Spengler: kõrgkultuurid Egiptuse, Babüloonia, Hiina, India, Araabia, Mehhiko, Antiik -kultuur: Vana-Kreeka, tsivilisatsioon: Vana-Rooma, Õhtumaa(Euroopa)- kultuur: keskaeg, tsivilisatsioon:uusaeg Diffosionims Diffusioon- asjade ja ideede levik ühest piirkonnast teise Ühiskonna ajalugu koosneb Innovatsioon Innovatsiooni diffusioon Ei ole olemas mingit üldist arengutrendi Imiteerimine e jäljendamine Gabriel Tarde Imiteerimine on olulisim sotsiaalne protsess, sotsiaalse elu ja muutuste alus Imiteerimise teel levivad ka näiteks enesetapud (vaidles Durkheimiga) Innovatsioonid sünnivad erinevate sotsiaalsete mõjude kombineerumisest ühes indiviidis Innovatsioon levib ringina algpunktist imiteerimise teel laiali Kaoseteooria Kaos-süsteemi ettearvamatu käitumine Tasakaal- mingi aja jooksul püsiv olukord
Kubism,Futurism,Naivism Oskar Pihl Andres Luik Roomet Libe Kubism 1907. aastal Pariisis Kubism- kuubist lähtuv kujutamine Louis Vauxcelles Kubismi voolud ja perioodid analüütiline kubism sünteetiline kubism Varajane kubism (1906-1908) Kõrg kubism (1909-1914) Hilis kubism (1914-1921) Pablo Picasso 1881- 1973 Hispaania kunstnik Kubismi rajaja imiteerimine Perioodid Sinine periood (19011904) Roosa periood (19051907) Aafrika kunstist mõjutatud periood (19081909) Analüütilise kubismi periood ehk cezanne'ilik periood (19091912) Sünteetilise (kubismi) kunsti periood (19121919) Kubism Eestis Veidi hiljem ja märksa teisel kujul Jaan Vahtra
Sissejuhatus sotsioloogiasse Kollektiivne käitumine Kollektiivse käitumise all mõeldakse mitme inimese teineteisest sõltuvat käitumist; see on sotsiaalse interaktsiooni kõige keerukam vorm. Kollektiivse käitumise klassifikatsioon ja näiteid iga tüübi kohta: ORGANISEERITUD SPONTAANNE PIKAAJALINE Sotsiaalne liikumine Imiteerimine Organisatsioon Turumajandus LÜHIAJALINE Revolutsioon Paanika Kontsert Märatsev rahvahulk Pikaajaline ja spontaanne kollektiivne käitumine Imiteerimine Gabriel Tarde - imiteerimine e. jäljendamine on olulisim sotsiaalne protsess. - Uuendused levivad algpunktist "lainetena" imiteerimise teel laiali
mitmesuguste etteantud tingimuste kohaselt. Elektrivõrgu koormus pakub harva iseseisvat huvi. Enamasti vajatakse koormusnäitajaid lähteandmetena elektrivõrgu talitlusega seotud ülesannete lahendamisel. Vaja on koormuse lühi- ja pikaajalist prognoosi ning analüüsimise ja imiteerimise tulemusi mitmesugustel etteantud tingimustel. Põhilised koormuse rakendusviisid on järgmised: summaarse koormuse lühi- ja pikaajaline prognoosimine summaarse koormuse analüüsimine ja imiteerimine elektrivõrgu sõlmekoormuste lühiajaline prognoosimine elektrivõrgu sõlmekoormuste analüüsimine ja imiteerimine elektritarbijate koormuste käsitlemine. 5.Matemaatilise mudeli üldkuju Koormuse (aktiivvõimsus, reaktiivvõimsus või vool) muutusi kirjeldavat matemaatilist mudelit võib vaadelda koosnevana kolmest komponendist P(t) E(t) Γ (t) Θ(t) kus E(t) – matemaatiline ootus Γ (t) – temperatuurisõltuvuskomponent
Gossip- keelepeks, kuulujutt, klatsimoor ; keelt peksma Grip-haare, arusaamine, kohver ; haarama, kinni hoidma Incompetent- asjatundmatu Individual n- indiviid, üksikisik Informative- informatiivne Innocent-süütu Insult-solvang ; solvama Liver-maks Millionaire-miljonär Moving- liikuv, liigutav Nag- näägutama ; võidusõiduhobune Negotiations-läbirääkimised Ratings-hinnangud Sane-terve mõistusega Scene- stseen, tegevuspaik Shrub- põõsastik Slapstick-tegevuskomöödia, kõva laksu imiteerimine Subtract- lahutama (matemaatikas) Tribe-hõim, suguharu Väljendid sõnaga KEEP KEEP ON - tegevust jätkama KEEP OUT- eemale hoidma KEEP AT - jätkama(raske tegevus) KEEP OFF - millegi pealt/juurest ära minema KEEP UP - ärkvel hoidma; samaväärne olema/"samas vaimus" KEEP IN - kinni pidama; piirkonda piirama
Barokk kunsti-ja muusikastiilina sündis 16.sajandil Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest. Mõiste ,,barokk" on aga kujunenud portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. Barokkmuusika ongi üks niivõrd mitmekülgne ja ebakorrapärane muusikastiil, kus pole kunagi kerge seletada, mida muusika ,,kujutab".Muusika püüdluseks on saanud looduse, sealhulgas inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid samuti tõi kaasa palju uut ja huvitavat. Kohati hakkasid koos eksisteerima uus ja vana. Seda nii ühiskonnas kui ka kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Jätkuvalt püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Nii kujuneski barokkmuusika vastandite ja kontrastide
Neljas tase Viies tase Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake Mantel. ikooni u. 1000 1476. Chimust Tarbekunst Kunst või brutaalsus? Kotka pea imiteerimine kolba deformeerimise teel AITÄH KUULAMAST! Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. 16. saj. püüdluseks muusikas sai looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Nii sai muusikas tähtsaimaks inimlik, maine aspekt mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeelust e. afektiõpetus. Barokkmuusika · Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks · Ilmaliku muusika võidukäik · Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse · Muusikat hakati looma ka tellimise peale · Homofoonilise muusika võidukäik · Loodi palju suurteoseid
Maskeerimine Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid. Maskid ei ole olnud reeglina jõulised ega koledad. Valmistati kunstpatse. Peamine oli ilusaks maskeerimine. Maskeeruti kadripereks. Kombed Viidi läbi kadrirituaal. Käidi perest peresse. Lauldi ja mängiti pilli ning oldi lärmakas. Lauldi kadrilaule. Esitati mõistatusi. Kontrolliti noorte lugemisoskust ning tütarlaste käsitööoskust. Tavaline oli rituaalne viljakusmaagiline kusemise imiteerimine või vee pritsimine pererahvale. Mängiti lihtsamaid mänge. Sooviti karjaõnne ja koguti andisid. Peeti erinevad pidustusi. Toidud Tangupuder; kiisel; lambaliha tangupudruga; soolaga keedetud herned ja oad; kama või kamapallid. Oluline oli kadriõlu, vana nimetusega kadrikahi. AITÄH !
