinevate pindade ning vormide abil maailma ja kõik sellega kaasnevad kujutamise. Kunsti liik ei lähtu reaalsetest...
FOVISM 1905. aasta Sügissalongis (suur ülevaatenäitus) esines oma maalidega rühm noori kunstnike, kelle metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid peaaegu skandaali tekitasid. Kunstikriitikud ristisid rühmituse kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves, hääldub 'lö foov'). Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks. Foovide rühmituse keskseim kuju oli Henri Matisse (1869-1954). Ta arvas, et kunstnik ei peaks loodust kopeerima, vaid tal ...
KUNSTIAJALUGU. 12.klassfuturism Contents 2.Juugendstiil.......................................................................................................................................... 4 3.Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades.................................................................................... 5 4.Postimpressionistid I............................................................................................................................ 6 5.Postimpressionistid II.......................................................................................................................... 7 6.Fovism ja ekspressionism.................................................................................................................... 8 7.Eesti kunst 20.sajandi alguses............................................................................................................ 10 8.Kubism.......................
KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR kunstnikud: Andrea Palladio Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näiteks Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (1803–1809) Kreeka ja Rooma eeskuju, ümarkaar, kuplid, lihtsus, rangus, suurejoonelisus, reeglipärasus KLASSITSISLIK KUJUTAV KUNST skulptorid: Antonio Canova, Jean-Antoine Houdon, Bertel Thorvaldsen alastifiguur, marmor, üldistatud, arenenud inimkeha varaklas Kunstnikud: Jean Baptiste Greuze, Elisabeth Louise eeskujuks skulptuuride relieefid, värv jäi tahaplaanile, moraliseeriv Kõrgklas. Kunstnikud: Jaqcues Louis David, Jean Auguste idealiseerimine, detailideta taust, antiikajalugu, mütoloogia, poliitika,eetika ideaal KLASSITSISM JA ROMANTISM kunstnikud: Jean-Jacques Rousseau, Charles de Montesquieu, Denis Diderot klassikaline - tavakohane, tüüpiline või antiigile vihjav klassitsistlik - üks ...
Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud Skulptuur: värksus, rõõmus põhitoon, pühakute ja piiblitegelaste kujutamine Lorenzo Ghiberti, Donatello, Andrea del indiviididena, välise tinglikkuse kadumine, psühholoogiline alatoon. Verrocchio. Itaalia Maalikunst: looduse üksikvormide tundmaõppimine, tundeelu hetkede täiusliku Giotto di Bondone, Masaccio, Fra Angelico, ...
Salvador Dalí Salvador Dalí, sünninimega Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech sündis 11. mail 1904 aastal ja suri 23. jaanuaril aastal 1989. Ta oli Hispaania maalikunstnik ja 20. Sajandi üks tähtsamaid sürrealiste. Salvador Dalí sünnikohaks oli Prantsuse piiri lähedal asuv linn Figueres. Tema isa Salvador Dalí i Cusí oli karm ja range kasvatusstiiliga advokaat ja notar. Vastupidiselt isale oli ema Felipa Domenech Ferrés leebe ja just ema oli see, kes poja kustikatsetusi julgustas. Salvador oli peres teine laps, kuid tema vend, kelle nimi oli samuti Salvador, suri enne Dalí sündi. Õde Ana Maria, kes oli kolm aastat noore, kirjutas aastal 1949 oma vennast raamatu. 1916. aastal, kui Salvador koos kohaliku kunstniku Ramon Pichot’ga suvepuhkust veeti...
