Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Indigolapsed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
indigo, indigolaps, distsipliin, nancy, ehkki, humanist, homse, carroll, rõõm, tarkuse, aegadel, mustrit, omaenda, oota, sensitiiv, masse, piire, samara, nõuanne, ülim, lastelt, juhendaja, eevald, tundmaõppimine, muutma, suhtumist, teadmisega, varakult, unikaalsed, soovitav, alluda, ootamine, loova, traditsioone, sealjuures, ühegi, vajadustestTALLINN 2008 2 Sisukord TALLINNA ÜLIKOOL...........................................................................................................1 Sisukord ....................................................................................................................................3 Sissejuhatus................................................................................................................................4 Kust tuleb nimetus indigolaps?................................................................................................5 Tähelapsed.................................................................................................................................6 Kristall-lapsed ..........................................................................................................................6 Mis muudab indigolapsed nii erilisteks?................................................................................
Indigolapsed on need lapsed, kes esindavad uut ja ebatavalist psühholoogilist käitumismustrit, mida pole varasematel aegadel laiemalt täheldatud ega dokumenteeritud. (Carrooll.L. 1999:5) Oma kursusetöös kasutan kirjandust kui ka netimaterjali. Ka noppeid oma töökogemustest psühhiaatriahaigla lasteosakonnast. Oma töös ma ainult lastega kokku puutungi ning peale materjali läbitöötamist mõistsin ma, et mu käe alt on läbi käinud nii mõnigi indigolaps. Nad olid alla 10 aastased ja väga intelligentsed ja omapärased lapsed. Takkajärgi mõeldes, me pidasime neid tüütuteks ja ninatarkadeks. Nad tüütasid kogu aeg imelike ja naljakate 4 küsimustega ja see oli kõik väsitav. Nüüd ma saan aru küll, eesti ühiskond pole veel valmis aktsepteerima, et ka lapsel võib vahel õigus olla.
Indigolapsed Tallinn 2014 -1980. aastate alguses hakkasid USA väikelaste vanemad pöörduma psühhiaatrite poole, sest neil tekkisid oma lastega mõistmis- ja suhtlemisprobleemid, mida varasemalt pole täheldatud ega dokumenteeritud -Tuntud Ameerika sensitiiv Nancy Ann Tappe nägi laste auras tumesinist ehk indigovärvi, sellest siis nimetus – indigolapsed. Indigolasteks nimetatakse lapsi, kes on sündinud nn uuel ajastul, alates 1995. aastast. Nende laste eripära seisneb selles, et nad on sündides kaasa saanud palju suurema aurakiirguse kui nende vanemad. Üldistavad käitumismustri omadused indigolastel : ● Nad ei suuda kohaneda ühegi süsteemiga, mõjudes sageli süsteemipurustajana.
Leides üles täiskasvanute nõrgad kohad, hakkavad nad nendega manipuleerima. Tugev teadlikkus oma elu eesmärgist. Suutlikkus juba õige noores eas otsustada, mis on vajalik ning mis mitte. Uus sotsiaalne käitumine, etteantud reeglitega mitteleppimine. Soov iseendale reeglid valida või kehtestada. Nõrk analüüsimisvõime. Kuid väga tugev süntees. Haarates hästi tervikut, ei tarvitse nad suuta eristada detaile. 1.Humanist Indigo-humanist hakkab töötama massidega. Nemad on homse päeva arstid, advokaadid, õpetajad, müügimehed, ärimehed ja poliitikud. Nad teenivad masse ning on hüperaktiivsed ja äärmiselt sotsiaalsed. Nad räägivad igaühega igal ajal ja teevad seda ülimalt sõbralikult. Nende seisukohad on väga jõulised. Samas tunnevad nad end oma kehas ebamugavalt ja kuna nad on hüperaktiivsed, siis mõnikord jooksevad nad peaga vastu seina, sest unustavad vajutada pidurile. Nad ei oska mängida ühe mänguasjaga. Selle asemel toovad nad kõik korraga