Skulptorid: Antonio Canova (1757-1822) esialgu rokokoolikku pehmust o "Amor ja Psyche" o ,,Kolm graatsiat" Napoleon I õde kujutav o "Paolina Borghese puhkava Veenusena" Jean-Antoine Houdon (1741-1828) Klassitsistlikud põhimõtted ühendas tõetruudusega o Istuv Voltaire`i kuju Bertel Thorvaldsen (1768-1844) Järgis klassitsismi põhimõtteid o Jason o Karjapoiss Maalikunsti tunnused: · Antiikskulptuuri imiteerimine · Poosid, relvad, kehakatted antiigist · Teemad antiikajaloost, -mütoloogiast, portreed · Ühtlane valguskäsitlus, värv teisejärguline · Teosed õpetusliku sisuga kõlbluse ja moraali rõhutamine · Teostus ülev, suursugune, Vaoshoitud tunded · Akadeemiline kunst Jacques Louis David (1748-1825) · Järgis kõiki klassitsismi tunnuseid "Horatiuste vanne" *esikteos · enamasti võttis ainet kaasajast Pr.revolutsioonist
3) Teisesed tsirkulaarreaktsioonid (4-8elukuud) – avastab sündmusi endast väljaspool, keeramine, roomamine 4) Teiseste tegevustmudelide koordinatsioon (8-12kuud) – aeg, ruum, kogemus, peitusemäng, mõned asjad lähemad, mõned kaugemal 5) Kolmanda astme tsirkulaaarreaktsioonid (12-18kuud) – uudishimu, katsetamine, „ise!“ 6) Mõtlemise algus eh sisemine kujutamine (18-24kuud) – olukordade läbi mõtlemine enne tegusemist, puuduva objekti imiteerimine 1) Eeloperatsionaalne periood (2-7a) Sõnad → rääkimine Egotsentrism 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a) Mõtlemine Põhjus ↔ tagajärg Erinemine 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-...) Abstraktne ja loogiline mõtlemine ERIK ERIKSON PSÜHHOSOTSIAALSE ARENGU TEOORIA • Teooria põhineb praktikal • Stadiaalne areng • Arenguülesanded • Kriisid • Lahendamata jäänud ülesanne • Hilisem kompenseerimine
Haigus ja karistus ei ole seotud Jumalaga. // Koik inimesed on allutatud haigustele, vigastustele ja surmale, mis on seotud isiklike pattudega ja patusest elust osa votmisega. 3) kannatusi? Kannatamine tuleb ette siis, kui kellegi elu on vaimselt, fuusiliselt ja emotsionaalselt tasakaalust valjas. Eriti siis, kui arvame, et oleme teistest kindlasti paremad. // Kannatamine on valtimatu, mis aga toob meid lahemale Jumalale (Jeesuse kannatuste imiteerimine, tunnetamine). 4) surma? Surm on hinge lahkumine kehast, hing uhineb parast ulestousmist kehaga. Selleks, et patsient tunneks ennast suremisel hasti, tuleb teada tema suhet Jumala ja kogukonnaga ning perega. // Elu algab koos Jumalaga peale surma.