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Eesnimi Perenimi Ameerika kultuur Referaat õppeaines ,,Kultuuriloo alused" 2013 SISSEJUHATUS Kultuuril on väga lai mõiste, kuid kõige üldisemas mõttes on see inimtegevus, mis vastandub täielikult loodusele. Kultuur hõlmab mitmeid valdkondi: keel, teadmised, eetika ja moraal, oskused, traditsioonid, uskumised, kombed. Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule. Enamasti on kultuurid määratletavad keele kaudu. Inimese kui ühiskondliku olendi kultuurilised omadused antakse talle selle ühiskonna poolt, kus ta kasvab ja areneb. Inimühiskonnast isoleeritud inimolendil pole võimalik omandada kultuuri, ehkki veel 20. sajandil usuti selle võimalikkusse. Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt läbi kasvatuse ja õppimise, harjutamise, jäljendamise ja kordamise abil. Käesolev referaat annab ülevaate Ameerika ku...
Renessanss- 15- 17.saj - Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisi...
1) milline näitus andis tõuke moodsa kunsti levikule usas? näitus Armory show, mis tutvustas eutoopa ja usa uuenduslikku kunsti. 2)missugused olid usa kunstis 2 ,,oma tee" otsimise suunda? totsiaalne realism, regionalistide looming 3)kuidas mõjutas mehhikko kunst usa kunsti? mehhiko kunst oli eeskujuks usa monomentalistidele. 4)mis sündmustega seoses kuulutati avangardistlik kunst totalitaarsetes riikides keelatuks? mässude tõttu kuna inimesed said kunsti teel edastada mässumeelseid ideid. võimud tahtsid, et inimesed mõtlekisd ühtemoodi. 5)mille poolest sarnanesid/erinesid natside ja nõuk. võimu poolt soositud teosed? erinesid, et natsid pooldasid avangardistlikku kunsti, aga võimud keelasid selle.mõlemas riigis kuulutati lubatuks, mis toetus traditsioonidele, natsid ja kommunistid pidasid üksteist surmavaenlasteks, aga siiski oli nende soositud kunst väga sarnane temaatika poolest. erinevus inimeste kujutamine mundrites. erinevus alast...
1. impressionism ja moodne maailma Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö ,,IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. 1890. aastatel jõudis impressionism ka teiste maade kunstnikeni. TUNNUSJOONED ...
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. sa...
Baluster fiaal mansard Ristlillik ristvõlv palmett vööndkaar Voluut joonia samba kapiteel sarkofaag e kirst siir e kiri Lodza roosaken konsool e kaunistus silindervõlv Ülesanne 1.mõisted tunda ära pildi järgi.See mis ülal. Ülesanne 2.Mõisted, vajadusel kokku viia pildiga. Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduv monumentaalmaaliga. Ikoon on märk, mille puhul esitis ja objekt on seotud sarnasussuhte kaudu. Külm koloriit tekib siis kui valime kõikide värvide külmad toonid. Punane ja roheline asuvad värvide neutraalsuse piiril ja kuuluvad seetõttu vastavalt olukorrale kas soojade või külmade värvide hulka. Koloriit värving, kunstis süsteemipärane värvikäsitlus,värvitoonistik. Kollaaz on kunstiv...
Elulugu. Dalí sündis Prantsuse piiri lähedal asuvas Figueresi linnas. Tema isa Salvador Dalí i Cusí oli advokaat ja notar, kelle rangele kasvatusstiilile vastandus tema naine Felipa Domenech Ferrés. Just Dalí ema oli see, kes poja kunstikatsetusi julgustas. Dalí oli peres teine laps, kuid tema samuti Salvadori nime kandnud vend suri enne Dalí sündi. Kolm aastat noorem õde Ana María kirjutas aga 1949. aastal oma vennast raamatu. 1916. aastal, kui Dalí koos kohaliku kunstniku Ramon Pichot’ga suvepuhkust veetis, avastas ta enda jaoks moodsa kunsti. Järgmisel aastal korraldas Dalí isa poja söejoonistustest koduse näituse. Esimene avalik näitus toimus 1919. aastal Figuerese teatris. Veebruaris 1921 suri Dalí ema rinnavähki. Salvador oli siis 16-aastane ning on hiljem sündmust kirjeldanud kui oma elu suurimat vapustust. Dalí isa abiellus hiljem oma naise õega. Kuna Dalí hindas oma tädi väga, ei olnud sündmuste selline käik talle vastumeelne. ...
