Katrin Lang RA51/61 1. Mis on klassitsistliku linnaehituse kõige iseloomulikumad jooned/märksõnad? Tooge näiteid. ● Komponeeritud linnaehitussüsteem ● Linna avardumissüsteem ● Bulvarid, alleed, paraadtänavad, liiklusmagistralid, prospektid, laiad peatänavad ● Regulaarne tänavastik ● Tollipunktidega ekspressiivsuse ja pinge tekkitamine linnaehituses ● EKSPRESSIIVSUS, PINGELISUS, HIILGUS ● Ringikujuline plaan ● Keskpunktist kiirtena hargnevad tänavad ● Pariisis - impeeriumile omane POMPÖÖSUS ● Antiikarhitektuurist inspireeritud mälestusmärgid - triumfisammas, võidusammas, triunfikaar, võidukaar ● Avarad väljakud ● Sirged laiad tänavad (paraadide läbiviimiseks) ● Suurlinnades - väärilised ansamblid ● Ühtne ehitusjoon ● Rütmiline liikumine tänavaseintes - hoonete tagasiasted ● ESINDUSLIKKUS, KORRAPÄRASUS JA ANSAMBLILISUS ● Ehitised: esindushooned, paleed, residentsid, presidendiloss, ...
Kuidas mõjutasid valgustusideed Euroopa valitsejaid ? Valgustuse ajastu algas 17 saj. Kui hariduse tase Euroopas tõusis ja pani inimesed kahtlema vanades tõdedes ja tähtsustas inimõistust, hakkasid Euroopa rahvad uskuma tänu valgustus ideedele, et neil on rohkem õigusi ja et riiki ei tohiks kontrollida väike ülemkiht. Valgustajad enamasti ei sallinud valitsejaid kes toetasid ainult ülemkihti ja ei teinud midagi, et enda rahva elatustasemet parandada. Valgustajad tahtsid, et kas monarh töötaks et rahvale õnne ja rikkuseid tuua või et rahvas saaks ise võimu. Valgustuse reforme viidi läbi et masse rahustada. Valgustus mõjutas Euroopa rahvaid väga palju. Inimesed hakkasid arvama, et neil on õigused ja nad hakkasid nõudma reforme ja muutusi. Valitsejad olid sunnitud reformima oma riike, isegi kui neile see idee ei meeldinud. Näiteks Maria Theresiale, Austria keisrinnale, kohe üldse ei istunud valgustuse ide...
Renessans ja Humanism Tanel Arvi, Saale Müür, Ingmar Kirs, Ander Troost 10.e Sissejuhatus · Renessanss sai alguse XIV sajandil. · Kujunes Itaalias uus maailmavaade ja ellusuhtumine. · Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastule andnud nimeks renessanss. · Nimetatakse ka humanismiks. · XVI sajandil levis renessanssi ja humanismi ideed üle kogu Euroopa. Itaalia renessanss · Itaalia oli hiliskkeskajal Euroopa üks rikkamaid ja linnastatumaid piirkondi. · Tekkis käsitööettevõtlus ja Itaalia pangad. · Aadlikud eelistasid maamõisaid linnade asemel. · Rikkad ja suursugused perekonnad rajasid linnadesse suuri paleesid. Palazzo Pitti · Tähtsaim renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze. · XV sajandil oli valitsejaks Medicite kultuurilembeline pankurisuguvõsa. · Mitmed XV-XVI sajandi paavstid olid humanistid. Firenze · Keskajal pöörati suurt tähelepanu hingele. · Inime...
1.Miks algas Suur Prantsuse revolutsioon? Prantsusmaal tekkisid ühiskondlik-,poliitiline-,rahandus – ja majanduskriis, mis tekkitasid pingeid ja väljapääsmatu rahandusliku olukorra ja need viisid Generaalstaatide kokkukukkumiseni ja tänu sellele algas ka revolutsioon rahva poolt bastille vallutamisega 2.Miks tekkis ühiskondlik kriis Prantsusmaal? Rahvas polnud rahul ebavõrdsete õigustega . 3.Miks tekkis majanduskriis Prantsusmaal? *kuningas elas luksuslikult, vaatamata sellele, et riigis oli raha puudus. *seisustel olid ebavõrdsed seisused. 4.Kuidas muutus rahvaesinduse nimetus ja koosseis revolutsiooni eel? Esialgu Generaal staadid, siis 3 seisus lahkus ja nimetas end ragvuskoguks sellega liitusid mõned aadlikud ja nimetasid end asendavaks koguks. 5.Millal ja mis sündmusega algas SPR? Algas 14. juulil 1789 a, Bastille vallutamisega. 6.Milliseid ümberkorraldusi tegi Asutav Kogu? * võttis vastu esimese põhiseaduse *kaotati ees õigused *v...
VALGUSTUS · Valgustus - oli suurim vaimne liikumine pärast reformatsiooni Euroopas. See tähistas demokraatlike ideede levikut. Kujunes kõike hõlmavaks maailmavaateks, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Ülimaks väärtuseks kuulutati inimene. Mis toimus Euroopas valgustusajastul - · Prantsuse valgustusliikumine 1)oli kõige võitluslikum, usuti optimistlikult, et uut ühiskonda on võimalik ehitada mõistuse toel. 2)absolutism pidas vastu peaaegu terve sajandi lõpuni. 3)Suur Prantsuse revolutsioon 1789.a. 4)Prantuse filosoofid Voltaire ja Rousseau kujundasid tollase ja järgneva Euroopa vaimse palge. · Inglise valgustusliikumine 1)Kodanlik pööre toimus kõige varem. 2)Kirjanduses sentimentaalse, demokraatliku suunitlusega romaan. 3)Kuulsaimad valgustajad: D. Defoe ,,Robinson Crusoe", Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid". · Rousseau valgustuslikud ideed, teosed Valgustuslikud ideed...
