välja nägemise. Jalad on suhteliselt kõrged , mis tõttu loom moodustab püsti seistes peaaegu korrapärase ruudu. Nii kõrged jalad kui ka iseäralik käpa ehitus (varvaste vaheline kile ulatub peaaegu viimase varba lülini ja käpa alune on talvel täiesti karvadega kaetud) on kohastumine eluks sügava lumega paigus. Tugevad küünised on täielikult sisse tõmmatavad, ilma küünise jälgedeta jalajäljed on ümarad (läbimõõt 8-13 cm). Ilvest peetakse kõige muutlikuma värvusega kaslaseks maailmas. Elupaik- Ilves kui bioloogiline liik asustab põhja poolkera parasvöödet. Tema leviala põhjapiiriks on alad, kus lumekatte paksus on 40- 50cm. Eestis elab põhialaliik, kes on asustanud siinseid alasi peaaegu kogu jääajajärgsel perioodil, kuid pole siin kunagi massiline olnud. 1966a. loendati Eestis kõigest 60 ilvest. Ilveste arvu järsku suurenemist võib seletada peamiselt
Euraasia põhjaosas. Eestis on ligikaudu 700 ilvest, kes asustavad Eestit suhteliselt ühtlaselt.
Ilvesed vallutavad 2000-meetriseid mägesid, kuid kivised mägismaad neile siiski elamiseks ei sobi. Metsade hävitamine võtab ära neilt kodu, samuti toob see inimese loomale lähedale ning haavata saanud loom võib inimest rünnata. Samuti mõjutab ilvese ja ke teiste liikide populatsiooni salaküttimine. Ilvese nahka kasutatakse mitmete jahitrofeede valmistamiseks, samuti pidi ilvese liha inimesele söödav olema. Ilveseid on Eestis umbes 1000. Aastas lastakse Eestis sadakond ilvest. Eestis on Euroopa üks tihedaima asustusega ilvese asurkond. Noortele ilvestele tuleb kasuks, kui nad saavad olla oma ema lähedal kuni 1 aasta ja 910 kuuseks saamiseni, selle ajaga õpivad nad kõike vajalikku ning on saavutanud rahuldava füüsilise vormi, et alustada iseseisvat elu. Paraku on palju juhtumeid, kui ema on salaküttide poolt maha lastud ja ilvesepojad ei saa iseseisvalt hakkama ning surevad. Viimaste aastatega on saanud suureks probleemiks keskkonnasaastatus ning haigused
Ei lähe lageraba peale. Kipub eelistama kuusealusmetsaga metsa. Metsaservast väga kaugele minna ei taha. Ilvese kodupiirkond on 200-600 ruutkilomeetrini. Ilves on jahimeeste jaoks üsna loll loom. Lihtne küttida. Läheb hästi lõksudesse. Ilves sööb metskitse ja jänest. Pool ilvese toidust moodustab metskits. Sööb ka rebast. Pesakonna suurus on 2-3 poega. Ei pruugi iga aasta sigida, vaid üle aasta. Inimesele ohtlik ei ole. Puu otsa läheb ainult ohu korral. Soomes ja Rootsis 2000 ilvest, Lätis ja Leedus kuskil 300 ilvest. Eestis kuskil 1100 ilvest. Ilvese arvukus suhteliselt stabiilne. Dünaamiline fond Küttimine kahandab populatsiooni. Metskitsede arvukust on väga raske määrata. Uppumine on metssea ja põdra puhul üks põhilisi loodusliku surma põhjuseid. Jahimehed esitavad iga aasta küttimissoovi Keskkonnaametile. Enamasti jääb jahimeeste küttimislimiit paika. Küttimisstruktuuri muudetakse iga aasta põdra osas. Metssea osas praktiliselt ei muudetagi
KESKMISE SUURUSE JA PIKKADE JALGADEGA KASLASED KES VÕIVAD KAALUDA KUNI 30 KILOGRAMMI. NAD ON KISKJAD KELLE PÕHILISEKS SAAKLOOMAKS ON JÄNESED. TEGUTSEMINE ILVEST VÄGA METSA ALL EI KOHTA. TAVALISELT KUI INIMENE TOITUMINE METSAS KÄIB MAGAB ILVES PÄEVAUND. ILVES ANNAB EESTIS TAPAB ILVES TOIDUKS ENDAST MÄRKU VEEBRUARIS JA PEAMISELT JÄNESEID JA MÄRTSIS. KOIDU JA LOOJANGU METSKITSI, SOBIVAD KA AJAL VÕIB METSAST KUULDA NÄRILISED, LINNUD JA TEISED EMASLOOMA MADALAT
Kunagi olid ilvesed levinud kõikjal üle põhjapoolkera kuid nüüdseks on nad paljudes Euroopa riikides inimese poolt hävitatud. Eestis on neid aga veel küllaltki palju (peaaegu tuhat) ja seetõttu on meil isegi lubatud neid küttida. ELUPAIK Ilvesed eelistavad elada tihedates okasmetsapadrikutes aga ka tiheda risuga segametsades. Ilvesed elavad enamasti üksikult ja ainult sigimise ning poegade kasvatamise ajal on emas ja isasloomad koos. Näha ei ole ilvest lihtne, sest ta on väga varjatud eluviisiga ja liigub peamiselt videvikus ja öösel. Talvel on aga lihtne tema tegevust uurida jälgede järgi. Need on tal ümarad ja neil ei ole tavaliselt näha küüntest tekkinud auke. PEREELU Jooksuaeg on ilvestel veebruaris - märtsis. Pojad sünnivad aprillis või mais. Pisikesi ilveseid võib sündida kuni kuus, kuid keskmiselt siiski kaks-kolm. Poegivad ilvesed varjatud kohas puujuurte all või mõnes urus. Pesa kujutab endast sageli