Kunstiajaloo Arvestustöö 1. Abstraktne kunst Kunstivool, mis on loobunud nähtava maailma jäljendamisest. Vormikõne ei järgi looduses esinevaid vorme, see on esemete kunst. Tekkis 1910. aastal Münchenis. Hoogsam levik algas 30-ndate lõpu poole. Võiduteed sammus kuni 1960-ndate aastateni, mis taandus uuemate kunstide ees. Ehk nonfiguraalne kunst ehk esemetu kunst. Abstraktne kunst jaguneb kaheks: 1) ekspressiivne ehk emotsionaalne suund: väljendab kunstniku lõhestatud hingeelu sisemaailma, tema subjektiivseid meeleolusid, ajastgu traagilisi vastuolusid, rahutute rütmide, värvi akordide ja faktuuri järgi. Esindaja V. Kandinsky. Äärmuslik vorm- Taism- tekkis pärast II Maailmasõda Pariisis, kunstnik kannab lõuendile värvid juhuslike plekkidena, mõtlematult nagu automaatselt pritsides. Tegevusmaal- J.Pollock 2) konstruktiivne suund: rajaneb intellektile, rõhk geomeetrilistel võrm...
1. Kunst 19. Ja 20.saj vahetusel 1. Mis muutis 19. Ja 20.saj vahetuse kunsti eriti mitmekesiseks? Milles see avaldus? Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Mitmekesisus avaldus selles, et tekkis palju uusi kunstivoole ja-stiile. 2. Miks kerkis esile uusromantismi ideoloogia? Põhjuseks oli haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. 3. Kuidas suhtusid uusromantikud kunsti ? Milleks nad seda pidasid ? Osa jäi truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi. Paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid pooldama uusromantilist ideoloogiat (uskusid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata) 4. Milliseid teemasid eelistasid käsitleda kunstnikud/sümbolistid Nad eelistasid käsitleda suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses. 5. Mis oli s...
1. Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst põhineb enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel. Hõlmab vahemikku 1870-1950(70?). Vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- ja massikultuurile. Modernistliku ühiskonnakäsitluse keskne teooria on progress. Modernistliku kunstikriitika 3 väärtushinnangut: Tähtsaim on esteetiline kvaliteet Tähtsad on üksnes kõrgeimat esteetilist väärtust sisaldavad kunstiteosed. Kui vastuollu lähevad esteetika ja moraalsed, poliitilised aspektid, tuleb esmalt eelistada esteetikat Modernistliku kunstimudeli põhimõisted ja kunstnikud: Paradigma-üldaktsepteeritud usk sellesse, et mingi maailmapilt, teooria ja selle printsiibid on õiged. Mõiste võttis kasutusele Thomas Kuhn. Igas paradigmas ilmn...
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõpli...
KUNSTIAJALOO III KURSUS Impressionism 1) Vaata Claude Monet` maali Palazzo Mula Veneetsias lk 225 ja too selle näitel välja kolm impressionismile omast tunnust! * Tähelepanu pöörati eeskätt õhu ja selle valguse maalimisele. Kuna need muutusid kiiresti, tuli ka maalida ka kiresti ja vabas õhus. * Musta värvi peaaegu ei kasutatud. Kui seda siiski tehti, otsiti musta sees omakorda erinevaid värvivarjundeid * Suured muutused kompositsioonis ehk maali üleehituse alal. Loobuti rangest,läbimõeldud kompositsioonist. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal! Auguste Renoiri maalimislaadis temaatikaks olid enamasti linn, olustikustseenid, portreed ning aktid. Renoiri maaalimislaad oli pehme ja samas lüüriline. Koloriit oli särav ja õrn. Portreed on sensuaalsemad ning rohkem psühholoogilisemad kui samal ajal teistel impressionistidel. Portreedel kujutas...
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hin...