riitus: heerosed, autoriteet II. 1.5-3.0 autonomy vs shame and doubt eesmärk: autonoomia positiivne lahendus: tahe (will) baaskontroll negatiivne lahendus: häbi rituaal: normide internaliseerumine (häbi) riitus: formaalne teiste karistamine seadusi kasutades III. 3.0 - 6.0 initiative vs guilt eesmärk: aktiivsus positiivne lahendus: eesmärk (purpose) eesmärgipärasus negatiivne lahendus: süü rituaal: imiteerimine riitus: mask (rollimängud) IV. 6.0 - 12.0 industry vs inferiority eesmärk: oskused positiivne lahendus: kompetentsus (competence) oskused negatiivne lahendus: alaväärsus rituaal: vilumused ülesannete lahendamiseks riitus: formaalne tegutsemine V. 12.0 - 18.0 indentity vs identity confusion eesmärk: identiteet positiivne lahendus: identiteet (identity) negatiivne identiteet usaldus (fidelity)
riitus: heerosed, autoriteet II. 1.5-3.0 autonomy vs shame and doubt eesmärk: autonoomia positiivne lahendus: tahe (will) baaskontroll negatiivne lahendus: häbi rituaal: normide internaliseerumine (häbi) riitus: formaalne teiste karistamine seadusi kasutades III. 3.0 - 6.0 initiative vs guilt eesmärk: aktiivsus positiivne lahendus: eesmärk (purpose) eesmärgipärasus negatiivne lahendus: süü rituaal: imiteerimine riitus: mask (rollimängud) IV. 6.0 - 12.0 industry vs inferiority eesmärk: oskused positiivne lahendus: kompetentsus (competence) oskused negatiivne lahendus: alaväärsus rituaal: vilumused ülesannete lahendamiseks riitus: formaalne tegutsemine V. 12.0 - 18.0 indentity vs identity confusion eesmärk: identiteet positiivne lahendus: identiteet (identity) negatiivne identiteet usaldus (fidelity)
lõppes 1520- aasta paiku. Sellele järgnev aeg kuni sajandi lõpuni ei toonud Euroopa muusikasse küll veel päris uut stiili, alguse said aga mõned arengusuunad.. Humanistliku hariduse tugevate mõjude tõttu nimetatakse seda ajajärku muusikaloos ka humanismiajastuks. 16. sajandil hakkas muusika lisaks jumalikule harmooniale e. abstraktsele esteetikale kujutama ka inimlikku ja käegakatsutavat: looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine. Ka 17. sajandil uuritakse õpetust inimese tundeseisundeist- afektiõpetus. " Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi" Barokk tähistab kunsti ja musikastiili 16. saj. Lõpust kuni 18. saj. keskpaigani s.o. 1600-1750. Murrang oli järsk, lühikese aja jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed : 1.1597-1600 loodi esimesed ooperid 2. 1600 - esimene oratoorium 3. 1601 - esimene uues stiilis laulukogumik
mis jääb üldmõistetava taha varju, pole keeleliselt alati väljendatav. Meeleolult on postmodernism sageli anarhilistlik ja negativistlik. Vanad väärtused religioon, humanism, teadus jne muudetakse pilaks.Paljune ja hajuv uus temaatika, millest kirjutatakse, jõuab probleemide nõiaringi ja jätab lugejale hulgaliselt küsimusi ning mõtlemisruumi. Zanripiirid ähmastuvad, ühendatakse erinevaid stiile ja moonutakse tsitaate. Moodi on läinud mõne suuna või autori teadlik imiteerimine. Luule ja laulupiir hajub. Konstrueeritakse teoseid, mis on kokku pandud teiste autorite tekstidest. Sageli kirjutab autor sellest, kuidas ta teost kirjutab. Kirjandusteose ja isikliku elu sündmused on omavahel põimunud ja seoses. Kõiges valitseb üheaegne paljusus. Öeldakse lahti isegi tegelaskujust ja süzeest. Ainus postmodernistliku kirjanduse teostele ühine tunnusjoon või võte on fragment. Maailm pole sidus, terviklikkust ja lõpetatust välditakse
Maalikunst Seinamaalingud Suur illusionism Ruumilised silmapetted Varjude ja perspektiivi kasutamine Erksad värvid Maalide temaatika Eeskujuks kreeklaste kunstiteosed Looduse kujutamine (maastikud, merevaated) Marmori jäljendamine Mütoloogia Ajaloolised sündmused Seinamaalide stiilid Inkrustatsioonistiil: kivimustrite imiteerimine Arhitektuurstiil: ruumi avardav efekt Kolmas stiil: seinal ruumi piirav tähendus Neljas stiil: hele, rikkalik, kirju värvipalett Mosaiigikunst Värvilised kivid ja klaasitükid Kaunistati põrandaid, seinu ja sambaid Põrandatel kasutati Idamaist tehnikat Tahvelmaalikunst Maalitud portreed Teosed lihtsad ja realistlikud Säilinud vaid Egiptuses (tollal Rooma koosseisus)
Nüüdseks on endisest trendist kujunenud ülemaailmselt armastatud klassika. Nohikuprillid, ontlikud seelikud, sviitrid, kaelarätid ja triiksärgid on hooajal taas kuum trendikaup. 1980ndate alguses ilmus Lisa Birchach’i sulest preppy stiili käsiraamat pealkirjaga „Preppy Handbook“. Inimesed vaimustusid kättesaamatust ning ülimalt eksklusiivsest preppy’de elustiilist, püüdes seda nii oma riietuse kui elulaadiga jäljendada – imiteerimine on siiraim kompliment, nagu ütleb ka rahvas. Klassikaline preppy riietub helgetesse pastelsetesse toonidesse nagu näiteks valge, helesinine ja -roosa, kollane või leheroheline, millega ta väljendab oma sisemist enesekindlust ning heatujulisust. Preppy’de märgatav enesega rahulolu võib aga tihti mõjuda ülbusena, kuid seda iseloomujoont varjutab nende suurepärane suhtlemisoskus ning alati naerul suu.. Preppy organiseeritud garderoob
Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. 16. saj. püüdluseks muusikas sai looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Nii sai muusikas tähtsaimaks inimlik, maine aspekt mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeelust e. afektiõpetus. Keskaja ja barokkmuusika võrdlus Keskaja muusika Muusika ei ole mõeldud kuulamiseks Valitses vaimulik muusika Muusika on liturgia osa Valitses vaimulik muusika Muusikat loodi kiriku tarbeks Polüfoonilise muusika ajastu Lühiteoste ajastu (lauluzanr)
Tiu-tiu! Ja teisiti, see aasta teisiti, ja juba saabunud kevade mõju. ja kevad teisiti ja tuleb teisiti, · Kohati ta isegi manitseb mõistmatut päikest, Tiu-tiu! Ja teisiti ja hoopis teisiti. kes kevadel oma päikesekiiri külmale ja lumisele maale kulutab. · Üks visnapuulikumaid jooni seoses (tiu-tiu peaks meenutama linnu häält) kevadega loodusluules on loodushäälte imiteerimine. (Lindude matkimine, vetevulinad jne- üheks näiteks oleks "Kolmas kiri Ingile.") · Lilled, päike ja kevad on teema, mida luuletaja vastandab sõjaga. (Seda väljendab "Sirelid õitsevad siiski." ) · Näib, et seoses Ingi kirjadega tegelemisega kadus Visnapuus kevadeülistus. Ta tegi luuletuse "Vihkan kevadet." Kevad oleks nagu tema jaoks oma mõtte See kevadine raske lumelang, kaotanud, selle rõõmusõnumi, mida ta varem nii väga kiitis
BAROKK 17 saj 18 saj I p AJASTU ÜLD- ISELOOMUSTUS: Kujundipeenus, ornamentaalsus, sümbolistlik väljendusviis; vastandite ühtsus; kirjanduses skeptilisus, pessimism; Väikestest detailidest moodustatakse suurejooneline tervik. On kontsertstiili ja generaalbassi ajastu; tunnete ülepaisutamine; tundeküllasus; lopsakus MUUSIKA ISELOOMUSTUS: Väga kontrastne dünaamika, tekstikujundite jäljendamine muusikas; looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides; muusikas sai tähtsaks inimlik, maine aspekt; sooloaariad ja duetid, teosed soolopillidele ja väikestele pilliansamblitele; iseloomulik rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis ent võeti üle ka kirikumuusikas; meloodiat toetav harmooniasaade; pingeline harmoonia; rõhutatult aktiivne rütm ZANRID: Tantsusüit, Kontsert, Prelüüd ja fuuga, Ooper, Kantaat, Oratoorium, Passioon HELILOOJAD: Claudio Monteverdi: `Orpheu' Antonio Vivaldi `Aastaajad'
Lähedaste jaoks on aina raskem säilitada stabiilsust väljaspool perekonda (tööl, koolis) Ø Kaob huvi ühiskonnas toimuva suhtes LAPSE KÄITUMINE, HARJUMUSED JA ARVAMUSED KUJUNEVAD VÄLJA ÜMBRITSEVAID INIMESI JÄLGIDES JA NEILT ÕPPIDES. o Sotsiaalse õppimise teooria järgi ongi psühhoaktiivsete ainete tarvitamine õpitud sotsiaalse suhtluse käigus vanemaid, sõpru ja tuttavaid vaadeldes (Payne, 1995). o Lastele on vanemad suureks autoriteediks, mistõttu on vanemate imiteerimine ja matkimine üks olulisemaid õppimisviise. o Alkoholi tarvitamise viise ei õpita ainult jälgimise teel, vaid enamasti vanemad ka suunavad seda, kas lubades või keelates alkoholi tarvitamist. LAPSE ARENGUKS JA KASVAMISEKS VAJALIKUD PEREFUNKTSIOONID, MIDA ALKOHOLI TARVITAMINE VÕIB OHUSTADA: 1) Rolli stabiilsus 2) Keskkondlik järjepidevus 3) Usaldusväärsus, etteaimatavus 4) Emotsionaalne kättesaadavus, emotsioonide kontrollimine Click icon to add picture
Juhus ajavahe/suhe muutub(loto,kasiino)tugevaim isikliku maailma loomine, hetkesoovid; meeldivad Pidev kogu aeg kinnitus; nõrgim sündmused püsivateks = intentionaalsus Neutraalne 0, kogemused teevad heaks + või halvaks 2. PREOPERATIIVNE 2-7a eesmärgistatumad, fantaasiad, imiteerimine, kujundlik mõtlemine-sümbolid tekivad *Hull O-muutujad S O R kogemustest; asjad on tehtud maailmas- artifitsalism - mittereversiivsus- ei suudeta mõttes ajas tagasi minna ETOLOOGIA(loom+inimene) - egotsentrism omavaatenurgast, teised mõtlevad ja
. Ehk suutlikkus tulla toime teiste inimestega Sotsiaalne kompetentsus-peegeldab hinnangut indiviidi sotsiaalsetele oskustele, mis on hädavajalikud, et olla aktsepteeritud ja täisväärtuslik teiste keskel. Sotsiaalsus on kaasasündinud temperamendi osa, mis mõjutab seda, kui oluliseks me teisi inimesi ja inimeste gruppe tervikuna peame ja kaaslasi üksindusele eelistame *Teiste ära tundmine *Enda ära tundmine-maimik *Naeratamine/naermine *Imiteerimine (sotsiaalne naeratus9 Intepretatsioon nutule Mäng (füüsiliste objektidega Harjutusmäng-sümboolne mäng) *kiindumuse areng Kolm kiindumuse tunnust Vaimne töömudel *Emotsionaalsed reaktsioonid Sotssiaalne referents *Suhted eakaaslastega Vastastikus(järje üle võtmien) Prosotsiaalne käitumine Düaadisuhte eelistused Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine *Individuaalsed erinevused sotsiaalses kompetentsuses
antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. 16. saj. püüdluseks muusikas sai looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Nii sai muusikas tähtsaimaks inimlik, maine aspekt, mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeelust e. afektiõpetus. Barokkmuusika · Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks · Ilmaliku muusika võidukäik · Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse · Muusikat hakati looma ka tellimise peale · Homofoonilise muusika võidukäik · Loodi palju suurteoseid
