Kuidas edasi? Euroopa on juba pikemat aega vaevelnud pagulaskriisis, aga just viimasel ajal on see läinud järjest hullemaks. Üha enam pagulasi tahab tulla Euroopasse. Suurem osa neist on sellised, kes põgenevad sõja või millegi hirmsa eest, aga palju on ka neid, kes tulevad siit lihtsalt paremat elu otsima. Lugedes internetist kõike seda, mida ajalehed pagulastest kirjutatavad, tekkib hirm. Tekkib hirm nii pagulaste kui ka oma kaasmaalaste suhtes. Pagulastest räägitakse igasuguseid jutte, et nad tulevad siia vaid varastama, tapma, röövima ja vägistama. Samas kui lugeda artiklite kommentaare ja kuulata seda, mida räägivad meie kaasmaalased nendest, tekkib ka hirm, aga teistsugune hirm. Kuidas saavad inimesed teiste inimeste suhtes nii kohutavalt õelad olla? Kes tahab pagulasi põlema panna, kes tahab, et nende paat põhja läheks või et keegi nad lihtsalt maha lööks. Lugedes inimeste kõnesid Sõbraliku Ee...
Tervise Uuringut, Tervise ja Pensioni Uuringut ja Uute Immigrantide Uuringut. Kasutades nimetatud allikaid, koguti piisavalt andmeid inimeste pikkuse, immigrandi staatuse ja tööjõu turu väljundite kohta. Selleks, et uuring oleks võimalikult täpne, pandi paika täpsed kriteeriumid valimi moodustamiseks. Valim moodustati täiskasvanud meestest, vanuses 20- 60 eluaastat, kelle immigrandi staatus on määratud sünnikoha järgi. Immigrandid jagati kolme rühma. Esimeses rühmas olid immigrandid, kes olid riiki saabunud keskmiselt 19 aastaselt ja elanud riigis rohkem kui 18 aastat. Teise rühma immigrandid saabusid keskmiselt 18 aastaselt ja on elanud riigis kauem kui 21 aastat. Kolmanda rühma immigrandid saabusid kahekümnendate eluaastate lõpus ja on riigis elanud 6-7 aastat. Valimi moodustanud meeste keskmine vanus on kolmekümnendate lõpp ja neljakümnendate algus. Immigrandid on residentidest keskmiselt kaks tolli lühemad.
12,72 inimest ja suremus 8,85 inimest. Prantsusmaa iga naise kohta on keskmiselt 2,08 last. Imikusuremus tuhande elaniku kohta on 3,37.8 Võrreldes Eestiga on Prantsusmaal sündimus 2012. aastal ligi 20% kõrgem ning suremus ligi 35% väiksem. Ka imikusuremuse näitaja on Eestis võrreldes Prantsusmaaga tunduvalt halvem: Eestis sureb tuhande elaniku kohta poole rohkem imikuid (Eesti näitaja 2012. aastal on 6,98). Prantsuse eripära avaldub selles, et sündimust ei tõsta mitte immigrandid vaid jõukad kodumaalased. Laste rohkus on kahtlemata Prantsuse helde sotsiaalsüsteemi vili. Nimelt garanteerib see emale pika lapsehoolduspuhkuse koos töökoha ning parandab tulevikuväljavaateid vananedes. Teine, sündimust soosiv faktor võib olla 35-tunnine töönädal, mille tõttu on neil palju enam vaba aega laste tegemiseks, nendega aega veetmiseks ning rahvusliku patriotismi päästmiseks. Prantsuse süsteemi rakendada püüdnud Saksamaa ja
Nüüdisühiskond põhimõisted Nüüdisühiskond ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele; seda iseloomustasid vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis. Näiteks muutusid leibkonnamudelid ning linna- ja maarahva suhtarv. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüügiga enda elatamiseks. Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Postindustriaalne ühiskond...
Üldjuhul on töötus immigrantide seas suurem kui kohalike elanike hulgas ning ettevõtlikkust nähakse kui head võimalust integreerida immigrante paremini ühiskonda ja tööturule. (Lofstrom, 2014). Lisaks on väiksemas kohas kogukondlik tunne suurem ning võõraid nii lihtsalt omaks ei võeta. Nii ei jäägi immigrantidele palju valikuid, kas minna riigist minema või luua ettevõte, et kuidagigi integreeruda ning pere ära toita. Läbi on viidud ka erinevaid uuringuid, mis on näidanu, et immigrandid on ettevõtlikumad kui kohalikud elanikud. Üldjuhul on uuringud näidanud, et immigrandid on rohkem ettevõtlikumad kui kohalikud elanikud (Asko Miettinen, 2006). Immigrandid loovad suurematõenäosusega ettevõtteid kui kohalikud ja see aitab neil paremini integreeruda (Lofstrom, 2014). Siiski on ka ettevõtlusega alustamisel immigrantidel mitmeid takistusi. Ettevõtlusega alustamisel on mitmeid takistusi nagu keelebarjäär ja sellega seonduvalt infokättesaadavus ning kliendite ja
Manifestis kritiseeris Timotheus, kuidas keiser ei valinud ministreid nende oskuste pärast, vaid hoopis seetõttu, et nad ei olnud juhist paremad. Demokraatlikes riikides on sarnande probleem. Rahvas ei vali endale parimat juhti, vaid kõige tuntuma või lasevad teistel inimestel neid mõjutada. Näiteks praegu toimuvad USA-s valimised ja Donald Trumpil on võimalus võita. Trump tahab riigist välja saata immigrandid. Probleem on, et immigrandid on suur osa nende majandusest. Kui immigrandid saadetakse välja, siis on arvestatud, et ligi 40% lihttöölistest lahkub riigist. See võib hävitada USA majanduse ja oleks ebaaus neile, kes hääletasid ta vastu. Demokraatia kaudu saavad kaabakad ja lollid mõjutada valitsust. Manifest tuletas mulle meelde, et maailmas ei eksisteeri perfektset ja ausat valitsust rahva jaoks. W. Churchill ütles, et demokraatia on parim valik halbadest valitsusvormidest.
