Tegelt kuulus võim EKP-le. Esimees N.Karotamm. 2.) Territoorium: Tartu rahus saadud alad (Petserimaa, Narva tagused) võeti ära venelaste poolt. 3.) Metsavendus: kuni 30000. Ründasid nõukogude aktiviste, miilitsaid. Purustasid raudteid. Võitlesid sinimustvalge lipu all. Aktiivne sõda oli 1944-1953. Siis suri Stalin. Viimane Metsavend tabati 1978 A. Sabbe. 4.)Repressioonid: *arreteeriti (mehed), metsavennad, noored, jõukad talupojad. 25.03.1949 toimus Eestis massiküüditamine. 5.)Sund industraliseerimine: töötlus likvideeriti. Selle asmeel loodi suur ettevõtteid. Laiendati põlevkivitööstust, kus raisati. Selle saadustega varustati Leningrad ja siis Tallinn. Kergetööstuse toodang läks üleliidulisele turule. Eestisse jäi vähe. 6.)Põllumajanduses toimus maareform: Maximum talusuurus 30 ha. Need jagati uusmaa saajatele. Tagajärjed: *talupidamiste hävitamine. * Käsud hakkasid tulema Moskvast. * Hakkas Eestisse võõrtööliste migratsioon. EKP 8
Miks kehtestati uus majanduspoliitika Põhjus oli üleüldine majadnuslaos Venemaal. ja milles see seisnes? Ja see seisnes: · rahareform · toiduainete andmise kohustus asendati maksuga, ülejääke võis turul müüa · eraettevõtluse võis arendeda Mida tähendavad mõisted Industraliseerimine - raske tööstuse eelisarendamine. ,,industraliseerimine" ja Kollektiviseerimine - talupoegade sunniviisiline ,,kollektiviseerimine"? ühendamine kolhoosidesse. Miks algas suur terror 1934.aastast Stalin organiseeris Kirovi tapmise. alates? Mis oli Bulaar? Kes kirjutas sellest Sunnitöölaagrite süsteem. süsteemist raamatu? Aleksandr Solzenitsõn.
NSVL Saksamaa Itaalia Nõukogude Venemaa tekkis Tekkis 1922 .aastal. Tekkis 1925.aastal. 1917. aastal ning peale seda aastal 1922 tekkis Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide liit. Suurteks juhtideks olid: Adolf Hitler Benito Mussolini Lenin ja Stalin Kommunistlik Partei Natsionaalsotsialistlik Saksa Fasistid Töölispartei. Uus majandus poliitika Majandust juhtis riik, Moodustatikorporarsioone (NEP), Plaanimajandus, Plaanimajandus, ehitati ja Ametiühingud ja parteid Kolhooside tekke, Gulagid, kiirteid, sõjaväe areng. (v.a.Fasistid) kuulutati Industraliseerimine, ebaseaduslikuks, Ainupartei Ainupartei Juhikultus ehk ülistati juhti, Juhikultus, Plakatid ja Salapolitsei, Kollektiviseerimine ...
ja kvaliteedile Venemaa majandus hakkas taastuma, eriti kiirelt arenes põllumajandus. 15. Mis oli kollektiviseerimine? Mis olid selle eesmärgid ja tagajärjed? Kollektiviseerimine- talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Eesmärgiks oli koguda viljavarusid talupoegadelt, et toita sõjaväge ja kasvavat tööliskonda Tagajärjed olid niivõrd rängad, et NSV Liit ei suutnud neist tegelikult kunagi toibuda- vähenes nii teravilja saak kui ka loomade arv. 16. Mis oli industraliseerimine? Mis olid selle eesmärgid ja tagajärjed? Industraliseerimine- suurtööstuse eelisarendamine. Eesmärgiks oli Venemaa muutmine tööstusriigiks. Tagajärjed- industraliseerimise käigus kadus tööpuudus, Nõukogude Liitu ei mõjutanud eriti ka ülemaailmne majanduskriis, eriti hoogsalt arenes sõjatööstus. 17. Itaalias tuli võimule Mussolini 1922. a Saksamaal tuli võimule Hitler 1933. a Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 NSVL moodustamine 1922
SS, Gestaapo. tsensuur Välispoliitika Kurss Agressiivne Versaille' lepingust maailmarevolutsioonile, loobumine kommunistide toetamine teistes riikides Majanduspoliitika Industraliseerimine Riigi kontrolli all Uued sõjatehased, uued Rasketööstuse kasu Kutsekogud, teed Tööpuudus kadus korporatsioonid(pidid ära Hetkeline majandusareng, Sundkollektiviseerimine hoidma streigid ja tööseisakud) riik sekkub Auto tööstus(WV)
