Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Postimehe lühiajalise individuaalse mõju analüüs Meedia efektid ja efektiivsus 1. kodutöö Liis Buht A84426 Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1
Arenguteooriad Lektüür Gordon Willard Allporti individuaalse dispositsiooni õpetus Allport on psühholoogias tuntud kõige visama ja põhjalikuma isikuomaduste uurijana. Koos Odbertiga leidsid nad Websteri sõnastiku 1925. Aasta väljandest 18 000 inimest kirjeldavat sõna, millest ligemale neljandik iseloomustab nende hinnangul isiksust.Osa leitud sõnu kirjeldasid iseloomujooni, teised psüühilisi seisundeid, kolmandad kujutasid endast inimese hinnangulisi määratlusi, ülejäänud aga inimese füüsilisi omadusi.
SISUKORD 1 Gordon Willard Allport'i individuaalse dispositsiooni õpetus Iseloomujooned Allporti isiksuse teooria võiks lihtsustatult kokku võtta ühe lausega: inimene on see, millised on tema iseloomujooned. 1. Iseloomujooned on reaalsed moodustised, mitte üksnes keelelised tähistused; need on mis tahes inimese eksistentsi tähtsaks osaks ja eelduseks. 2. Iseloomujooned kujundavad meie käitumise üldise, suhteliselt püsiva põhilaadi. Samal ajal kui
(taimed näiteks vajavad anorgaanilist ainet, et toota orgaanilist ainet) ning uute asjade tegemiseks on vaja energiat (taimed kasutavad valgusenergiat) ning orgaanilise aine oksüdatsioonil vabaneb energia. 6. Milline seos on organismide arengu ja kasvu vahel? Paljunemise tulemusena järglane kasvab oma vanema sarnaseks, kuid arengu käigus omandatakse uusi sise-ja välisehituslikke tunnuseid ja areng lõppeb alati surmaga. 7. Tooge näiteid muutuste kohta, mis seostuvad inimese individuaalse arenguga. Isendid omandavad arengu käigus uusi sise- ja välisehituslikke tunnuseid ja kohanevad ümbritseva keskkonnaga. 8. Miks reageerivad organismid välisärritajale? Organismid reageerivad välisärritustel enda olukorra paremate tingimuste loomiseks (näiteks silmviburlane liigub varjulisest kohast valgustatud piirkonda, kingloom põgeneb soolakristallide eest). Kokkuvõte osa kohta Bioloogia on teadus, mis uurib elu erinevaid tasemeid ja nendevahelisi seoseid. Elu saab vaid
TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ AP I Sotsiaalsete oskuste areng Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2016 Sotsiaalsete oskuste areng 1. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid. Sotsiaalset arengut ei saa lahutada kognitiivsest ja emotsionaalsest arengust, mis on väga tihedalt seotud lapse ealise ja individuaalse arenguga. Alushariduse rammõppekavas on õppe-ja kasvatustegevuste eesmärkides muude aspektide hulgas olulisel kohal välja toodud ka lapse sotsiaalne areng. Eesmärkideks on: soodustada lapse kasvamist aktiivseks, otsustus-ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. 2
Kliendisuhete juhtimine, mõisted Teenus on immateriaalne kaup, mille abil rahuldatakse inimeste vajadusi. Philip Kotleri definitsioon on, et teenus on tegevus või eelis, mida üks osapool võib teisele pakkuda. Teenusel pole esemelist vormi ja ta ei saa olla kellegi omand. Teenust pole võimalik ladustada ega ette toota, seda saab üle anda vaid teenindaja ja ostja kontakti korral. Teenus ei pruugi oma vormi säilitada ja kui teenus kliendile ei sobi, võib olla tegemist individuaalse sobimatusega teenuse osutamise hetkel. Teenindus on protsessikeskne mittemateriaalsete tegevuste seeria kliendi ja teenindaja vahel (laiemalt kogu toodete/teenuste tootjate süsteemi vahel) klientide probleemide lahendamiseks, mis tugineb kehtestavale, isiksust arvestavale käitumismallile ja „veaolukordade” lahendamise paratamatusele klienditeenindaja poolt Teeninduskvaliteet, nagu kliendid seda tajuvad, on kaks mõõdet: • Tehniline ehk see, MIDA kliendid saavad suhtlemisel firmaga.
kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Individuaalse õppekava koostamine on lubatud mis tahes kooliastmes ja mis tahes riikliku õppekava järgi õppivale õpilasele. Individuaalse õppekavaga määratakse vastavalt vajadusele: 1) kooli õppekavaga võrreldes kõrgendatud nõudeid õppesisule gümnaasiumiastmes ning vähendatud või kõrgendatud nõudeid õppesisule ja õpitulemustele ühes või mitmes aines või õppekava üldosa pädevuste osas esimeses kuni kolmandas kooliastmes; 2) erisused õppekorralduses; 3) õppevara, ruumi- ja inimressursi kaasamise vajadus ja põhimõtted. Individuaalse õppekava koostamise algatamise kooli poolt otsustab õppenõukogu
oma isiklikest sihtidest ning seega tõeliselt vaba. Hayeki käsitluses on vabaduse üheks tahuks allumine sisuliselt kokkuleppeliselt loodud reeglitele, mistõttu olles üldise tahte väljendus, ei saa neid reegleid iseenesest pidada vabaduse kitsendajateks. Teisisõnu, pole seadused Hayeki kohaselt mitte niivõrd inimesi piiravad, kuivõrd loovad impersonaalsete ja kõigile ühtviisi kehtivatena hädavajalikud tingimused individuaalse vabaduse maksimeerimiseks. Säärane vabadus, millest Hayek kõneleb, ei pruugi tema enese väidetel sugugi olla kõigi poolt ihaldatud eesmärk.. Hayeki kohaselt on tõenäoline, ,,et leidub inimesi, kes ei väärtusta vabadust sellisel kujul, nagu meie seda käsitleme, kes ei suuda näha, et nad ammutavad suurt kasu sellest, ja kes oleksid valmis sellest loobuma teiste eeliste pälvimiseks"(2007: 357). Siinkohal on vajalik
lõputunnistuse ka lihtsustatud õppes õppivale õpilasele, kellel on: 1) ,,nõrk" või ,,puudulik" lõpueksamihinne või õppeaine viimane aastahinne ühes õppeaines; 2) ,,nõrk" või ,,puudulik" lõpueksamihinne või õppeaine viimane aastahinne kahes õppeaines. Nagu näha, on tingimused samad. Põhikooli riiklik õppekava ? 23 (3) Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel käesolevas määruses sätestatud tingimustel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud käesolevas määruses sätestatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel vastavalt ,,Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" ? 30 lõike 2 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.