poodidekett mõnelegi inimesele suurema valiku. Tean inimesi, kes varem külastasid tihti sellepärast Soomet või Rootsit, et käia erinevates poodides, nendes mida Eestis pole. Rahvusvaheline kaubandus ei toimu ainult liikmesriikide vahel, vaid see toimub üle maailma. Näide sellest on Mc Donalds, mis on algselt Ameerika kiirtoidurestoran, kuid nüüd võib leida selle paljudes Euroopa riikides ja mujalgi, samuti Eestis peaaegu igast linnast. Üks miinus üleilmastumise juures on kindlasti immigrandid, kes mingitel põhjustel on sunnitud oma riigist lahkuma. Neid põhjuseid on erinevaid, kes lahkuvad sõja pärast, kes tulevad oma kodumaalt ära sellepärast, et paremaid elutingimusi leida. Immigrantide halb pool on see, et Eesti võtab nad üsna kergesti vastu. Näiteks võeti hiljuti vastu Eestisse, võõramaalasest endinevang. Talle anti sotsiaalkorter ja erinevad asjad, et elu oleks hea. Samas on Eestis väga
tekkisid tänu sellele, et igat autot kontrolliti eraldi. See on aga üks väheseid asju, mis on hea ning seegi ainult säästab aega. Liigne vabadus ja kontrollimatus on aga suureks miinuseks ka rekkameestele kelle autot ei kontrollita ning tihtipeale ei tea autojuhid isegi mida nad vedada võivad. Sellele saab tuua heaks näiteks selle, et kaks nädalat tagasi eetris olnud ,,Pealtnägija" saates rääkisid rekkamehed kuidas massiliselt poevad immigrandid kaupade vahele, et pääseda Prantsusmaalt Inglismaale. Tänu vabadele piiridele on nad tulnud algselt kinnisest Aasiast ja arengumaadest ning hiljem läbi lahtiste piiridega Euroopa maade Prantsusmaale, et sealt edasi saada ihaldatus sihtmaale. Prantsusmaal, aga puudub eelnev kontroll selle üle mida üldse Inglismaale viiakse ning tänu sellele saavad ka immigrandid autodele järgi joostes ja nendesse pealtnäha võimatutesse pragudesse peites väga lihtsalt teise riiki. See on aga
töötama väga vähese raha eest. See omakorda viib aga lihttööliste palgataseme nii madalale, et rikaste riikide kodanikud ei suuda enam makse maksta ja äraelada. Selline olukord tekitab sallimatust vaeste põgenike vastu. Need samad põgenikud on tihti peale teisest usust ja kindlasti teisest kultuurist, mis põhjustab suuri konflikte ja rahutusi kahe kultuuri ja usu kokku põrkamisel. Näiteks Prantsusmaal on juba väga suur probleem immigrandid, kuna nad nõuavad oma õigusi ja mässavad seal. Siit tekibki meil küsimus, et kas see on õige, et me laseme immigrandid „oma koju“ ja nemad tahavad hakata seda ümber korraldama oma tavade järgi? Mina arvan, et see on vale. Me peaksime panema rangemad piirid tolerantsusele teiste suhtes, et vältida tulevikus probleeme. Ma arvan, et riigid ei tohiks muulastega nii sallivad olla. Näiteks ei ole vaja muulastel ehitada oma koole, kirikuid ja lasteaedu võõrale maale võõrasse kultuuri.
ahvatlevad, isegi tavalisele korralikule väärikale inimesele, kellel ei ole valikut, sest lapsed on vaja toita ja maksud vajavad maksmist. Veel võivad ohvriteks olla noored naiivsed naised, kes on kooli pooleli jätnud ja peavad elus muul moel hakkama saama, kui ametlikult tööl käimine, sest puudub haridus, mis on vajalik heale töökohale kandideerimiseks. Hiljuti vaatasin dokumentaalfilmi ,,Ilus räpane linn", kus kirjeldati Londoni ja New York ´i vahelist äri. Immigrandid müüvad oma organeid, riskides eluga, et saada raha. Selle eest ostetakse ebaseaduslikult dokument, mis kinnitab, et on olemas isik, kes eksisteerib, saades kõik õigused olemaks inimene. See ei tähenda ,et nad ei ole inimesed, vaid seda, et eelmises riigis, kus elati polnud inimesele vääriline elu, sest elamiseks olid standardid kõlbmatud. Ilma kodanikuks olemimise staatuseta pole neil ju midagi. See on lootusetu seisund, kuid siiski annab inimesele lootuse paremaks eluks
suhtlusportaalid müüvad kasutajate andmeid ilma põhjaliku taustauuringuta kolmandatele isikutele, mistõttu võib sattuda delikaatne info halbade soodumustega isikute kätte. Enam ei saa ennast tunda turvaliselt - sõltume liiga palju teenustest, mis jälgivad ühiskonda igal tehtud liigutusel ning sammul. Lisaks privaatsusele on kannatada saanud ka riigi julgeolek, mis on tugevas seoses süveneva pagulaskriisiga. Piirid on lahti, immigrandid esindavad end sõjapõgenikena ning Eesti võtab nad südamerahuga vastu ilma põhjaliku taustauuringu teostamiseta. Kuidas me saame olla kindlad, et riiki ei ole elama asunud näiteks grupp inimesi mõnest terrorismi õhutavast grupeeringust? Ei saagi, kuna riigil puudub rahuldav ülevaade sisse voolavatest "sõjapõgenike" taustast. ISIS on väitnud, et nad on saatnud oma sõdalasi erinevatesse Euroopa riikidesse pagulastena, et ette valmistada suuremat
kodumaale elama. Kirjandi põhiosas räägin pikemalt Eestis elavatest pagulastest ja nende juurde toomisest teistest riikidest. Veel arutlen teise emakeelega inimestest, kes siin terve elu elanud on ning peavad ennast eesti riigi kodanikukeks, kuid ei taha või ei oska sõnagi eesti keelt. Just sellistesse inimestesse suhtutakse sallimatult. Esimese näitena võib tuua siia Vaos elavad pagulased. Väga hästi on kõrvalt näha, et siinsetele inimestele ei meeldi see , et immigrandid elavad siin. Veel rohkem ajab meid marru see, et alguses oli jutt paarikümnest pagulasest, kuid praeguseks on neid juba 80. Ma ei oska täpsustada, kas Eestis veel elab neid aga hea näide on siit kõrvalt võtta. Praegu arutletakse juba uute pagulaste sisserännet, kuid inimesed ei ole selle poolt. Eesti riik tahab veel ligi 300 immigranti juurde tuua. Mitmeid kordi on tehtud intervjuusid kohalikke elanikkega, et kas
Eesti seisukohalt ei mõjuta rahva suur juurdekasv meid eriti. Meie peaksime pigem oma sündivust tõstma. Kuigi meie elustandard on üle keskmise, on Eesti rahvas väljasuremisohus. Samuti teeb kogu Euroopale, seejuures ka Eestile muret kontrollimatu immigratsioon. Immigrandid on meile koormaks, nad arvavad, et Euroopasse tulles antakse neile palju toetusi ning nende elu muutuks lihtsamaks. Selleks et pidurdada sisserändamist on vaja mujal maailmas luua arenduskeskused, kus immigrandid suudaksid iseseisvalt jalule tõusta. Mina isiklikult olen oma isa arvamusega nõus, et mida rohkem inimesi, seda rohkem probleeme. Muidugi on tore, et pered on suured ja on hea teada, et inimrass ei sure veel välja, vaid on tõusujoones, kuid me ei mahu siia planeedile maa enam varsti ära, kui inimeste juurdekasv üha kiiremini aina tõuseb ja tõuseb. Gerda Kiik
