Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Infoajastu, globaliseerumine, ettevõtted arengu- ja arenenud maades". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tööjõud, arengumaad, tooraine, resurss, turg, kasud, maksud, import, eksport, elektroonika, kogutoodang, loodusvarad, põhitunnused, teeninduses, detailne, tööjaotus, trantsport, globaliseerumist, kaubavahetus, ühisraha, eurode, uurimis, kokkumonteerimine, metsandus, kaevandus, jalatsi, lähedus, autotööstus, liiderfirmad, uutele, töökohad1. Iseloomusta üldjoones agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. (Ühiskonna arenguetapid) Agraar- industriaal- infoühiskond Peamine tegevusala Masinatöö. (Tööstus) Teenindus. Alates 20. saj. lõpuosast. põllumajandus Kaasajal - arenenud tööstusriigid Oluliseks muutus info kiirem hankimine ja Tööd peamiselt käsitsi ehk Põhi ja arengumaad ehk Lõuna. Nn. parem töötlemine. Levik kaasajal uustööstusmaad - Kaasajal Põhja-Ameerika, Lääne- Myanmar Singapur,Taiwan, Lõuna-Korea Euroopa, Jaapan. (Kagu-Aasias, endine ( Ida-Aasia), Ladina-Ameerika Vaimne töö. Peamine tootmisüksus Birma) riigid (Brasiilia), Ida-Euroopa maad. uurimis- või teenindusüksus. Olulised
Kolooniates säilis valdavalt agraarne majandus. Kaubandusvood. Kõige aktiivsem emamaa ja " oma " kolooniate vahel ( järjest mitmekesistuvad tööstustoorainete voog ja põllumajandussaadused. Vastu masinad ja seadmed, ka mõningad tarbekaubad. Elav ka tööstusriikide omavaheleline kaubavahetus. Metropoli ja " võõraste kolooniate vaheline tööjaotus nõrk. Kolooniate eneste vahel peaaegu olematu. Impeeriumite võitlus. Võitlus turgude ja tooraine pärast viis maailmasõdadeni Nende laastava mõju tõttu maailmamajandusele hakati koloniaalsüsteemi ümber kujundama. 20.saj. Keskel enamik kolooniaid iseseisvus, tekkis võimalus arendada tööjaotust endiste kolooniate ja mitte- emamaade vahel. Siiski suur ebavõrdsus arengumaade ja arenennud tööstusriikide vahel. Tööstusühiskonna majanduse areng 20. saj. Alguses Negatiivne : 1. Kapitalistliku majanduse maht ja selle ettevõtted kiiresti suureks kasvanud. 2
2 ÜKSIKETTEVÕTTE PAIGUTUST MÕJUTAVAD TEGURID: Ettevõtlusklaster ettevõtlusvõrgustik, mis on spetsialiseerunud sarnase või omavahel seotud oleva toodangu valmistamisele. Tunnuseks brändi olemasolu. Bränd oma kaubamärk Tehnoloogia tööoperatsioonide kindel järjestus Teaduspargid tootmisega tegelevad üksused, rakendavad teadust ellu, paiknevad ülikoolide juures. 1 Ettevõtte paigutust mõjutavad järgmised tegurid: 1) Tooraine 2) Energia 3) Tööjõud ( inimesed) 4) Tarbija 5) Haridusasustused vms inimese elu mõjutav tegur 6) Raha, kapitali kättesaadavus 7) Arenemispotentsiaal (üldised loodusolud) Paigutusteguritest lähtuvalt võib eristada erineva suunitlusega ettevõtteid: 1) Toormele ja energiale orienteeritud ettevõte sõltub eelkõige loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. Põllumajanduse, metsanduse ja