Igal isailvesel on sõltuvalt vanusest ja saakloomade arvukusest keskmiselt 100 200, harvem 300 ruutkilomeetri suurune või veelgi suurem eluala, Eestis kuni 100 km². Ilves on kõige aktiivsem õhtuti ja hommikuti ning ta puhkab peamiselt keskpäeva ja kesköö paiku. Ilvesed elavad enamasti üksikult ja ainult sigimise ning poegade kasvatamise ajal on emas ja isasloomad koos. Näha ei ole ilvest lihtne, sest ta on väga varjatud eluviisiga ja liigub peamiselt videvikus ja öösel. Toitumine Eestis murrab ilves toiduks peamiselt valgejäneseid ja metskitsi, sobivad ka närilised, linnud ja teised kiskjad, näiteks kährikud ja rebased. Talvel eelistavad ilvesed jahtida sõralisi. Erinevalt hundist ilves koduloomi ei murra. Aga kodukassile ilves ei halasta. , kui kätte saab, murrab kohe maha. Kodus on kass kiskjana peremees ja nii tunneb ta end ka metsas uidates
Ilvestele meeldivad tihedad kuusikud: kevadeti aitavad kuuseokkad vabaneda talvekarvadest. Pesa teeb ta maha tihnikusse. Talvel meeldivad ilvestele männikud, sest sinna kogunevad metskitsekarjad. Enamasti hoiab ilves metsa ligi. Iga isase territooriumil elab mitu emast. Kuigi ühel isasel on mitu "naist", võtab isailves poegade kasvatamisest osa, õpetab, hooldab ja toidab neid vahel. Ilvesed elavad enamasti üksikult aga poegade kasvatamise ajal on emas ja isasloomad koos. Näha ei ole ilvest lihtne, sest ta on väga varjatud eluviisiga ja liigub peamiselt hämaras ja öösel. Talvel on aga lihtne tema tegevust uurida jälgede järgi. Need on tal ümarad ja neil ei ole tavaliselt näha küünte poolt tekitatud auke. Pojad sünnivad aprillis või mais. Poegivad ilvesed varjatud kohas puujuurte all või mõnes urus. Pesa kujutab endast sageli vooderdamata lohku. Pojad on sündides pimedad. Silmad tulevad ilvestele pähe kahe nädala vanuselt. Piima
· Lumi. Ilves on spetsiaalselt kohanenud eluks aladel, kus talvel katab maad paks lumi. Bioloogilised tegurid: · Väiksemad loomad toiduks. Ilves sööb peamiselt valgejäneseid ja metskitsi, sobivad ka närilised ning linnud. · Konkurents toidu nimel. Ilvese peamiseks konkurendiks toidu eest on hunt. · Teised isendid. Ilves eelistab elada üksinda, kuid paaritumisajaks elab ta koos teise isendiga. · Teistele loomadele saagiks. Ainukene loom, kes ilvest ohustada võib on hunt. Hunt ründab teda enamasti söömise ajal. Antropogeensed tegurid: · Metsade hävitamine. Mida rohkem metsi maha võetakse, seda vähem jääb ilvesele elupaiku, kuna neile meeldib elada tihedates metsades. · Salaküttimine. Ilvese nahka kasutatakse mitmete jahitrofeede valmistamiseks, samuti pidi ilvese liha inimesele söödav olema. · Keskkonna saastatus. Saastunud veekogu lähedus võib ilvese haigeks teha. Samuti ei
Kuigi tuleb tunnistada, et euro kasutusele võtu tagajärjel tõusevad kauba hinnad palju kiiremini, kui jõuavad inimese palgad tõusta. Samuti ei oska me hinnata euro väärtust. Tundub, et 50 eurosenti on nii väike raha, tegelikult aga on see ca`8 krooni, mis on suur summa. Teise teemana käsitlen presidendivalimisi need toimusid 29.augustil.2011 aastal järgmiseks viieks aastaks. Peamised favoriidid olid Toomas-Hendrik Ilves ja Indrek Tarand. Üle poole inimestest toetas Toomas-Hendrik Ilvest, mina kaasa arvatud. Koos perega Debatti vaadates ei meeldinud mulle Tarandi agressiivsus rünnata Ilvest. Usun, et igal inimesel on omad nõrkused ja puudujäägid, keegi pole ideaalne- nii samuti ka Ilves. Ilves käitus aga väga viisakalt nagu presidenile kohane ja jättis rahva ees endast väga hea mulje. Presidendil peab olema soliidsust, esinduslikkust ja tarkust, seda kõike Tarandil ei ole. Toomas Hendrik Ilvesel on ka kena naine
R A N N O VAA R I K M Ä E SANDER KARRO GERT KALDMÄE Asub Virtsu lähedal Laelatul. Kasutusel on olnud juba sajandeid. Kõrgemad kohad vabanesid vee alt umbes 2000 aastat tagasi. Puisniidul asub nii Eesti kui ka Põhja-Euroopa kõige liigirikkam taimekooslus. Kaitse alla võeti see ala osaliselt 1939. aastal. Liigid Loomadest elavad niidul metskits, metssiga, metsnugis, mink, rebane, kährik ja põder. Nähtud on ka ilvest ja talvel hunti. 546 liiki soontaimi 107 liiki sammaltaimi, 14 neist kuuluvad helviksammalde hõimkonda 35 liiki maismaatigusid 60 liiki pesitsevaid linde 2/3 Eestis looduslikult kasvavatest käpalistest Puisniidul elab mitmeid suurliblikate(418), ämblike, kärsaklaste(84) ja jooksiklaste liike. Niidul puuduvad dominantliigid. 76 liiki ruutmeetri kohta Kasvutingimused Lubjarikkad mullad Asub õhukese pinnakattega paekõvikul.