· Üldkoosolek · Juhatus Juhtorganiteks on juhatus ja nõukogu, organi pädevus nähakse ette põhikirjas, ühingulepingus või seaduses. Juriidilise isiku juhatuse või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Tööõigus Tööõigust reguleerivad seadused: 1. Töölepingu seadus. 2. Kolektiivlepingu seadus 3. Töötajate usaldusisiku seadus 4. Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus 5. Liiklusseadus (juhitöö ja puhkeaeg (paragrahv 20)). 6. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus. 7. Täiskasvanute koolituse seadus 8. Pühade ja tähtpäevade seadus. 9. Tööturuteenuste ja-toetuste seadus. 10. Töötuskindlustuse seadus. Kriteeriumid lähtuvalt Reguleerib töölepinguseadus Töövõtuleping/ Käsundusleping töötegijast Tööleping
saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust, võib nõustamiskomisjoni soovitusel asuda koolikohustust täitma ühe õppeaasta võrra hiljem. Koolikohustuse täitmise alustamise edasilükkamise taotluse esitab vanem nõustamiskomisjonile. § 18. Individuaalne õppekava (1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. (2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel. (3) Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste. § 37. Õpilase arengu toetamine
antiteesina), võime kondenseerida inimkogemust (erinevalt looduse ürgsusest) – kõikidel juhtudel on meil tegemist kultuuri märgilise olemuse erinevate aspektidega. … Meie käsitame kultuuri kui k o l l e k t i i v i m i t t e p ä r i l i k k u m ä l u, mis avaldub teatava keeldude ja ettekirjutuste süsteemina. … definitsiooni poolest on kultuur sotsiaalne nähtus. See tees ei välista individuaalse kultuuri võimalikkust, juhul kui üksik käsitab ennast kollektiivi e s i n d a j a n a või ka kõigi autokommunikatsiooni juhtude korral, mispuhul üksik indiviid täidab – kas ajas või ruumis – kollektiivi eri liikmete funktsioone ja faktiliselt moodustab grupi. Kuid individuaalse kultuuri juhtumid on ajaloolises mõttes paratamatult teisesed. Olenevalt piirangutest, mida uurija vaadeldava materjali puhul rakendab, võib teiselt
Selleks selgitatakse välja kooli tegevuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. Kooli sisehindamise korra kehtestab direktor. Kool koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul. Individuaalse õppekava järgi õppimise kord Kõik, mis individuaalse õppekava koostamise kohta koolidele ette kirjutada taheti, on sätestatud põhikooli ja gümnaasiumiseaduses ning riiklikes õppekavades. Erinevus kooli õppekavast? Muudatused või kohandused õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Mis tingimustel koostatakse? Kui muutustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine
blastotsüstist Lootelehed rakukihid, millest arenevad organismi erinevad elundkonnad Platsenta nimetatakse ka emakook, on vahendusorgan ema ja loote vahel, kõrvuti on ema ja loote veresooned aga vereringed ühenduses ei ole Lootekest loote ümbris. Selgroogsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta Fülogenees organismirühma evolutsiooniliste arengu tee Biogeneetiline reegel organismi individuaalse arengu alguses läbib liik oma ajaloolise arengu järgud ehk ontogeneesi alguses läbitakse fülogeneesi etapid Otsene areng järglane sarnaneb ehituselt vanematega, nt linnud, imetajad, roomajad Moondeline areng vastsündinu erineb vanemorganismist nii ehituse kui ka eluviisi poolest, nt selgrootutest kalad ja kahepaiksed Täismoondeline areng muna-> vastne-> nukk-> valmik nt liblikad, mardikatel ja kahetiivalistel
Grupi liikmed kujundavad välja oma seisukoha grupi kui terviku suhtes, samuti selle suhtes, kui palju nad selle grupi tegevusest osa võtavad ja selle grupi eesmärke aktsepteerivad. Toimimise staadiumisse on jõutud siis, kui eelmised kolm staadiumit on edukalt läbitud ja grupp saavutab optimaalse sooritustaseme. Mõistetakse ja aktsepteeritakse grupi eesmärke, tulemuslikkust, struktuuri, norme ja käitumist. Grupi mõju grupi liikmetele ehk allumine on tuntud nii individuaalse pingutuse suurenemine kui ka vähenemine grupi mõjul. Negatiivsete varjunditega grupi mõjud aeglustavad ja takistavad indiviidi loomulikku arengut Allumise põhjuseid on kaks : Inimesed soovivad ,et neil oleks õigus, kuid sageli ei ole nad kindlad, kas neil on õigus.Arvatakse ,et teistel on informatsiooni, mida endal ei ole.Kui veenda õpilast , et ta on kompetentne, siis allumine grupi survele väheneb.Teiseks põhjuseks on et inimesed soovivad teistele meeldida .