vähese raha eest. See omakorda viib aga lihttööliste palgataseme nii madalale, et rikaste riikide kodanikud ei suuda enam makse maksta ja äraelada. Selline olukord tekitab sallimatust vaeste põgenike vastu. Need samad põgenikud on tihti peale teisest usust ja kindlasti teisest kultuurist, mis põhjustab suuri konflikte ja rahutusi kahe kultuuri ja usu kokku põrkamisel. Prantsusmaal on juba väga suur probleem immigrandid, kuna nad nõuavad oma õigusi ja mässavad seal. Siit tekibki küsimus, et kui sallivad me peame olema? Kas see on õige, et me laseme immigrandid ,,oma koju" ja nemad tahavad hakata seda ümber korraldama oma tavade järgi? Ma arvan, et see on vale. Me peaksime panema rangemad piirid tolerantsusele teiste suhtes, et vältida tulevikus probleeme. Ma arvan, et riigid ei tohiks muulastega nii sallivad olla. Näiteks ei ole vaja muulastel ehitada oma koole, kirikuid ja lasteaedu võõrale maale
jne. Kohalikke võid hoopis rohkem kohata väljaspool linnu. Kuna neid tuleb aina juurde just ülavalpool nimetatud riikidesse, siis see peab tähendama, et nendes riikides on hea elada. Nendes saavad nad hea töö ja raha, head elutingimused, turvalise elu lastele jne. Nii pole üldse imestada miks nad valivad Euroopa riike oma uueks koduks. Aga nende niivõrd suur sissevool toob kaasa suuri probleeme. Riikides on töö puudus, kuna immigrandid võtavad kohalikelt töö ära, samuti ei sulandu nad kõige paremini kohalikku kultuuri, vaid jäävad oma kommete juurde ja see toob kaasa palju pahandusi kohalike ja immigrantide vahel ning need immigrandid, kes pole leidnud tööd hakkavad tegelema keelatud asjadega nagu näiteks kuritegevusega, narkomaaniaga ja prostitutsiooniga ning see muudab kohalike elanike elu palju ohtlikumaks. Kokkuvõtteks arvan, et nagu igal asjal on positiivseid ja negatiivseid külgi, siis nii on ka
rahvaarv 2 Välisränne · Jaguneb kolmeks: 1) immigratsioon ehk sisseränne 2) emigratsioon ehk väljaränne 3) remigratsioon ehk tagasiränne · Migrant on korraga nii immigrant kui emigrant, sõltuvalt riigist, mille suhtes teda vaadeldakse 3 Rändesaldo · Rändesaldoks ehk rändeiibeks nimetatakse sisse ja väljarände vahet · Rändesaldo immigrandid emigrandid · Rändesaldo üldkordaja immigrandid - emigrandid ×1000 rahvaarv Pendelränne Liigutakse iga päev või iga nädal ühest asulast teise (tööle, õppima). Pendelrände tulemusena rahvaarv ei muutu, st siseränne. Kuidas mõjutab pendelränne piirkonna majandust? 5 Migratsiooni põhjused
Inimeste vaba liikumine arendab inimesi, Positiivsed võimaldab töötajaid ja töökohti geograafiliselt mõjud optimeerida. Arenenud riigid saavad odavalt toota ja ressursse osta, samas oma toodangut kallilt müüa Nakkushaiguste levik, tollimaksud, aga ka muud maksud alanevad ja ohustavad seega riigikassast Negatiivsed Immigrandid tekitavad ebaturvalist ühiskonda mõjud ja konflikte Kuna tootmine liigub arengumaadesse, siis tekib siin tööpuudus Arengumaadele Välisinvesteeringud annavad arengutõuke: koolitus, raha sissevool, tehnoloogilised uuendused, töökohad, maksud riigikassasse Hinnatõusud, loodusressursside vähenemine seoses intensiivse ekspordiga
Väliskultuuri segunemine Minu arvates tooks väliskultuuri segunemine Eesti majandusele kasu vaid lühiajaliselt. Kui vaadata pikemas perspektiivis, siis tooks väliskultuuri segunemine pigem probleeme. Majanduse jätkusuutlikkuse seisukohalt kujuneb probleemiks töövõimelise elanikkonna vähenemine. Kui immigrandid on väga erinevad eestlastest, siis tekivad juurde uued asustused, kus ei kehti see, mis kehtib mujal Eestis. Kultuurile tooks kahju see, et osa ressurssi läheb selle peale, et nende kultuuri arendada ja kulutada vahendeid nende keeleõppeks ja ka kultuuriõppeks. Kindlasti tuleb immigratsioon ka kasuks majandusele ja iibele. Majanduses kasvab kiiresti rahvusvaheline kaubandus ja kapitalivood liiguvad kiiremini üle maailma. Immigratsiooniga suureneb ka tolerantsus teiste rahvaste suhtes
tüdruku kohta. f) Millises demograafilise ülemineku etapis on selle riigi rahvastik? Millest seda järeldad? Islandi rahvastik on minu arvates demograafilise ülemineku neljandas etapis, ehk modernses taastetüübis, järeldan seda nullilähedase (kuid siiski positiivse) iibe ning kõrgete elatustasemenäitajate põhjal. https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ic.html 6. Ränne a) Milline on riigi rändesaldo? 0.53 promilli b) Millisest riikidest tulevad peamiselt immigrandid ja kuhu emigreerutakse? Immigrandid tulevad peamiselt Poolast, Leedust, Saksamaalt ja Taanist, üldiselt tullaksegi peamiselt Euroopast. Emigreerutakse suurematesse linnadesse, peamiselt Siiski Reykjaviki ning selle ümbrusesse. http://www.indexmundi.com/g/g.aspx?c=ic&v=27 http://en.wikipedia.org/wiki/Demographics_of_Iceland c)Lisa ka kaart. http://pabamapa.com/wp-content/uploads/2011/10/migrationinout2010.gif 7. Haridustase a) Kui suur osa rahvastikust oskab lugeda ja kirjutada
Lääneservas piirneb Kanada Alaska Osariigiga, peamine piir naabriga aga jookseb 6400 km pikkuselt mööda riigi lõunaosa. Kanada rahvaarv oli 2006. aasta rahvaloenduse andmeil 31 612 897. Kanadalasteks nimetatakse Kanada kodanikke. Kanada on paljurahvuseline ühiskond, mille rahvastik koosneb põliselanikest ning immigrantide järeltulijatest. Päritolu järgi on suurimad rühmad inglise, prantsuse, zoti, iiri, saksa,itaalia ja hiina päritolu kanadalased. Paljud immigrandid on säilitanud oma identiteedi ja elavad sageli kompaktsete rühmadena. Eesti päritolu kanadalasi oli 2001. aastal 22 085, neist 9645 nimetas oma (päritolu)rahvusena ainult eesti. 2006. aastal olid samad näitajad 23 930 ja 8440. 57% Kanada elanikest räägib emakeelena inglise keelt, 22% prantsuse keelt, 20% teisi keeli ning 1,2% mitut erinevat keelt. Prantsuskeelsed kanadalased elavad valdavalt Québecis (80% elanikest). Kanada põliselanikud on indiaanlased ja inuitid.