George Berkeley oli iiri teoloog ja filosoof. Ta oli äärmuslik empirist ja väitis, et pole võimalik tõestada materiaalse maailma olemasolu. George Berkeley sündis 12. märtsil 1685. aastal Iirimaal Thomastownis pere vanima lapsena. Algselt õppis ta Kilkenny Kolledzis ning 1700. aastal, vaid 15. aastasena, asus õppima Dublinisse Trinity Kolledzisse, mille magistriõpingud lõpetas Berkeley 1707. aastal. Kaks aastat pärast seda, avaldas Berkeley oma esimese tuntuma teose ,,Visiooni uus teooria". 1710. avaldas ta ,,traktaadi inimtunnetuse alustest" (Treatise Concerning the Principles of Human Knowledge), millele ilmus 1713. aastal järg ,,Kolm dialoogi Hylase ja Philonouse vahel". Aastad 1714-1722 veetis Berkeley erinevates Euroopa riikides ning 1728-1731 Ameerikas. 1734 määrati ta Iirimaal Cloyne` piiskopiks, kellena veetis oma ülejäänud elu. Berkeley suri 14. jaanuaril 1753. südameinfarkti. Berkeley eitas mateeriat (materiaalse maailma ole...
Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine 9klass Bioloogiline mitmekesisus Mõiste bioloogiline mitmekesisus tähistab kogu maakeral leiduva elu taimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust Kolm põhiosa: geneetiline mitmekesisus, liigiline mitmekesisus ja ökosüsteemide mitmekesisus Eestis on bioloogiline mitmekesisus rikkalik Eestis on vähe head ja huumuserikast musta mulda Ohustatud taime ja loomaliigid Eestis elavad mitmed ohustatud liigid, nagu ilves, hallhani ja kimalane. Liigirühmadena on välja toodud vetikad, seened, samblikud, sammaltaimed, selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Saaremaa robirohi Aastast 1958 on saaremaa robirohi looduskaitse all ja kuulub II kategooria looduskaitsealuste taimede hulka. Eesti Punases Raamatus on ta kolmandas eh...
Rahvusvahelised organisatsioonid Tekke eeldused- Sõda, Rahu, Kompromiss, Koostöö (kollektiivne heaolu) IGO-Sild riikide vahel NGO-Sild rahvaste (indiviidide vahel) Valitsusvälised (NGO) organisatsioonid ja nende teke- urbaniseerumine - kaasa aidanud, Industrialiseerimine, tehnoloogia areng, Riigid ja valitsused on ise kaasa aidanud (samas ka nende kontrolli võimalused) ÜLDISELT-NGOd – vähem aktiivsed keerulises välispoliitika protsessis Valitsuste-vahelised organisatsioonid teke- praktilistel kaalutlustel, rahu, koostöö RO tüpoloogiaid: -Funktsioonide põhiselt (üldised ja spetsiifilised) -Geograafiliselt (globaalsed, regionaalsed) -Riikide-vahelised ja valitsusvälised (INGO/IGO, NGO) Rahvaste Liit- W.Wilson – 14 punkti, Rahu ja desarmeerimine kogu maailmas, Relvakontroll, Sotsiaalprobleemid ja heaolu, Lepingu punktide järgimise kontroll Kollektiivne julgeolek: 1. Liikmesriigid ei ründa üksteist 2. Agressorit karistatakse 3. Karistuseks...
Richard-Sven Rivik, Joonas Lepp Ühinenud Rahvaste Põhja-Atlandi Euroopa Liit Organisatsioon Lepingu Organisatsioon Millal loodud? 23. juuni 1945 4. aprill 1949 1951. aastal loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus 1. jaanuaril 1958 loodi Euroopa Majandusühendus ja 7. Veebruaril 1992 tehti ...
Kordamisküsimused: Külm sõda · Külma sõda See on vastasseis riikide vahel, mis ähvardab ülekasvada tegelikuks sõjaks. · Külma sõja valdkonnad: Ideoloogiline võitlus (toodi välja plussid), kultuuriline (Lääne kunst taunitud), majanduslik (USA-marshalli plaan ja NSVL-Vastastikuse Majandusabi Nõukogu), Võidurelvastumine (A,B,C relvad), piirkondlikud konfliktid (nt Praha kevad), kriisid, pinekolded (nt Kuuba kriis) · Raudne eesriie See oli külma sõja saavutus ja ka meetod. Selle tuntumaks tähiseks oli Berliini müür (1961-1989) · Võidurelvastumine - 1950.-1980.aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiskes valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii N Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus. Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950.aastail hakati N Liidus tootma esimesi kontinendivahelisi rake...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Helena Ajaots EUROTOETUSTE VÄHENEMISE MÕJU EESTILE Essee õppeaines Majanduspoliitika Õppekava TABB Tallinn 2017 Eurotoetuste vähenemise mõju Eestile Aastatel 2014-2020 on Euroopa Liidul on aastateks 2014- 2020 loodud strateegia "Euroopa 2020", millega toetatakse majanduse arengut kõigis liikmesriikides (Tammistu 2016). Alates 2021. aastast muutub eraldatavate toetuste maht, mistõttu väheneb ka Eestile eraldatavate toetuste hulk (Riigikontroll 2017). Tänu eurotoetustele arendatakse põllumajandust, tööhõive- ja sotsiaalvaldkonda, maaelu, merendus- ja kalanduspoliitikat, teadusuuringuid ja innovatsiooni, regionaal- ja linnaarenguid ja pakutakse humanitaarabi (Euroopa Liit 2017). Eurotoetused on abiks paljude vald...
Valgustusajastu vägivaldsete muutuste aeg maailmas? Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. aastast kuni 1780. aastateni. See sai tähtsaimaks vaimseks liikumiseks 18. sajandil. Valgustusideede sünnimaaks oli Inglismaa, aga Euroopasse levisid valgustusideed Prantsusmaa kaudu. Valgustuse ajal hakati parandama talurahva olukorda.Friedrich II pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu 56 päevasest töönädalast kolme päevaseni kuid see kehtis ainult riigimõisades ja kuninglikes ametikülades. Mõnes regioonis takistati talumaade mõisastamist. Rajati uued külad ja talud ülesharitud soode kohale. Valgustuse ajal pöörati enam tähelepanu rahvaharidusele. Selle alal ehitati hulgaliselt uusi koolimaju, kuid õpetaja elukutset veel ei tunnustatud ja ei jätkunud raha õpetajate palga jaoks sellepärast lükati õpetaja ülesanded külarätsepa või isegi karjuse peale. Valgustusajastu üks tähtsamaiks tahuks oli teaduse areng. Arenesid ...