Et nõutuid vanemaid saabus massiliselt, pidid asjatundjad probleemile tähelepanu pöörama. Selgus, et neil lastel oli peale allumatuse ka muid ühiseid jooni. Vanematele ei kuuletunud väikesed indigod sellepärast, et neile oli käskija-käsutäitja süsteem vastuvõetamatu. Indigolapsed pidasid end vanematega võrdväärseteks ja ootasid, et neid ka vastavalt koheldaks. Indigolapsi on sageli käsitletud probleemsetena. Mõnikord on nime indigolaps peetud koguni käitumishäirete diagnoosiks. Tegelikult tähistatakse selle mõistega lapsi, kes on põhimõtteliselt teistsugused kui eelmised põlved. Eesti Tähelaste töögrupi liikme Armen Tõugu arvates iseloomustab uut põlvkonda ,,indigolastest" paremini nimetus ,,tavaline- ebatavaline laps" (Tähelaste töögruppides püütakse leida võimalusi indigolastele sobivama ühiskonna loomiseks M.M.). Selline nimi viitab, et indigolapsed on täiesti normaalsed lapsed, kes oma
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduskond Referaat : " Indigolapsed" 2008 Indigolapsed Millest see tuleb, et emad-isad ei oska oma isepäiste, arukate lastega enam hakkama saada? Kas tegu on vanemate saamatusega või erineb uus põlvkond lapsi eelmistest? Ameerika terapeudid Lee Carrol ja Jan Tober kirjutavad oma raamatus "Indigolapsed uus põlvkond on saabunud", et neil lastel on uut laadi psüühilisi võimeid, mida varem pole täheldatud. Nad võivad olla ülimalt arukad, kuid täiskasvanud võivad pidada neid ka probleemseteks, kuna nende mõtlemine ei mahu levinud raamidesse. Autorite arvates aga esindavad need lapsed teadvuse uut tasandit, millele inimkond on tõusmas.Nad loetlevad nende laste atomizes järgnevaid erijooni: · Nad tulevad maailma n-ö kuninglikena (ja käituvad sageli vastavalt).· Nad jutustavad oma vanematele, "kes nad on".· Neil on raske vastuvaidlem
Pika tööstaaziga psühhiaater kirjeldab, missugused on tema 20-aastase praksise igapäevased kogemused. Raamatu põhisõnum on lihtne: lapsi on vaja kasvatada, sest psüühilised funktsioonid ei arene iseenesest. Et autor on arst, mitte kasvatusteadlane, nimetab ta traditsioonilist kasvatust intuitiivseks. Tegelikult on see klassikaline arusaamine kasvamisest ja kasvatusest. Paraku tunnistati traditsiooniline teadmine ajastu vaimule vastavalt vanaks ja kõlbmatuks juba sajand tagasi. Ja ehkki esimesed hoiatavad kirjutised ja arutelud ilmusid juba pea nelikümmend aastat tagasi (vt Mustad kirjutised; Suur koolidebatt), puudutasid need siiski enamasti vaid koolis toimuvaid protsesse: õppeedukust, distsipliini, õpetaja autoriteeti jms. Ent on tähelepanuväärne, et ka tollased kriitikud nägid kõige suurema ohuna ette just seda, millest räägib Michael Winterhoff oma raamatus - lapse sotsiaalset (kõlbelist) alaarengut.
Laste arusaam surmast Lapse arusaamist surmast mõjutab oluliselt nii tema iga kui ka küpsus. Mida vanem ja küpsem on laps, seda rohkem ta teadvustab oma tundeid ning oskab neid kontrollida. Alla viieaastased lapsed ei mõista veel sageli, et surmaga lõppeb elutegevus ning seetõttu küsitakse sageli näiteks ,,kes annab beebile taevas süüa" vms. Tihti ei saa laps aru, et surm on lõplik (,,millal ema tagasi tuleb?") ning et see puudutab kõiki (,,kas ka poisid surevad ära?). Ka surmapõhjustest on väikelastel täiskasvanute omast erinev arusaamine. Enesesüüdistamine ja häbitunne saavad alguse lapse maagilisest minakesksest mõtlemisest, mistõttu nad peavad oma mõtteid, tundeid ja tegusid toimunu põhjustajateks. Lapse fantaasiates seostub haigus tihti karistusega, seega peaks lapsele kinnitama, et tema pole haiguses süüdi. Samuti ei mõista väikelapsed täielikult asjadevahelisi seoseid ja saavad seetõttu vale ettekujutuse surmapõhjustest -- näi
Kooselu nõuab pidevat psühholoogilist valmidust püüda mõista teist nii nagu iseennast, mis aga tähendab teiselt poolt seda, et nii mees kui ka naine on valmis teineteisele avaldama oma ootusi, mõtteid, tundeid (Kelam 1989: 67) Head suhted nõuavad tööd. Naised tajuvad intuitiivselt, et heade suhete loomiseks tuleb tööd teha. Mehed aga on sündinud teadmisega, et töö tähendab ainult leivateenimist. Tänapäeva suhete mureküsimus ei ole raha, ehkki mõnikord me arvame seda. See on hoopis suhtlemine. Tänapäeva suhted vajavad mõlema poole emotsionaalsete vajaduste eest hoolitsemist. Me oleme uus põlvkond inimesi. Maailmgi on praegu sootuks teistsugune tegevuspaik ning ootused on põhjalikult muutunud (Gray 1993: 11). 8 Igal lapsel on kaks vanemat ja tegelikult pole üks tähtsam kui teine vaid nii isa kui ema täiendavad teineteist (Helme, www.syndikaat.ee).