1.Uurimis-ja arendustegevus (tegelevad hästi arenenud riigid) 2.Detailide valmistamine(kasut. odavat tööjõudu) 3.Kokkumonteerimine(tehakse odava tööjõuga) 4.Müük ja hooldus(paikneb tarbijate lähedal) Üksikettevõtte paigutust mõjutavad tegurid 1.Toormele ja energiale orienteeritud ettevõte.-sõltub loodusliku tooraine või odava energia lähedusest(põllumajandus,metsandus,kaevandustööde ettevõtted,metallitoormine, raskemasinaehitus) 2.Tööjõule orienteeritud ettevõtted.-paigutuvad sinna, kus on olemas arvukalt vajalikke oskustega töötajaid.(rõiva,-tekstiili,-jalatsi,-elektroonikatööstus).Olulised näitajad on tööjõu hind,kättesaadavus,kutseoskused,maine. 3.Tööjõu kvaliteet.-vajavad kõrgekvalifikatsioonilist oskustööjõudu. 4.Tarbijale orienteeritud ettevõtted
tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitöölt masintootmisele – tõusis tööviljakus, linnastumine, tarbimine, (eeldused: teaduse ja tehnika areng, tööjõud, rahakapitali olemasolu) jaguneb: varaindustriaalne: mitmeväljasüsteem, tuulikud, vesiveskid, uute taime- ja loomaliikide aretus hilisindustriaalne: auruvedur, aurikud, kivisöe tarbimine, vabrikute laialdane levik, masinate valmistamine geograafilise tööjaotuse kujunemine: piirkondade spetsialiseerumine nende kaupade tootmisele, milleks on paremad eeldused koloniaalsüsteemi kujunemine: industrialiseerumise lõppedes kujunesid tööstusriigid ja kolooniad
· I maailmasõda totaalsed reziimid , majandus allutati võimule · 1923-1933 majanduskriis, alguse sai USAst o Keynesi majandusteooria ülemäärane säästmine pidurdab ja kahjustab majandust · 1944 Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond ül stabiliseerida maailma finantssüsteemi riiklike pankade ja valuuta järelevalve abil · 1940 koloniaalimpeeriumide lagunemine kolooniate iseseisvumine tööstusriigid ehk Põhi ja arengumaad ehk Lõuna · Tööstusriikides: heaoluühiskond riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem · Linnastumine; üle poole tööealistest inimestest tööstustöölised ja linnarahvastiku osakaal kasvas kiiresti eeldused üleminekuks infoajastule Üleminek infoajastule · Oluline informatsiooni kiirem hankimine ja parem töötlemine · Suur tähtsus ,,külmal sõjal" o Mikroelektroonika o Lennundus
Uue rahvusvahelise tööjaotuse levides ongi peaaegu kõik suuremad ja edukamad liiderfirmad muutunud transnatsionaalseteks ehk rahvusvahelisteks ettevõteteks. Liiderfirmast, alltöövõtjatest ja muudest lepingupartneritest kujunevad suured ja keerulised ettevõtlusvõrgustikud. Üksikettevõtte paigutust mõjutavad tegurid Toormele ja energiale orienteeritud ettevõtted. Sõltuvad eelkõige loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. Põllumajanduse, metsanduse, kaevandustöödega tegelevad esmasektori ettevõtted ning metallitootmine ja raskemasinaehitus. Kui toorainet leidub kõikjal, siis on selle tähtsus peamise paigutustegurina mõnevõrra väiksem. Kui toorainet on vaid vähestes kohtades ja seda tuleb importida, siis hakkavad ettevõtte paigutamisel rolli mängima sisseveosadamad. Tööjõule orienteeritud ettevõtted
toodetud lõpphüviste (valmistatud tooted ja osutatud teenused) koguväärtus. Riikide võrdlemisel kasutatakse näitajat SKT ühe inimese kohta. 8. IAI- inimarenguindeks Arvestatakse : i) Täiskasvanu keskmine õpingute arv ja eeldatav õpinguaastate arv kooli minemisel ii) Oodatav keskmine eluiga iii) Rahvamajanduse kogutulu Riikide liigitus arengutaseme ja panuse järgi maailmamajanduses Riigid: 1) Kõrgelt arenenud riigid 2) Arengumaad a) Arenevad riigid b) Naftariigid c) Tavalised arengumaad d) Istandusriigid e) Vähimarenenud riigid Kõrgelt arenenud riigid Kõrgelt arenenud riigid asuvad suuremalt jaolt maailma põhjapoolsemates piirkondades ja sellepärast nimetatakse neid ka Põhja riikideks. Rõhuvas enamuses on need Euroopa päritoluga kristlikud riigid. Nendes riikides elab ligikaudu 1/3 rahvastikust. Riigid: Enamus euroopa riike Jaapan Lõuna-Korea