Grupi liikmed kujundavad välja oma seisukoha grupi kui terviku suhtes, samuti selle suhtes, kui palju nad selle grupi tegevusest osa võtavad ja selle grupi eesmärke aktsepteerivad. Toimimise staadiumisse on jõutud siis, kui eelmised kolm staadiumit on edukalt läbitud ja grupp saavutab optimaalse sooritustaseme. Mõistetakse ja aktsepteeritakse grupi eesmärke, tulemuslikkust, struktuuri, norme ja käitumist. Grupi mõju grupi liikmetele ehk allumine on tuntud nii individuaalse pingutuse suurenemine kui ka vähenemine grupi mõjul. Negatiivsete varjunditega grupi mõjud aeglustavad ja takistavad indiviidi loomulikku arengut Allumise põhjuseid on kaks : Inimesed soovivad ,et neil oleks õigus, kuid sageli ei ole nad kindlad, kas neil on õigus.Arvatakse ,et teistel on informatsiooni, mida endal ei ole.Kui veenda õpilast , et ta on kompetentne, siis allumine grupi survele väheneb.Teiseks põhjuseks on et inimesed soovivad teistele meeldida .
küsimuste üle. Tema ideed on olnud väga mõjukad ja seda mitte ainult sotsiaalteaduste siseselt, vaid neid on peetud mõnesid maailma totalitaarsete reziimide liidreid oluliselt mõjutanuks ja isegi sütitanuks. Gustave Le Bon'i märkimisväärsete ideede hulka kuuluvad rassi ja temperamendierinevuste omasus geograafiast tulenevalt ja rassilise paremuse idee ning teooria, et indiviidi mõtlemisvõime ja teadvus lahustuvad grupis ning individuaalse teadvuse asemele asub hulga tahe. Hulga tahe domineerib niivõrd, et koosmõjus grupi tunnetamisega ja individuaalse vastutuse näilise puudumisega on isikud hulgas valmis end palju teravamalt ja hukatuslikumalt ohtu seadma ja hävitavaid tegusid korda saatma, kui üksi ja organiseerumata. Viimastega tegelebki ,,Hulkade psühholoogia". ,,Hulkade psühholoogia pöörab tähelepanu sotsiaalpsühholoogia uurimisküsimusele selle
Ainult raviarst on õigustatud otsustama seda, kas isiku poolt ravidokumentidega tutvumine võib osutuda kahjulikuks tema vaimsele tervisele või teiste isikute julgeolekule või mitte. NÄIDE 3 Kaalutlusõiguse kasutamine: NS §20 lg 3 sätestab eriregulatsiooni alaealiste perekonnanime muutmise kohta, andes otsustuspädevuse eeskosteasutusele ning märkides primaarseks põhjuseks lapse huvide arvestamise. KOHTUPRAKTIKA NÄIDE Asjaolud: Vangla kinnitas kinnipeetava individuaalse täitmiskava, millega ei võimaldatud kinnipeetaval jätkata üldkeskhariduse omandamist. Kohtu seisukoht: Ainuüksi põhjendus, et kinnipeetaval on juba omandatud põhiharidus, ei ole piiisav. Antud kaasuses ei esitanud vangla kolleegiumi arvates asjakohaseid ja piisavaid kaalutlusi, mis tingisid vajaduse muuta kaebajale varasemates täitmiskavades märgitud võimalust omandada üldkeskharidust KOKKUVÕTE Kaalutlusõigus Kaalutlusõiguse põhimõtted
(1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava. (2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel. (3) Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste. § 22. Statsionaarne ja mittestatsionaarne õpe
Töötukassa teeb otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta: 1) kui töötu vähemalt kord 30 päeva jooksul ei tule töötukassasse vastuvõtule, välja arvatud juhul, kui töötu ei saanud tulla vastuvõtule mõjuval põhjusel; 2) kui töötu kolmandat korda mõjuva põhjuseta ei tule talle määratud ajal töötukassasse vastuvõtule; 3) kui töötu vastab tingimustele, mille esinemisel ei võeta teda töötuna arvele; 4) kui töötu keeldub individuaalse tööotsimiskava kinnitamisest; 5) kui töötu kolmandat korda mõjuva põhjuseta keeldub individuaalse tööotsimiskava täitmisest; 6) kui töötu kolmandat korda mõjuva põhjuseta keeldub sobivast tööst; 7) kui ettevõtluse alustamise toetus on töötu pangakontole üle kantud; 8) töötu soovil; 9) töötu surma korral; 10) kui töötu ei ole valmis kohe tööle asuma. Töötukassa lõpetab isiku tööotsijana arveloleku:
seetõttu... vale! Tänapäeval möllab tehnoloogiline torm, mille tulemuseks on kino täielik demokratiseerumine. Esimest korda võib igaüks filmi teha. Mida kättesaadavamaks muutub meedia, seda olulisem on avangard -- pole juhus, et sõnal "avangard" on militaarne kõrvaltähendus. Distsipliin ongi vastus... me peame andma oma filmidele vormi, sest individuaalne film on juba määratluse järgi dekadentlik! "Dogma 95" välistab individuaalse filmi põhimõtteliselt, pakkudes välja vääramatu seaduste kogumi, k a s i n u s v a n d e. 1960. aastal sai mõõt täis! Öeldi, et kino on iluraviga surmatud, kuigi siis alles hakkas iluravi tarbimine plahvatuslikult kasvama. Dekadentlike filmiloojate "ülim" eesmärk on publiku lollitamine. Kas me selle üle olemegi nii uhked? Kas me selle poole olemegi "100 aastat" püüdnud? Emotsioonide väljendamine illusioonide kaudu... individuaalse kunstniku vabalt valitud tüssamisvõtete abil?