inimrühmad ja kus lipukirjaks on sallivus nende suhtes. Eelised Uued ideed Uute tavade, traditsioonide ja kultuuri tundma õppimine Sallivus teistsuguse kultuurilise taustadga inimeste suhtes Sõbralikumad suhted erinevate riikide vahel Puudused Konfliktid erinevate rahvuste vahel Suurte eelarvamuste eksisteerimine Suureks ohuks väikerahvaste kultuuride hägunemisele Kuritegevuse suurenemine Immigrandid ei suuda kohalikega kohaneda Diskrimineerimine Kriitika Kriitikute meelest valmistab multikultuur pinda ette maailmariigile ja selle propageerimine ei austa rahva õigust oma pärimuse ja maailmavaate säilitamiseks oma ajaloolisel kodumaal. Mutlikultuuri teostamise võimatust tõestatakse teatud rahvagruppide vabatahtliku suletud koondumise ja rahvusgruppidel põhinevate kampade tekkega suure sisserändega riikides (näiteks Ameerika Ühendriigid).
Ø Rännet mõistetakse üldiselt kui inimeste füüsilist liikumist ühelt alalt teisele, mõnikord üle pikkade distantside või suurtes gruppides. Powerpoint Templates Page 3 Ø Migratsioon tänases mõistes võib-olla ühe regiooni, riigi või piiriülene vabatahtlik või sunniviisiline orjakaubandus või küüditamine. Ø Inimesed, kes rändavad teatud alale sisse on immigrandid ja neid, kes mingilt alalt lahkuvad nimetatakse emigrantideks ehk väljarändajateks. Powerpoint Templates Page 4 Ø Väikeseid rahvahulki, kes rändavad asustamata või väheasustatud maa- alale nimetatakse asunikeks või kolonistideks. Ø Samas kui migratsiooni ja kolonialismi poolt tõrjutud rahvastikku nimetatakse pagulasteks. Powerpoint Templates
significant figures, i.e., 1.00 males to 1.00 females). Countries with more males than females. Seega prantsusmaal sünnib tüdrukuid rohkem, kui poisse f) Millises demograafilise ülemineku etapis on selle riigi rahvastik? Millest seda järeldad? · Kaasaegne rahvastiku tüüp- sest rahvaarv on üsna nullilähedane ja võiks öelda ka, et vanureid on üsna palju 6. Ränne a) Milline on riigi rändesaldo? 1,1 migranti/1000 elaniku kohta b) Millisest riikidest tulevad peamiselt immigrandid ja kuhu emigreerutakse? · Immigrandid Portugalist, Marokost, Alzeeriast, Türgist ja Itaaliast · Emigreerutakse saksamaale, hispaaniasse, USAsse c)Lisa ka kaart. http://focus-migration.hwwi.de/France.1231.0.html?&L=1 http://www.eurotrib.com/story/2005/11/14/191015/09
Zlatan Ibrahimović on Rootsi jalgpallur, Rootsi jalgpallikoondise ründaja. Teda loetakse kui üheks andekaimaks jalgpalluriks oma generatsioonis. Zlatan Ibrahimovići vanemad on immigrandid endise Jugoslaavia aladelt. Ta isa on pärit Bosniast ja Hertsegoviinast ning ema Horvaatiast. Ta kasvas üles Malmö äärelinnas Rosengårdis, kus elab palju immigrante. Ibrahimović mängis poisina kodulinna Malmö poistevõistkondades Malmö Anadolu BI ja FBK Balkan. Ta sai 9-klassilise põhihariduse, aga keskkoolist kukkus välja ja keskendus jalgpallurikarjäärile. Ta on esindanud selliseid klubisi nagu Ajax, AC Milan, Inter, FC Barcelona, PSG. Praegu elab Pariisis.