Sallivus ja sallimatus Vanemad, kes on ümbritsevate inimeste vastu sallivad, on üldjuhul sallivad ka oma laste suhtes. Tolerantsus on osa nende isiksusest, mis sisaldab sisemist kindlustunnet, kõrget enesehinnangut ja palju muid isiksuslikke omadusi. Niisuguste inimestega on hea koos olla nendega saab sundimatult rääkida ja ennast lõdvaks lasta. Te saate olla teie ise. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Neil on jäigad arusaamad sellest, kuidas peab käituma, milline käitumine on õige ja milline vale. Sellise inimese seltskonnas võite tunda end ebamugavalt, sest tõenäoliselt tekib teil kahtlus, kas ta ikka kiidab teie käitumise heaks. Ehkki sallivust ja sallimatust mõjutavad paljuski tegurid, mis sõltuvad vanemast, määrab seda osaliselt ka laps. Mõningate lastega on raskem salliv olla nad võivad olla silmapaistvalt agressiivsed ja hüperaktiivsed või ilmneb neil omadusi, mis par
Nii mõneski mõttes on isa ja ema lapsele jumala staatuses, sest nemad teavad ja oskavad kõike, nad on kõikvõimsad. Seesugune psühholoogiline suurus annabki vanemale võimu lapse üle. Laste austus, usaldus ja armastus oma vanemate vastu on piiritu, ükskõik kas nood ka tegelikult selle ära on teeninud või ei. On ju tõsi, et suurem osa vanemaist ei ole sugugi nii targad ja head keegi ei ole eksimatu ega kõiketeadja. Seega võiks lapsevanemad esimesena lahti lasta iseenda tarkuse ja tubliduse müüdist, suhtuda rahulikult ja kriitikameelega laste poolt neile omistatud aupaistesse. Laste seesugune teguviis tunnustada vanema võimu ja mõju aitab neil esialgu nii suure, ohtliku ja keerukana tunduvas maailmaga toime tulla. Ilma täiskasvanuta nad lihtsalt hukkuksid ( Piirides või piirideta? 2008) Vanemaid saab peaaegu eranditult jaotada kolme rühma- ,,võitjad", ,,kaotajad", ja ,,pendeldajad"
sihtpunkti poole. MIDA NAD PEAVAD TEADMA Juhi neli põhivärvi Iseloom+perspektiiv+julgus+soosing=terve ja tõhus juhtimine Iseloom. Kas ilma selleta saab olla hea juht - jah, aga ainult lühikest aega. Inimese iseloom elab kauem kui inimene ise. Hea iseloom ei ole meile või meie lastele antud. Me peame ise seda tükk tükki järel ehitama, kasutades mõtlemist, valikuvõimalusi julgust ja otsusekindlust. Töötage oma lapsega tema iseloomu kallal. Isiklik distsipliin Isiklik turvalisus ja idntiteet Isiklikud veendumused, väärtused ja eetika Sammud mida teie laps saab oma iseloomu arendamiseks astuda 1. Laske lapsel end distsiplineerida ning teha igal nädalal kaks asja, mida ta ei taha teha. 2. Aidake tal seada üks eesmärk ning keskenduge ühele kuni kolmele sammule, mida ta saab eesmärgi saavutamise suunas teha. 3. Selgitage lapsele lahti kõik miksid, mis teie reeglite ja juhiste taga peituvad. 4