Simpansil on nagu inimeselgi... 48 kromosoomi. Austrialopiteegid on kunagi ......... asustanud Ida- ja Lõuna-Aafrikat. ahvid. Inimese eellaste evolutsioonitee lahknemine 7-5 miljonit aastat tagasi. inimahvide omast toimus... Esimesed inimlased erinesid inimahvides Kahejalgse liikumisviisi poolest. peamiselt... Neandertali inimene oli inimese evolutsiooni... Ummikharu. Neoteenia seisneb... Individuaalse arengu pidurdumises. Inimese genonoomi DNA nukleotiidijärjestus erineb 2% simpansi omast... Inimese peaaju on simpansi omastsuurem... 3,5 korda. Esimene inimliik tekkis umbes... 2,5 miljonit aastat tagasi. Nüüdisinimene tekkis... Aafrikas. Esimene inimliik arenes... Siredast australopiteegist. Kõige pikema eksisteerimisajaga inimliik on Püstine inimene. olnud...
korraldamine ning Waldorfi pedagoogika lähem tutvustamine ja edasiarendamine. (9) Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema ja direktori või direktori volitatud pedagoogi kokkuleppel võib kool arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis koolis õpetatava osana, tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratud õpitulemusi. § 16. Õpilase ja vanema teavitamine ning nõustamine (1) Klassi- või aineõpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet vastavalt õpilase vajadustele. Õpilase võimete ja annete kõrgeimale võimalikule tasemele arendamiseks tuleb põhikoolis selgitada välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valida sobivad õppemeetodid ning korraldada diferentseeritud õpet
nagu see tegelikult on. Ilma liialdusteta ja ilustusteta. St eelkõige vastuseisu romantismile. Realismi äärmuslik suund oli naturalism, mis kirjeldab elu pahupoolt : viletsust, pahelisi instinkte, kuna need pidid paremini tõde esindama. Realism arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal (Stendhal, Balzac), Inglismaal(Dickens, Thackery, õed Bronted) ja Venemaal (Tolstoi, Dostojevski, Gogol). Realistliku kirjanduse suurkujud olid eelkõige suured individualistid. Nad kujundasid oma individuaalse stiili. Domineerivaks zanriks oli realistlik romaan.
Teadvustatud lapsepõlvele püüti luua pelgupaik, et oleks võimalik ,,areneda iseenese määratud tempos iseenese jaoks" (Kuurme 2003 lk. 164). Tänapäeva alternatiivpedagoogikas on kõige tuntumaks saanud Montessori koolid ja Steiner, e. waldorfkoolid. Montessori pedagoogika on rajatud Itaalia arsti, psühholoogi ja pedagoogi Maria Montessori (1870- 1952) poolt. Tema pedagoogika on suunatud lapse iseseisvuse suurendamisele, iseõppimisele ja enesekasvatusele. Rõhutatakse individuaalse lähenemise tähtsust. Õpetaja ei ole tedmiste allikas, kontrollija ega hindaja, vaid lapse saatja. Tema rolliks on luua sobiv keskkond, näidata kätte materjalidega töötamise võtted, suunata ja juhendada last. Lähtutakse igast lapsest ja tema arengust Aluseks on täielik austus lapse vastu ning tõsiasja tunnistamine, et lapsel on õigus oma saatusele. Täiskasvanute ülesandeks on aidata kaasa lapse eneseteostusele.
inimeste puhul saab rääkida loomulikest kloonidest ühemunaraku kaksikud, kelle sündimistõenäosus on keskmiselt 4 paari 1000 sünni kohta (Bulmer 1970). Ehkki üherakukaksikute genoom on identne (nii rakutuuma kui ka mitokondriaalne), ei ole nad siiski teineteise identsed koopiad. Erinevused nende arengus tulenevad spontaansetest mutatsioonidest ja arenguprotsessidest ning alates esimesest raku jagunemisest kuni surmani, läbivad kaksikud individuaalse ontogeneesi. Viljastumise protsessid hõlmavad geneetilise materjali ulatuslikku protsessimist ja rekombineerumist sugurakkude arenemisel (Tannert 2006). In vitro viljastamise tehnoloogia puhul võib väita, et munaraku ja spermi valik on teadlik ning inimese poolt juhitud protsess, kuid ka siis toimub rekombineerumine gameetide ja embrüo arengus väga spontaanselt (Tannert 2006).
tegevus õ.normide realiseerimisel konkr. elujuhtumites Õ. rakendamise vajadus tekib kui: 1. Suhte isellom on selline, et ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita 2. Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (töövaidlus) 3. On toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone Õ. rakendamine - langeb taidesaatva organile ja kohtule (iga riigiorgan rakendab oma kompetentsi piires) - seisneb individuaalse õ.akti ehk üksikakti ehk õ. rakendamise akti andmises, millega õiguslikku seisundit muudetakse - on loominguline tegevus, selle käigul valib õiguse rakendaja õ.normi elluviimiseks kõige rats. ja efektiivsemaid seaduslikke teid ja vahendeid - nõuab riigiorganilt ulatuslikku organiseerivat tegevust ( kohtuprotsess, krim.asja uurimine) Rakendamise staadiumid ükski järgmine staadium ei saa toimuda eelmiseta; loogiline järjestus tagab rak.protsessi ratsionaalsuse 1
Vanematel täiskasvanutel on märgitud kõrgem tahtmatu vigastuste suremustase ja tendents surma saada autoavariides, kukkumiste, tulekahjude tõttu, ning seoses haigestumise tüsistusega. Tahtmatute vigastuste arvu kahandamise strateegiad. Viimaste 25 aastate jooksul mängisid psühholoogid tähtsat rolli tahtmatute vigastuste vähendamise strateegiate arendamises ja rakendamises. Tahtmatute vigagtuste surmajuhud langesid tänu sekkumisele, mis oli suunatud 1. individuaalse käitumise muutmisele 2. keskkonna muutmisele 3. seaduste muutmisele Individuaalse käitumise muutmine Strateegiad kodus saadud vigastuste vähendamiseks. Psühholoog Lizette Peterson ja tema kolleegid uurisid juhtumeid, kus teise klassi õpilased said tahtmatult vigastada. Nad uurisid eelnevat sündmust, sündmust ise ja tagajärgi. Kasutades seda analüüsi juhendina, Peterson & Schick arendasid reeglite kategooriaid vigastuste vältimiseks.