Uusaeg 10.R Absolutism ja parlamentarism • 17.-18. sajand valitses absolutism või parlamentism. • Absolutismi eestvedajaks oli Prantsusmaa koos kardinal Richelieuga ja parlamentismi eestvedajaks oli Inglismaa. • 17. sajandil oli Prantsusmaa Euroopa liider, samuti määras Prantsusmaa nii moe- kui ka käitumiskombeid. • Inglismaal arvestasid kõik parlamendiga, see kes vastu hakkas suruti maha. • Enamasti oli kaks parteid prantsusmaal toorid ja viigid. Ameerika ühendriikide sünd � Puritaane täis laev randus 1620. aastal Massachussetsis. � Nad paljunesid, pannes aluse tulevate ühendriikide põhjaosale ja rajades 13 kolooniat, rahvaarv küündis 13 miljonini. � Suured maksud ja kohustused lasusid ühendriiklaste turjal ning hakati aru saama, et Inglismaal ei ole õigust neid tegelikkuses kehtestada, on Ühendriigid ju peaaegu omaette riik. � 1775 puhkes iseseisvussõda, G. Washington valiti sõj...
Tallinna Laagna Gümnaasium Anne-Liis Tänav 12.A John Locke (1632-1704) Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil , eristamaks kaasaega eelnenud ajaloost. Piiri tõmbamisel lähtuti uuest ideoloogiast, mille üldistavaks nimetuseks kujunes humanism. Humanism oli maailmavaade , mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma vabaduse ja väärikusega. Humanism tekkis ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks. Uusaja algust on raske määratleda. Paljude humanistide arvates tähistas seda Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453.aastal. Saksa ajalooteadus on uusaja alguseks aga pidanud luterliku reformatsiooni käivitumist 1517.aastal. Ühiselt on p...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Liivia Kleitsmann MA09 PALTONI IDEALISM Referaat Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2011 Sissejuhatus Platoni filosoofia tuumaks on juba Platoni tuntuima õpilase Aristotelese ja veelgi enam hilisemate Platoni tõlgendajate jaoks ideedeõpetus. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed....
Kodutöö nr 6 1. Mis on klassitsistliku linnaehituse kõige iseloomulikumad jooned/märksõnad? Tooge näiteid. Pariisis toimus sujuv uleminek vanaklassitsismilt pärisklassitsismile. Lähtudes antiikarhitektuurile omastest vormidest, transformeeris Ledoux neid julgelt ja murdis sellega kaanonid, mis omakorda võimaldas esile tuua ekspressiivsust ja pinget. Arhitekti kiindumus lihtsatesse geomeetrilistesse vormidesse- kirik planeeritud ummarguse kupli ja nelja portikusega ehitisena, veevärgi direktori maja meenutas lamavat silindrit, pustine toru oli maakleri maja, aednikule kavandatud eluhoone aga kerakujuline. Linna suurejooneline rekonstrueerimine- Alles Napoleon I valitsusajal alustati. Luua suurlinnadele väärilisi ansambleid- Linnad vajasid avaraid väljakuid ning sirgeid laiu tänavaid esinduslike paraadide korraldamiseks. Saksa klassitsistliku linnaehituse parimate näidete hulka kuulub Muncheni...
{rtf1ansiansicpg1257deff0deflang1061{fonttbl{f0fswissfcharset186{*fna me Arial;}Arial Baltic;}} {*generator Msftedit 5.41.21.2508;}viewkind4uc1pardqrf0fs20par pardqcpar par bfs24 Kuidas m'f5jutasid valgustusideed (Euroopa) valitsejaid?b0fs20par pardpar par Valgustusajastu ideed levisid juba 17. sajandil ja nende hiigelaeg oli 18. sajandil. Valgustusajastul par par hakati suuremat r'f5hku panema inim'f5igustele, v'f5rdsusele, teadusele ja demokraatiale ja v'e4henes par par religiooni, kiriku ja seisuslike autoriteetide osat'e4htsus. Valgustusfilosoofide ideed levisid rahva par par seas ja j'f5udsid ka valitsejateni, m'f5jutades riigikorda ja rahva olukorda.par par Suure Prantsuse revolutsiooni ajal sai valgustajate vasakpoolse suuna suurima esindaja Jean-par par Jacques Rousseau 'f5petusest jakobiinide ametlik ideoloogia. Jakobiinid kaotasid oma diktatuuri ajal par par feodaalkohuse, m...
Ida-Euroopa romantiline luule Hanna Valk ja Laura Tiit I ku 18. sajandi lõpp ja 19. sajandi I kolmandik oli Euroopa kultuuris romantismis valgustuskultuuris idanenud võimsa vaimse liikumise aeg. Romantikud läksid tagasi keskaega ja renessanssi paljud autorid seadsid endale eeskujuks Shakespeare'i loomingu. Romantiliste teoste kangelased on erandlikud, uhked, trotslikud, prohvetlikud natuurid, kes juhinduvad tugevatest tunnetest. Nende mäss sotsiaalse ebaõigluse vastu on individualistlik, sageli ohverdavad end eetiliste ideaalide nimel. Romantikute ideed ületasid kiiresti rahvuspiire. Enamikus Euroopa maades langes romantismi tõus ajaliselt kokku rahva võõrvõimuvastase vabadusvõitlusega ja romantiline kirjandus aitas neile rahvusliku sõltumatuse taotlusele omal viisil kaasa. Loomingumeetodina kajastuski romantism eriti just vabadusliikumisega seotud poeetide loomingus, kusjuures nende kirglik luule mõjutas omakorda r...
Mis on valgustus? Valgustus ehk uus filosoofiline mõtteviis. See on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680- ndatest 1780-ndateni. Valgustus sai alguse Inglismaalt, kus toimus kodanlik pööre kõige varem, kuid hoolimata sellest kujundasid Euroopa valgustuse palge prantslased. Kõige paremini iseloomustab valgustust vaimne liikumine, usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Valgustusajastu mõiste võeti kasutusele Immanuel Kandi poolt ühes tema ilmunud artiklis 1784. aastal, kuid valgustus mõtteviisina oli välja kujunenud juba varem. Selle nimetusega prooviti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest. Valgustusideoloogia eelkäijad elasid juba 17. sajandil, hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida kutsutakse valgustussajandiks. Immanuel Kant ise väitis, et valgustus on inimkonna vabanemine alaealisusest ning püüdlus igas olukorras ise mõtelda. Valgustuse kujunemise eeld...