+ oluliselt vähenenud väliskaubandusbarjäärid, suurenenud kapitali ja tööjõu liikumine migratsioon võib tasakaalust välja viia tööturu ja põhjustada konflikte kultuuride vahel + transpordi ja kommunikatsiooni võimaluste arenemise tõttu on maailm muutunud ''väiksemaks'', informatsiooni saab igast piirkonnast arengumaade loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastamine Kuidas väljendub globaliseerumine Eestis? palju rahvusvahelisi ettevõtteid suur import pangad kommunikatsioon internet välistööjõud toovad kultuuri koju mitmed rahvusvaheliste ettevõtete tütarettevõtted välisinvesteeringute hulk anname võimaluse tulla 2. TÖÖSTUSETTEVÕTTE PAIGUTUST MÕJUTAVAD TEGURID - määravaks on ressurss, mis on ettevõtte tootmise juures kõige olulisem 1) toormele orienteeritud tööstus suhkrutööstus (suhkrupeet) saetööstus (metsakasvu piirkonnas)
maades kuid ka turgude vahetus läheduses. 4. Müük ja hooldus, mis paikneb rikastes riikides ehk arenenud maades. Liiderfirmad ehk suuremad firmad jätavad endale kõige vastutusrikkamad ja pikas perspektiivis tulusamad tootmisetapid ( tootearendus) . Vähemtulusaid töid antakse lepingu korras alltöövõtjale. Liiderfirmad asuvad arenenud maades, kellel on hulganisti alltöövõtjaid odava tööjõuga maades. Toormele ja energiale orienteeritud ettevõtted Sõltub loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. Põllumajanduse, metsanduse ja kaevandustööde ettevõtted ; raskemasinaehitus ja metallitootmine. Kui toorainet on vähe, siis tuleb seda rohkem importida ning suurt rolli mängivad siseveosadamad. Tooraine töötlemine mahalaadimiskohtade läheduses hoiab kokku transpordikulutusi. N: Rotterdami sadam Tööjõule orienteeritud ettevõtted Paigutuvad sinna, kus on olemas arvukalt vajalike oskustega töötajaid. Tekstiili-,rõiva-,jalatsi- ja elektroonikatööstus
sundisid indiaanlased oma aladelt lahkuma. Sõltuv industrialiseerimine tuli kasuks neile maadele, kus emamaad olid arenenud riigid. Prantsuse kolooniad: Põhja-Aafrika Hispaania/Portugal Lõuna-Ameerika Holland Indoneesia Venemaa vallutatud alad. Inglismaa Inda, Ida-Aafrika Tööstusühiskonnast infoühiskonda. 20. sajandiks oli maailm jagunenud emamaadeks ja kolooniateks. Emamaad: Arenenud riigid/Põhja riigid. Kolooniad: Arengumaad. Põhi Lõuna 1. Korraldus Iseseisvad Sõltuvad 2. Tootmisviis Industriaalne Agraarne 3. Ressursid Ammendunud Rohkelt ressursse 4. Rahvastiku Linnarahvastik, Rahvaarvu võrdlus rahvastiku juurdekasv on juurdekasv kiire, enamik väike maarahvas 5. Väga tihe Väike ja endiste