niimoodi kergemaks lumes liikumise. Ilves on suur loom, kes kaalub kuni 25 kilo. Karvastik on tal tihe ja moodustab näol omapärase helehalli põskhabeme. Värvus võib ilvestel varieeruda punakaspruunist helehallini, mille peal on tumedad tähnid Ilvesed eelistavad elada tihedates okasmetsapadrikutes aga ka tiheda risuga segametsades. Ilvesed elavad enamasti üksikult ja ainult sigimise ning poegade kasvatamise ajal on emas ja isasloomad koos. Näha ei ole ilvest lihtne, sest ta on väga varjatud eluviisiga ja liigub peamiselt videvikus ja öösel. Talvel on aga lihtne tema tegevust uurida jälgede järgi. Need on tal ümarad ja neil ei ole tavaliselt näha küünte poolt tekitatud auke. Jooksuaeg on ilvestel veebruaris - märtsis. Pojad sünnivad aprillis või mais. Poegivad ilvesed varjatud kohas puujuurte all või mõnes urus. Pesa kujutab endast sageli vooderdamata lohku. Pojad on sündides pimedad. Silmad
aastal. Liikidekoosseis Piirkonnas kokku 206 linnuliiki, neist 156 pesitsemas Väga esinduslik on kotkapopulatsioon - merikotkad, kalakotkad, kaljukotkad. Ka tähtis elupaik suurkoovitajatele ja tetredele. Järvedel ja jõgedel peatuvad ning pesitsevad mitmesugused veelinnud Kahepaikseid on Emajõe Suursoos teada kaheksa liiki. Roomajaid leidub soostikus kolme liiki. Imetajaid elab kaitsealal 43 liiki Suurimetajatest võib siin kohata nii karu, hunti, ilvest, metskitse, metssiga kui põtra. Veekogude ääres tegutsevad mink, kobras, saarmas ja mügri. Soostiku veekogudes elab umbes 35 kalaliiki Haruldased kalad, keda püüda ei tohi, on säga ja tõugjas. Tähelepanu vajavad ka hink, vingerjas ja võldas. Üle 300 taimeliigi, neist 13 on kaitsealused Nt. sinine emajuur, haruldased siberi võhumõõk, kiirjas ruse ja villane katkujuur, jõhvikad Abiootilised tegurid Tähtsamad abiootilised tegurid on
teha või filmida. Räägimata privaatsest ruumist mis kuulub eraomandile, kuhu ei tohi ilma nõusolekuta siseneda, kas see on elumaja, valdus või töökoht. Ainuke erand on avalikus ruumides nagu näiteks tänaval, kaubanduskesuses pildistada ja filmida, veel enam intervjueerida. Nagu näiteks presidenti proua Evelin Ilvese suudluse skandaal. Delfi toimetusel oli nii palju teada, et presidendi abikaasat Evelin Ilvest suudelnud salapärane noormees oli prantslane nimega Vincent Aranega, kes oli IT-ettevõtja. Selline uudis mõjutas Evelin ilvese reputatsiooni läbi ühe foto terves Eestis, kuna see juhtum sündis avalikus ruumis on see väljastatav meedias. Samal ajal sündis ajakirjandusse uus avaliku elu tegelane, kes oli tavaline inimene ennem sündmust. Kõmuajakirjanduses on ka omad seadused, et millal ja milliseid andmeid tohib
Ilvese levila saared asuvad Itaalia, Austria, Sveitsi ja Tsehhi mägimetsades, Balkanil ja Slovakkia, Ukraina ja Rumeenia Karpaatides, Poola Bialowiezas ja Valgevene Belovezas. Päris-leviala algab Põhja-Läti ja Lõuna-Rootsi laiuskraadidel ning sealt põhja poole kuni Koola poolsaare ja Lapi tundrani esineb ilveseid peaaegu igal pool.1950-ndate lõpus polnud Eesti saartel ilveseid, kuid nüüd on. Ilveste loomuliku levimise näiteks on Kamtsatka poolsaar, kus nähti esimest ilvest 1939 ning 19531955 asustasid ilvesed kogu poolsaare. Venemaal hakati jahti ilvestele piirama alles 1980-ndatel ning kohati on ilves seal võetud kaitse alla. Venemaal elab kolmveerand kõikidest euroopa ilvestest. Aasias elab euraasia ilves. Ilvesed elavad ka Väike-, Kesk- ja Sise-Aasias. Euraasia ilves on ilvestest kõige suurem. Eriti suured ilvesed elavad Ida-Siberis. Ilves kaalub kuni 30 kg. Täiskasvanud isane euraasia ilves kaalub keskmiselt 21 kg, emane 18 kg
Venelased teevad näo, et meie tulime ja päästsime teid natsistliku võimu alt ning teie nüüd ,,lööte meile noa selga". Kuid Rääkides natside käest vabastamisest, unustab Moskva fakti, et eestlaste, lätlaste, leedulaste ja poolakate jaoks tähendab see sadu tuhandeid deporteerituid, kümneid tuhandeid tapetuid. Meie jaoks kehastab NSVL just nimelt seda, aga mitte natsismist vabastamist.Tsiteerides Eesti Vabariigi Presidenti Hr. Toomas Hendrik Ilvest: «Võibolla pole seda meeldiv kuulata, kuid meie teadvuses kehastab see sõdur deporteerimisi ja mõrvu, riigi hävitamist, aga mitte vabastamist,» Mina nõustun täielikult Presidendiga. Ning ei ma ei saa aru Eestlastest kes selle monumendi teisaldamise vastu olid. Kuid ma ei mõista kedagi hukka, igal indiviidil on õigus oma arvamusele. Venemaa ,,pirtsutamine" nüüd selle kuju kallal, et meie nüüd paneme teile transiidi
