Arvutiõpetuse kokkuvõte (0)

Riistvara - suur hulk erinevat elektroonikat, millest arvuti koosneb.
Tarkvara – korralduste jada, mis ütleb, mida see elektroonika tegema peab.
Tarkvara jaguneb kaheks : süsteemitarkvara, rakendustarkvara
Operatsioonisüsteem käivitub pärast arvuti sisselülitamist, tegeleb riistvara ja teiste programmide juhtimisega, jaotab ressursse erinevate programmide vahel.
Operatsioonisüsteem on vahekiht rakendusprogrammide ja arvuti riistvara vahel.
Kogu muu tarkvara sõltub operatsioonisüsteemist, mitte otseselt riistvarast.
Kasutajaliides on vahend, mille abil kasutaja suhtleb programmiga.
Mittegraafiline kasutajaliides (text-mode) – käske saab anda vaid klaviatuurilt, hiirt kasutada ei saa.
Graafiline kasutajaliides ( GUI ) – käske saab anda nii klaviatuurilt, kui ka näiteks hiire abil.
Mittegraafiline kasutajaliides : käske ja nende kirjutusviisi peab täpselt teadma, tavalise kasutaja jaoks keeruline, piisava vilumuse omandamisel graafilisest liidesest efektiivsem.
Graafiline kasutajaliides: tavakasutaja jaoks mugavam ja intuitiivsem, info võib olla laialivalguv ja raskestihaaratav, töö aeglasem kui mittegraafilise liidesega, nõuab rohkem arvuti ressursse.
Töö graafilises kasutajaliideses : kogu töö toimub akendes, korraga saab aktiivne olla vaid üks aken, iga programm võib oma töö jooksul avada ühe või mitu akent, programm lõpetab töö, kui viimane aken suletakse, kui programm akent ei ava, siis temaga suhelda ei saa.

• (kolmnurkne nool) selle valikuga avaneb alammenüü, kus tuleb sobiv valik teha.
  
• ... kuvatakse dialoogikast,kus tuleb oma soovi täpsustada.
  
• Käsk täidetakse, midagi ei küsita.
  