Kameralistid ja füsiokraadid Joonas-Sander Tamm Markus-Oliver Tamm Getri Tomson Marta Tolli Kristelle Usta Taavi-Valter Taveter Valgustusajastu • Levis 18.sajandil pärast reformatsiooni. • Peamiselt Prantsusmaal, Itaalias ja Saksamaal. • Valgustuse põhiidee oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise allikasse. • Leidis toetust ka ratsionalismist ( mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus) ja empirismist ( kõigi Tuntud valgustajad • Immanuel Kanti võib lugeda valgustuse rajajaks. • Thomas Hobes väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. • John Locke tutvustas esimest korda inimõigusi. • Montesquieu lõi võimude lahususe põhimõtte • Voltaire-i arvates on valgustatud monarhia parim • Rousseau väitis, et ka demokraatia pole täiuslik. Kameralistid • Saksamaalt pärit idee • “Üksik isik saab elada heaolus ja õnnes vaid ühiskonna poolt toetuna.” • Toetasid absolut...
Euroopa arengudententsid 19. sajandil Essee 19. sajandi hoogsale arengule pani põhja valgustusajastu, sest alles siis hakati hindama ja eeldama inimestelt haridust ja teadmisi ning ka kiriku ohjad lasti vabamaks. Peagi hakkasid kerkima linnad, toimus linnastumine, tehnika arenes jõudsalt, aidates seejuures kaasa riikide kaubandussuhetele, sõjandus arenes mitmekesisemaks ja mugavamaks, levisid mitmed poliitilised vaated, mis omakorda tekitasid ülestõuse ja revolutsioone, püüti hoida enda riiki ja selle kultuuri, arenes majandus. Raudteeliiklus Raudteede tekke põhjuseks oli vajadus vedada toorainet ja turustada valmistoodangut, ehk see oli vajalik maailmaturu arenemiseks. Nii sai 1814. aastal alguse esimene auruvedur, mis on leiutatud G.Stephensoni poolt. Esimene raudteeliin rajati 11 aastat hiljem, samuti Inglismaal. Juba viie aasta pärast algas tormiline raudtee-eh...
Ristisõjad · Paavstivõimu tõusuga kasvas usuline vaimustus Ajend: · Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema Põhjendused: · tekkis soov vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest · taheti allutada idakirik, kuna paavstil polnud seal võimu I ristisõda (1096- 1099) · kuulutas välja paavst Urbanus II · osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid · Jeruusalemma vallutati ning tapeti tuhandeid inimesi · rajati Jeruusalemma kuningriik ning ka teisi ristisõdijate riike II ristisõda (1147- 1149) · kuulutas välja paavst Eugenius III, juhtisid ka Pr. kuningas Lous VII ja Saksa kuningaas Conrad III · osalesid seldzukid, prantsuse ja saksa väed · ristisõdijate läbikukkumine ja suur võit moslemite jaoks · 1187.a vallutab Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi, mis põhjustab I...
427- 347 eKr. Merilin Aavik Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 12ü klass. Elulugu. Platoni tegelik nimi oli Aristokles, tema vanaisa järgi. Pärines vanast ja jõukast aristokraatlikust suguvõsast. Tahtis algselt hakaa tegelema poliitikaga, kuid ta tõmbus tagasi ja põhendus filosoofiale. 20- aastaselt asus ta õppima Sokratese juurde. (Kuni Sokratese surmani. * 8 aastat) Kohtupidamist Sokratese üle jälgis ta kohapeal ning kirjutas Sokratese kaitsekõne põhjal ,,Sokratese apoloogia". 387. aasta paiku rajas ta Ateenast loode pool asuvas heeros Akademose pühamus AKADEEMIA, mis sai eeskujuks hilisematele Euroopa ülikoolidele. See Akadeemia jäi püsima peaaegu 900.aastaks, selle sulges keiser Justinianus I. Koos õpilastega tegeles ta filosoofilise ja loodusteadusliku uurimistööga. Kirjutas oma mahukama ja sisukama dialoogi ,,Riik" (,,Politeia "). Hilisperioodil k...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut PIIRIDETA MAAILM Referaat Õppeaine: Rahvusvaheline poliitökonoomia Juhendaja: Vanemteadur Toomas Varrak Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus……………………………………………………………………………3 PIIRIDETA MAAILM……………………………………………………………....4 Kokkuvõte…………………………………………………………………………….11 Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………...13 2 SISSEJUHATUS Tänapäeva maailm on oma olemuselt ilma piirideta. Riigid küll omavad füüsilisi piire ja igal riigil on oma valitsus, küll aga kaubanduse ning parema majanduse jaoks tehakse endast kõik võimalik, et piirid (kvootide, tollimaksude, füüsiliste piiride jne. näol) ei jääks kaubandusele, innovatsioonile ja haridusele ette. Äri, innovatsioon ning uued teadmised on tänapäeva riikide alusteks, ilma nendeta ei ol...
SOTSIAAL- HUMANITAARINSTITUUT Õigusteaduskond Nele Vainu EUROOPA LIIDU KUJUNEMISE AJALUGU Referaat Juhendaja: Rektor T. Toomsalu Tallinn 2010 SISUKORD Euroopa Liidu kujunemise ajalugu Hetkel on Euroopa Liidus riike 27. Eesti astus Euroopa Liitu aastal 2004, 1. mail. Alates sellest oli Eesti täieõiguslik Euroopa Liidu liige. Sellega lõppes integreerumisprotsess konföderatiivsesse Euroopasse. Euroopa Liidu idee oli juba 20 sajandi algul, kui mitmed humanistlikpatsifistlikud rühmitused taotlesid ,,Euroopa Ühendriikide" loomist analoogselt Ameerika Ühendriikidega. Algselt oli see idee pöörane, kuna paljudel riikidel on erinevad poliitilised- ja maailmavaated erinevad. Tipppoliitik Vladimir Uljanov- Lenin arvustas tugevalt seda ideed ja arvas, et tegemist on tollase koloniaalimpeeriumite metrop...