Heategevusprogramm ,,Saa nägijaks!", SA Tallinna Lastehaigla Toetusfond, Õuesõppe pedagoogika, SA Eesti Agrenska Fond, Konkurss ,,Kaunis Kodu". Eesti Vabariigi presidendina on ta mitmete organisatsioonide patroon. Näiteks on ta Rahvusooper Estonia, Noored Kotkad, Tiigrihüppe Sihtasutus ja Eesti Vabatahtlike Tunnustamisürituse patroon. President Ilves on käinud palju välisvisiitidel, samuti võtnud vastu meie külalisi (nt. Inglismaa kuninganna, Ameerika endine president G.W.Bush). Ilvest on tunnustatud mitmete ordenitega (nt. Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist). Presidendi püüdeks on taasühendada viimaste aastate vastandumistes lõhenenud ühiskonda. Ta ei otsi minevikust seda, mis meid vastandab, vaid seda, mis meid ühendab, mis aitab ehitada ühist tulevikku. Ilves väärtustab, kaitseb ja julgustab moraalselt kõiki huvigruppe, nii vabadusvõitlejaid kui sundüürnikke, nii pensionäre kui noorteorganisatsioone jne
taustalaulja Omar Nõmm, kitarrist Mihkel Masso, basskitarrist Karl- Gunnar Isand ja solist Johannes Naan. Ursula andis välja kaks albumit: ,,Annamemenõu" 2005. aastal ja ,,Armastan end aeglaselt" 2006. aastal. Mulle meeldib Ursula sellepärast, et nende laulude sõnad on nii huvitavad ja nende lugude viisid nii kaasakiskuvad. Nende sõnad tunduvad alguses hästi ajuvabad, aga kokku loovad alati ühe kindla ja selge pildi. Minu üks lemmiklugu on ,,Puu taga ilvest". See on küll armastuslugu, aga mulle meeldib, kuidas sõnad seal nii ilusti järjest jooksevad. 2007. aastal lõpetas bänd tegevuse, sest bändi liikmed hakkasid tegelema muude asjadega ja leidsid, et see etapp nende elus on läbi.
,,Metsakoer" võib ,,metsakassi" rünnata siis, kui viimane parajasti einestab ja seetõttu ümbrust eriti pingsalt ei jälgi. Kunagi olid ilvesed levinud kõikjal üle põhjapoolkera, kuid nüüdseks on nad paljudes Euroopa riikides inimese poolt hävitatud ja kaitse all. Eestis on neid aga veel küllaltki palju (peaaegu tuhat) ja seetõttu on meil lubatud ilveseid küttida. Siiski antakse välja teatud arv lube, mitu ilvest võib aastas kokku küttida. Kasutatud kirjandus ning ühtlasi ka nimekiri allikatest, kust võiks ilvese kohta lisa lugeda. Ränik, V. (2005). Raamat maailma ilvestest. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. Kirk, A. (1990). Eesti imetajad. Tartu: TÜ trükikoda. MacDonald, D & Barrett, P. (2002). Euroopa imetajad. Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus. Ilves. (s.a.). Külastatud 19. aprillil, 2011, aadressil http://et.wikipedia.org/wiki/Ilves Ilves. (s.a.). Külastatud 19
Euroopa sademerohkemaid piirkondi keskmiselt 900, paiguti kuni 3000 mm aastas. Taimestik Mullastikus on ülekaalus kuivadel aladel pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets (tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd) katab 10% pindalast. Kagu osas kasvab kääbuspalmi (Euroopa ainus palmiliik). Loomastik Loomastik on liigirohke, imetajatest leidub põtra, hirve, metskitse, mägikitse, kabehirve, harvemini hunti, rebast ja hispaania ilvest, rohkesti jänest ja küülikut. Lindudest on kivi-kaljukana, siniharakat, musta haugast ja veelinde, flamingot. Roomajatest leidub sisalikke, madusid ja lõunaosas kameeleoni. Rahvastik Kolmveerand rahvastikust moodustavad peamiselt maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased. 99% rahvastikust on katoliiklased. Kuigi loomulik iive on vähenenud, kuulub Hispaania Lääne-Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka. Väljaränd,