Ühiskonna industraliseerimis protsesside tulemusel tekib seadusriik. Industraalseid tootmisviise iseloomustad tehnoloogia pidev areng ja kiire väljavahetaminePostindustraalne tootmisviis on tänapäeva moodsaim tootmisviis, mis alles kujuneb ja geograafiliselt laieneb ning mille peamised tunnused on vaimse töö ja teenuste osutamise muutumine kogu majanduse aluseks iseseisva ja sõltuvindustraliseerimise olemus-. iseseisev industraliseerimine on riigi industraliseerimine omal algatusel ja põhiliselt omade jõududegasõltuvindustraliseerimine on osaline ja lünklik industraliseerimine, millest on huvitatud teised riigid ja mida teostatakse suurelt ka nende jõududega (ettevõtted, tehnoloogia, kapital). mis on koloonia- koloonia ehk asumaa on poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik on allutanud ning loodusrikkusi ja tööjõudu ta oma huvides kasutab.mis on logistika-
Kommunistlikud riigid *poliitiline süsteem: üheparteisüsteem *majandus: plaanimajandus, eraettevõtted riigistati *kultuurielu: eesti keele kasutuse tahaplaanile surumine NSVL liidrid: *Stalin (suri 1953)- kehv majandus; kollektiviseerumine karmikäeline valitsus; parteidiktaktuur; isikukultus *Beria- hakati normaliseerima suhteid lääneriikidega tema vastu tehti vandenõu ja tema kaela veeretati Stalini aegsed kuriteod *Hurstsov- aeglane majandustõus; kampaanialikkus vägivallapoliitika pehmendamine; tühistas osalised piirangud ühiskonnaelu erinevates valdkondades; kritiseeriti Stalinit *Breznev- majanduse arengu seisak(päästis nafta kõrge hind) tugevnesid tagurlikud poliitilised jõud; karmistati kontrolli ühiskonnas VMN(vastastikuse abistamise nõukogu)-1949 aidata Mokva-meelsetel riikidel majanduskriisist üle saada VLO(varssavi pakt)-1955 aidata üksteist sõjaolukorral *Karotamm-(1944-1950) arvestas Eesti vajadusi; tegeles sõjajärgsetel kee...
) - V. Väljas 1988-1990 · Vormiliselt kuulus kõrgem seadusandlik võim ülemnõukogule. · Ebaausad valimised ja võltsid tulemused. · Tänapäevalikku parlamentaalset tegevust ei toimunud. · Valitsus ehk ministrite nõukogu. · Nõukogude salapolitsei KGB. · 1940 teine pool ja 1950. algus Stalinismi tippaeg Eestis. - Peale Teist maailmasõda saabusid paljud inimesed Eestisse tagasi. Enamasti olid need sõdurid - industraliseerimine - põlevkivi tööstuse avamine - inimeste lootus, et ehk läheb paremaks Valge Laev - Metsavennad. Jäid relvade poolest tugevasti alla, kuid olid moraalselt tugevad. - Kooliposte vastuhakud - Palju arreteeriti ja pandi vangi. - Eesti raamatute hävitamine põletamine, määrimine, ära rikkumine. - Kolhoosid. · 1950 teine pool ja 60-ndad. Sulaaeg Eestis - Olukord hakkas normaliseeruma. - Inimestel rohkem vabadusi. - Eesti kirjanikud said teoseid avaldada.
Fasism Natsionalsotsialism Kommunism *Reaktsiooniline terroristlik diktatuur *Totalitaarne *Totalitaarne *Totalitaarne *tugev diktaator *tugev diktaator *tugev diktaator *sõjaväega riigikord *rahvuse ühtsus *võrdsuse põhimõte ja maa *riigi ja rahvuse austamise tähsus *inimelude ohverdamine riigi nimel ühisomand - rahvus on prioriteet number 1 (poliitiliste vastaste mõrvamine) *töölisklassi tähtsus - indiviidid kaovad, rahvus jääb - rahvuslike huvide edendamine - inimelude ohverdamine riigi nimel (poliitiliste vastaste mõrvamine) Kriis I maailmasõjast Kriis I maailmasõjast Kriis I maailmasõjast -hukkunud ...