16. PILET SKISOIDNE ISIKSUS Üldiseloomustus Ta püüab olla väga iseseisev ja sõltumatu. Talle on oluline, et ta kellestki ei sõltuks, et tal ei ole kohustusi teiste ees. Seetõttu kipub ta ennast teistest inimestest eraldama. Ta vajab distantsi. Seetõttu ei taha ta kedagi endale liiga lähedale lasta, lähedaseks saada. Suhtleb kindlates piirides. Kui seda distantsi rikutakse tema ja teiste vahel, siis ta tajub seda nagu oma sõltumatuse ähvardust, isiksuseruumi ahistamist. Enamasti ta hakkab ennast siis kaitsma. Inimestevahelistes suhetes ta taotleb asjalikkust. See ei tähenda, et talle inimeste hulgas ei meeldi olla. Talle meeldib olla sellistes inimhulkades, kus ta saab anonüümselt olla. Teistele jääb mulje, et ta on eemalseisev, jahe, eraklik, ligipääsmatu, külm. Nendega võib mõnel päeval saada hea kontakti, aga järgmisel päeval tuleb jälle nullist alustada. Nad kipuvad olema paremad kirja- või meilisõbrad, kui
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Pilet 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomitega lapse toetamine kodus, lasteaias ja koolis. Www. ATH.ee seal on infot Rahvusvaheline tähis on ADHD. Häire F90 Termin hüperaktiivsus on kreeka-ladina päritolu. Kreeka hyper` on peal, üleval, teisel pool ` on seotud normi ületamisele osutavate sõnadega. Ladina activus tähendab tegutsemist, toimekust. Psühholoogiasõnastikutes on hüperaktiivsust kirjeldatud kui tähelepanematust, impulsiivsust, kõrgendatud liikumisaktiivsust. MIS ON ATH? Lapsel kellel on raskusi keskendumisega ja tavapäraste käitumisreeglitele allumisega. See on olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas,mis põhjustab toimetulekuraskuseid : nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. Põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja Külli Kelder ÕPIMAPP Tallinn 2011 J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib hilisemas elus põhjustada palju probleeme, näiteks kui osata teha asj
loomariigist. Teadlik kasvatus võimaldas uuele põlvkonnale anda vajaliku ettevalmistuse, lapsed said vältida vanemate tehtud vigu. Iga järgnev põlvkond võttis kasutusele eelneva põlvkonna teadmisi ja kogemusi. Kuigi peab mainima, et kunagi olenes kasvatus ühiskonna tasandist ning erinevatel ajaperioodidel pandi rõhk erinevatele väärtustele. Kasvatus oli väga tagasihoidlik ja oli mänguline. Lapsed said iseseisvaks varakult. Vanematepoolne distsipliin oli nõrk ning alles välja arenemas. Muinasühiskonnas kasvatati lapsi eeskujuga. (mitmekult, lk 11) Õppimine ja kasvatus on omavahel tihedalt seotud, kuigi neil on siiski erinevus. Õppimine on seotud akadeemilise eduga, seevastu kasvatuse eesmärk on, et individuaalist kasvaks meeldiv ja hooliv kaaskodanik, ehk lühidalt öeldes hea käitumisega laps. Lasteaia võimuses on lapse arengu toetamine. Kasvatamine on üks arengu toetamise viise. Kasvatamine on kahetine, kuna
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MARTTI PALOHEIMO „LAPSEPÕLVE MÕJUD“ Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................. 3 1.TÕDE JA OLETUSED.................................................................................. 4 2.PSÜHHIAATRIA INIMESEKÄSITLUS.............................................................6 3.KODUKAHJUSTUSE SÜND..........................................................................7 4.EMOTSIOONIDE TÄHTSUS.........................................................................8 5.ELUVALED................................................................................................. 9 6.KODUSED OLUD.....................................