Kuna tehnika areng võimaldab fotosid töödelda ja muuta, siis sellega seoses on ka tekkinud kuritegelikke juhtumeid. Palju tuleb ette seda, et inimesest tehakse foto, see töödeldakse pilapildiks ja riputatakse siis internetiavarustesse üles ilma teise osapoole nõusolekuta. Ajakirjas Kroonika näeb tihti, kuidas kuulsuseid on igal tänavanurgal pildistatud ning kuidas need fotod siis artiklitena avaldatakse. Sellega seoses meenub kohe 2014. aasta meediaskandaal, kus pildistati Evelin Ilvest suudlemas tundmatut meest ning loomulikult võis need fotod leida ajakirja Kroonika külgedelt. Selline salaja pildistamine ning hiljem ka ajakirjas avaldamine peaks olema lubatud vaid siis, kui pildistatav on selleks oma nõusoleku andnud. Fotograafia annab meile võimalusi saada ettekujutus ka kaugematest aegadest ning sellest, milline siis elu võis välja näha. Fotodega on võimalik palju ära teha, peale selle, et need
Kätlemine ja riietus Presidenti vastuvõtu kätlemistseremoonia on vaatajatele hea võimalus Eesti väärikate ja tuntud inimeste nime ja näo kokkuviimiseks. Sel aastal järgiti põhimõttet, et korraldada Presidendi vastuvõtt väärikalt end arvestades kitsaid majanduslike olusid. Mulle ei meeldinud see ,et kõiki külalisi ei näinud ,kuna olid intervjuud. Esimesena tervitavad Vabariigi Presidenti ja tema abikaasat Evelin Ilvest eks President Arnold Rüütel ja tema kaasa Ingrid Rüütel. Edasine järjekord kuulub riigikogu liikmetele ning nende kaasadele. Etiketiasjatundja Maaja Kallast selgitab, et presidendile ei tehta kniksu, kniksu tehakse vaid kuningale või kuningannale. Teiseks suureks eksimuseks vastuvõtul oli käest kinni hoides kätlemast lahkumine, isegi mehed ei osanud oma käsivart pakkuda. Preidendi proua nägi tänavu oma Haapsalu salli tehnikas kootud kleidis imekaunis välja
Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves on sündinud 26. detsembril 1953. aastal Rootsi pealinnas Stockholmis, ta on pikemat aega elanud ja töötanud viies riigis. Lapsepõlvekodust pärit eesti väärtushinnangud, USA kahe tippülikooli haridus, Eesti oleviku ja tulevikuga seotud töökohad viimase veerandsajandi vältel on kujundanud Toomas Hendrik Ilvest kui inimest ja 21. sajandi Euroopa väikeriigi presidenti. Toomas Hendrik Ilves sündis eesti põgenike Endel ja Irene Ilvese perekonnas. Isa Endel õppis Stockholmi Tehnikaülikoolis inseneriks. Ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast õppis Stockholmi Ülikoolis keelt ja kirjandust ning hiljem ka raamatukogundust. Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad USA kodanikuks. Ka Toomas Hendrik Ilvesel oli USA kodakondsus kuni 1993
keskaja lõpupoole hävitasid suurema osa metsadest. Mullastikus on ülekaalus kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets (tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd) katab 10% kogu Hispaania pindalast. Loomastik Loomastik (eriti linnustik) on liigirohke. Imetajatest leidub metskitse, põtra, kabehirve, hirve, mägikitse, harvemini hunti, rebast ja hispaania ilvest, rohkesti jänest ja küülikut, lindudest on kivi-kaljukana (keklik), siniharakat, musta haugast ja veelinde (sealhulgas flamingot), roomajaist sisalikke, madusid ja lõunaosas kameeleone. Majandus Hispaania impordi partnerid on: Saksamaa15,7%, Prantsusmaa12,7%, Itaalia8,4%, Hiina5,8. Hispaania tööstus on koondunud peamiselt viide regiooni, milleks on Kataloonia, Madrid, Valencia, Baskimaa ja Andaluusia. 2005. aastal
Võib leida ka tähnikvesilikku, kes elab Võrtsjärve kaldaala tiikides ja vaikse vooluga kraavisoppides Võrtsjärve vesikonnas Tänassilma jõe ligidalt on leitud harivesilikku, kes Eestis muidu on haruldane ROOMAJAD Võrtsjärve ümbrusest on leitud kolme liiki roomajaid: Arusisalikku Vaskussi Rästikut IMETAJAD Võrtsjärve kaldaalal võib kohata metskitse, põtra, metssiga, oravat, metsnugist, hunti, ilvest, rebast, kährikut, harva isegi karu ja teisi imetajaid Võrtsjärve lähiümbruses leidub veel vesirotte, mügrisid, nirke ning tuhkruid Mingi ilmumine Võrtsjärve kaldabiotoopidesse hävitas ondatra peaaegu täielikult ning praegu esineb ondatrat harva ja üksikute pesakondadena vaid järve suuremates roostikes ja valgala väikejärvedes Kaitstavatest imetajatest on Võrtsjärv tähtis saarma KeskEesti asurkonna püsimisel TÄNAN KUULAMAST!