Himmler. SS-le allus riiklik salapolitsei ehk Gastapo. Teisitimõtlejaid jälitati ja saadeti koonduslaagritesse. Hitler üritas Sakamaad kiirest taasrelvastada, sõjaväekohustus, sõjalaevastik jne. NSV Liitu majanduskriis eriti ei mõjutanud. Seal oligi juba dikatuur ja Lenin. 1924 suri Lenin ja asemele tuli võimuahne Satlin. 1928 algas Stalini isikukultus, kõik pidid teda jumaldama ja ta kartis, et keegi ta kukutab. Kolhoosid, rasketööstus, talude käest võtmine, industraliseerimine. Itaalias kehtestati diktatuur esimesena. Mussolini lubas taastada riigis korra ja muuta Itaalia samasuguseks nagu see oli olnud Rooma impeeriumi ajal. NSVL 1933-1939 Kõik oli riigi kontrolli all, terror, vangilaagrid, tarkade inimeste kõrvaldamine, näljahäda, monokulruutsus, võimust ei tohtinud halvasti rääkida ehk vaenulik propaganda, Stalin tapad head väepealikud sest kardab et nad kukutavad ta mis maksab omakorda sõjas
poliitilistel põhjustel jäi väliskapitali osakaal väga väikeseks) rahareform (uus raha tservoonets seoti kullastandardiga, see lõi eeldused sotsiaalsete olude ja majanduse stabiliseerimiseks) NEPi lõpp Aastal 1925, pärast Lenini surma, oli nepi peamine toetaja Nikolai Buhharin. Nepi lõpetas 1929. aastal Jossif Stalin, kes algselt oli neppi toetanud, et vastanduda Lev Trotskile. Selle asemel pöörati peatähelepanu kollektiviseerimisele, kuna oli suur teraviljakriis ja industraliseerimine vajas viisaastakuplaani täitmiseks ressursse. Stalin väitis, et viljakriis oli tingitud nepist, kus inimesed müüsid oma saaki kõrge hinnaga. Teine põhjendus viljakriisile oli pigem tundud läänes ja põhjendas seda rasketööstuse eelisarendamisega, mis tekitas tarbekaupade kriisi ja inimesed, kel polnud võimalik neid osta, paigutasid oma raha viljatagavaradesse. Nepi vastaseks olid ka bolsevikkude vasakpoolne opositsioon, kes leidis, et
1. Millised olid stalinliku majanduspoliitika iseloomulikud jooned? V: 1)Sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine), 2)forsseeritud industraliseerimine ning 3) jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine peaaegu kõikidel elualadel. 2. Milles seisnes nõukogulik maareform? Millised olid selle reformi tulemused? Maareform: 1940.aastal alustatud, lõpule viidi 1945aasta kevadel. Jätkus siiski 1947. suveni. Nõukogulik maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist ehk riigistamist: aastatel 1944-1947 võõradati Eesti NSV-s üle 927000 hektari maad. Talude max suurus 30 ha.
3. NSV Liidu valitsemise põhijooned Stalini diktatuuri ajal: industrialiseerimine, kollektiviseerimine, suur terror jne. Kujundas riigis hirmuvalitsuse. Kedagi ei tohtinud usaldada. Üleliigsete sõnade eest saadi kohe karistada. Majandust planeeriti ja asendati 5.a kaupa. Tööpuudust polnud( palk väike, poes palju asju). Pidi andma toit käest, kes ei andnud, tapeti. Pidi mõtlema meelepäraselt. Must turg. Industraliseerimine (rasketööstuse eelistus) 1934 a suur terror. Kujundati välja üleriigiline vangilaagri süsteem (ebainimlikud tingimused, orjad=tasuta tööjõud) Inimesed olid mitu pere ühes väikses korteris. 4. Adolf Hitler Saksamaa valitsejana ja inimesena. Juudi verd võib olla. Suur pere oli. Tahtis kunstikooli minna, aga ei võetud vastu. Vanglas tegi raamatu „Minu võitlus“. Oli hulkur.