1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isiksusejoonte teooriad põhine
tihti saamatuna just sellises olukorras, kui perre on sündinud puudega laps. Tihti nõutakse endalt liiga palju ja seetõttu on raske olevikus elada. Kuid selle väikse lapse jaoks on siiski olulisem, et vanemad ei tunneks ennast lausa süükoorma alla maetuna, vaid üritaks endast anda parimat. Selleks, et rahulolu säilitada peres, tuleb kindlasti kohtumõistmisest loobuda. Kurbus on sügav, kuid kurbuse all on peidus rõõm, mis on veel sügavam. Nii kahju kui see ka pole, siis elu mängib meile vahel vägagi valusaid vingerpusse. See teema on vägagi valus, kui lastearst peab teatama vanematele, et neil sündis perre puudega beebi. Teinekord tuleb see teade vägagi ootamatult ja vanemad ei suuda seda tihti uskuda, sest tegelikult me ju ootame perre tervet ja ideaalset last. Vanemate ootused purunevad hetkega, nad võivad endast välja minna, olla šokis. Muidugi
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IÄ xxxxxxxx Suhted perekonnas Referaat Juhendaja: xxxxxxxx Mõdriku 2012 Suhted perekonnas, kui sotsiaalses grupis Pere on meie kindlus, ilma selleta oleme me kaitsetud. Perekond toetab oma liikmeid erinevatel eluetappidel, nii headel kui ka halbadel aegadel. Inimene vajab toetust ja tunnustust ning kui ta seda perekonnast ei leia siis on midagi valesti. Perekonnas on igalühel oma roll: ema, isa, lapsed, vanavanemad. Selge on see, et laps ei saa isa rolli ega ema vanaisa rolli üle võtta. Vanemate ülesanne on julgustada, õpetada, toetada ning valmistada ette oma lapsi iseseisvaks eluks. Ning kui elatakse koos vanavanematega, siis nende roll on samuti toetada oma lapsi ja lapselapsi. Tihti tulenevad probleemid perekonna siseselt sellest, et ei suhelda piisavalt.
vastuvõetamatud. Kui jälgida neid laste seltskonnas, võib olla üllatunud, miks nad ei talu nii paljusid käitumisi, mis tunduvad teistele jälle täiesti vastuvõetavad. Vanema sallivus sõltub ka konkreetsest situatsioonist. Kõik vanemad tunnistavad, et sõpradel külas olles on lapse käitumise suhtes palju rangemad kui siis, kui pere on kodus. Laste jaoks on sageli üllatav, et vanemad pahandavad nende lauakommete üle, kui neil on keegi külas, ehkki tavaliselt ei tehta sellest numbrit. Et perekonnas on tavaliselt kaks vanemat, muudab see sallivuse mustri veelgi keerulisemaks. Üks vanem on loomu poolest alati sallivam kui teine. Lisaks kõigub aeg ajalt mõlema vanema sallivuse lävi, sõltudes olukorrast ja meeleolust. Seega ei saa isa ja ema ühel ja samal ajahetkel lapse käitumise suhtes ühte ja sama tunda. 5 2
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Referaat Hüperaktiivsus Koostaja: Triinu Puhm EAL-2kõ Juhendaja: K. Kööp Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 Mis on hüperaktiivsus?..........................................................................................................4 Hüperaktiivsusega kaasnevad probleemid.............................................................................5 1.Õpiraskused....................................................................................................................5 2. Kõne ja keele areng.......................................................................................................5 3. Motoorika..................
MIs põhjusel jooksevad lapsed kodust ära ja satuvad tänavale Maailmas on tuhandeid probleeme, mis hävitavad ühiskonda. Ülerahvastastuse, vaesuse ning kliima soojenemise kõrvalt on üks paljudest probleemidest veel laste põgenemine kodust. Mis tekitab sellise vastuolu, mis paneb nad pigem tänavatel külmetama ja iseseisvalt elama ning kannatama, kui seista silmitsi oma lihaste vanematega, kes nad siiamaani sirgeks kasvatavasid? Laste kasvatamine on teadagi väga keeruline, kuid kahjuks paljud inimesed ei ole sellega väga kursis enne põngerjate saamist. Ollakse enesekindlad, et palju probleeme saab ikka elu andmine kaasa tuua, kuid olukorrad näitavad, et ei ole see nii lihtne midagi. Lapsevanemad on laste juured, nende kastjad ja õpetajad. Lapsed ei saa ilma kasvatamiseta üldse kasvadagi ning seetõttu peaksid kõik vanemad olema oma järglastele eeskujuks. Kahjuks on inimesed erinevad ning paljud saatuse pahurkäigud võivad viia isegi
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Psühholoogiateaduskond Thea Kaljur 2-7 aastaste laste arengu jälgimine ja analüüs Praktika 2 Juhendaja: Maie Joaveski Sisukord Praktika sisu............................................................................................................................3 Lasteaia kord........................................................................................................................3-4 2-4 aastased lapsed........................................