ent selgele ja läbimõeldud ilmavaatele ei suutnud ta veel tulla. Lõplik süntees ja konsekventne konstruktsioon ei olnud ta tugev külg, küll oskas ta aga elu, kultuuri ja maailma suuri küsimusi omapäraselt püstitada, rõhutada ja analüüsimisse süüvida. Kui me Petersoni töid lihtkõnes ja luules vaatleme, tutvume tema elulooga, siis näeme, et teda kõige enam on huvitanud küsimused inimese elu tähtsusest ja õigeksmõistmisest, elu eesmärgist, individuaalse ,,mina" saatusest, absoluutseist eetilisist normidest, maailma algpõhjusest jne. Maailma algpõhjuse, ürgelementide, esipotentsiaali küsimus on elavalt Petersoni mõistust vallanud. Kristus ei olnud Petersoni arvates mitte inimene-jumal, vaid ainult inimene, kuigi suurim ja parim nende seast, kes kui jumala lapsed jumala meele pärast elasid. Nii saab Peterson aru Johannese evangeeliumist (ò ). Vaatamata selle peale, et Peterson jumalat
Kes rahastab, haigekassa rahastus Logopeed ja psühholoog LOGOPEED viib vähemalt üks kord õppeaastas läbi kõikide laste läbivaatuse, sh jälgib ta laste suhtlemist kaaslastega vabategevustes ning õpprotsessides. Samuti viib logopeed läbi individuaalse kõneuuringu iga lapsega. Uuringute alusel koostab logopeed iga lapse arengu kohta kirjelduse, mis saadetakse e-posti vahendusel igale perele. Vajadusel saavad lapsevanemad logopeedi konsultatsioonil ülevaate lapse arengu eripäradest, probleemidest ning nõuandeid lapse arendamiseks koduses keskkonnas. Logopeedilist tööd viib läbi Kadi Künnapuu. http://www.titutriinu.ee/maeng-ja-oppetoeoe/logopeed-ja-psuehholoog.html Palju teenuse pakkujaid/kasutajaid Kuidas saab vastuvõtule?
Retsensioon Külastasin Vaal galleris näitust "veetlus@õõv". Näitusel oli Peeter Lauritsa ja Herkki Erich Merila fotod. Fotonäitus oli vägagi uuenduslik ja seisnes huvitavates tehnilistes lahendustes. Lauritsat ja Merilat on peetud ka esimesteks postmodernismi "maaletoojateks". Nad on loonud enda stuudio nimega DeStudio, mida nad iseloomustavad kui virtuaalset loojat, ilma füüsilise olemasoluta ning individuaalse ühtsuseta kunstnikku. Positiivne selle näituse juures oli, et fotod olid väga originaalsed ning kohati sokeerivad. Samuti tooks välja, nende püüdlused rikkuda piire. Nad suutsid vastandused ilus-inetu, kunst-mittekunst, tõeline-fiktiivne panna ühte pilti ning sealjuures seda mitte ära rikkudes. Ehedalt jäi meelde ka teoste nimed, mis samuti olid kõik vastandatud. Teosed kandsid sidesõnadest nimesid näiteks "Kuid" , "Ehk", "Et". Negatiivseks võiks lugeda seda, et teosei...
väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele (Bachmann, Maruste 2001 : 47). Neid indiviidi eluea jooksul välja kujunenud reflekse nimetatakse tingitud refleksideks, eristamaks neid kaasasündinud reaktsioonivormidest tingimatutest refleksidest (Saarma 1984 : 30). 3.1 Tingimatud refleksid Tingimatud refleksid on sünnipärased, pärilikult edasiantavad, püsivad ega vaja eelnevalt õppimist individuaalse aja jooksul (Kivistik 1997 : 33). Tingimatute reflekside kompleksidest moodustuvad instinktid (Bachmann, Maruste 2001 : 48). Tingimatuid reflekse pole palju, kuid nad on närvitegevuse põhifondiks, mis kindlustab organismi teatud, tõsi küll, suhteliselt piiratud kohanemise ümbritsevas keskkonnas. Mida kõrgem närvisüsteemi osa sooritab tingimatuid reflekse, seda keerukam on nende funktsionaalne süsteem ja seda mitmekesisemad on vastused (Kivistik 1997 : 33). 3
võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistuse ka lihtsustatud õppes õppivale õpilasele, kellel on: 1) ,,nõrk" või ,,puudulik" lõpueksamihinne või õppeaine viimane aastahinne ühes õppeaines; 2) ,,nõrk" või ,,puudulik" lõpueksamihinne või õppeaine viimane aastahinne kahes õppeaines. (4) Toimetuleku- ja hooldusõppes väljastatakse õppenõukogu otsuse alusel põhikooli lõputunnistus õpilasele, kes on läbinud temale koostatud individuaalse õppekava. § 4. Kooli õppekava koostamise alused ja ülesehitus (1) Kooli õppekava on õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument. Kooli õppekava koostatakse lähtudes lihtsustatud riiklikust õppekavast ja kooli arengukavast, pidades silmas piirkonna vajadusi, kooli töötajate, vanemate ja õpilaste soove ning kasutatavaid ressursse. Kui koolis tegutsevad klassid, kus õpet viiakse läbi põhikooli riikliku õppekava järgi (edaspidi tavaklass), ja lihtsustatud,