Hiina - loodusolud-laamade piir, religioon,rahva töökultuur. India - loodusolud ja rahvas-soe kliima, kastisüsteem. Edela - Aasia,Põhja-Aafrika - kõrbes-loomad ja oaasi konflikt-käsitöö ja taimed. Euroopa - loodusolud-viletsad,vaene ja mahajäänud,taime-ja loomakasvatuse koosrakendamine. 5) Maailma jagunemine Põhjaks ja Lõunaks – piirkondade võrdlus. PÕHI LÕUNA Arenenud riigid Arengumaad Rikas Vaene Tööstuslik põllumajanduslik Heal tasemel teedevõrk ja transport Vilets teedevõrk ja transport Kõrge energiatarve Madal energiatarve Nafta-, kivisöe-, tuumaenergia Puidu-,tuule-,loomade-, inimeste energia Tasemel tervishoid Haigused ja nälg Puhas vesi Reostunud vesi või veepuudus
Globaliseerumist võib vaadelda erinevates valdkondades. Otsene välisinvesteering (OVI, FDI) rahapaigutus, millega kaasneb vähemalt 10%-ne osalus ettevõttes. Portfellinvesteering rahapaigutus välismaistesse väärtpaberitesse, alla 10%-ne osalus. Muu investeering nt. hoius Kaubamärk Ühe tootja toodete ristamine teiste tootjate toodetest. Margitoode e bränd kaubamärk, mis tarbijate teadvuses on saanud lisaväärtust. Kaubandusbilanss (puhaseksport) = eksport import Demograafiline üleminek e siire teooria, mis seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses ning mille tagajärjeks on rahva arvu ja vanuselise kooseisu muutus, võib jaotada etappideks. Koloniaalsüsteem - maailm jagunes tööstusriikideks ning neile toorainet ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks. Ettevõtlusvõrgustik ettevõtjate koostööpartneritest moodustuv (kinnine) kooslus, mille eesmärk on liikmete konkurentsivõime parandamine.
endale vaid kõige vastutusrikkamad ja pikas perfektiivis tulusamad tootmisetapid, eelkõige tootearenduse. Igasuguseid pisemaid asju ja kokkumonteerimisi, tehakse allhanke korras. 9.)Nimeta kolm kõige mõjuvõimsamat majanduskeskust: USA, Saksamaa, Jaaman vs Hiina. Ettevõtete paigutustegurid 1.) Nimeta 7 peamist ettevõtete paigutust mõjutavat tegurit. 2.) 1)Kapital 2)tööjõud 3)materjalid 4)jäätmed 5)valitsuse poliitika 6) seotud ettevõtted 7) turg 2.) Miks pole ükskõik kuhu ettevõte paigutada?. Selleks et tuleb arvestada, paljusid tegureid, mis kõik mõjutavad tootmiskulusid ja saadavaid tulusid. Osade ettevõtete paigutamisel on oluline eelkõige tooraine või odava energia, teiste puhul arvuka oskustööjõu olemasolu. Kolmandad eeldavad kohapealset kapitali. Neljandad vajavad lähedust turule ja teistele ettevõtetel. 3.)Missuguseid ettevõtteid võib eristada paigutustegurist lähtuvalt?(6) mis teguritest lähtuvad
käsitööd palju tekstiilitööstus (õmblustööstus), jalatsitööstus elektroonikatööstus 3. tarbijale orienteeritud tööstus (suurlinnade lähedal) piima-, liha- ja pagaritööstus 4. koostöö teiste ettevõtetega aglomeratsioonitööstus (aglomeratsioon e. linnastu lähedal asuvad linnad toimivad ühte süsteemina) 5. teaduskeskustele orienteeritud tööstus kõrgtehnoloogilised masinad Paigutus võib mõjutatud olla valitsuse poliitikast (suured maksud jne) 6. kapitalimahukas tööstus infrastruktuuride rajamise projektid 4. Rahvusvahelised firmad Kaubamärk ülesandeks teha tootele reklaami. Eristab ühe ettevõtja tooteid teiste ettevõtjate toodetest. Sõnaline: Coca-Cola Tähismärge: IBM, CNN Kujutismärk: logo (nike) Kombineeritud kaubamärk: Ruumiline kaubamärk: lõhnaõli pudel Margitoode e. bränd kaubamärk, millele on tarbijad andnud lisaväärtuse 5. Välisinvesteeringud Päritolumaa kust tuleb rahapaigutus
