Jüri Gümnaasium MOODNE KUNST Õpimapp Koostaja: E.... Klass: 11R Jüri 2013 1.Moodne kunst Moodsas kultuuri areng toimus üldjoontes laus maalikunstist ja puudub tal selgelt eraldatavalt voolud. Skulptuurid on enamasti suuremõõtmelised ja lihtsa vormiga, tinglikult saab jagada kaheks: loodus lähedased tööd, abstraktsionism. Esimesse rühmitusse kuulub saksa skulptur ernst barlach. Teise rühmitusse kuulub: Henry Moore. Abstraktsionismi maali kunsti alla kuulub Constantin Brancusi. Uusimat skulptuuri iseloomustab erinevate materjalide kokku
1931). Teine tuntud op-kunstnik oli inglane Bridget Riley. Tuntuse tõid talle tema must-valged tööd, kus ta kasutas vaid lihtsaid geomeetrilisi kujundeid nagu ringe, ruute võ triipe. Ta paigutas need peentesse korduvatesse mustritesse ja saavutas selle abil pinna, mis tundub virvendavat ja liikuvat. Osad maalid võivad tekitada lausa peapööritust ja merehaiguse laadset tunnet. POP KUNST. tekkis 1950. aastate teisel poolel samaaegselt nii USA-s kui Inglismaal. Terminit "popkunst" hakati Inglismaal 50. aastate keskel kasutama nn massikunsti kohta Teemaks tarbimisühiskonna argipäev. ei püüdnud teha "kõrget kaunist kunsti". oli teravalt sõjavastane (hipidelt pärines kuulus loosung "Make love, not war„) „Madalad“ teemad „kõrges“ kunstis Õlimaalidel, graafikas ja skulptuuridena hakkasid esinema koomiksid, reklaam,
1931). Teine tuntud op-kunstnik oli inglane Bridget Riley. Tuntuse tõid talle tema must-valged tööd, kus ta kasutas vaid lihtsaid geomeetrilisi kujundeid nagu ringe, ruute võ triipe. Ta paigutas need peentesse korduvatesse mustritesse ja saavutas selle abil pinna, mis tundub virvendavat ja liikuvat. Osad maalid võivad tekitada lausa peapööritust ja merehaiguse laadset tunnet. POP KUNST. tekkis 1950. aastate teisel poolel samaaegselt nii USA-s kui Inglismaal. Terminit "popkunst" hakati Inglismaal 50. aastate keskel kasutama nn massikunsti kohta Teemaks tarbimisühiskonna argipäev. ei püüdnud teha "kõrget kaunist kunsti". oli teravalt sõjavastane (hipidelt pärines kuulus loosung "Make love, not war„) „Madalad“ teemad „kõrges“ kunstis Õlimaalidel, graafikas ja skulptuuridena hakkasid esinema koomiksid, reklaam,
Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles " expression " - väljendus) EKSPRESSIONISM Foovidega algas uus suund Euroopa kunstis, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks . Termin tuleneb prantsusekeelsest sõnast "expression", mis tähendab väljendust. Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi . Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti
Toulouse-Lautreci eriliste teenete hulka kuulub see, et oma teatri- ja kohvikuplakatitega sai ta meieaegse reklaamikunsti rajajaks. Sümbolism Iseseisev töö 12. kl. õpiku § 1 ja 3 põhjal 1) Millal valitses sümbolism? 1880-1905.aastatel valitses sümbolism. 2) Milline on sümbolismi väljakujunemise ajalooline ja ideoloogiline taust? Just 19.sajandi kahel lõpukümnendil ja sajandivahetusel leidis see fantaasiast toituv kunst eriti palju pooldajaid. Niisugusel nähtusel olid keerulised ühiskondlikud põhjused, peamiselt osa haritlaste ja kunstnikke pettumine oma kaasajas. Kuna nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada tõmbusid nad tagasi oma kujutluste maailma. Väljapääsu otsisid nad igasugustest fantastilistest õpetustest,huvitusid kaugete maade usunditest ja kunstist, vanadest hävinud kultuuridest jne., millele nad omistasid salapäraseid, ebatavalisi, müstilisi jooni.
.............................................. 5 4.Postimpressionistid I............................................................................................................................ 6 5.Postimpressionistid II.......................................................................................................................... 7 6.Fovism ja ekspressionism.................................................................................................................... 8 7.Eesti kunst 20.sajandi alguses............................................................................................................ 10 8.Kubism.............................................................................................................................................. 11 9.Futurism............................................................................................................................................ 13 10.Abstraktsionismi teke ja levik.............................
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM
Oli vaja leida uusi vahendeid enda väljendamiseks. Juba 20. saj alguse kunstivoolud hakkasid maalikunsti alustalasid kangutama. Dadaistid naeruvääristasid vanu traditsioone ja loobusid maalist kui igandist, hakates kasutama täiesti väärtusetuid materjale ebatavaliste teoste loomiseks. Abstraktsed ekspressionistid hülgasid nn.iganenud maalitehnikad, minimalistide teosed jäid taotluslikult lihtsaks. Popkunstnikud kasutasid oma kunstis igapäevaelu tuntud ja tuttavaid elemente. Optiline kunst soovis eksitada vaataja taju luues liikumise illusiooni, kineetilised teosed aga liikusid reaalselt. Kontseptuaalne kunst eelistas ideed objektile, superrealism näitas maailma realistlikumalt kui see tegelikult on. Tänapäeva kunstnikud peavad kunsti tegemise loomulikuks osaks fotograafia, filmi, video või arvuti kasutamist. Mida harjumatumad ja ebatraditsioonilisemad on väljendusvahendid seda raskem on sellist kunsti mõista. Ometi on igas teoses sõnum ja ajend selle loomiseks
Kõik kommentaarid