Dialoogikastid on mõeldud arvutile mingi ülesande täitmisel lisainfo andmiseks .Vaikimis märgitud valikunuppu ümbritseb raam. Arusaamatu dialoogiakna saab kinni panna sulgemisnupu. Kerimisribad võimaldavad aknas olevat infot liigutada. Võib olla vertikaalne või horisontaalne. Koosneb nooleklahvidest ja kerimisnupust ehk liugurist.
Peamiseks töövahenditeks hiir ja klaviatuur .
Tegevused hiirega: osutamine, ühekordne klõps, kahekordne klõps, kolmekordne klõps, lohistamine, kerimine .
Gaps lock- liikumiseks suur- ja väiketähtede reziimi vahel
Tab- viib tekstis järgmisele tabelduskohale, dialoogiaknas viib ühelt objektilt teisele.
Esc- paoklahv. Aitab tühistada viimast käsku, sulgeda akent jne.
Funktsiooniklahvid F1 - F12 on mõeldud programmi funktsioonide täitmiseks.
Enter- sisestusklahv. Üks tähtsamaid klahve. Tähistab käsu ja tekstilõigu sisestamise lõppu.
Backspace - tagasilükkeklahv, kustutab märgi kusorist vasakult.
Delete - kustutamise klahv, kustutab märgi kusorist paremalt.
Insert -liikumiseks vahelelisamise ja ülekirjutamise reziimide vahel.
Print scrn- kopeerib ekraanipildi vahepuhvrisse.
Indikaatorid - näitavad tööreziimi sisselülitamist.
Alt gr abil saab valida mõnel klahvil olevat kolmandat märki.
Ctrl ja alt- juhtklahvid. Kasutatakse koos teiste klahvidega.
Täiendav klaviatuur- sellel asetsevad klahvid on mõeldud numbrite kiireks sisestamiseks ja arvutuste hülbustamiseks.
Num lock- lülitab täiendava klaviatuuri ümber kursori juhtklahvide reziimist numbrite ja tehtemärkide sisestamise reziimi ja vastupidi.
Andmeid on kahte liiki: programmid ja muud süsteemsed andmed, kasutaja andmed ( dokumendid , pildid, videod)
Kõik andmed on salvestatud failidesse.
Fail on iseseisev terviklik andmete kogum. Igal failil on oma nimi, aitab arvutist faili üles leida. Failis sisalduvad andmed määravad faili tüübi.
Operatsioonisüsteeem oletab faili laiendi järgi, millise programmiga antud faili avada. Kasutaja näeb seda oletust faili nime juures oleva pildikesena.
Failide kataloogid : failid võivad olla ühenimelised kuid erineva sisuga, katalooge kasutatakse failide grupeerimiseks, ühe kataloogi piires peavad failide nimed olema unikaalsed .
Katalooge saab paigutada ka üksteise sisse, kataloog võib sisaldada teisi faile või omakorda kaustu.Üksteise sees olevad kataloogid tekitavad ahelaid, mis moodustavad kataloogipuu.Kataloogid on tekitatud seal sees olevate failide sisu alusel.
Arvutite liigid : lauaarvuti , sülearvuti, pihuarvuti , suurarvuti, võrguarvuti.
Tüüpilisel arvutil on : keskseade, monitor , hiir, klaviatuur.
Emaplaadile kuulub : protsessor, mälu, helikaart , videokaart .
Keskseadmele kuulub : kõvaketas, disketiseade, CD/DVD, ID-kaardi lugeja.
Emaplaat on tavaliselt neljakihiline trükkplaat, oluline on protsessorisiini kiirus ning laienduspesade arv. Kõik muud seadmed on ühendatud emaplaadiga niimoodi : paigutatud otse emaplaadile, ühendatud juhtmete abil.
Protsessor juhib kogu arvuti tööd, teostab enamiku programmide tööks vajaliku arvutustest. Protsessori headuse määrab kiirus ehk taktsagedus ( mõõdetakse MHz ja GHz).
Mälu ( operatiivmälu, sisemälu). Töötavate programmide ja nendega seotud ainete andmete hoidmiseks. Tühjeneb arvuti väljalülitamisel. Maksimaalne maht sõltub emaplaadi tüübist, mõõdetakse megabaitides või gigabaitides. Ühe mooduli suurus kuni 2 GB.
Videokaart : videopildi näitamine, sisaldab eraldiseisvat videomälu näidatava pildi töötlemiseks, mõne videokaardiga on võimalik ühendada mitut monitori või pilti televiisorisse suunata. Videokaardi abil televiisoripilti arvutisse ei saa.
Helikaart on helitekitaja. Uuematel kaartidel on panoraamheli võimalus, head kõlarid on olulised. Mõõtühikuks helisalvestamisühiku andmehulk (mõõdetakse bittides, hetkel kuni 24 b)
Intrigeerivus : seadmed on paigutatud otse emaplaadile, mitte eraldi kaardina. Integeeritud seade on odavam ja vähem kvaliteetsem. Integreeritud seadet välja vahetada ei saa.
Salvestusseadmes on mõeldud andmete salvestamiseks andmekandjale. Igas salvestusseadmes on erinev andmekandja . Oluline on maht ja usaldusväärsus.
Kõvaketas: peamine salvestusseade arvutis. Usaldusväärne, suure mahutavusega, lugemine ja salvestamine on kiire. Kirjutada saab lõputult. Kasutatakse nii programmide kui ka andmete hoidmiseks. On tundlik magnetväljale, mahutavud on kuni 800 GB, keeruline vahetada.
Disketiseade on väikeste failide salvestamiseks, kirjutamine/lugemine aeglane, ei ole usaldusväärne, diskette lihtne vahetada. Tundlik magnetväljale, ärge hoidke disketil andmeid, mida mujale dubleeritud ei ole. Mahutavus kuni 1,44 MB.
CD-Rom/CD-R/CD-RW mahutab 650-800 MB. Usaldusväärne , lugemine aeglane, plaate lihtne vahetada. Kardab kriimustusi ja tolmu, otsest päikesevalgust.
CD-ROM ei ole kirjutatav, CD-R-le saab kirjutada ühe korra. CD-RW-le saab kirjutada mitu korda.
Dvd junn on suure mahutavusega 4,5-17GB
Hetkel müüdavad plaadid on kuni 8,5 GB. Usaldusväärne, lugemine suhteliselt kiire, plaate lihtne vahetada. Kardab kriimustusi, tolmu, päikesevalgust.