Suurem osa saari on väikesed ja alaline asustus puudub. Suuremad saared on Sjaelland (Själland), Lolland (Luulländ) Taanile kuuluvad ka osa Põhja-Friisi saari Põhjameres Rahvastik u. 130 in/km2 40% rahvastikust elab Sjaellandi saarel, sellest 30% Koppenhagenis ja selle eeslinnades Linnarahvastiku % on 85. Palju on väikeseid linnu. Rahvastikust ~90% on taanlased. Põhirahvused on veel fäärid ja gröönid. 10% immigrandid Riigikeel on taani keel – indoeuroopa keelkond, germaani rühm Iive on nullilähedane (Põhjamaades kõige madalam) Töötuid ~5% Majandus Taani on kõrgarenenud riik, tema majandusele on iseloomulik: Kõrgtehnoloogiline põllumajandus; Ajakohaselt sisustatud tööstusettevõtted; Tõhus sotsiaalhoolekanne; Kõrge elatustase; Väliskaubanduse suur osatähtsus. Põllumajandus
Elevandiluuranniku migratsioon Igas riigis, nii ka Elevandiluurannikul toimub riigisisene ränne, sest paljud inimesed ei ole oma kodukohaga, kus nad sündisid, rahul ning soovivad minna teise linna elama. Elevandiluurannikul toimub ka rahvusvahelist rännet. Rohkem toimub immigratsiooni, ehk sisserännet.Enamik sisserändajatest on pärit Elevandiluuranniku naaberriikidest nagu Ghana, Mali ja Guineast. Elevandiluuranniku sisserännaku ehk tõmbepõhjusteks võivad olla mitte sõjad, ehk rahuaeg. Veel, et Elevandiluurannik asub rohkem rannikuäärne riik (asub Atlandi ookeani ääres). Põllumajanduse poolest on samuti Elevandiluurannik heal kohal ning see on toonud rohkem immigrante. Suur osa väljarändest on ajaloos toimunud Prantsusmaale, sest 1893. aastal sai Elevandiluurannikust Prantsusmaa koloonia. Väljarännet ehk tõukepõhjusteks Elevandiluurannikult minema minemiseks võib olla halvad elamistingimused, mis ei ole Aafr...
8.seminar- Mobiilne tööjõud ja töömigratsioon 1. Palun tooge välja selle teksti peamine sõnum. Millistele erinevatele teemadele tekstis viidatakse? Teksti peamiseks sõnumiks on see, et Suurbritannias olev immigratsioon on liiga kõrge ning see takistab riigi üleüldist arengut. Arutletakse immigratsiooni heade ja halbade külgede üle ning otsitakse lahendust selle problemaatikaga tegelemisel. Tekstis viidatakse massimmigratsioonile, tööjõuimmigratsioonile, integratsioonile. 2. Milliseid lahendusi pakub teksti autor massimigratsioonist tuleneva problemaatikaga tegelemiseks? Autor pakub massimigratsioonist tuleneva problemaatikaga tegelemiseks sisserändamise piiramist, lasta nö. targad sisse, kelle tööjõudu on vastuvõtval riigil hädasti vaja, kuid vähendada nende sisserändajate hulka, kes tulevad ja võtavad lihtsalt kohalike töökohad ära. 3. Milliseid võimalusi või piiranguid...
Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2010 6 7. Migratsioon. Ungaris on 1990 aastast -2010 aastani migratsioon langenud 43-melt tuhandelt inimeselt 14-le tuhandele. Ungaris on 2010 aasta seisuga 762.7 tuhat immigranti. Etnilised grupid Ungaris on järgmised: ungarlasi 92.3%, mustlasi 1.9%, muulasi 5.8%. Sisserändajad on pärit enamasti Austraaliast, Austriast, Kanadast, Saksamaalt, Rumeeniast ja USA-st. Ungaris ei kujuta immigrandid endast probleemi. Viimastel aastatel ei ole olnud rahutusi ja tööpuudust Ungaris ei ole, kuid on oht, et endise Jugoslaavia ala immigrandid võivad tulevikus põhjustada tööpuudust ungarlastele. Ungari majandus on maailmaga võrreldes GDP poolest 46. kohal, mis tähendab, et migratsioon ei mõju sellele halvasti, vaid positiivselt. Kui sisseränne peaks kasvama, siis võib tekkida tööpuudus ja kultuur hakkaks segunema. Kui
tubakat ja suhkrut Tööjõu puuduse ja kalli palgatöö tõttu hakati Orjatööjõu najal püsis traditsiooniline välja arendama masinaid, parandama elukorraldus transpordiolusid, arendama tööstust Jõukuse allikas oli ettevõtlus (tööstus) Jõukuse allikas oli orjade arv (istandused) Linnad kasvasid kiiresti Euroopa immigrandid vältisid odava orjatööjõuga konkureerimist Saabusid miljonid Euroopa immigrandid, kellest said palgatöölised ja farmerid 5. Ameerika kodusõda: dateering, kodusõja põhjus, osalenud pooled, tagajärjed (2 tagajärge). TV lk. 19 ül. 7. Millal toimus? 1861- 1865 Miks puhkes? Lõuna- Carolina ei olnud nõus orjadest loobuma Kes osalesid? Lõunaosariigid ja põhjaosariigid Mis oli tagajärjed (2)? Terves Ameerikas kaotati orjus 6
Rootsi kaart Euroopa kaart Üldandmed · Pealinn: Stockholm · Üldpindala: 449 964 km² · Rahvaarv: 9,2 miljonit · Rahaühik: kroon · Keel: Rootsi, Soome, Inglise keel · Rootsi kuningas: Carl XVI Gustaf · Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele Rahvastik Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 77% rootslastest on luteri usku. Rootsi rahvastik on koondunud keskosa tasandikule ja lõunapoolsele rannikualale; ainult üks rootslane seitsmest elab maal Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige. Loodustik Maa keskosa Svealand on suur järverikas tasandik, mille kliima soodustab põllumajanduse arengut ning kus asub mitu suuremat linna, nende hulgas ka pealinn Stockholm. Lõuna pool asub Götaland
Rahvastiku ränded Emigratsiooni ehk väljarände põhjused · Looduskatastroofid · Sõjategevus · Etnilised või usulised konfliktid · Inimõiguste rikkumine · Sotsiaalmajanduslikud tegurid Immigratsiooni ehk sisserände põhjused · Tervislik elukeskkond · Soodne maksupoliitika · Vabad töökohad Rännete liigitus Rahvastiku rände ehk migratsiooni võib jagada välis-ja siserändeks, sõltuvalt sellest, kas liigutakse mandrilt mandrile, riigist riiki või vahetatakse elukohta oma kodumaa piirides. Migratsioon võib jagada ka vabatahtlikuks või pealesunnitud migratsiooniks. Vabatahtlik on migratsioon siis, kui inimesed vahetavad elukohta näiteks soodsama kliima või kõrgema elatustaseme otsingutel. Sundmigratsioon tuleneb aga sageli poliitilistest põhjustest. Üldistavalt on võimalik eristada kahte rahvusvaheliste rännete lainet. Neist esimese kutsus esile rahvastiku kiire kasv Euroopas alates 15. sajandist. See algas ...