· Tema pianism arenes paralleelselt klaveri enda arenguga 1850. tel tulid müügile uudsed 7 oktavi ja metallist raamiga pillid. Algul armastas Erard'i klavereid, aga kui turule tulid Steinway ja Bechstein, mängis peamiselt nendel. · Võttis kasutusele palju uudseid võtteid, mis on tänapäevalgi klaverimängutehnikas väga olulised; eriti huvitasid teda klaveri dünaamilised efektid ja orkestrikõla imiteerimine klaveril; kasutas küllaltki ebaharilikku sõrmestust, kuna tal endal oli väga suur ja n-ö eriline käsi. Liszti virtuoosne klaverilooming: 20-aastane Liszt oli täiesti hämmastunud, kui nägi, et virtuoossus ja tehnika võivad olla vahendiks uute muusikaliste ideede väljendamisel. Pianistina oli ta ,,briljantse stiili" kütkes, heliloojana soovis aga luua hoopis teistsugust muusikat. Paganinist ajendatuna süüvis Liszt klaveri tehnilistesse
keskmine rahulolu oma eluga, usaldus teiste inimeste ja institutsioonide vastu, mingite haiguste esinemissagedus, keskmine eluiga jne. IIX Kollektiivne käitumine · Kollektiivne käitumine - Kollektiivse käitumise all mõeldakse mitme inimese teineteisest sõltuvat käitumist. · Kollektiivse käitumise klassifikatsioon ja näited iga tüübi kohta Organiseeritud Spontaane Pikaajaline Sotsiaalne liikumine Imiteerimine Lühiajaline Revolutsioon Paanika · Pikaajaline ja spontaanne kollektiivne käitumine: o Imiteerimine - Gabriel Tarde (1848-1904) - imiteerimine e. jäljendamine on olulisim sotsiaalne protsess. Uuendused levivad algpunktist "lainetena" imiteerimise teel laial Uuendus tekib kui inimene imiteerib korraga mitut uuendust ja kombineerib neist midagi uut kokku
Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu ja tähelepanu) Õpib ema hääle juba enne sündi eristab ema häält juba pärast paari päeva Võimelised õppima ajalisi seoseid ja korrapärasusi- söömine, ärkamine Kõnele vastu häälitsemine-lalisemine Imiteerimine- keele välja ajamine Liigutab pead hääle suunas Kuidas toetada turvalise seotussuhte kujunemist lapse/õpilasega? Autoriteetsus laste soovidega arvestamine ja enda kehtestamine Turvaline keskkond kui näeb halba eeskuju, võib sellest eeskuju võtta Interaktiivsus mänguline tegevus Empaatiavõime tähele panemine erinevate laste tüüpide arvestamine
Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblim?tide asemel ajaloos?dmusi , antiiklegende ja kaasaegset elu , muututi rohkem ilmalikumaks. Hakati enam ? istama kangelaslikkust , suurte tegude paatost , esinduslikkust ja liikumishoogu. Barokk kunsti- ja muusikastiilina s?dis 16.sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikaanritest, ning Itaalia oli k?gis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks 16. sajandi p?dluseks muusikas sai looduse , inimloomuse ja tundemaalima imiteerimine helides. Nii sai muusikas t? tsaimaks inimlik maine aspekt mida v?jendab ratsionaalne ?etus inimese tundeelust e. Afekti?etus. Kunstistiil aga arenes k?ge paremini Prantsusmaal. Erinevad muusikastiilid 1. Kuigi Itaalia oli k?gis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks ,ei kujunenud Euroopa muusikas ?tset muusikastiili , eelistused olid mitmeti v?a erinevad. Erinevates maades olid erinevad stiilid ,sest nii Inglismaa kui Saksamaa muusika oli m
häälitsedes kontakti annab märku, et tahab suhelda · Algusaeg sõltub füüsilisest küpsemisest, mitte tunnetusliku arengu tasemest · Kurtide laste koogamine ei erine teistest · Tavaliselt esimesteks häälikuteks täishäälikud, samuti h Lalisemine · Algus neljandal elukuul · Peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevad silbid (ma-ma-ma) · Algusaeg sõltub füüsilisest küpsemisest, edaspidi muutub märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju (imiteerimine) · Kurdid lapsed lalisevad alguses sarnaselt kuuljatele, esimese eluaasta teisel poolel vähem ilmselt ei tunne huvi, kuna ei kuule oma häälitsusi ega vastuseks teiste inimeste juttu Lalisemine · 6. 7. elukuul lalin muutub, tekib häälemäng · Laps laliseb, kuna talle pakub lõbu oma hääleaparaadiga ja häälitsustega mängimine · Hiljem hakkavad lalisemise abil teiste inimeste käitumist mõjutama · 9. 12. elukuuni lalisevad lapsed järjest
Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Barokkmuusikas eksisteerisid kõrvuti nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia, eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. 16. sajandi püüdluseks muusikas sai looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Nii sai muusikas tähtsaimaks inimlik, maine aspekt mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeelust e. afektiõpetus. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks
Põhimõtteline õpetamise skeem: 1. Üks paar sarnaseid esemeid 2 kollast tassi 2. Teine paar 2 lusikat 3. Segamini, panna teise samasuguse juurde 4. Ese tegelikul kujul ja pildil 5. Üldistamine 4)Jäljendamine Eesmärk: õpetada rohkem tähelepanu pöörama inimesele enda ümber, huvi nende vastu, selle kaudu õppida igapäevases elus toime tulema. 1. Keha üldise motoorika jäljendamine 2. Näoilmete, zestide imiteerimine Õpetamise skeem: 1. Paralleelsed erinevad tegevused( käe tõstmine puuduta nina) 2. Kumbki selgeks(koputa lauale puuduta põlvi) 3. Ajada segamini(tõuse püsti puuduta pead) 4. Teised paralleelsed tegevused(limpsi huuli mossita) 5. Üldistamine(naerata kortsuta kulmu). 5)Üldistamine · Oht, mida tuleb vältida on nn kinnijäämine õpetajasse või esemetesse. · Tuleb õpetada tegema samu tegevusi teistes situatsioonides.