otsustega. Lapse eelõpetuse kava ühendab eelõpetuse eesmärgid iga lapse individuaalseks arenguks ja õppimiseks. Eelõppekava alustes tõdetakse, et lapse eelõpetuse kava võib koostada igale lapsele eraldi või kogu rühmale koos. Individuaalne eelõpetuse kava ja tepstamine ei vähenda sotsiaalse kasvatuse ja rühma tähtsust. Lapse eelõpetuse kavandamine tähendab seda, et õpetaja koostab koos lapsevanematega ja lapse endaga lapsele individuaalse eelõpetuse kava. Kavandamisel on oluline lapse enda nägemus, et eelõpetus kujuneks lapsele soovituks ja innustavaks. Eelõpetuse individuaalseks kavandamiseks on loodud mudel. Lapse eelõpetuse kava koostamine lähtub vanemate, õpetajate ja lapse ühisest kultuuri- ja lapsekäsitusest. Lapse eelõpetuse kavandamine käivitub eelõpetuse eesmärkide alusel. Eelkoolipedagoogika ja arengupsühholoogia alased teadmised annavad õpetajale käsituse
3 ebasoodsates sotsiaalsetes oludes liiga pikka aega kasvanud lapsed. Nende laste arengut raskendavad nii esmased psüühikahäirest tingitud kohanemis- ja kõne arengu raskused kui kõne arenematus puudulikust sotsiaalsest suhtlemisest. Need inimesed vajavad armastust ja rahu, nendemõistmist täiskasvanute poolt, tuge oma probleemide lahendamisel (näiteks turvakeskused, pikapäevarühm, õpilaskodu), individuaalse lähenemist, tugi- ja parandusõpet, paljud ka logopeedilist ja /või psühholoogi/sotsiaaltöötaja abi. Käitumisraskustega õpilased on need, kellel lisanduvad või ei tarvitse lisanduda põhikooli riikliku õppekava täitmise raskustele ka käitumisraskused. Hälbiv käitumine on korduv ja üsnagi püsivalt esinev võimetus, oskamatus või soovimatus allutada end ühiskonna/keskkonna poolt esitatud nõudmistele või normidele.
*Kohastumine (populatsiooni, liigi) evulutsiooniline adaptsioon; organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastuise tulemusena arenevad kohastumused. *Kohastumus populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnus või tunnustesüsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes ning sellega liigi säilitamist. *Kohasus individuaalse genotüübi valikuväärtus; suhteline edukus eluvõimes ja paljunemises võrreldes sama populatsiooni teistsuguse genotüübiga isenditega. *Liigiteke uue liigi evulutsiooniline tekkimise olemasolevast; liigitekkeprotsess jõuab lõpule ristumisbarjääri kujunemisega uue liigi ja lähteliigi või teiste lähedaste liikide vahel. Liigiteke on mikro- ja makroevulutsiooni eraldusprotsess. *Liik populatsioon või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad
vahetuste tarvete edastamiseks teistele? Preintellektuaalne Kuidas nimetatakse operatsioonide-eelsel arenguastme alguses olevate laste mõtlemist, mis ei toetu keelele? Prelingvistiline Milliseid kolme arenguastet saab eristada laste keele omandamise käigus (Eggen ja Kauchak, 2007)? 1) Baasi loomine 2) Peenhäälestamine 3) Keele komplekssuse suurenemine Kuidas nimetatakse tunnetuslikus kohanemisprotsessis individuaalse ja väljaspoolt tajutava kujutluse (info, arusaama) kooskülastamisprotsessi? Tasakaalustamiseks Millised on intellekti kujunemise põhiastmed? 1) Sensomotoorne (sünnist 1,5-2 aastani) 2) Operatsioonide-eelne periood (1,5-2 aastast 7 aastani) 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-12 aastat) 4) Formaalsete operatsioonide periood (alates 12 eluaastast)
Karistusoigus Ulesandeks on: 1. kaitsta isikut kuritegelike runnete eest; 2. maaratleda kuriteod; 3. naha ette karistused; 4. maarata, et karistusi kohaldab vaid kohus; 5. reguleerida oiguskaitseorganite (kohus, prokuratuur, uurimis-ja karistusi taitvate organite tegevust kriminaalSiguslike vahenditega; 6. tagada, et kohus jt oiguskaitseorganid kriminaalseaduse kohaldamisel lahtuksid - seadusest - iildhumanistlikest printsiipidest Karistusoigus ja uldhumanistlikud printsiibid: 1. seaduslikkuse printsiip; 2. demokratismi printsiip; 3. 5igus seaduse kaitsele; 4. humanismi printsiip; 5. suiilise vastutuse printsiip; 6. siilituse presumtsiooni printsiip; 7. vastutuse valtimatuse printsiip; 8. oiglus j a humaansuse printsiip; 9. isikuvabaduse kaitse printsiip; 10. kuriteo seadusega maaratlemise printsiip; Karistusseadustiku kehtivuses valjendub personaalsus e. isikupohimote; identse no...
