Koos inimeste mobiilsuse, sh rahvusvahelise migratsiooni intensiivistumisega on immigrantide ettevõtlusega seotud küsimustele suuremat tähelepanu pöörama ka need riigid, kes sellega varem ei tegelenud (Asko Miettinen, 2006) Essee eesmärk on vaadata, kuidas saaks immigrantide integreerumist parendada läbi ettevõtluse. Mil määral aitab see kaasa immigrantide ühiskonda ja tööturule sulandumisele ning kas sellest võib kasu olla ka Eeesti majandusele ja kohalikele inimestele. Immigrantettevõtlus ja integratsioon Immigrantidega seoses on õige suurem probleem integratsioon. Küsimused kas nad sulanduvad ühiskonda ning leiavad enda koha riigis on väga tähtsad. Lisaks on väga oluline, et nad hakkaksid kiiresti ise hakkama saama, leiaksid töö ega sõltuks riiklikest toetustest. Siiski on immigrantidel väga raske alguses integreeruda, sest kultuuriline erinevus on väga suur ning takistab ka keelebarjäär. Eriti raske on Eestis nendel, kes ei valda peale eesti keele
Koostöö tegemise koha pealt võiks pigem jõud ühendada, kui üksteist vastandada. Uusmajanduslikul ettevõttel on palju õppida klassikaliselt ettevõttelt, kasvõi kuidas teatud tingimustes hakkama saada ja luua mingisugune hierarhia ning näha, kuidas see toimib. Klassikaline ettevõtlus peaks aga õppima, kuidas väärtustada alamtöölisi ja kuidas juhtida ettevõtet neile meelepärasemalt, et luua meeldiv töökeskkond kõigi jaoks. 7. Immigrantettevõtlus Euroopas ja maailmas. Mis seda iseloomustab? Kas Eestis on sellele kohta ja kas immigrantettevõtlus saab tuua majandusse reaalset kasu? Sageli on immigrandid väga ettevõtlikud ja ületavad selles suhtes põlisrahva liikmeid (nt Suurbritannias, Taanis, Rootsis). Eks vajab ju otsus kodumaad vahetada iseenesest ettevõtlikkust ja samas võib võõrsil töö leidmine olla põliselanikega võrreldes raskem. Samal
annaabi.ee 