Mida kadrid tegid Algselt käisid vaid tüdrukud maskeeritult perest peresse. Kärarikkus, laulu ja pillimäng kuulub lahutamatult mardi- ja kadripäeva juurde. Kadrisantide pillimäng, laulud ja vigurid pole siiski olnud nii kärarikkad kui martide omad. Kindlasti kuulusid aga tsüklisse mõistatuste esitamine, 19. sajandil ja 20. sajandi algupoole laste ja noorte lugemisoskuse ning tüdrukute käsitööde kontrollimine. Tavaline oli rituaalne viljakusmaagiline kusemise imiteerimine või vee pritsimine pererahvale nagu ka okstega peksmine tervise ja edu tagamiseks. Lauldi, sooviti karjaõnne ja koguti andisid. Kogu tava algas ukse taga sissepalumislauluga. Pärast tuppa saamist teretati ja tutvustati ennast (kaugelt tulnud ikka räägivad, kust nad on saabunud), räägiti oma pere rännakutest ja seiklustest, lauldi kadrilaule, tantsiti, küsiti pere käest mõistatusi, kiusati lapsi ja neide küsimustega, mängiti lihtsamaid mänge
Elkonin töötas välja lapse arengu periodiseeringu: · Esimene eluaasta on füsioloogiliste vajaduste rahuldamine, tähtis emotsionaalne kontakt emaga · Üks kuni kolm eluaastat- asjadega manipuleerimine, mina tekkimine · Kolm kuni kuus eluaastat- rollimäng olulisim, sotsiaalne kooperatsioon Elkonin iseloomustab lapse mängu läbi etapiteooria: 1. Mängus väljendab laps oma kogemusi, imiteerimine 2. Mäng on vahend teadmiste hankimiseks ja juurutamiseks, kogemusõpe 3. Mäng on mõttetegevus, mängus püüab laps probleemi lahendada ning liigitab oma kogemusi ja nendevahelisi suhteid 4. Mängudes on tegevus ja keel peamised probleemi lahendamise viisid 5. Mängus laps ka muudab tegelikkust 6. Mäng sisaldab alati loovust (Ugaste 2005).
Nt Cervantese ,,Teravmeelne hildago don Quijote la Manchast". 43. Travestia alusteksti satiiriline moonutamine. Enamasti tegu tõsise kirjandusteose süzee koomilisse või jämekoomilisse vormi ,,ümberriietamisega". Alusteksti sisu säilib, kuid vorm muutub ning tegelased ja sündmused kaotavad oma väärikuse ja ülevuse. Sageli allikaks eeposed, müüdid. Nt A.Kivirähki ,,Romeo ja Julia" 44. Pastiss mänguline imiteerimine, milles teadlikult jäljendatakse ühe või mitme kirjaniku, koolkonna või ajastu stiili, sõnavara või lausestust. Pole pilkav ega naerutav, vaid tunnustav. Nt Jaan Kross ,,Mardileib" 45. Võltsing hoidutakse liigsetest viidetest alustekstile, sest eesmärk on tõsiseltvõetavus. Oluline on imiteerida alusteksti autori sõnakasutust, lausete ülesehitust, jutustamislaadi jms. Nt O.Lutsu ,,Talve" 46
kõneaparaati ning on ettevalmistus häälikute ja sõnade hääldamiseks. Beebid jätavad meelde, mis tuleb oma suuga teha, et erinevaid häälikuid esile kutsuda. Kui aga lapsel on sageli lutt suus, ei saa ta sellist vajaliku harjutamist piisavalt teha.. Kui ema lapse kohale kummardudes temaga räägib ning annab lapsele pausidega aega koogamisega vastata, õpib beebi, kuidas toimub vestlus. Ka beebi ja vanema vastastikune naeratamine, nägude ja liigutuste imiteerimine on suhtlemine, mis toetab lapse kõne arengut. Tähtis on, et vanem lapsega eri keskkondades viibides temaga räägiks. Logopeedid soovitavad, et näiteks köögis lapsevanema juures olles, võiks lapsele kõigest seal toimuvast jutustada: „Hakkame täna suppi keetma“ jne. Kuigi erinevaid keeli kõnelevad inimesed kuulevad häälikuid erinevalt, eristavad väikesed beebid iga keele häälikuid ning alguses lalisevad kõik beebid ühtemoodi . Mõni kuu enne
esialgset ettevaatust talve tugevuse ees ja, kui kord võim endale saadud, tema hoogsat ruttamist õitsemise ja päevasäraga käsikäes. Imelikult astub alla kevad kellukesi tilistades paneb aralt maale ühe talla, teine tald jääb õhku kumisema. Ning siis läheb rõõmsalt vilistades, ikka õhus üks ja teine maas, järgi vilistab ja õitseb aas, hakkab kõikjal särama ja sumisema. Üks visnapuulikumaid jooni seoses kevadega loodusluules on loodushäälte imiteerimine hoogsalt ja elavalt, matkides linde, vetevulinaid, päikest; mida iganes...:"sulsulin vulin mulin / tuult ruuli huuli kuulin / ... / ää-öö / müü-möö / lii-laa / lii-lüü". Heaks näiteks on ka sõnamänguline "Kolmas kiri Ingile": "See aasta tuleb kevad teisiti, / tiu-tiu! Ja teisiti, see aasta teisiti, / ja kevad teisiti ja tuleb teisiti, / tiu-tiu! ja teisiti ja hoopis teisiti. / ... / Kui palju lahkuv päev võib kullata, / sa jagada võid kallistusi: / tiu-tiu!tiu-tiu! Ssu-ssu!"