rahvastiku märgatavat ei tüüp toimu. Kodanik: Inimene, kellel on riigi kodakondsus Välismaalane: Isik, kelle puudub elukoha-riigi kodakondsus ja need, kes elavad riigis illegaalselt või legaalselt. rahvusliku koosseisu muutused põhjused: Näitab, kui palju on ette antud riigis kodakondsusega elanikke, kui paljud on sisserändajad ehk immigrandid. Rahvusliku koosseisu muutumise põhjused on vaesus, suur tööpuudus, paremad tingimused eluks, haridus, haigused, looduskatastroofid ja riigisisesed probleemid. Rahvastiku tihedus: Tihedalt asustatud alad on enamasti arenenud linnad või merede ja jõgede äärsed alad. Need alad on tihedalt asustatud, sest seal on hea haridus ja töökoht koos palgaga ning kaubateed. tihedalt asustatud alad (põhjused): Tihedalt asustatud alad tekkisid keskajal kindluste ja
rahvastiku märgatavat ei tüüp toimu. Kodanik: Inimene, kellel on riigi kodakondsus Välismaalane: Isik, kelle puudub elukoha-riigi kodakondsus ja need, kes elavad riigis illegaalselt või legaalselt. rahvusliku koosseisu muutused põhjused: Näitab, kui palju on ette antud riigis kodakondsusega elanikke, kui paljud on sisserändajad ehk immigrandid. Rahvusliku koosseisu muutumise põhjused on vaesus, suur tööpuudus, paremad tingimused eluks, haridus, haigused, looduskatastroofid ja riigisisesed probleemid. Rahvastiku tihedus: Tihedalt asustatud alad on enamasti arenenud linnad või merede ja jõgede äärsed alad. Need alad on tihedalt asustatud, sest seal on hea haridus ja töökoht koos palgaga ning kaubateed. tihedalt asustatud alad (põhjused): Tihedalt asustatud alad tekkisid keskajal kindluste ja
Linnastumine Slumm - Linna vaene, halva hoonestatuse ja heakorraga üleasustatud osa. Seda iseloomustavad juhuslikust materjalist (tavaliselt kartongist, vineerist, pappkarpidest, tahvelkivist jms) ehitatud elamud, infrastruktuuri (veevärgi ja kanalisatsiooni, sageli ka elektri) puudumine, üldine räpasus ja viletsus. Slummis elavad kõige vaesemad inimesed, tavaliselt immigrandid maalt või teistest riigi piirkondadest. Paljud neist on töötud või juhutöölised. Slummile on iseloomulik suur kuritegevus. Hiidlinnastu ehk linnaahel ehk megalopolis ehk megapolis - Suurlinnast ja selle ümbrusesse koondunud väiksematest linnadest tihedasti kokkukasvanud kogum, millel maailmamajanduses on olulise tähtsusega ülikeskuse roll. Hiidlinnastut võib lugeda linnastumise kõrgeimaks astmeks. Tuntuimad hiidlinnastud on:
oleks mägine, linnad väikesed, majad mitte kõrgemad kui kümme korrust. Ja riigijuhid oleks tihedalt kontaktis rahvaga. Aga see ei oleks Eesti. Riik, kus talvel on lumehanged üle pea, kus süüakse kilu ja heeringat. Riik, kus talvel peetakse suusa- ja suvel rattamaratoni. Riik, kus Tallinnas võimutseb Savisaar ja riigipea on Ilves. Kus metsad on sügisel täis seeni ja marju ning Tammsaare on tegija. Riik, kus loodi Skype, ja kust rändavad välja noored andekad inimesed. kuhu pagevad immigrandid Aafrikast ning kus toimub tervet riiki ühendav laulupidu. - See on Eesti. Aga siiski on asju , mida me saame paremaks muuta. Kas või see, et igal lapsel oleks lasteaia koht kindlustatud. Et noortel oleks suuremad võimalused saada töö eest hea palk ja luua pere, mitte rännata eestist välja. Ning et loodus oleks puhtam ja et sellest hoolitaks rohkem. See oleks kindlasti riik, kus oleks tore elada. Üks kõik, kuhu me ei rändaks ja
· Sündimus 11,6 1000 elaniku kohta · Populatsioon on 6.37 miljonit inimest · Populatsioon on 1.8% tõusnud · Rahvastiku kasv on stabiilne viimase kahe aasta jooksul · Immigrante ahvatleb Madrid kuna see on suurte võimaluste linn · Eristada saab 10 immigrantide gruppi: ekuadorlased, rumeenlased, kolumbialased, peruulased, hiinlased, marokolased, dominikaanid, brasiillased, paraguailased ja filipiinlased · 11,2% Madridi elanikest on immigrandid Sport · Madridis on sportimine laialt levinud · Enim harrastatumad spordialad on jalgpall,korvpall · Hispaanias on jalgpall tuntud kui eliitspordina · Kuulsamateks jalgpalliklubideks on Real Madrid, Atletico Madrid · Veel meeldib inimestele mängida tennist ja golfi · Korraldatakse erinevaid spordiüritusi · Madridis on tipptasemel spordikeskused Kultuur · Madrid on samuti kuulus oma elava kultuuri poolest soojadel suveõhtutel kihavad elust
Andy Warhol 11.reaal Andrew Warhola • 6. august 1928 – 22. veebruar 1987 • Pittsburgh, Pennsylvania • Vanemad Slovakkiast pärit immigrandid • Lapsena oli tal huntingtoni tõbi, närvisüsteemi haigus, mis tekitab kehas tahtmatuid liigutusi ja naha pigmendi muutusi • Pärast haigust hakkas kartma haiglaid ja arste • Haigena kodus olles, joonistas, kuulas raadiot ja kogus kuulsuste fotosid Andy Warhol • Kujunes välja tema isiksus • Õppis Carnegie Tehnikaülikoolis reklaamikunsti • Oma töödes rõhutas masinlikkust, standartsust ja isikupärasust Andy Warhol
Kas massiimmigratsioon rikastab või ohustab Euroopat? Järjest rohkem tekib maailmariikides konflikte, mille tagajärjel on tsiviilisikud sunnitud immigreeruma enda kodumaalt ning otsima uue elupaiga. Praeguse aastaga on Euroopasse jõudnud immigrantide arv kahekordistunud ja usutakse, et tõuseb veelgi. Tänu massilisele inimestetulvale võitleb Euroopa pagulasteprobleemiga igapäevaselt ning üritab leida lahendust tekkinud ühiskondlikele vastuoludele. Arvatavasti enim murettekitavaks asjaoluks seoses immigratsiooniga on erinevate kultuuride segunemine. Immigrandid tulevad Euroopasse kardinaalselt erinevast kultuuriruumist ja üheltpoolt see rikastab Euroopat ja eurooplasi. Neil on võimalus tutvustada enda religiooni ja kombeid ning see võib olla väga kasulik Euroopa inimestele. Tänu sellele saavad eurooplased lähemalt teada tundma muid rahvuseid ja võibolla, et isegi neilt mõned tarkuseterad kõrva taha panna. Teise...