• Emased suguküpsed 2., isased 3. eluaastal ILVES Liigikirjeldus • Suur kaslane • Keskmine kaal 10-20 kg • Tüvepikkus -115 cm, õlakõrgus kuni 75 cm • Meie aladel levinud ilvesed on ühed suurimad • Eluiga kuni 15 a. Levik • Euraasia, Põhja-Ameerika Arvukus • Arvukus suhteliselt stabiilne (mõnel pool väheke langemas) • 2008 loendati 760 isendit • Enim Pärnumaal (100 isendit) • 2007 kütiti 76 ilvest Elupaik • Mitmesugused metsa-alad • Sobivad ka kultuurmaastikust ümbritsetud metsad. Toitumine • Kiskja- karnivoor • Peamiselt moodustub toidurotatsioon metskitsedest, aastas sööb 40-80 kitse. • Püüab ja sööb jänest, laanepüüd, tetre, hiiri, harva koduloomi. Paljunemine • Jooksuaeg jaanuarist märtsini • Tiinus vältab 63-74 päeva • Pojad sünnivad mais • Järeltulijaid on enamasti 2-3 • Imetamisperiood kuni 3 kuud
......................................................................8 TOOMAS HENDRIK ILVES Toomas Hendrik Ilves on sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis. Ta on eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Toomas on pikemat aega elanud ja töötanud viies riigis. Lapsepõlvekodust pärit eesti väärtushinnangud, USA ühe tippülikooli haridus, Eesti oleviku ja tulevikuga seotud töökohad viimase veerandsajandi vältel on kujundanud Toomas Hendrik Ilvest kui inimest ja 21. sajandi Euroopa väikeriigi presidenti. 1. Hariduskäik Toomas Hendrik Ilves omandas hariduse Ameerika Ühendriikides: 1976. aastal lõpetas New Yorgis asuva Columbia ülikooli ja 1978. aastal sai Pennsylvania ülikoolis psühholoogia erialal magistrikraadi. 2. Ametikohad 1974–1979 töötas Toomas Hendrik Ilves Columbia Ülikoolis psühholoogiaosakonna assistent-uurijana. 1979–1981 sai temast New
on tumedad tähnid. Kõhupoolt on ilvesed tavaliselt valged. Ilvesed eelistavad elada tihedates okasmetsapadrikutes aga ka tiheda risuga segametsades. Ilvesed elavad enamasti üksikult ja ainult sigimise ning poegade kasvatamise ajal on emas ja isasloomad koos. Näha ei ole ilvest lihtne, sest ta on väga varjatud eluviisiga ja liigub peamiselt videvikus ja öösel. Talvel on aga lihtne tema tegevust uurida jälgede järgi. Need on tal ümarad ja neil ei ole tavaliselt näha küünte poolt tekitatud auke. Jooksuaeg on ilvestel veebruaris - märtsis. Pojad sünnivad aprillis või mais. Poegivad ilvesed varjatud kohas puujuurte all või mõnes urus. Pesa kujutab endast sageli vooderdamata lohku. Pojad on sündides pimedad. Silmad tulevad ilvestele pähe kahe
Hargla oja, Ahli jõgi ja Maru oja; läänesuunas väikesesse Emajõkke Ärnu jõgi. Muld- ja taimekate: Väga mitmekesine reljeefi vaheldusrikkusi tõttu. Suur soomuldade osakaal 33%. Suurem osakaal kui Otepääl ja Haanjas. Männikute osakaal suurem kui Haanjas ja Otepääl (29%). Peaaegu puuduvad nõmme- ja rabamännikud.Karula rahvuspargis on üsna mitmekesine floora ja fauna. Imetajatest võib seal kohata metskitse, põtra, metssiga, rebast, hunti, kährikut, ilvest, saarmast, halljänest, oravat ja mitmeid teisi liike. On märgatavad kopra elutegevusjäljed- üleujutatud metsad ning kõrgenenud veetasemega järved. Imetajatest haruldasemad on nahkhiired. Soontaimi on rahvuspargist leitud 563 liiki, nende hulgas eriti ohustatud haruline võtmehein, kummeli-võtmehein ja roomav akakapsas. Rahvuspargi aladelt on leitud 19 liiki käpalisi ehk orhideesid. Rahvuspargi veekogudest võib leida pea kõiki mageveekala liike, mida leidub Eestis
alepõllundus ning Hispaania sõja- ja kaubalaevastiku ehitamine keskaja lõpupoole hävitasid suurema osa metsadest. Mullastikus on ülekaalus kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets (tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd) katab 10% kogu Hispaania pindalast. Loomastik Loomastik (eriti linnustik) on liigirohke. Imetajatest leidub metskitse, põtra, kabehirve, hirve, mägikitse, harvemini hunti, rebast ja hispaania ilvest, rohkesti jänest ja küülikut, lindudest on kivi-kaljukana (keklik), siniharakat, musta haugast ja veelinde (sealhulgas flamingot), roomajaist sosalikke, madusid ja lõunaosas kameeleone. Inimtegevus Hispaania on maailma juhtivaid juhtivaid oliiviõli tootjaid. Maal on ligi 60 suurt viinamarjakasvatusala, mille kogupindala ulatub pooleteise miljoni hektarini. Veini saadakse aastas 30 miljonit hektoliitrit, millega ollakse Euroopas kolmandal kohal Itaalia ja Prantsusmaa järel