09.1965 Tallinnas) on endine Eesti kahevõistleja ja treener. Levandi tõusis esmalt esile, kui sai 1981-83 NL-i noortemeistriks. Pärast seda sai aastal 1985 juunioride maailmameistriks Nõukogude Liidu meeskonnas, olnud eelneval aastal jäänud 3. Kohale. MM-il võitis pronksmedali meeskondlikus kahevõistluses Nõukogude Liidu meeskonnas aastal 1987, 3x10km meeskonnasõidus. Levandi võistles kolmel korral ka taliolümpiamängudel, saavutades 1988. Aasta Calgary olümpiamängudel individuaalse pronksmedali kahevõistluses, sõites 15km. 1980.-90. aastatel tuli mitmel korral ka nii individuaal- kui meeskonnaarvestuses Eesti meistriks. Allar Levandi õppis Tallinna 44. keskkoolis (nüüd Tallinna Mustamäe Gümnaasium). Ta kandis Eesti lippu nii 1994. aasta Lillehammeri ja 2002. aasta Salt Lake City tali-OM-i avatseremoonial. Ta valiti Eesti parimaks sportlaseks aastal 1988 ja Eesti parima võistkonna liikmeks aastal 1994. Töötas Dünamo instruktorina, Lillehammeri SK-s ja Eesti
Viljastumine 2012 Viljastumine Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu e. ontogeneesi. Ontogeneesi 3 etappi: 1. Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb tuumade liitumine 2. Embrüogenees loote areng 3. Postembrüogenees lootejärgne areng Ovulatsioon Ovulatsioon on küpse munaraku vallandumine munasarjast. Ovulatsioon toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral) Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku
vaimne tervis, mis väljendub lapse positiivses eneseväärtustamises ja tema kindlustundes tulla toime emotsionaalne tervis, mis tähendab võimet väljendada oma tundeid, arendada suhteid teistega, tunda heasoovlikkust ja armastust ning vastata samaga sotsiaalne tervis – avaldub tundes ja teadmises, et last toetavad vanemad, sõbrad, et ta on kaasa haaratud tegevustesse ja mängudesse. Eelnimetatud on individuaalse või isikliku tervise osad. Füüsiline ja psühhosotsiaalne keskkond, kogu ühiskond laiemalt, omavad mõju igaühe, sealhulgas koolieeliku tervisele. Nii nagu hiljem kool, ka tervistedendav kool, on lasteaed noore (väikese) inimese jaoks keskkond, mis avaldab tema kujunemisele tohutut mõju. Erinevus on ehk selles, et koolis käib laps enam aastaid, kuid lasteaias viibib pikema osa päevast. Liiatigi on keskkonna mõju väikese lapse arengule väga määrav. (M.Maser & L.Varava, 2003)
Minu arvates kirjandus ei seisagi elu registreerimises, vaid avastamises." Arbujate peamisteks ühisjoonteks on: · nooreestiliku sümbolismi taaselustamine ja edasiarendamine · klassikalise, kindla ja lõpetatud ülesehitusega luulevormi eelistamine · maailmakirjanduse suurte autorite ja traditsioonide mõju · huvi vaimsete, elufilosoofiliste, inimese olemasolu mõtestavate küsimuste vastu · ajakriitilinehoiak, mis näeb ühe väljapääsuna inimese sisemist puhastumist, individuaalse vabaduse ja vastutuse suurenemist ning · luule ja kunsti tõeväärtuste rõhutamine Mõistagi ei esine autorite loomingus kõik toodud jooned võrdsel määral. Sümbolistlik kujutus on küll endine, ent mõnel neist põimub sellega ka realismi. Inimese eksistentsi probleeme ja vaimseid väärtusi mõtestab iga autor talle lähedase aine kaudu, teistest mõneti erineva hoiaku ja häälestusega.
Kõigil erivajadustega lastel on õigus minna tavalisse lasteaeda, kus nad saavad erinevat tuge. Vähem kui 0,5 protsenti erivajadustega lastest lähevad erilasteaeda või erirühma tavalises lasteaias (v.a kurdidlapsed ja sügava puudega ning mitme õpiraskusega lapsed). Selliseid lasteaedu on Norras ainult mõned, enamasti suurlinnades. Kõigil erivajadustega lastel on seaduse järgi õigus individuaalsele plaanile. Vallas on ametiasutus, kes peab väljatöötama individuaalse plaani ja sealhulgas ka individuaalse õppekava, mis on mõeldud erivajadustega lapsele. Seda tehakse koostöös lapsevanematega. Iga omavalistus pakub hariduslikku ja psühholoogilist teenust. See teenus kindlustab ekspertiisi läbiviimise kui on vajalik. Teenus aitab lasteaedu / sõimesid organiseerimis ja teadmiste arendamises, et parandada iga erivajadusega lapse areguvõimalusi neis asutustes. Arenguhälbega lastel on õigus saada eriharidust alates sünnist. Erivajadustele vastav õpe on
oblastisse, kus ta suri Urmanovo haiglas 1947. aastal. · Talviku eluajal ilmus temalt kaks luulekogu - "Palavik" (1934) ja "Kohtupäev" (1937). ARBUJATE EESMÄRK · Nooreestiliku sümbolismi taaselustamine ja edasiarendamine. · Huvi vaimsete, elufilosoofiliste, inimeste olemasolu mõtestavate küsimuste vastu. · Ajakriitiline hoiak, mis näeb ühe väljapääsuna inimese sisemist puhastumist, individuaalse vabaduse ja vastutuse suurenemist. · Luule ja kunsti tõeväärtuse rõhutamine. RÜHMITUSE NIMI · Arbuma tähendab ennustama, nõiduma, loitsima. · Sõna pakkus välja Bernard Kangro. · Arbujad on eesti kultuuri üks suuri legende ja luule kuldaja sümboleid ·Arbujad on lugu sõja jalgu jäänud ja harali saatustega põlvkonnast VÄLJAANTUD TEOSED ·13 luuleraamatut (,,Tähetund") ·7 Luuletust koguteostes (,,Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat")