Kokkuvõtvalt võib öelda, et keegi ei ole sõltuvalt sünnijärjekorrast parem ega halvem, kuid oletatavasti arenetakse selle alusel erinevalt, valitakse erinevad elukaaslased ja ametid. Tavaline on tänapäeval, et lapsevanemad kasutavad vanimat last liiga palju ära ja hoiavad liialt noorimat. Selle asemel oleks tähtis mõelda, et ka vanim laps tahab vahel väike olla ja et noorim vajab, et talle usaldatakse ülesandeid ja vastutusi, et ta saaks areneda ja endasse uskuma hakata. Ehkki kõik lapsed ja perekonnad on erinevad, võib märgata sünnijärjekorra tähtust laste arengule. Selline tähelepanek annab juurde teadmisi, mis võivad edaspidises elus abiks tulla. KOKKUVÕTE Suhe õdede-vendade vahel mõjutab meid kogu elu. Kõik lapsed on erinevad, nii on ka õed- vennad ning on oluline, et nad ei tunneks vanemate poolt ebavõrdsust. Õdede-vendade omavahelised konfliktid on perekonnaelus loomulik ja tänu nendele õpivad lapsed ka konflikte lahendama
SEKSUAALSUS JA PEREPLANEERIMINE ESIMENE LOENG Reproduktiivtervis- Täieliku vaimse, füüsilise ja sotsiaalse heaolu seisund. Kuidas saaks vähendada abielulahutus, et abielud töötaksid? Kuidas saaks noori õpetada, et see oleks võimalikult läbimõeldud (teismeliste rasedus)? Reproduktiivtervise indikaatorid- on näitajad, mille järgi hinnatakse elanike reproduktiivset tervist. Reproduktiivtervise hindamine- sündivus, imikute surevus (tai kodulehelt saame valida ise andmeid). Naise organism lõpetab arengu peale esimese lapse sündi. FAO- Keisrilõikeid palju- Brasiilia, hästi kõrge protsent. Ka ühendriikides, aga mitte kõikides osariikides, Naiste sigimatus tõuseb, sest vanus tõuseb. Peresünnitused- mehed saavad sünnituse juures olla. Pereplaneerimine- sündide aeg ja arv, naine ja mees saavad ise vaadata millal nad tahavad last saada ja kui palju peaks neid olema. Noortega rääkides tuua emotsioon sisse, et nad mõtleksid laiemalt. Ei tohi tekitada hirme, blokke. Blo
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem
Kogu tõde narkootikumidest! Miks noored üldse hakkavad narkootikume tarvitama? Oma lastega alkoholist rääkimine ei pruugi paljude vanemate jaoks olla kuigi keeruline, küll aga kipub seda olema vestlus keelatud uimastitest. Sageli tunnevad vanemad end ebakindlalt näiteks põlvkondade vaheliste erinevuste tõttu, või siis seepärast, et konkreetseid teadmisi napib. Tihtilugu vaadatakse teemast lihtsalt mööda, uskudes lapse enese tarkusesse või siis pimesi lootes, et ,,meie peres seda ei juhtu" Mis on narko? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ OSAKOND ELIKO ROOMET NT-13 DISTSIPLIIN Referaat Juhendaja: mag. Lii Lilleoja TALLINN 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................2 1. DISTSIPLIINI DEFINEERIMINE............................................3 2. PIIRIDE SEADMINE LASTELE..............................................5 3. DISTSIPLIINIPROBLEEMID KOOLIS..................................
“ Nõrga eneseväärikustundega inimene solvub kergesti, ei talu vähimatki kriitikat enda pihta ning kui keegi ei kiida tema käitumist heaks, teeb ta sellest suure numbri. „Kui teda on solvatud, peab ta karistusena täiesti õigustatuks isegi raskeid kehavigastusi ja solvanguid. Konfliktiolukorda analüüsides on ta võimeline nägema üksnes seda, kuidas teda solvati, mitte seda, mida ta ise seejärel tegi, ehkki ta enda käitumine oli mitu korda hullem.“ Nartsissistlik inimene peab end kõikvõimsaks ja täiuslikuks ning püüab autoriteetide väärtust vähendada, kuna nad ohustavad teda. (Liisa Keltikangas-Järvinen, 1992, 8). Nõrga eneseväärikustundega laps soovib olla pidevalt teiste poolt imetletav ja kogu aeg silmatorkav, ise seda nautides. Positiivse tähelepanu puudumisel lepib ta isegi negatiivsega, peaasi, et teiste hulgast välja paistab
KEILA KOOL LASTE JA VANEMATE SUHTED Uurimustöö informaatikas Autor: Kristel Hunt, 10a klass Juhendaja: Ahti Noor, Keila Kooli õpetaja Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA.....................
annaabi.ee 