Peipsi rannikutel võib neist regulaarselt kohata nelja. Roomajad ei ole otseselt seotud küll järvega, küll aga pakuvad kaldabiotoobid neile häid elupaiku. Peipsi järves esineb kivi- ja arusisalik, vaskuss, rästik, nastik ja silenastik. Peipsi rannikualal kohtab peaaegu kõiki Eestis elavad imetajaliike. Siin puuduvad vai hülged ja teised mereimetajad. Raske on järvega seostada metsades ja puudel elavaid liike: lendoravat, oravat, metsnugist, karu, hunti, ilvest, rebast, kährikkoera jt. Ometi ulatuvad nendegi elupaigad kohati lausa Peipsi veepiirini. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) Samuti esineb veel kopraid, saarmaid, minke, naaritsaid, tuhkruid, kärpe ja nirke. KOKKUVÕTE Peipsi järv on Euroopas suuruselt neljas järv ning Eestis suurim koosnedes kolmest osast. Seepärast on ta elupaigaks väga paljudele liikidele. Näiteks taimedele, mille uusimas nimistus on 122 liiki. Samuti ka bakteridele ja
Taimestik. Mullastikus on ülekaalus kuivadel aladel pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets (tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd) katab 10% pindalast. Kagu osas kasvab kääbuspalmi (Euroopa ainus palmiliik). Loomastik. 5 Loomastik (eriti linnustik) on liigirohke, imetajatest leidub põtra, hirve, metskitse, mägikitse, kabehirve, harvemini hunti, rebast ja hispaania ilvest, rohkesti jänest ja küülikut; lindudest on kivi-kaljukana (keklik), siniharakat, musta haugast ja veelinde, sh flamingot, roomajaist sisalikke, madusid ja lõunaosas kameeleoni. Maavarade, eriti metallimaakide poolest, on Hispaania rikas. Leidub kivisütt, sh antratsiiti ja ligniiti (kokku 3,7 mlrd tonni), rauamaaki, püriiti, tsingi-, vase-, plii-, tina- ja uraanimaaki ning kinaveri. Hispaanias on 9 rahvusparki ja üle 50 reservaadi. Rahvastik.
2.2 Loomad, taimed Looma- ja linnuriigile napib Saksamaal järjest enam inimtegevusest puutumatut keskkonda. Mõned regioonid kubisevad ulukitest leidub mitmeid hirveliike, vutte ja faasaneid. Alpi regioonides on mägi- ja kaljukitsede arvukus kaitstud mitmete ulukiseadustega. Metssea arvukust, mis tõusis suuresti pärast II maailmasõda jahimääruste tõttu, on nüüd vähendatud, et see loom ei oleks enam ohtlik inimestele ja nende põllusaadustele. Üldlevinud on jänes. Ilvest esineb Tsehhi piirialadel ning põder ja hunt on juhuslikud sissetulijad idast. Kui karu ja hunt on nüüdseks Saksamaal looduses välja surnud, siis metskasside arvukus on taas tõusnud pärast II maailmasõda, eriti Eifeli ja Hunsrücki piirkondades ning Harzi mägedes. Tuhkrut, nugist, kobrast ja mäkra võib leida Saksamaa kesk- ja lõunaosa kõrgendikel. Tavapärased roomajad on salamandrid, mitmed sisalike ja madude liigid, millest ainult rästik on mürgine.
aastakümneid. Tema pesapuuks on vana haab. Merikotkas on kaitsealal pesitsenud paar aastat, vanalinnud lendavad sageli Endla järve kohal. Vanas metsas pesitsev väike- konnakotkas varitseb saaki kaitseala lähikonna niitude kohal. Looduskaitsealal tunnevad ennast hästi kõik Eestimaal tavalised loomad, sest jahti ei peeta. Veerohkus soosib poolveelise eluviisiga loomi kobrast, minki ja saarmast. Karu, hunti või ilvest matkaja enamasti ei kohta, küll aga võib siin-seal näha nende tegutsemisjälgi. Suurkiskjate jaoks on Endla küll väike osa nende kodupiirkonnast, kuid oluline turvaala, kus poegi kasvatada ja inimeste surve eest varju leida. Rästikud ja sisalikud on rabadele iseloomulikud roomajad. Rästiku nägemine soos pole siiski igapäevane. Endla Loodsukaitseala kodulehekülg [http://www.endlakaitseala.ee/?id=628]05.10.10 9 Taimed
ka Põhja-Ameerikas. Tal on pikad jalad, üsna suured käpad ja soe kasukas, mis kaitseb teda külma eest. Ilves võib elada igasugustes metsades. Peaasi on, et ta süüa ja kaitset saaks.Tema põhiliseks saakloomaks on hirved, kitsed, lambad ja teised sõralised, kes võivad teda ennast mõõtmetelt kuni neli korda ületada. Nende puudusel peab ta jahti jänestele ja viiksjänestele Ilves varitseb saaki enam-vähem samamoodi nagu kass. Mõne puu varjus. Ilvest kujutletakse ette saaki puu otsas varitsemas, kuid ei-sealt ei püüa nad kunagi saaki 1.4 PUUMA Puuma sarnaneb oma välimuselt veidi lõviga. Ta on punakas-kollakaspruun või hall. On ka päris musti või valgeid puumasid. Valged puumad on kõige haruldasemad. Tüvepikkus kuni 197 cm, saba kuni 82 cm, mass kuni 105 kg. Tema kuulumisele väikeste kaslaste hulka viitab kehaehitus. Puuma on enam-vähem leopardi pikkune ja suurune. Ta elutseb ainult Ameerikas.