Veeda vanimad pühakirjad Reinkarnatsioonid hinduismis taaskehastus, budismis ümbersünd C teised suured usundid (nt hiinlaste taoism või jaapanlaste sintoism) Rituaal usuline toiming, kultuse osa Kultus usundi jumalateenistuse vorm Tekkeprotsessi põhiline liigitus A. Etnilised e rahvuslikud us. tekkinud keele- ja rahvuspiirkonnas, siia kuuluvad hõimuusundid Misjon usundi levitamine muu-usuliste seas B. Rajatud usundid tekkinud individuaalse rajaja ümber: budism, islam ja kristlus. C. Teistlikke us. jaotatakse: 1) polüteistliteks e. mitme jumala us.: muinassoome us., hinduism. 2) monoteistlikuks e. ainujumala us: judaism, kristlus, islam 3) panteistlikeks, mille kohaselt Jumal asub kõikjal: sintoism Raamatusundid ehk kõrgreligioonid Primitiivsed usundid ehk kirjaliku traditsioonita, suuline pärimus
Sündis 6. juuni 1799 Moskvas ning suri 10. veebruar 1837 Peterburis. Ta oli vene romantiline luuletaja ja moodsa vene kirjanduse rajaja. Ta sündis Moskvas haritud aadliperes, õppis Tsarskoje Selo lütseumis, kus avaldas esimesed luuletused, mis olid tsitaadilised ning stiililiselt ja zanriliselt kirevad. Tema varaseim teadaolev trükitud luuletus oli ,,Sõbrale luuletajale" (1814). Puskin jõudis kiiresti olemasolevaid traditsioone ja intonatsioone omandades individuaalse ja küpse väljendusrikkuseni. Lütseumiperioodi väljapaistvam luuletus ,,Mälestused Tsarskoje Selost" (1814) sulandab patriootilisse kodanikuluulesse lüürilise kõla ja intiimse intonatsiooni. Pärast lütseumit asus Puskin elama Peterburi, kus tutvus dekabristidega, osales erinevates kirjanduslikes ringides ja ühingutes. Sel ajal kirjutas ta vabadusvõitluslikku luulet , mis kõneleb valitsevast poliitilisest ja vaimsest rõhumisest.
saanud osa võtta, näiteks Itaalia oli tohututes võlgades, kuid oli Euroopa Liidu asutajariik ja väljajätmiseks liiga tähtis. See punkt Maastrichi lepingus aga tühistati, selle asemel pidi riik lihtsalt tõendama, et võlga kahandatakse soovitud tasemele, mida oli Itaalial kerge teha. Itaalia polnud ainus, kes tegi ühisraha kasutuselevõtu kriteeriumitega sohki, seda tegi terve hulk riike, kuid Kreeka kangelaslikul moel. Veel üks olulisi eurokriisi põhjuseid oli see, et iga individuaalse riigi krediidiriski analüüsist loobuti. Enne eurot laenas iga riik erinevate intressimääradega, sest nende krediidirisk erines. Euro kasutuselevõtuga loobuti krediidiriski analüüsist, tänu sellele said osad riigid väga odavaid laene ja hakati neid ohjeldamatult võtma. Eurokriisi peamisteks põhjusteks olidki ohjeldamatu laenude võtmine ja suured pettused, mis hiljem ilmsiks tulid.
Kunstiajalugu Donatello 1386-1466 · Itaalia · Silmapaistvaim vararenessansi skulptor. Realistlik ja naturalistlik, ei pelga kujutada ka inetust, suursugusus ja monumentaalsus. Tema püüe loomutruuduse ja individuaalse poole mõjutab kogu vararenessansi plastika arengut. Lorenzo Ghiberti 1378-1455 · Itaalia · Ghiberti kuulsaimaks tööks olid Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed. Kasutas vanematel ustel gootipäraseid neliksiire, reljeefidel kujutatud piiblistseenid olid aga juba uutmoodi ruumilised ja maalilised. Uuemal uksepaaril, nn ,,Paradiisi väravatel" on nelinurksesse raamistusse asetatud reljeefid. Nendes on maaliline käsitlus täies ulatuses
· tunnistusel ei ole hindeid vaid õpilast iseloomustav hinnang · 12. klass valmistab lõputööna ulatusliku näidendi MONTESSORI PEDAGOOGIKA · last austav, väärtustav ja usaldav · õpetaja on eelkõige vaatleja, kuulaja, innustaja · eriline tähelepanu aistingute arendamisele · õppevahendid saab ise valmistada · oluline on kord, igal asjal oma koht · katkiseid mänguasju ja õppevahendeid ei tohi laste ümber olla · päev algab individuaalse tegevuse perioodiga · ei õpetata, vaid õpitakse FREINET PEDAGOOGIKA · õpetaja roll on võimalikult vähe rääkida · lähtutakse õpilase individuaalsetest võimetest ja vajadustest · õpilane seab ise oma õppetööle eesmärke · kõigi inimeste võrdõiguslikkus ja võrdväärsus · töö toimub 1-2 nädalaste perioodidega · klassitegevuse kohta peetakse eluraamatut · klassis reeglid, eraldi nurk, mis on mõeldud vestluse jaoks
RAVIVÕIMALUSED Spetsiifilist ravi ei ole. Hea õpetaja on autistile sageli rohkem abiks kui hea arst. Abiks lapsele võivad olla käitumis ja kõneteraapia, mänguõpetus ja individuaalne tegelemine, et harjutada rahulikus, rutiinses keskkonnas õigesti reageerima erinevatele elusituatsioonidele. Õppimiseks vajab autist enamasti spetsiifilist kooli, kus on individuaalse õpetuse võimalus. Autismi ennetamine pole võimalik. PROGNOOS Prognoos sõltub igal lapsel just tema iseärasustest ja suhtlemispuude raskusest. Paljud autistid õpivad elus toime tulema, enamasti on aga vajalik tugiisiku olemasolu ja järelvalve. KUST SAADA LISAINFORMATSIOONI JA ABI: www.autismeesti.ee email: [email protected] Telefon: + 372 557 9980 KASUTATUD MATERJAL www.inimene.ee Armasta mind kaugelt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