19.-20.saj 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadusega jäid talupojad pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida ning kinkida maast lahus. 1809. Aasta seadusetäiendused andsid seaduse jõu talukoha pärandatavale kasutamisele ja vallasvara omamisele ning talupojad võisid maad osta. Koormised pidid vastama maa pindalale ja kvaliteedile. 1804. aasta Liivimaa talurahvaseadusega jäid kubermangu talupojad pärisorjadeks, neid eo tohtinud enam müüa ega pantida, maast lahus kinkida, nad said omandiõiguse vallasvarale ja võisid osta maad ning seda edasi pärandada. Talurahva koormised vaadati üle. Tekkis talude pärandamise võimalus ja seega motivatsioon põllumaade parandamiseks ja laiendamiseks. 1816. aastal vastuvõetud Eestimaa talurahvaseadusega kaotati pärisorjus. Kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Talupoegade senine maakasutusõigus ja koormiste normid kaotati, talud anti rendile. Mõisa juurde loodi vallad. 1816 vastuvõetud j...
1924-25 SÕJAVÄEREFORM punaarmeed vähendati. Turusuhted taastati, eraettevõtlus oli lubatud riigi kontrolli all väikeettevõtete näol. Siiani oli väliskapital keelatud olnud, nüüd see lubati. Loodi Nõukogude Sotsialistlik Liit ehk NSV Liit, mis pidi olema Lenini riikide liit, kuid toimis pigem Stalini liitriigina. NSVL kuulus ka Ukraina ja Eesti Administratiiv-bürokraatlik sotsialismi mudel, see on Stalini-aegne NSVL ehk NEPi järgne NL: Industraliseerimine erinevalt teistest riikidest hakati kergetööstuse asemel ülesehitama rasketööstust. Kõige olulisem oli tugeva tööstusliku baasi kiire loomine, seda sõjatööstuse tugevdamise näol. Erasektor likvideerus 1930.aastal. Talurahvas maksustati erakorralise maksuga, kujunes välja plaanimajandus 5aastakud, kuid 5=4 ehk tuli täita nelja aastaga. Ettevõtted viiti Uuralitesse, Siberise, Kaug-Idasse. Aktiivne
võltsitud tõendeid ja manipuleeriti pealtvaatajatega, et mõista hukka kõik, keda Stalin soovis. · Ateismikampaania Välispoliitika · NSVL laiendamine · Idabloki teke · II MS · Korea sõda · Berliini blokaad · VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu - sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd. · ,,Raudne eesriie" · Tuumarelv Majandus · Industraliseerimine mindi üle tehaselisele tootmisviisile · Kollektiviseerimine ehk kolhoseerimine - korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse o Kolhoos - Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand o Sovhoos - Nõukogude Liidus riiklik põllumajandusliku tootmise ettevõte
Uusaeg 18. ja 19. sajandil suurenes elanikkond tähelepanuväärselt, kahekordselt aastatel 1750-1850. Paljud läksid Ameerikasse paremat elu otsima, kuna piisav sissetulek lubas osta vajaliku pileti laevareisile üle Atlandi ookeani. Usutakse, et vahemikus 1850-1910 läks Ameerika Ühendriikidesse üle miljoni inimese. Mõned rootslased läksid ka Kanadasse. Rootsi oli traditsiooniliselt vähem arenenud kui Lääne-Euroopa (kuid palju külluslikum kui Ida- ja Lõuna-Euroopa); 1870.a. algas industraliseerimine. 19. sajandi lõpupooles mõjutasid Rootsit peamiselt Ameerikast tulevad protestantlikud karsklust propageerivad liikumised. Seetõttu arvatakse, et Rootsis toimus sel ajal erakordselt suur alkoholitarbimine, kuid faktid ei näita suuremat tarbimist kui teistes võrreldavates riikides. 19. sajandil loodi mitmeid ühinguid, liikumisi ning iseseisvaid usugruppe. Need kõik põhinesid demokraatlikel alustel ning lõid aluse Rootsi arenemisele modernseks
Uue poliitika eesmärk oli tugevadada töölisklassi ja talurahva liitu ning suurendada töötajate huvi majanduse edendamise vastu. Selle saavutamiseks asendati toiduainete loovutamise kohustus toitlusmaksuga ning lubati ajutiselt erakaubandust. Nepi lõpetas 1929. aastal Jossif Stalin, kes algselt oli neppi toetanud, et vastanduda Lev Trotskile. Selle asemel pöörati peatähelepanu kollektiviseerimisele, kuna oli suur teraviljakriis ja industraliseerimine vajas viisaastakuplaani täitmiseks ressursse. B pool 1. Patsifism Euroopas Patsifistlike unistuste kulminatsiooniks oli Briand'i-Kelloggi pakti allakirjutamine 1928.aastal. Oma autirote, Prantsusmaa välisministri ja USA riigisekretäri järgi nime saanud leppes kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48. Kuigi sellega ei suudetud uut maailmasõda ära hoida