Valgamaa Kutseõppekeskus. Tisler 1. Renessanss kirjanduses, muusikas, kunstis Referaat Koostas: Rimmo Veinimäe Juhendaja: Sirje Speek 2009 Renessanssi mõiste: Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja France...
Suur Prantsuse Revolutsioon Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lne- Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast ha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle kigus kukutati Prantsusmaal kuningavim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest vtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionrid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reiimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud helt poolt eesigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt juka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja tlised - moodustas rahvastikust 97%. Ebannestunud sjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavim ning valgustusajastu ideed phjustasid riigis ha suuremat rahuolematust. Nimest ja olemusest Prantsuse revolutsiooni nime ja olemusega on tnapeva uurijate arvates tsiseid probleeme. Tihti polemiseerita...
Kordamisküsimused. Viini kongress. Revolutsioon 1.Viini kongress toimus sept1814-juuni1815. Miks- panna paika uus Euroopa süsteem, tagada riikidevaheline rahu, jagada ära maa. Riigid- Venemaa, Austria, Inglismaa, Preisimaa, Prantsusmaa. 2.Metternichi süsteem- Austria peaministri Metternichi põhimõtted, mille järgi Euroopat hakati ümber korraldama peale Viini kongressi. Legitiimsus pm- määras ära valitsemiskorralduse, dünastiad; võim läks tagasi revolutsioonieelsetele valitsejatele(v.a Rootsis uus dünastia); riikide taastamine(Saksamaa riiklik koosseis muutus, liitriike ühendati) Julgeoleku pm- puhverriigid ümber Prantsusmaa(Madalmaade Kuningriik, Sveits, Saksa ja Itaalia väikeriigid) Tasakaalu pm- maade jagamine võitnud riikide vahel enam-vähem võrdsena(Euroopa+asumaad) Saksa liit- 39 riigi liit, mis pidi säilitama väikeriikide dünastiad ja taksitama Saksamaa rahvuslikku ühendamist. Nelikliit-absolutismi, püsiva...
Euroopa Liit ei ole perfektne mehhanism, kuid siiski on Euroopa Liit kaitsenud Euroopa rahavaste huve siiani kõige paremini. Eestil on juba kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides om aesindus ning on võetud kindel siht liiduga liitumiseks. Euroopa Liiduga liitumine mõjutab Eestit paljudes eluvaldkondades, kuid rahapoliitika, mida liidus kasutatakse ei mõjuta mitte lihtsalt Eesti rahalisi toiminguid, vaid avaldab mõju ka kogumajandusele. Juba 1978.a juulis Euroopa Nõukogu istungil Breemenis otsustasid ühenduse riigipead ja valitsusjuhid luua Euroopa ühise valuutasüsteemi (EMS). Valuutaühenduse võtmesõnaks võib pidada eküüd (ECU), mis on tõlgendatav kui Euroopa valuuta ühik. Tegelikult on valuutaühenduses tegemist eküü näol mitte ainult lihtsalt arvestusühikuga, vaid nüüd juba reaalselt eksisteeriva rahaga. Rääkides rahaliidust ei saa me mööda minna ühisturu mõistest. Kui Eesti Vabariik liigub Euroopa Liidu poole, tähendab...
EUROOPA KIRJANDUS 18.SAJANDIL VALGUSTUSKIRJANDUS 18.ndat sajandit Euroopas nimetatakse valgustusajastuks. Laieneb vastuseis absolutismile, levivad demokraatlikud ideed. Aadlikud sunnitakse loobuma privileegist. Katoliku kirik hakkab kaotama oma mõju. Suurtest riikidest (Inglismaa, Prantsusmaa, Hispaania) toimub kodanlik revolutsioon. Kirjanduses toimus samuti teatud pööre, see oli vabameelsem ja ribelaatsem varasemast. Ülipopulaarseks sai Daneil Dilfor romaan Robinson Crusoe "Elu ja jummalised seiklused". Selle teose peategelane elab läbi laeva huku ning satub üksikule tühjale saarele, kus on sunnitus veetma 27 aastat. Teos on kirja pandud päevikuna, kus on üksikasjalikult kirjeldatud raskusi, mis tuli ületada, kohalikku loodust ning looduse stiihiat. Lõpuks õnnestub Robinsonil pääseda saarelt ning naasta Inglismaale. Peategelasel õnnestus uppuvalt laevalt kaasa võtta rohkesti eluks vajalikke ese...
Recycle Roheline ideoloogia Roheline idoloogia on poliitiline ideoloogia, mis väärtustab eelkõige keskkonnakaitset ja säästlikku majandamist. Selle aluseks on püüd tasakaalulisele ehk rohelisele elamisviisile, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja saaks olla püsikestev. Rohelisest ideoloogiast Teoreetilised ideed on Rohelised väidavad, et suhteliselt noored, majanduse arenguga pärinedes 1960ndatest. kaasnev Esimesi sellele kriisile loodusressursside tähelepanu juhtivaid talitsematu raiskamine raamatuid oli Rachel toob kaasa hävingu, Carsoni "Hääletu kevad" kuivõrd tänaseni on see (1962) toimunud mõtlematult ning hoolimatult ökoloogilise tasakaalu suhtes. Roheline ideoloogia rajaneb Osa rohelise liikumise ö...
SISSEJUHATUS Otsustasin oma referaadi teha Platonist, kes on antiikfilosoofia üks tähelepanuväärsemaid suurkujusid, kelle teoseid ja saavutusi nii filosoofia, poeetika kui ka kunsti valdkondades on uuritud ning täiustatud läbi aegade. Tema nägemus, et vaim on primaarne ja kõik see on materiaalne ja sekundaarne ning, et teadmisi ei saada elus kogemustest ja nende üldistamises, vaid mõtlemisest endast, tundus huvitav. Samuti oli põnev lugeda sellest, et inimestel on ideed alati olemas ja neid tuleb lihtsalt meenutada, et uusi teadmisi saada. Platonil on ka väga palju huvitekitavaid arusaamu erinevatest asjadest. Elulugu Platon (427-347 e.m.a./eKr) kelle nimi oli tegelikult vanaisa järgi Aristokles, sündis nimekas ja rikkas perekonnas Aigina saarel, Ateena lähedal umbes 427 eKr Ateenas Aristoni ja Periktione pojana. Ta kuulus lugupeetud aristokraatide suguvõssa, mis etendas Ateena poliitikas tähtsat osa. Ta fil...