Kolmas etapp on toote kokkumonteerimine. Neljas müük ja hooldus, mis paikneb tarbijate lähedal, st ennekõike rikastes riikides. Liiderfirmad (firmad, mis vastutavad toote valmimise eest ja seda oma firmamärgi all müüvad) jätavad endale eelkõige tootearenduse. Vähemtulusad tööd antakse teha alltöövõtjale. 1.4 Üksikettevõtte paigutust mõjutavad tegurid Toormele ja energiale orienteeritud ettevõte sõltub eelkõige loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. Siia kuuluvad peamiselt põllumajanduse, metsanduse ja kaevandustöödega tegelevad ettevõtted. Kui toorainet on vaid vähestes kohtades ja seda tuleb importida, hakkavad ettevõtte paigutamisel rolli mängima sisseveosadamad. Tööjõule orienteeritud ettevõtted paigutuvad sinna, kus on olemas arvukalt vajalike oskustega töötajaid. Tootmisharud on tekstiili, rõiva, jalatsi ja elektroonikatööstus
3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad Seisuslik ühiskond Enda ja loomade tööjõud, kohalikud loodusvarad mets, vesi ja maa Peamine põllumajandus. Vähesel määral käsitöö ja kaubandus Elatus- e. naturaalmajandus. Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga Puudus maailmamajandus. Vahetati kaugemate piirkondadega vaid luksuskaupu kujunemas maailmamajanduse ja kaubanduse alge Linnu vähe ja need on väikesed. Riigikassa vähene- ülikute, käsitööliste, teenrite, sõdurite ülalpidamiseks
3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad Seisuslik ühiskond Enda ja loomade tööjõud, kohalikud loodusvarad mets, vesi ja maa Peamine põllumajandus. Vähesel määral käsitöö ja kaubandus Elatus- e. naturaalmajandus. Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga Puudus maailmamajandus. Vahetati kaugemate piirkondadega vaid luksuskaupu kujunemas maailmamajanduse ja kaubanduse alge Linnu vähe ja need on väikesed. Riigikassa vähene- ülikute, käsitööliste, teenrite, sõdurite ülalpidamiseks
- tööealised lahkuvad USA + odavtööjõud + kultuur rikastub - tööpuudus suureneb - kulturiline mitmekesisus Põllumajandust mõjutavad tegurid. a) looduslikud tegurid Kliima · taimekasvu periood · aktiivsete temp. summa (temp. üle 10C) · niiskusolud Muld · viljakus (huumuskihi paksus) (lõimis) Reljeef · erosioon (kallak) terasspõllud b) majanduslikud tegurid · kapital (eeldus teiste hüvede tootmiseks)tõuloomad,põllumasinad,seemned jne · tööjõud (oskused, hulk) · turustusvõimalused (lõpptarbija, toiduained, tööstus) · valitsuse poliitika (kaitsetollid, subsiidium valitsuse toetused) · äriteenused · kaubandus · tõu- ja sordiaretus 2. Maailmamaa kasutus Põllumajanduslik maa 30% Rohumaa 20% Haritav maa 10% (luhad, niidud, karjamaad) Põld Istandus (aed) 4.Mullatekketegurid
c. Kuidas võib intensiivne ränne mõjuda riigi rahvastiku soolis-vanuselisele koosseisule? Analüüsi etteantudrahvastiku püramiidi ja selgita põhjusi. d. Kaardi tundmine 7. a. Tootmist mõjutavad tegurid ning muutused tootmise paigutus Rahvusvahelised ehk hargmaised ettevõtted valmistavad toodangut või osutavad rohkem kui ühes riigis, kasutavatades ära eri piirkondade loodusvarade ning tööjõu hinna ja oskuste erinevusi. Mõjutavad tegurid: Tooraine olemasolu Odav energia Oskustööjõu olemasolu Kohapealne kapital Lähedus turule, teistele ettevõtetele b. Analüüsi jõe hüdrograafi c. Kaardi tundmine 8. a. Tootmist mõjutavad tegurid ning muutused tootmise paigutuses. Iga ettevõtte omanik peab langema otsuse, kuhu ettevõte rajada, et tootmine suurimat kasumit annaks. Seda mõjutavad tooraine kätte saadavus nt. Puidutööstusel on vaja, et mets oleks lähedal
Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning emamaa enam ei aidanud, siis jäid koloniaal maad majanduslikult sõltuvaks ning pidid tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada maavarasi hankima või põllumajandus produkte kasvatama vmm. Tänapäeval on, et arenenud riigid suudavad ise edasi areneda ja on tegusad tööstuses, infoajastu ettevõtetes ja kõrgtehnoloogias. Arengumaad on aga tegusad pigem hankivas ja võibolla ja töötlevas majanduses ning põllumajanduses ja toetuvad ka turismile. 4. Seda ülesannet on suht raske selgitada või kirjeldada, aga põhimõtteliselt peab vaatama riigi asukohta, iibega seotud andmeid, tervisega seotud anmed, haridusega ning kõige tähtsam majandusega. Kui riik ikka ainult ekspordib mingeid metalle, lugejate protsent on suht madal, inimarenguindeks jne ka madal, siis ei saa riik just arenenud olla. Seda
Põhja- Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur) . 10. selgitab sündimuse ja suremuse erinevust arenenud ja arengumaades ning toob välja erinevuste peamised põhjused; arenenud riigid arengumaad Sündimus Sündimus väike Sündimus suur Naiste seisund ühiskonnas Suurem osa naisi töötab või õpib, pere luuakse Suurem osa naisi kodused, nende rolliks hilisemas eas. ühiskonnas peetaksegi laste sünnitamist. Traditsioonid ühiskonnas Eelistatakse vähelapselist peret
· Müük ja hooldus · Tööjaotus ka firmades moodustab ettevõtlusvõrgustiku o Liiderfirmad o Alltöövõtjad Ettevõtluse ruumiline korraldus · Ettevõtlusklaster e. kobar on mingis piirkonnas spetsialiseerunud suur ettevõtlusvõrgustik, mis on keskendunud sarnase või seotud kaubagrupi toodangu valmistamisele. Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid Toormele ja energiale orienteeritud ettevõte sõltub eelkõige loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. · Esmasektori ettevõtted: põllumajandus, metsandus, kaevandustööd. · Tööstusharudest : metallitootmine, raskemasinaehitus. · Tooreaine vajadus määrab veokulud, importimisel sisseveosadamad, kuhu kulude kokkuhoiuga koondunud tööstusettevõtted (Rotterdami sadam). Tööjõule orienteeritud ettevõtted paigutuvad sinna, kus on oskustöölisi. · Palju tööjõudu vajavad tootmisharud on tekstiili-, elektroonika-, rõiva- ja
5. Energia tarbimine ühe elaniku kohta 6. Transpordi- ja sidevõrkude tihedus 7. Väliskaubanduse suurus ja struktuur 8. Elatus ja kultuuritaseme üldnäitajad 9. Inimarengu indeks (IAI) riikide arengutaset võrdlev indeks, mis koosneb kolmest näitajast: SKT-st ühe inimese kohta, haridustaseme ja keskmise eluea indeks. skaala 0-1 (alla 0,5 väga madal) 37. Arenenud ja arengumaad Tööstus ühiskonna ja koloniaalimpeeriumite mitte tekkega jagunes maailm tööstuslikuks Põhjaks ja vaeseks agraarseks Lõunaks. Lõuna riigid varustasid emamaid toorainega ning sõltusid tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest Põhi Lõuna Iseseisvad riigid impeeriumid Poolkolooniad Neist suurimad olid USA, Suurbritannia, Prantsusmaa.