lõikes, et saaks võrrelda 19 ja 20 sajandi eri perioodide kadrisid. Kadrirituaal Kärarikkus, laulu ja pillimäng kuulub lahutamatult mardi ja kadripäevade juurde. Kadrisantide muusika, laulud ja vigurid pole olnud nii kärarikkad kui mardipäeva puhul. Kindlasti kuulusid aga selles tsüklisse mõistatuste esitamine, 19. sajandil ja 20. sajandi algupoole laste ja noorte lugemisoskuse kontroll, tüdrukutel paluti ette näidata käsitööd. Rituaalne viljakusmaagiline kusemise imiteerimine või vee pritsimine pererahvale Rituaal koosneb 1) maskeerimisest, 2) tuppatulekutseremooniast, milleks küsitakse ukse või akna taga tervituslauluga luba. 3) pererahva usutlemisest ja tubasest etendusest, kuhu kuuluvad veel laulud ja tantsulaulud, vilja viskamine või vee pritsimine, andide küsimine, tänulaul või sajatus, hüvastijaätulaul. Kadrilaulud H. Tampere järgi on refräänilised mardi ja kadriviisid levinud LõunaEestis, mujal olid laulud refräänita
antud väärtusega. /Tabel eraldi failina ÕIS’is/ 14. Ei jõudnud pildistada 15. Selgita, mida tähendavad kultuuride kokkupuutes akommodatsioon ja akulturatsioon? Akommodatsioon väiksem kultuurigrupp pikema aja jooksul suudab suurema grupi sees olles säilitada oma omapära Akulturatsioon võõraste kultuurielementide ülevõtmine, laenamine, imiteerimine, nt laensõnad 16. Määra alloleval pildil kultuurikomponendid, too välja milles need komponendid seisnevad Kultuuri 3 komponenti: 1) kognitiivne komponent (kuidas me mõtleme), nt keel, sümbolid, väärtused, reaalsuse taju. 2) normatiivne komponent (kuidas me käitume), nt normid, kombed. 3) materiaalne komponent (mida me teeme), nt kunst, arhitektuur. 17
73. Richard Cloward ja Lloyd Ohlin kuritegelikud subkultuurid (kriminaalne, konfliktne, retreatlistlik). 74. Howard S Becker sildistamise teooria: esmane deviantsus (sooritatakse kuritegu), sildistamine (pannakse silt külge, et sa oled kurjategija), teisene deviantsus (võtad omaks selle sildi ja hakkadki nii käituma). 75. Edward B Tylor religioon tekkis inimeste soovist seletada loodusnähtusi. Religiooni arenguetapid: animism, polüteism, monoteism 76. Gabriel Tarde imiteerimine ehk jäljendamine on olulisim sotsiaalne protsess: käitumuslik nakkus, sotsiaalne õppimine ja täiuslik imiteerimine. 77. Gustav Le Bon hulkade psühholoogia. Inimesed muutuvad rahvahulkades mõjutatavamaks ning nende anonüümsuse ja karistamatuse tunne tõuseb. 78. Mancur Olson teooria kollektiivsete planeeritud tegevuste loogikast. Kasulikum on lasta teistel töö ära teha, ise ,,viilida". Efektiivsem on töö väikestes gruppides, sest
MUUSIKA vaimulik, monotoonne, saateta, kindel Uus kõlaideaal põhiintervallid on terts ja sekst; ilmaliku Väga kontrastne dünaamika, tekstikujundite jäljendamine muusikas; Homofoonia; kindel tonaalsus (helistik); dünaamika järk-järguline ISELOOMUSTUS taktimõõt puudub, ladinakeelne, ühehäälne muusika ülekaal; vaimulik muusika võtab konservatiivse, looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides; muutumine; selge, puhas, dissonantsideta, hea kõlaga; kasutatakse (10.-11. saj hakkab tekkima 2-häälsus; alalhoidliku hoiaku; levib mitmehäälne a capella koorimuusika muusikas sai tähtsaks inimlik, maine aspekt; sooloaariad ja duetid, palju heliredeleid ja kolmkõlasid; eelistatakse
d) loe või jutusta lapsele (nt unejuttu) ning arutle koos lapsega tegelaste ja tegevuste üle. Sama lugu võib lugeda ja jutustada mitmeid kordi. e) lugege luuletusi, liisusalme ja vigurlauseid, kus on palju kordusi (tii-tii-tihane, vaa-vaa- varblane; midli-madli, kudli-kadli). f) mängige erinevaid sõnamänge (vastandsõnade leidmine, mõistatuste lahendamine, mida ütlesin valesti). g) harjutage suu- ja keelemänge (hobuse kappamise imiteerimine, keele liigutamine külgedele ja üles-alla, põskede punnitamine, huulte torutamine). h) õpeta last võrdlema, märkama erinevusi ja sarnasusi (talv ja suvi, lind ja loom). i) õpeta last rühmitama esemeid ja pilte eri viisidel (suuruse, kuju, värvi, kuuluvus jm alusel) ja leidma üldistavaid sõnu (kahvel, kauss, tass = nõud). j) kirjaoskuse arengu toetamiseks tutvusta lapsele häälikuid ja tähti (kuula, kas sõnas kostab A: EMA? millise tähega algab sinu nimi?).