Tuli tühistada Versailles rahuleping ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ning laiendada eluruumi.Juutide tagakiusamine. Riigis toimuvat kontrolliti relvastatud rühmituste poolt.Teisitimõtlejaid jälitati ja saadeti koonduslaagritesse. Hitler üritas Sakamaad kiirest taasrelvastada, sõjaväekohustus, sõjalaevastik jne. NSV liit-majanduskriis eriti ei mõjutanud. 1924-Stalini võimule tulek. Kolhoosid, rasketööstus, talude käest võtmine, industraliseerimine. Itaalia-kehtestati diktatuur.Mussolini lubas taastada riigis korra ja muuta Itaalia samasuguseks nagu see oli olnud Rooma impeeriumi ajal. 11. Millised ettevõtmised Roosevelti väljakuulutatud nn uue kursi raames olid ameeriklaste jaoks ebatraditsioonilised? Miks? 100 päeva jooksul võeti vastu 70 seadust, mis võimaldasid riigi sekkumise majandusellu .Riik sekkus majandusse rahanduspoliitika kaudu riiklikud teenused, laenud toetused
Sellel ametikohal oli tal võimalus võtta tööle endale sobivaid-ustavaid riigiametnikke ja nii kindlustada iseenda võim. Stalin asus Lenini surma järel kohe likvideerima oma peamisi konkurente, tähtsaimaks saavutuseks oli Trotski kui kõige kõvema vastase kõrvaldamine Jaanuaris 1924.aastal suri Vladimir Ilijts Lenin. Aastal 1925, pärast Lenini surma, oli NEP-i peamine toetaja Nikolai Buhharin. Selle asemel pöörati peatähelepanu kollektiviseerimisele, kuna oli suur teraviljakriis ja industraliseerimine vajas viisaastakuplaani täitmiseks ressursse. Stalin väitis, et viljakriis oli tingitud NEP-ist, kus inimesed müüsid oma saaki kõrge hinnaga. Teine põhjendus viljakriisile oli pigem tundud läänes ja põhjendas seda rasketööstuse eelisarendamisega, mis tekitas tarbekaupade kriisi ja inimesed, kel polnud võimalik neid osta, paigutasid oma raha viljatagavaradesse. NEP-i vastaseks olid ka bolsevikkude vasakpoolne
Esimene ülesaksamaaline selts- Üliõpilasliit. 1845 esimene saksa laulupidu. Üliõpilasliidu lipp ka saksa riigilipuks. Rahvuslik kultuuriliikumine (elitaarne). Eesti kirjakeele töötab välja Arens pastor. Eesti rahvuskultuuri töötasid välja baltisakslased, kes rääkisid eesti keelt. Maa ühendamise eesmärk - 'Noor Saksmaa' I ühendada dünastilisel teel Habsburgid <-> Hohenzollernid II ühendada rahvusliikumise tulemusel vabariik. Majandus: industraliseerimine: Ruhrimaa, Sileesia, raudteed. Pärisorjuse kaotamine. Revolutsioonide aeg. "Suur Prantsuse revolutsioon. Selle mõju oli suur." - Vello Kuldna 14.03.2008. 1848 saavad revlutsioonid lüüa, kuid sunnitakse võimusid ümberkorralduma, tuleb teha järeleandmisi. MONARHIAD MUUTUVAD KONSITUTSIOONILISTEKS. Kodanike pol organiseerumine, keskklassi tugevnemine toimub lõppes vana reziim Austria impeerium Saksa Liidu taastamine, Preisi taandumine Vene survel. Otto von Bismarck raua ja vere aeg
1. I Maailmasõja tulemused ja peamised probleemid sõja lõppedes Tulemused: · Võitjad said uusi maid ja eeliseid. (UK, F, USA) · Kaotajariikidele määrati majanduslikud, poliitilised ja sõjalised kohustused · Austria-Ungari lagunes Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia · Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome · Saksamaa kaotas osa terrotooriumi, asumaad ja suurriigi staatuse. · Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse · Itaaliast sai suurriik · Euroopa riigid hakkasid majanduslikult sõltuma USAst · Maailm jagunes kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks süsteemiks, hakkas kapitalismi üldkriis Probleemid sõja lõppedes: · Pariisi rahukonverentsil valitses võitjate ülekaal (USA, UK, F) · Võit ei olnud täiuslik venemaast oli saanud vaenlane maailmarevolutsiooni oht · Sõja mõjud, miljonid tapetud ja haavatud · Suur osa Prantsusmaast ja Belgiast purustatud · Saksamaa, Austri...