102 guay vabakaubandusliit. 37 puiduvaru - mingi maa-ala metsas olev puidu merevoorim ees - teiste riikide kaupa vedav riik, hulk, mida mõõdetakse kuupmeetrites. 102,106 kus veoteenuse pakkujaid on enam kui tarbi Põhi - koondnimetus kõrgelt arenenud Euroopa, jaid. 136 Põhja-Ameerika ja mõnedele teistele riikidele, m etsatööstusklaster - kõik metsa majandamise, kellest sõltuvad arengumaad (Lõuna). 15 puidu varumise ja töötlemisega omavahel seo põhivedu - suurte kaubakoguste toimetamine tud majandusharud ning äriteenused. 104 kauge maa taha. Seda on otstarbekas teha mere- m etsam ajandus - tegevusala, mis hõlmab kõik või raudteetranspordiga. Põhiveole eelneb kok tööd metsade istutamisest (külvist) kuni puidu ku- ja järgneb laialivedu, kusjuures vahepeal raieküpseks saamiseni
inimohvrite arvu. *Vulkaan ja kasulik ? 1. Viljakad mullad vulkaanilistel aladel (mineraalid, vulkaaniline tuhk). 2. Geotermiline energia- saab kasutada vulkaanilistel aladel. 3. Kivimid, mida saab kasutada ehitusmaterjaliks. 4. Vulkaanilised alad on turismi objektid. *Tsunami mõju inimesele ja keskkonnale. 1. Infrastruktuur -Mõju kogu majandusele. 2. Turism 3. Import -Palju hukkunuid ja muid probleeme. 4. Eksport 5. Tootmine 7. Kivimite liigitamine tekke järgi: Tardkivimid- vedela magma jahtumisel tekkinud kivimid. Settekivimid- setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise, käigus tekkinud kivimid. Moondekivimid- sügaval maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes tekkinud kivimid
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida
3) Suur osa teenitud rahast saadetakse kodumaale. Negatiivne külg lähteriigile: 1) Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv. 2) Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal. 3) Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. 4) Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus. 5) Kaotatakse haridusinvesteeringud. Positiivne külg siirderiigile: 1) Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse vajalik tööjõud. 2) Migrandid on nõus töötama raskematel töödel. 3) Odav tööjõud - nõus töötama odava tasu eest. Negatiivne külg siirderiigile: 1) Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas. 2) Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid. 3) Suurem surve sotsiaalsfäärile 4) Sageli on tegemist illegaalsete migrantitega, mis tekitab palju probleeme.
Uued trendid: tehnoloogia muutus, kliimamuutus, Aaasia tõus, Euroopa vananemine. Kontratjevi lained suuremad tehnoloogia muutused, mis muutsid tootlikkust. Mingil hetkel innovatsioon ammendab ennast, ühiskond on sunnitud investeerima uude valdkonda. 1) 1785- 1845 vee-energia, tekstiilitööstus, raua sulatus 2)1845-1900 aurumasin, raudtee 3) 1900- 1950 elekter, keemia, sisepõlemismootor 4) 1950-1980 Nafta, lennundus, elektroonika 5) 1980-... mikroelektroonika, biotehnoloogia, kosmose ja tuumatehnoloogia. UUED ARENGUTEGURID MAAILMAS JA EUROOPAS Tehnoloogia muutuse mõju: Uus töötsus ei taha minna vanatööstuse piirkonda Saastunud keskkond, eelmise tootmiskorralduse hoiakud ja organisatsioonid, teistsugused nõudmised tööjõule ja infrale. Vajaik teadlik restruktureerimine. Regioonile uue imago loomine. 21.sajandi toidukriis: hetkel ligi 7miljardit inimest, sajandi lõpuks 9miljardit. Energia ja toiduhinnatõus
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k
ametiühingute ja Riik on peamine tööhõive ning see tööandjate vahel. sotsiaalteenuse tegeleb majandusega. Ühiskond on pakkuja (hoolitseb Teenus e kvaliteet mehekeskne, naine 100% inimese eest). sõltub rahakoti on kodus. Tähtsad on Kehtivad kõrged paksusest. traditsioonid ja kirik. maksud ja astmeline Riik hoolitseb kõige HALB: Inimesed, kel maksusüsteem. vaesemate eest, aga pole suurt suguvõsa HALB: Riiki tulevad sedagi minimaalselt. jäävad alati vaeseks. immigrandid ja valitseb töötajate Nt. USA, Suur- Nt. Belgia, puudus. Britannia ja Lõuna-
annaabi.ee 