lahkunud on peamiselt noored, pole neil kõrgharidust ega teadmisi. Seega saavad nad töötada vaid oskustöölistena, näiteks ehitusel. Eestiga võrreldes on nende palgad küll suured, kuid Soome riigi jaoks mitte. Seega on selline rahvastikuränne Soomele kui sihtkohariigile kasulik. Kuid igal plussil on omad miinused samal ajal, kui eestlased odavalt tööd teevad, suureneb tööpuudus soomlaste endi seas. Arvan, et tegelikult on rahvastikuränne pigem positiivne nähtus. Immigrandid saavad töökogemusi, õpivad nii keelt, kui tundma ka erinevaid kultuure. Kuna inimesed õpivad igast kogemusest, aitab rändekogemus neil edaspidises elus kindlasti paremini hakkama saada. Lähteriigi tööandjad peavad aga immigrantidele töö eest vähem maksma. Samuti seob rahvastikuränne erinevaid kultuure ja aitab kaasa globaliseerumisele ning ühiskonna ühtlustumisele. Lisaks on lähte- kui sihtriikidel alati võimalus nii migrantide kui
a.) · Rahvastiku tihedus: 14,4 in/km² (juuli 2010.a.) · Riigikeel: norra ja saami keel · Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Geograafiline asend · Asub Põhja-Euroopas · Paikneb mere ääres · Norrat ümbritseb Barentsi meri, Norra meri ja Põhjameri · Naabrid on lõunast Taani, läänest Island. Maismaapiiri omab Rootsi, Soome ja Venemaaga Rahvastik · Norrakad moodustavad 88,6% kogu rahvastikust ja immigrandid 11,4% · Rahvastik paikneb ebaühtlaselt- umbes pool rahvstikust elab riigi lõunaosas ja lõunarannikul · 77% rahvastikust elab linnades · Keskmine eluiga meestel 77,4 ja naistel 82,9 aastat Loodus · Mets katab Norrat peaaegu mandriosa lõpuni ning 90% sellest on okasmets · Suure osa territooriumist hõlmavad paljad kaljud ja tundra · Looduses leidub raua-, titaani-, nikli-, vase- ja tinamaaki · Norra on järvederikas maa 4,7% kogu pindalast
NORRA 1) Riigi rahvaarv, kas on arenenud riik või arengumaa. 1.01.2011 seisuga on Norra Kuningriigi rahvaarv 4 920 305 . Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal Türgit arvestamata . Norra on arenenud maa. 2) Rahvastiku tihedus ja paiknemine; põhjendus, miks selline. Rahvastikutihedus on 14,82 in/km².Rahvastik ei ole rahvastik koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam-vähem ühtlaselt..Asulate all on 0,7% pindalast. Suur osa rahvastikust paikneb riigi lõunaosas ehk pealinnas Oslos ja selle ümbruses, kuna esiteks on inimestel lihtsam tööd leida , teiseks on Põhja- Norras elada raske kuna peaaegu aasta ringi on seal lumi maas. 3) Kirjelda selle riigi rahvastikupüramiidi Naiste keskmine eluiga on 83 aastat ja meeste keskmine eluiga on 78 aastat. Püramiid näitab meile , et rahvastik vananeb , ehk lapsi sünnib vähem , kui keskealisi inimesi on . Kõige rohkem on inimesi vanuses 40-44. Mehi on ro...
Prantsusmaa veinid Marju Rannaste KM31 Veinide ajalugu Arheoloogilised väljakaevamised näitavad et juba 3000 aastat tagasi tegeleti Prantsusmaal viinamarja kasvatusega. Esimesed teadaolevad tõendid veini valmistamisest pärinevad 6. sajandist e.kr Lõuna- Prantsusmaalt, kui kreeka immigrandid asutasid praeguse Marseille linna ja asusid seal aktiivselt veinindusega tegelema. Prantsusmaa veininduses toimusid suured muutused. 6. ja 7. sajandil tekkis rida väiksemaid vürsti- ja kuningriike, mis suhtusid veini valmistamisse erinevalt. Põhja Prantsusmaal peeti veini luksuskaubaks ja kuna paljuski oli veinitootmine läinud kiriku ja kloostrite kätte, siis peeti veini ka pühaks joogiks. Tuntus maailmas Prantsusmaa veinid on maailma kuulsad, need on eeskujuks
Rahvastiku(elanikkond) moodustavad kõik riigis alaliselt elavad inimesed. Varasemate aegade rahvaarvu kohta on ajaloolased saanud teha ainult oletusi ajalooallikate põhjal. Rahvaloendusega saab täpselt kindlaks teha kus kui palju inimesi elab. Rahvaloendusi korraldatakse 10 aasta tagant. Vahepealne arvestatakse perekonnaseisuasutuste järgi. Eestis on rahvastikuregister kust rikk saab vajalikku infot leida. Viimane rahvaloendus 2000.a. muudatusi rahvastikus jälgib statistikaamet. Loomulik iive sündide ja surmade vahe Imikusuremus mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. Sündimust mõjutavad rahvastiku vanuselise koosseisu muutumine, pereplaneerimine, linnaline eluviis, ühiskonna suhtumine lastega peredesse, toetused lasterikastele peredele. Beebibuum sündimus kasvab hüppeliselt ja ootamatult ja siis normaliseerub jälle. Eesti rahvaarv väheneb, sest suremus ületab sündimuse ja sisseränne s...