Martin Luther ja reformatsioon, Thomas More ja Erasmus Koostaja:Janis Zirk Martin Luther Hariduselt usuteadlane. Avaldas 95 vaidlusteesi, kinnitades need Wittenbergi kiriku uksele. Tõlkis Piibli (1522-1534). Paavst ja Karl V kuulutasid Lutheri ketseriks. Reformatsioon Katoliku kiriku vastane usupuhastusliikumine. Lutheri ideede alusel puhkes Talurahvasõda (1524-1525). Ususõda vallandas kaose Prantsusmaa ühiskonnas. Ignacio Loyola rajas Hispaanias jesuiitide ordu. Erasmus Rotterdamist Tolle aja Euroopa kuulsaim humanist. Õppis usuteadust ja teoloogiadoktoriks. Avaldas Uue Testamendi ladina keeles (1516). Julge kriitik Katoliku kiriku suhtes. Kuulsaim teos "Narruse kiitus", milles ta naerab välja elukauge skolastika ja raamatutarkuse. Samas rõhutab kristluse tähtsust. Thomas More Tegi poliitilist karjääri. Anglikaani kiriku pooldaja. Suurim teos"Utoopia", mille ...
Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised 19 saj lõpul algas imperialismiajastu: imperialism on suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas läbi koloniaalvallutuste ja majandusliku ülemvõimu. Imperialismi tekkimise põhjused: # Olid tekkinud rahvusriigis (saksa, itaalia), levisid rahvusluse ideed kõigi rahvuste võrdsusest. # Levis shovinism e marurahvuslus e suurrahvuslus, kus oma rahvust peeti teistest väärtuslikumaks. # Tugevad maad muutsid vähem arenenud maad oma tööstuse toorainebaasiks ja turuks. # Tehnilised uuendused masinaehituses, nt kõrge tootlikkusega tööpingid panid aluse seeria e konveiertootmisele. # Transpordi arend autod lennukid jm # 1900 tegi esimese lennu saksamaal Ferdinand Zeppelini õhulaev # 1903 püsis 12 sek õhus vendade Orville ja Wilbur Wrighti lennuk # 1909 lendas prantslane Louis Bleriot üle La Manche väina. # Side areng # 1895 Guglielmo Marconi andis eetrisse esimese raadiosaate ...
Kehra Gümnaasium Valgustusajastu Referaat Kehras 2008 Ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis võttis saksa filosoof Immanuel Kant kasutusele valgustusajastu mõiste. Valgustus kui mõtteviis oli välja kujunenud ammu enne artikli ilmumist. Valgustusajatu mõistega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest ning uue maailmakäsitluse tulekut. Esimesed valgustajad ja valgustuseideloogiaeeskäijad elasid 17. sajandil, kuid valgustusajastu hiilgeaeg langes 18. sajandisse. Valustusajastu mõtteviis levis ka 19. sajandi algusesse. Valgustuse kujunemist mõjutas oluliselt teaduse areng. Teadus pani inimese kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitlilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof René Descartes. Valgustus oli peamiselt kirjanduslik ja filosoofiline liikumine, mille juured ulatusid 17. sajandi teadusalastesse saavutustesse. 18. sajandil muutis valgustus oluliselt valitseja...
MÕTTEVIIS 1. RENESSANSS Renessanss tähendab itaalia keeles taassündi. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest.1 Renessanssi taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade" vastu, tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lip...
Kordamisküsimused kontrolltööks 11. klass: RAHVUSROMANTILISED KOOLKONNAD 1. Mis on rahvusromantiline koolkond? Mingi rahvuse kultuurilist identiteeti rõhutavate kunstnike(heliloojate) hulk. 2. Kes oli see Saksa filosoof, kelle ideed mõjutasid rahvusliku eneseteadvuse tõusu kogu euroopas? Johann Gottlieb von Herder 3. Milliste sündmuste poolest on 19. sajand eriti rikkalik? Mis nende tagajärjel tekkisid? Revolutsioonide poolest, nende tagajärjel tekkis suurem osa Euroopa väikesi rahvusriike. 4. Loetle 3 võimalust (vt slaid 4) ning too näited konkreetsete heliloojate teostest (väike mõtlemispähkel) Kasutades rahvamuusikat. Kasutades folkloorseid tekste. Kasutades rahvusliku sisuga programmilist muusikat. 5. Nimeta 3 rahvusromantilist koolkonda (Norra, Taani ja Soome on kokku Põhjamaade koolkond) Põhjamaade koolkond Tšehhi koolkond Venemaa koolko...
Kooli nimi siia... Platon Referaat Koostas: ... Juhendaja: ... Kohanimi siia ..., aasta siia ... Sisukord Elulugu.........................................................................................3 Ideeõpetus.....................................................................................4 Õpetus hingest................................................................................6 Õpetus riigist...................................................................................8 Kasutatud materjalid.....................................................................10 Elulugu Platon, kelle nimi oli tegelikult vanaisa järgi Aristokles, sündis umbes 427 eKr Ateenas Aristoni ja Periktione pojana. Ta kuulus lugupeetud aristokraatide suguvõssa, mis etendas Ateena poli...
Rahvuslikud suhted 17-18saj. Diplomaatia tekkimine Rahvusvaheliste suhete sisseseadmine eeldas diplomaatiliste esinduste olemasolu riikides. 17saj. kujunes välja diplomaatiline õigus, mis nägi ette: 1) Saadikud võetakse riikides vastu 2) Saadiku suhtes kehtib tema kodumaa seadusandlus Tihenev suhtlemine, erakorraliste saatkondade kulukus ja reisiraskused viisid diplomaatia tekkimiseni. Paavst Leo X määras oma alalise esindaja nuntsiuse. Alguses tehti vahet saadikute ja agentide vahel, peagi hakati nimetama suurriikide saadikuid suursaadikuteks. Agendi nimest sai pärast asjur. Tollest ajast pärinebki nüüdisajalgi kasutatav mõiste erakorraline ja täievoliline suursaadik. Rahvuslikud suhted 17 ja 18saj. 17saj. 18saj. 1. Läänemerel ning kogu Euroopa käis võitlus 1. Põhjasõda Rootsi sõdis Venemaaga kaubanduslike ja kolooniahu...