1.Impressionism ja moodne maailm 2. võitlev avangard - futurism 3. dada ja sürrealism 4. abstraktne ekspressionism 5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - ...
1 Impressionism Iseseisev töö õpiku Kunstikultuuri ajalugu 11. klassile § 34 põhjal 1) Vaata Claude Monet` maali Palazzo Mula Veneetsias lk 225 ja too selle näitel välja kolm impressionismile omast tunnust! *Kujutatakse objekti valguse ja õhu kaudu. *Peamine motiiv on maastik. *Nähtavat pilti maailmast on antud edasi väikeste erivärviliste pintslitõmmetega. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal! Ta võttis omaks impressionistliku vaatlusviisi ja tehnika ning osalt ka impressionistliku värvipaleti, kuid impressionism oli talle siiski vaid abinõu. Renoiri huvitas peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine. Tema maalides on inimesi nähtud osana värviküllasest loodusest. Renoiri suhtumine maailma on soe, südamlik ja imetlev. 3) Va...
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõr...
Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks. Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult kunstnikud, vaid ka iga teos on unikaalne, kordumatu. Mida põhjalikumalt aga iseloomustada ühte või teist voolu, seda vähm ruumi jääb autori...
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. sa...
12. KLASS, KUNST 1. FOVISM metsik TAUST: Sai alguse 1905. aastal Pariisis ja liikumine hääbus 1907. Meeleolu minevikust, mitte kunagi ei ole dramaatiline palju punast TUNNUSJOONED: 1. Maastikud, aktid ja portreed on figuratiivsed, kuid lihtsustatud. 2. Ruumilisus on kadunud. 3. Joon vaba ja lainetav, moonutab vormi. 4. Oluline on kunstniku subjektiivne lähenemine. 5. Värvid kirkad, jõulised ja eriti palju kasutatakse puhast punast. 6. Pintslitöö hoogne ja andis edasi kunstniku emotsioone. 7. Oluline ei ole lõuendi korralik katmine värviga, jäetakse nähtavale krunditud lõuendi laike. KUNSTNIKUD: Henri Matisse (18691954) liikumise juht, eraldas maali plaanid erinevate punaste toonidega. Hiljem hülgas visandava stiili ja tegeles peente värvikombinatsioonidega. Georges Rouault (18711958) sünge värvivalikuga inimliku viletsuse kujutaja Albert Marquet (18751947) ...
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal uus...
KUNSTIAJALUGU 1) KUNST 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSEL 19. ja 20. sajandi vahetuse kunst ei ole oma taotluselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest ühtne, vaid on väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutub siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid, aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellepärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevaid, isegi vastandlikke taotlusi. Seetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugendstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionismist saab rääkida aga ainult prantsuse kunsti ajaloos. Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Kunsti ei...
Popkult. elamisviis. Massikult. Probleem kuidas käitutakse töölisklassidega.m Tänap. Pole see teema, on lihtrahvas. p.k. massik. on midagi valesti. Teeb alati kellegile halba, kuna temaga tegeletakse. Teoreetiliste mudelite uurimisel on näha distantsi. Me oleme selles sündinud. Seda vaadeltakse kõrvalt. T. Kahu seda ei tee, ta tegeleb sellega. Distants ei ole alati akadeemiline ega ka ideaalne. Midagi on vaja parandada, midagi ühisk. on valesti. Kandub murest kuidas inimestega käitutakse. Kommerts/mass ei ole alati ajupesu. P.k. mõiste (on hägune) (need 6 väidet on teooriad, mis ei ole popkult) 1) seda armastavad paljud mõõdetakse kvantitatatiivselt (massiliselt). Argumentidelt enamus demokraatlikus ühisk kõneoskus ja kõnevõime on vaba, seal kus pole, see lämmatab teda. Tähtis on enamust kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühisk. vaid mingit sektorit sellest. Me ei uuri miks, fikseeritud on see enamusel...
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontr...
annaabi.ee 