" Märtsiküüditamine täitis oma ülesande täielikult: 1949. aasta lõpuks oli kolhoosidesse astunud juba üle 65% taludest. Järgneva paari aastaga sunniti ka esialgu kolhoosidest kõrvale jäänud talud ühismajanditesse astuma või omamajapidamist likvideerima. 1951. aasta lõpuks jõudis kollektiviseerimine Eesti NSV-s põhijoontes lõpule. Selleks ajaks oli kolhoosides üle 95% talumajapidamistest. Majandussüsteemi lammutamisele aitas kaasa ka industraliseerimine. NSV Liidu majanduse nurgakiviks oli aastakümneid olnud rasketööstuse eelisarendamine. Analoogset majanduspoliitikat hakati ellu viima ka sõjajärgses Eesti NSV-s. kusjuures selle ,,põhitandriteks" kujunesid põlevkivi-, masina-ja kergetööstus. 1945. aasta juunis võttis NSV Liidu Kaitsekomitee vastu määruse, mille alusel hakati Virumaa põlevkivipiirkonnas suurejooneliselt laiendama põlevkivitööstust.
- tehnoloogia areng; - ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; - demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? Moderniseerimine laia tähendusega sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri teisenemist. Majanduslikud aspektid: industraliseerimine, urbaniseerumine ja tehnoloogilised muutused põllumajanduses. Moderniseerimisprotsess hõlmab muutusi sellise majandusliku ja poliitilise süsteemi suunas, mis kujunesid välja Lääne_euroopas ja Põhja-Ameerikas 18.-19.sajandil. Sotsiaalsed aspektid:traditsiooniliste kogukondlike sidemete nõrgenemine, isiksuse arengu ja saavutusete esiletõstmine. Poliitilised aspektid: võimu ratsionaliseerimine ja bürokraatia kasv.
rahuldatus; tehnoloogia areng; ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? MODERNISEERIMINE laia tähendusega sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri teisenemist. Majanduslikud aspektid: industraliseerimine, urbaniseerumine ja tehnoloogilised muutused põllumajanduses. Moderniseerimisprotsess hõlmab muutusi sellise majandusliku ja poliitilise süsteemi suunas, mis kujunesid välja Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas 18.-19.sajandil. Sotsiaalsed aspektid:traditsiooniliste kogukondlike sidemete nõrgenemine, isiksuse arengu ja saavutusete esiletõstmine. Poliitilised aspektid: võimu ratsionaliseerimine ja bürokraatia kasv
Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? Moderniseerimine Laia tähendusega sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri teisenemist. Moderniseerimisprotsess hõlmab muutusi sellise majandusliku ja poliitilise süsteemi suunas, mis kujunesid välja Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas 18.-19.sajandil.: · Majanduslikud aspektid: industraliseerimine, urbaniseerumine ja tehnoloogilised muutused põllumajanduses. · Sotsiaalsed aspektid:traditsiooniliste kogukondlike sidemete nõrgenemine, isiksuse arengu ja saavutusete esiletõstmine. · Poliitilised aspektid: võimu ratsionaliseerimine ja bürokraatia kasv. · Kultuurilised aspektid: teadmiste kasvust tulenev usuliste veendumuste mõju vähenemine ühiskonnas Moderniseerimise probleemid: · konfliktide ja pingete kasv
Rahvusvahelised suhted 3.loeng RVS kui teadus RVS ja teised teadused/ Kuidas RVS'ga seotud/mõjutab? - Ajalugu: mõjutab, sest me saame kõik lugeda, mis varem on toimunud - Politoloogia/ võrdlev - Poliitika - Geograafia (nt reostatud vesi, paljud kalad surevad) - Majandus: (kaubanduskoostöö tulemus, majandus mõjutab seda, millised riigid on võimsamad, millised vähemvõimsamad. EL laguneb majandusprobleemide pärast, EL tekkis majanduskoostöö pärast. Majandus mõjutab meie käitumist riigi sees ja ka riigi vaheliselt väga palju) - Rahvusvaheline õigus: Inimõigused on tekkinud RVS, ja levivad sellega, RVS'ga üritatakse ka neid tagada. Kogu arusaam, et meil on olemas väikesed riigid ja neil on õigus ise eksisteerida, toetubki RV õiguste printsiipidele. Üritab korraldada RVS. Saab eksisteerida vaid siis, kui RVS seda toetavad. Sõltuvad üksteise...
Nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjel suretati täielikult välja erasektor nii tööstuses kui ka põllumajanduses. Tööstuses muutusid valitsevaks suurettevõtted ning põllumajanduses maa sundvõõrandamise järel ühismajandid kolhoosid ja sovhoosid. Eesti NSV-s juurdus plaanimajandusele tuginev käsumajandus. Käsumajandusega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Industraliseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. 1953. aastal elas üle poole liiduvabariigi elanikkonnast linnades. Mõned Eestimaa piirkonnad eelkõige Virumaa idaosa suured tööstuslinnad muutusid venekeelseks ja tühjenesid eestlastest. EESTI NSV KULTUURIELU PÕHIJOONI Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumustest. Selline infosulg tingis omakorda orienteerituse vene kultuurile. Lisaks püüdis
Nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjel suretati täielikult välja erasektor nii tööstuses kui ka põllumajanduses. Tööstuses muutusid valitsevaks suurettevõtted ning põllumajanduses maa sundvõõrandamise järel ühismajandid kolhoosid ja sovhoosid. Eesti NSV-s juurdus plaanimajandusele tuginev käsumajandus. Käsumajandusega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Industraliseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. 1953. aastal elas üle poole liiduvabariigi elanikkonnast linnades. Mõned Eestimaa piirkonnad eelkõige Virumaa idaosa suured tööstuslinnad muutusid venekeelseks ja tühjenesid eestlastest. EESTI NSV KULTUURIELU PÕHIJOONI Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumustest. Selline infosulg tingis omakorda orienteerituse vene kultuurile. Lisaks püüdis
Nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjel suretati täielikult välja erasektor nii tööstuses kui ka põllumajanduses. Tööstuses muutusid valitsevaks suurettevõtted ning põllumajanduses maa sundvõõrandamise järel ühismajandid – kolhoosid ja sovhoosid. Eesti NSV-s juurdus plaanimajandusele tuginev käsumajandus. Käsumajandusega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Industraliseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. 1953. aastal elas üle poole liiduvabariigi elanikkonnast linnades. Mõned Eestimaa piirkonnad – eelkõige Virumaa idaosa suured tööstuslinnad – muutusid venekeelseks ja tühjenesid eestlastest. EESTI NSV KULTUURIELU PÕHIJOONI Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumustest. Selline infosulg tingis omakorda orienteerituse vene kultuurile. Lisaks püüdis
Nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjel suretati täielikult välja erasektor nii tööstuses kui ka põllumajanduses. Tööstuses muutusid valitsevaks suurettevõtted ning põllumajanduses maa sundvõõrandamise järel ühismajandid kolhoosid ja sovhoosid. Eesti NSV-s juurdus plaanimajandusele tuginev käsumajandus. Käsumajandusega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Industraliseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. 1953. aastal elas üle poole liiduvabariigi elanikkonnast linnades. Mõned Eestimaa piirkonnad eelkõige Virumaa idaosa suured tööstuslinnad muutusid venekeelseks ja tühjenesid eestlastest. EESTI NSV KULTUURIELU PÕHIJOONI Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumustest. Selline infosulg tingis omakorda orienteerituse vene kultuurile. Lisaks püüdis
Uusaeg 18. ja 19. sajandil suurenes elanikkond tähelepanuväärselt, kahekordselt aastatel 1750-1850. Paljud läksid Ameerikasse paremat elu otsima, kuna piisav sissetulek lubas osta vajaliku pileti laevareisile üle Atlandi ookeani. Usutakse, et vahemikus 1850-1910 läks Ameerika Ühendriikidesse üle miljoni inimese. Mõned rootslased läksid ka Kanadasse.Rootsi oli traditsiooniliselt vähem arenenud kui Lääne-Euroopa (kuid palju külluslikum kui Ida- ja Lõuna-Euroopa); 1870.a. algas industraliseerimine. 19. sajandi lõpupooles mõjutasid Rootsit peamiselt Ameerikast tulevad protestantlikud karsklust propageerivad liikumised. Seetõttu arvatakse, et Rootsis toimus sel ajal erakordselt suur alkoholitarbimine, kuid faktid ei näita suuremat tarbimist kui teistes võrreldavates riikides.19. sajandil loodi mitmeid ühinguid, liikumisi ning iseseisvaid usugruppe. Need kõik põhinesid demokraatlikel alustel ning lõid aluse Rootsi arenemisele modernseks parlamentaarseks demokraatiaks, mis