1. Daatumid 24. Veb 1914 - Iseseisvus 02. Nov 1920 Tartu Rahu 15. Juuni 1920 - I põhiseadus 1. Dets 1924 kommunistide riigipöörde katse 12. Märts 1934 Laidoneri riigipööre 2. Isikud Kristjan Palusalu olümpiavõitja Paul Keres maletaja Artur Kapp helilooja (hiiob) Mart Saar helilooja, koorilaulud Paul Pinna Estonia teatri näitleja Ants Lauter Draamateatri näitleja Eduard Viiralt kunstnik (Põrgu, Lamav tiiger) Kristjan Raud kunstnik (Kalevipoeg) Kas 1920. Aastatel oli Eesti demokraatlik riik, põhjenda. Jah ,Eestist Rahvasteliidu liige, Seati sisse diplomaatilised suhted Euroopa riikide ja Ameerika Ühendriikidega, Maareform. 10. oktoobril 1919.a võeti vastu maaseadus. Riigistati mõisate maad, hooned, tehnika ja kariloomad. Loodi 35000 asundustalu. Maareformi käigus...
Hubble'i Tema kosmoseteleskoop on Euroopa kosmoseagentuuri ja USA kosmoseagentuuri ühisprojekt pikaajalise kosmoses paikneva teleskoobi loomiseks. Esimesed ideed sellisesest kosmoseteleskoobist sündisid 1940ndatel aastatel, kuid teleskoop ehitati valmis aastatel 1970-1980. Orbiidile lennutati 1990. Teleskoobil on 2,4m reflektorteleskoop, mis paigaldati maalähedasele orbiidile.Oma nime sai teleskoop Ameerika astronoomi järgi. Lisaks teleskoobile kuuluvad varustusse 3 kaamerat ja 2 valguselainepikkuse määrajat ning mitmeid muid aparaate. Lainepikkuse määrajad lahutavad kosmoseteleskoopi jõudva valguse laiali. Sellised pildid võimaldavad määrata kosmose objektide keemilist koostist, temperatuuri, magnetvälju. Teleskoop on varustatud arvutitega, mis annab võimaluse 24h jooksul võimaluse jälgida mõnda kosmose objekti. Vaatlusandmed salvestatakse ja saadetakse edasi maale. Tänu neile suudab telesk...
Valgustusajastu Referaat Juhendaja: , 2008 Ajastule iseloomulikku Valgustus on 18. sajandi (täpsemalt 1680.-1780. aastatel) vaimne suundumus Euroopas , mis sai alguse Inglismaalt, kuhu prantsuse haritlased sõitsid uute ideedega tutvuma. Sealt leviski valgustus edasi Prantsusmaale ja ülejäänud Euroopasse. Valgustusajastu tõi endaga kaasa usu inimmõistusesse ja selle võimesse maailmat tunnetada, mis viis ka traditsioonide ja autoriteedi hülgamiseni. Juba Prantsuse filosoof Rene Descartes ütles ,,Mõtlen, järelikult olen olemas," mis kutsus kahtlema kõiges ja usaldama oma mõistust. Taheti religioossel pärimusel püsivat elukorda muuta. Toimus ühiskondlik edasi liikumine, mida oli enne pidurdanud pärimuslik religioon. Oluliselt kasvas teaduse ja teadusliku maalimakäsitluse mõju. Hakati usaldama vaatluste ja katsetega saadud teadmisi, isegi siis kui need läksid lahku senistest tõekspidamistest. Valgustusa...
Eesti ajalugu 1. 2. Milliseid majandusprobleeme tuli Eestillahendada aastatel 1914-1920? Esimese maailmasõja ajal halvenes majanduse olukord. Kuna enne iseseisvumist oli majandus allutatud Venemaa huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. 3. Iseloomusta Eesti maareformi. Mis toimus maareformi käigus? 10. oktoobril 1919.a võeti vastu maaseadus. Riigistati mõisate maad, hooned, tehnika ja kariloomad. Loodi 35000 asundustalu. Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed. Mis oli maareformi tulemus? Maareformi käigus asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid vastuolud. Kujunes välja lojaalne väikemaaomanike kiht. 4. Millised asjaolud tagasid majandustõusu 1920. Aastate teisel poolel? Vabadussõja järel algas ülikiire majandustõus. Eriti kiire oli tõus tööstuses. Mõne aastaga rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolm...
Ajalugu : Kreeka KREETA-MÜKEENE KULTUUR Jaguneb Minoiliseks ja Mükeene kultuuriks Minoiline Kreetal : Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tähtsaim ja tuntuim on nimega Knossos. Sellest ajast on pärinenud Euroopa vanimad linnad. Nende eetiline päritolu on teadmata. Teada on, et neil olid tihedad sidemed Idamaa kõrgkultuuridega. Samuti pärineb sellest kultuurist Euroopa vanim kiri : lineaarkiri. Kirja märgid on küll tänapäeval loetavad, kuid siiski jääb arusaamatuks, kuna ei tunta keelt, mida kreetalased rääkisid. Lossides valitsesid preester-kuningad . Kuna lossid ja linnad olid kindlustamata, siis võib arvata, et sõjategevusel ei olnud suurt rolli. Kunsti iseloomustab rahumeelne ja elurõõmus temaatika. Tol ajal midagi eriti üles ei kirjutatud – tehti vaid majapidamisaruandeid. Seega pole teada ka palju valitsejatest ning kirjast Kunstis kujutati naisi rohkem Mükeene kultuur : 1500 a. eKr vallutasid kreeklase...