.....................8 Sissejuhatus Andy Warholi võib julgelt nimetada 20. sajandi teise poole kõige mõjukamaks ja vastuolulisemaks kunstnikuks. Kuid inimese kohta, kes suutis anda kunstile täiesti uue näo ja panna inimesed asju teistmoodi nägema, on pelgalt kunstnik vähe öeldud. 3 Elu Andy Warhol, sünninimega Andrew Warhola sündis 6. Augustil 1928. Ta oli Ondrej Warhola ja Julia Warhola neljas poeg. Tema vanemad olid töölisklassist, Lemko immigrandid Mikovast. Warholi isa immigreerus Ameerikasse 1914 aastal, ning tema ema järgnes talle 1921. aastal peale Warholi vanavanemate surma. Warholi isa töötas söe kaevurina. Andy Warholil oli 2 vanemat venda Paul ja vanem vend Jan, kes sündis enne immigreerumist Pittsburghis. Kolmandas klassis oli Warholil reumaatiline palavik, peale mille ravimist tekkis tal haiglate ja arstide kartus. Tihe haigestumine, muutis ta koolis eraklikuks
Rahvastiku kasv ja negatiivsed mõjud Põhjus: hõrendavad freoonid · Kiire kasv Aafrikas, Ida- ja Kagu- külmutusseadmetes, aerosoolpakendites, Aasias, Ladina-Ameerikas kõrgel lendavad lennukid · Toidupuudus (v.a arenenud riikides) Tagajärg: suureneb Maale langev · Immigrandid soojuskirguse hulk- kliima soojenemine, suureneb haiguste hulk · Linnastumine Lahendus: 1. Elamispinna puudus Lõhkuvad ained: juukselakid, deodorandid, 2. Kuritegevus õhuvärskendajad, kloororgaanilised 3. Jäätmete probleem
Puhta joogivee puudumine ja ebahügigeenile elukeskkond , mis on peamisteks haiguste põhjustajaks. *Puudulik tervishoid ja laste kõrge suremus:vaesematel pole võimalik arstiabile *Puudulik ligipääs haridusele: puudub raha, elavad kaugel, töötatakse õppimise asemel *Naiste õigused: naiste sõnavõtud on teisejärgulised *Lapstööjõu kasutamine: võetakse lastelt hariduse saamise võimalus nii ära *Põgenikud ja immigrandid: kehvad elutingimused oma riigis 16.Nimeta ja iseloomusta Eesti arengu üldisi probleeme. Halduskorraldus: ebapiisava haldussuutlikkus 17.Selgita mõistet arengukoostöö, selle eesmärke ja saavutamise vahendeid. Arengukoostöö- planeeritud tegevus, kus riigid ja organisatsioonid panustavad ühiselt, et arenguprobleeme lahendada. Eesmärk on jaotada ümber ressursse ja jagatakse teadmisi eksperthinnangul. Saavutamine toimib kahepoolsel protsessil, kus
kohaliku keele, kuid miks peaks pagulane tahtma ära õppida selle keele, kui tal pole plaanis sellesse riiki elama jääda? Sisserändavad pagulased on samuti ka üldjuhul madalama haridustasemega kui kohalikud töötajad, mis võimaldab seda, et pagulased hakkavad tegema rohkem füüsilisemat ning lihtsamat ja vähemtasustatavat tööd ning kohalikele jäävad enam tasustatud vaimsed tööd nõudvad töökohad. Osad uuringud näitavad lisaks, et paljud immigrandid leiavad töö just teenindussektoris, täpsemalt laste ja vanurite eest hoolitsemine. See võimaldab kohalikel haritud naistel asendada palgata tunnid, mis on kasutatud majapidamistöödele, palgaga tundidega ehk keskenduda rohkem oma karjäärile. Paljud kardavad, et pagulaste saabumisega tekib tööpuudus, et pagulased võtavad nende töö ära. Tegelikult uuringud, mis on viidud läbi Türgi ja Jordaania põhjal, kes
Piirid meis ja meie ümber Elame maailmas, kus valitseb 21. sajand ja kõik, mida me näeme on omavahel ühendatud. Näiteks 100 000 aastat tagasi, ei kujutatud ette, et inimene räägib kellegi teisega, olles ise tuhandete kilomeetrite kaugusel või, et keegi astuks samme suure helendava täpi peal maa kohal, mida nüüd kutsutakse kuuks. Seda kõike on võimaldanud meile maailma globaliseerumine, kuid suuremate võimalustega kaasneb ka rohkem piire nii meis kui ka meie ümber ja rohkemate piiridega kaasnevad omakorda suuremad rikkumised. Igale poole, kuhu me ka ei vaataks, võime füüsiliselt näha mingeid piire, olgu nendeks siis, kas silma-, metsa-, riigipiir või mingi muu selline, tuleb see piir siiski ületada, et saada teisele poole. Aga alati ei pruugi see nii kerge olla, näiteks jõudes silmapiirile, avanaeb ainult jällegi uus ja viimaseni jõuda polegi võimalik. Võib juhtuda ka nii, et ei pääseta üle riig...
Rootsi majandus Ronald Bertil Sang Üldandmed Pealinn: Stockholm Üldpindala: 449 964 km² Rahvaarv: 9,2 miljonit Rahaühik: kroon Keel: Rootsi, Soome, Inglise keel Rootsi kuningas: Carl XVI Gustaf Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele Rahvastik Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 77% rootslastest on luteri usku. Rootsi rahvastik on koondunud keskosa tasandikule ja lõunapoolsele rannikualale; ainult üks rootslane seitsmest elab maal Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige. Loodusvarad Rootsi tähtsamad loodusvarad: tsingi- raua- vase- plii- hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Riigi arengutase Tähtsaim aru on tööstus. Tööstusel põhirõhk on masina- ja raske
1 DAN PÕLDROOS Dan Põldroos on sündinud 6. märtsil 1970. aastal. Tema ema oli teenistuja ja isa kondiiter. 1988. aastal lõpetas ta Tallinna 12. Kutsekeskkooli mööblitislerina. Alates 1988. aastast õppis ta lavakunstikateedris näitlemist ja lõpetas XV lennu 1992. aastal, tema kursusekaaslasteks olid teiste hulgas Jaanus Rohumaa, Rednar Annus, Ivo Uukkivi ja Marika Korolev. Diplomilavastusteks olid Delaney "Mee maik" 1991. aastal, kus ta mängis Peter Smithi ning 1992.aastal Dostojevski ja Rohumaa "Kosjakased 2 (Idioot)", kus tema mängis Parfjom R. Mõlemad etendusid teatris "Ugala". Alates 1985.aastast tegutses Dan Põldroos harrastusnäitlejana kirjandusteatris "Varius". 1992 1999 oli ta Eesti Draamateatri näitleja. 2000. aastal oli Dan Põldroos Nõmme põhikoolis õpetaja, kus ta õpetas suhtlemist. Dan Põldroosi rol...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