Seda sammu peavad paljud uue pingelõdvenduse alguseks. NSVL kaotas 15 000 meest ja näitas, et on haavatav. Suur segadus kohalike seas, paljud põgenesid. ÕP lk 90-91 26. Hiina Rahvavabariik (II ms lõpust tänapäevani, sise ja välispoliitika.) Hiina Rahvavabariik kujunes 1950. aastate lõpuks kujunes üdini sotsialistlikuks riigiks. Valitses absoluutne kommunistlik diktatuur, mida teostas partei - ja riigibürokraatia. Partei ja riigi juhi Mao autoriteet oli vaidlematu, käis industraliseerimine ja põllumajanduse üldkollektiviseerimine. Hiina sai suurt materiaalselt ja tehnilist abi Nõukogude Liidult. Peale selle sobisid totalitarismi põhijooned (valitsuse diktaat, ametnike absoluutne võim ja parteiline hierarhia) hästi kokku keskaegsete Hiina traditsioonidega. Suurem osa lääneriike ei tunnustanud Hiina RV-d ning teotas Taiwani saarele põgenenud Guomindangi valitsust. Hiina RV võimud provotseerisid pidevalt kokkupõrkeid Taiwani relvajõududega.
juudid - Välisvaenlased: Versailles'i lepingu autorid, maailma juudi kogukond, demokraadid - Mussolini lubas Itaalia - Hitler seadis eesmärgiks - Industraliseerimine - SÕJAKS teha sama tugevaks kui SM kiiresti taasrelvastada raskerelvastus VALMISTUMINE JA Rooma Impeeriumi ja vabastada Versailles'i - Relvastusprogramm UUTE ALADE - Okupeeriti Liibüa ja rahulepingu ,,köidikutest" - Toidupuudus raha HÕIVAMINE Etioopia - 1936 Reini maa-ala kasutati relvade ostmiseks
mehed, süüdistatuna koostöös vaenlasega. Vangilaagrite süsteem kandis nime Gulag. Gulg tekkis mitte 1930.-aastatel, tegelikult tekkisid esimesed vangilaagrid vahetult pärast Oktoobripööret. Gulagi arhipelaag vangilaargite saarestik, sest need olid kõikjal üle Nõukogude Liidu. Plaanimajandus. Plaanimajandus viidi NSVL-is sisse 1928. NEP oli mõningane kõrvalekalle. Tootmises eksisteeris vaid riiklik omand, eraomandit kui sellist tootmises ei ole. Alates 1928 algas NSVL-is industraliseerimine ehk rasketööstuse eelisarendamine. See puudutab tööstust, mitte põllumajandust. See oli vaja läbi viia, et maailmarevolutsiooni teostada ja kommunismi teistesse riikidesse viia sõjalise tööstuse arendamine. Rasketööstust arendati kergetööstuse arvelt, enamik investeeringuid läks rasketööstusse, mitte kergetööstusse. See tähendas, et tuli kõige igapäevasemate tarbekaupade puudus. Plaanimajandust iseloomustab ka kollektiviseerimine. See puudutab vaid põllumajandust
tervisehäire tõttu või mingil muul põhjusel. 2) Eesti NSV poliitika ja majandus 1945-1960. POLIITIKA - piiritsoonid, poliitika allus Moskvale, Eesti NSV Ülemkogu on sisuliselt parlament, võõrsõjaväe kohalolek, Viljandi Haigla - tuumakatastroofi ajaks sõduritele mõeldud. MAJANDUS - jätkus põlevkivi kaevandus, plaanimajandus - käsumajandus, Moskva kontrollile allutatud, kolhooside rajamine, Nõukogude Eestis algas industraliseerimine - rasketööstus(metallitööstus jne) Plaanimajandus - riik dikteerib tootmist, - peamine omandivorm on ühiskondlik ehk riigiomand, - tootja töötab etteantud plaani järgi, - riik määrab kaupade ja teenuste hinnad, - töö tasustamine on normatiivne, - tööpuudust ei ole. Plaanimajanduse peamised puudused: - konkurentsi puudumine, - planeerimisvead, - tootja ei ole huvitatud uue tehnoloogia kasutuselevõtust, kvaliteedi
Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline. Et pooluselähedased alad on...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