· Peeter I ratsamonumendi · Narva · Tekkisid kunstinäitused ja nende tagasiside s.t kunstikriitika. Nende muutuste süvapõhjustena võib nim. Seisusliku ühiskonnakorralduse lõdvenemist, külakogukondade lagunemist ja linnastumise algust. · Klassitsism ja romantism · Klassitsism ja romantism olid samaaegsed ning osaliselt läbi põimunud kunstinähtused. Siiski on klassitsism ja romantism eri tasandite või eri tüüpi mõisted. · Klassitsism- tähistab kindlate vormitunnustega stiili · romantism- on aga omapärane ellusuhtumine ja mõtteviis, mis võib väljendada erinevates stiilides ja vormides. · Antiikkunstist · valgustajad ja väljakaevamised · eelkõige sellepärast, et üldiste reeglite asemel on romantikud toonitanud iga kunstniku kordumatut isikupära. Üksikisiku sisetunne. · Tuleb Lõuna-Euroopa sõnast ,,romanss" · keskaja imetlus, eksootiliste maade imetlus, rahulolematus kaasajaga · esitatud ideed loomuliku,...
I MS Põhjused: *teravnenud vastuolud Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa vahel, kuna GER soovis juhtpositsiooni *ohu alahindamine *sõda romantiseeriti *rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine *sõjaline mõtlemine diplomaatiast kaalukam * suurriikide võidurelvastumine *imperialism *kolooniate ümberjagamine. Ajend: 28.juuni 1914- Sarajevo atentaat: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi ja tema abikaasa tapmine. Osapooled: Keskriigid->Saksamaa, Austria-Ungari<->Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Serbia. Lokaalsest sõjast sai 35 riigiga sõda. Sõjaplaanid:1)Saksamaa- Schlieffeni plaan. Anda põhilöök läänerindel, purustada Prantsusmaa ühe suure pealöögiga, pidada idas kaitsesõda, kasutades peamiselt Austria-Ungari sõdureid. 2)Venemaa- pealetung austerlaste vastu Galiitsias, kaitsetegevus sakslaste vastu Poolas ja Kuramaal. Pidi lööma "aururullina" e. massina, kuna oli kehv sõjatehnika. 3)Prantsusmaa- Plaa...
Renessanssi ideed tänapäeva kontekstis Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Paljud tolleaegsed ideed väljenduvad ka meie tänapäevases elus. Tolle aja uues universumis polnud enam kohta ei põrgule ega paradiisile. Põrgu kui patuste surmajärgse karistamise koht paiknes keskaja arusaamade järgi Maa sisemuses ja paradiis viimases taevasfääris, siis Renessansi inimese mõtlemises muutusid säärase põrgu ja paradiisi olemasolu kahtlasteks ning neid hakati otsima mitte enam maa seest või taevast, vaid maa pealt, inimese hingest. Põrgu muutus kurjuse ja südametunnistuse piinade sümboliks, paradiis aga headuse ja hingerahu sümboliks. 13-14. saj. inimestele oli see kõik täiesti uus ja ka ehmatav. Inimest ülistati ilma Jumalata. Ku...
Artikli analüüs Martin Ehala: valijate revolutsioon Eesti riigi sotsiaalsed probleemid seisnevad Ehala sõnul poliitikas. Parteid on kogu rahvale kuuluva võimu egoistlikult endale võtnud ja ei jaga seda uute kodanikega, kellel on, mida öelda. Antud probleemi kolle on praegu kehtiv valimissüsteem, kus on kasutusel suletud nimekirjad. Parteid esitavad endast petlikult ilusa pildi, mida on töödeldud maksumaksjate rahadega, suurejooneliste reklaamidega ja võimsate korraldusmeeskondadega. Üksikkandidaatidel pole piisavalt edu, et midagi poliitika sfääris muuta. Suureks probleemiks on parteide äraostmine, selle taga seisavad ettevõtjad, kes üritavad luua olukorda, kus seaduses tekiks neile kasu toov lünk. Finantsküsimusega seoses on kõhklustäratav riigikogulaste palk, mis on liiga suur nii ametikohta täites kui peale lahkumist. Kõik need probleemid on tekitanud palju suurema kaose...
Globaalne kultuur : müüt või reaalsus Kultuuri mõiste Kultuur tähendab mõistuse kollektiivset "programmeerimist", mis eristab ühte kategooriasse kuuluvaid inimesi teistest. Kultuur on kõik see, mis inimmõistuse poolt loodud. Kultuuri edasiandmine toimub õppimise ja omandamise teel antud kultuurikeskkonnas. Kultuur toimib ühiskonnas, kus on ühine keel, sarnased uskumused, ideed, väärtused, kombed, traditsioonid, sümbolid ja lood. Globaliseerumise mõju kultuurile Globaliseerumine põhjustab ühe tihenevat üleilmset kultuurivahetust, mis seisneb kultuuriväärtuse ühtlustumises maades. Globaliseerumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Eriti mõjutab see väiksemaid rahvuseid Infosüsteemide areng ja inglise keele domineerimine on kaotanud barjäärid kultuuride vahel Kultuuri globaliseerumise ...
Rene Descartes Greete Hiiemäe, Karolin Alliksaar 12 humanitaar Frans Hals - Portret van René Descartes Elu ja looming Sündis 31.märts 1596 Tours'i lähedal La Haye's; Isa oli jurist, ema suri aasta peale Rene sündi; Umbes 10.aastasena saadeti poiss La Fleche'i jesuiitidekolleegiumisse Anjous; Peale kaheksa-aastast kooliaega õppis Descartes lühikest aega Poitiers' ülikoolis, mille lõpetas juristina. Elu ja looming Perekondliku traditsiooni kohaselt läks sõjaväkke; Reisis palju väga palju läbi Euroopa; Kohtumine arsti ja loodusteadlase Isaac Beckmanniga ajendas meest teadusega tegelema; Aasta 1619 Ulmi lähistel unenäod, mis annavad mõista, et tema kutsumus on teadlane olla. Elu ja looming Õpetus ideedest on olemas kolm rühma ideid; Esiteks sünnipärased ideed; Teiseks tajumiste kaudu omandatud ideed; Ja kolmandaks meie endi poolt moodustatud ideed. Elu ja looming Aastatel 1625-1628 elas Pariisis ning puutus kokku matema...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