Skinnerit köitsid õppimise seaduspärasuste rakendamisvõimalused. Ta leidis, et õpitu kinnistub kõige paremini siis, kui õiget käitumist (õiget vastust) tasustatakse juhuslike ajavahemike tagant (ebaregulaarselt). Õppija teab et võib tasu saada, kuid ei tea, millal. Tasu ootuses õpitakse märksa hoolikamalt. 4. Sotsiaalne õppimine e mudelõppimine tähendab õppimist sotsiaalsete eeskujude (mudelite) kaudu (jäljendamine, imiteerimine). Sotsiaalset õppimist iseloomustavad tunnused: · uue käitumisviisi omandamiseks piisab tihti selle ühekordsest nägemisest (ei pea kordama, harjutama); · nähtut ei pruugi jäljendada kohe, vaid alles siis kui tekib sobiv olukord; · uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta; · uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest
- kategooria piirid pole selged PROTOTÜÜBITEOORIA - kategooriad esitatakse prototüüpidena - iseloomulikud tunnused - liikmete tüüpilisus PROTOTÜÜBITEOORIA PROBLEEMID - kõigil mõistetel pole prototüübilisi omadusi - liigselt suur rõhk tajul - esitused nii prototüüpidena kui defineerivate tunnustena - tähtsad ka mõistevahelised seosed KEELE OMANDAMISE TEOORIAD * õppimisteooria (Skinner): põhineb käitumuslikul lähenemisel. - mudeldamine - imiteerimine - harjutamine - valikuline kinnitamine * kaasasündinud keeleomandamismehhanism - Noam Chomsky KRIITILISTE PERIOODIDE HÜPOTEES - bioloogiliselt determineeritud ajavahemik, mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks - K. Lorenz ja vermimine (uuris loomade käitumist ja neil esinevaid instinkte ning leidis, et kui pardid on munast koorunud ja on suutelised kõndima, siis liikuv objekt, keda nad kõige enne
Kasvades suuremaks võib esmasündinu üritada saavutada rohkem võimu ja ta tavaliselt hindab üle reeglite ning korra tähtsust. Ta on pidevas kartuses, et keegi tahab temalt uuesti võimu ära võtta. Kui esmasündinu on korralikult ette valmistatud uue lapse sünniks, siis ei pruugi olla sellist reaktsiooni. Selliste esmasündinute hulgas, kes on ettevalmistatud on tavaline vanemate imiteerimine ning seda just nimelt huvist praktiseerida teiste abistamist. Adler väidab, et kõige rohkem probleeme ongi lastega, kes on peres vanimad. 2.2. Teine laps Teine laps peab Adleri sõnul oskama koheselt toime tulla tähelepanu jagamisega. Tüüpiline teine laps üritab alati tekitada teatud võistlusmomenti ning püüab pidevalt kellelegi järgi jõuda - samale tasemele saada. Teine laps on tihtipeale edukam kui esimene laps, sest ta töötab ja treenib end rohkem
nimetuseks uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. 16. saj. püüdluseks muusikas sai looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Nii sai muusikas tähtsaimaks inimlik, maine aspekt mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeelust e. afektiõpetus. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris
rinna kõrgusel, mis on vajalik pallitunnetuse omandamiseks. Sellel harjutusel on mitu varianti, sooritada tuleb harjutust nii reketi ees- kui tagakäelöögi poolega. Palli põrgatamine, pärast iga põrgatust reketil lastakse pall maha kukkuda; palli põrgatamine reketil; palli põrgatamine vastu maad; palli põrgatamine vahelduvalt ees- ja tagakäelöögi poolega. Pärast põrgatamisharjutusi asutakse löökide õppimise juurde. Esimesteks harjutusteks on löögiliigutuse ,,kuiv" imiteerimine, järgmiseks juurdeviivaks harjutuseks võiks olla palli löömine enda etteviskest. Palli hoitakse vaskus käes, vise 2m kõrgusele, samal ajal alustatakse reketi viimist taha ning seejärel löögi sooritamine maast üles põrganud palli pihta. Järgmiseks harjutuseks sobiks palli etteviskamine paarilise poolt. Paariline viskab palli 6-8m kauguselt ette nii, et see põrkab lööja reketi ulatusse. Lööja ülesandeks on tabada palli reketi
Skinnerit köitsid õppimise seaduspärasuste rakendamisvõimalused. Ta leidis, et õpitu kinnistub kõige paremini siis, kui õiget käitumist (õiget vastust) tasustatakse juhuslike ajavahemike tagant (ebaregulaarselt). Õppija teab et võib tasu saada, kuid ei tea, millal. Tasu ootuses õpitakse märksa hoolikamalt. 2. Sotsiaalne õppimine e mudelõppimine tähendab õppimist sotsiaalsete eeskujude (mudelite) kaudu (jäljendamine, imiteerimine). Sotsiaalset õppimist iseloomustavad tunnused: · uue käitumisviisi omandamiseks piisab tihti selle ühekordsest nägemisest (ei pea kordama, harjutama); · nähtut ei pruugi jäljendada kohe, vaid alles siis kui tekib sobiv olukord; · uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta; · uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest (karistust
või isegi enne seda kui nad neid ise hääldada oskavad. 9-12. Elukuul hakkab lapse lalin meenutama täiskasvanu lausungite intonatsioonimustreid. Laps teeb järele hääli mida kuuleb. Kuigi sellise ,,jutu" sisust ei ole võimalik aru saada, kõlab see päris kõne moodi. 11-12.kuu vanused lapsed lalisevad tihti pseudolausetes: jutustavate, küsi-ja hüüdlausete intonatsioonimustreid kasutades. Siiski, need lapsed, kes ei imiteeri kõnet, ei jää oma arengus maha imiteerijatest. Kui imiteerimine oleks oluline keele omandamise mehhanism, peaks imiteeritu olema spontaansest kõnest keerukam. Tihti see aga nii ei ole. Imiteeritud jutt peegeldab hoopis lapse keelelist taset. 21) Kuidas mõjutab vanus võõrkeele õppimist ja miks? Keele omandamises on kriitiline periood, mille vältel ajus paiknev keeleorgan on tundlik keelekeskkonna mõju suhtes. Selle möödudes me ei ole enam nii vastuvõtlikud keelele. 7-9
enne seda kui nad neid ise hääldada oskavad. 9. 12. elukuul hakkab lapse lalin meenutama täiskasvanu lausungite intonatsioonimustreid. Laps teeb järele hääli, mida kuuleb. Kuigi sellise ,,jutu" sisust ei ole võimalik aru saada, kõlab see päris kõne moodi. 11 12 kuu vanused lapsed lalisevad tihti pseudolausetes: jutustavate, küsi-ja hüüdlausete intonatsioonimustreid kasutades. Siiski, need lapsed, kes ei imiteeri kõnet, ei jää oma arengus maha imiteerijatest. Kui imiteerimine oleks oluline keele omandamise mehhanism, peaks imiteeritu olema spontaansest kõnest keerukam. Tihti see aga nii ei ole. Imiteeritud jutt peegeldab hoopis lapse keelelist taset. 21) Kuidas mõjutab vanus võõrkeele õppimist ja miks? Mida hiljem me keelekeskkonda satume, seda vaevalisemalt see toimub, sest inimese keeleorgan orienteerub nende keelte peale, mida juba osatakse. 22) Kas loomadele on võimalik keelt õpetada? Kuidas on seda uuritud? On simpansite
annaabi.ee 