maitse ja lõhn. Võrreldes koduloomalihaga on see tugevam ja sidekoerikkam. Kahjuks müüvad meil metsloomaliha väga vähesed kauplused. Kõige kättesaadavam on see jahimeestele ja nende tutvuskonnale. Haruldus ja eksklusiivsus teevad ulukilihast hinnalise ja kalli toote. Uluki- ehk metsloomaliha on madala rasvasisaldusega ja veidi sitke, kuid põnevaid maitsebukette pakkuv suutäis. Eestis kütitakse ulukitest eeskätt põtra, metskitse, hirve ja metssiga, kuid ka jänest, kobrast, karu, ilvest, mäkra, erinevaid metslinde jne. Ulukilihal on eriline, selgelt äratuntav mõnus maitse ja lõhn ning selles leidub oluliselt rohkem vitamiine ja süsivesikuid kui koduloomade lihas. Ulukilihale annavad meeldiva maitse vabas looduses elavate loomade eelised - mitmekesine toit, stressi vähesus, küllaldane liikumine, ravimijääkide puudumine kehas ja palju muudki. Eripärane maitse ja lõhn on ühelt poolt ulukiliha nn firmamärgiks, teisalt aga söömist takistavaks teguriks
väiksem tõenäosus metsloomaga kokku põrgata on öösiti kella 3 ja 6 vahel ning päeval, kella 12 ja 16 paiku (Liiklusõnnetused loomadega, 2004). 2. ÕNNETUSTE STATISTIKA ,,2007. aastal laekus Keskkonnainspektsiooni ligi 2400 teadet liiklusõnnetuste kohta, milles hukkus või sai vigastada metsloom. Põtradega juhtus 208 õnnetust,metskitsedega 1940, metssigadega 144 ning hirvedega 3. Suurkiskjatest jäi auto ette 4 karu, 3 hunti ning 6 ilvest. Põtradega juhtus õnnetusi kõige rohkem juunis (27), mais ja oktoobris (24); metskitsedega oktoobris (255), samuti novembris(240) ja mais (243); metssigadega oktoobris (35) ja detsembris (20). 2007.aasta viimane kvartal (oktoober, november, detsember) oli väga õnnetusterohke 875 teadet (tegelikkuses oli õnnetuste arv ilmselt veelgi suurem, kuna väiksemate loomadega juhtunud õnnetustest sageli ei teatata)." (Loomaõnnetused 2007, 2008) Joonis 4
Kas metsas käite enamasti üksinda ? Oleneb oludest . Mõnikord eelistan üksi käia , teinekord tahaks minna toreda kaaslasega. Aga kaaslaste puhul on tingimuseks kõigepealt see , et saan nad ise valida . Mitte nii , et keegi otsustab minuga kaasa tulla ja ongi siis minu kaaslane . Kas olete üksi metsas hirmu ka tundnud ? Mille ees ? Mõne metslooma , näiteks karuga kohtudes ? Oi , kuidas ma olen seda oodanud ! Olen ükskord juhuslikult metsas karu näinud , paar korda olen näinud ilvest... Need on väga ilusad mälestused. Hunte , keda rohkem kardetakse , olen rohkem näinud. Ma ei ole kunagi metsas üksi kartnud , ei öösel ega päeval . Mets on turvaline koht . Õhtul või öösel linnas olen tundnud ennast ebamugavalt , aga see on hoopis teine asi . Kas olete kokku arvutanud kui palju pilte teil on ? Tohutult palju ? Ei . Neid pole tohutult palju . Hiljuti sain BBCi pildipangalt ettepaneku saata neile oma pilte
Keskmiselt süüakse 20-kilone saakloom ära umbes 60 tunniga. Ilves püüab oma saagi kätte saada mõne otsustava hüppega; kui see ei õnnestu, siis ta saaklooma jälitama ei hakka. 5–15 meetrit on maa, kus ilvese rünnak võib kanda vilja, lumisel ajal veelgi vähem. Lumes olevat hiirt või lindu tabab ta aga eksimatult - ilves võib hüpata kuni 7 meetri ja sukeldub saagi järgi lumme. 120 meetrit on kõige pikem maa, mida nähti ühte suurt ja ilmselt väga näljast ilvest kunagi hüpetega ületamas, ent saak lipsas minema. Üle 20 meetri ilves tavaliselt saaki ei jälita. Elupaik ja eluviis - Ilvestele meeldivad tihedad kuusikud, sest kevadeti aitavad kuuseokkad vabaneda talvekarvadest. Pesa teeb ta maha tihnikusse. Talvel meeldivad ilvestele männikud, sest sinna kogunevad metskitsekarjad. Ilvestele sobivad veel haavikud-kaasikud ja kaljumaastikud. Ilvesed vallutavad 2000-meetriseid mägesid, kuid kivised mägismaad neile siiski elamiseks ei sobi
Küülikul on väikesed peened kondid. Koduküülikute liha on kahvatu, pehme, peene tekstuuri ja maitsega. Jäneseliha (st metsküülikuliha) on koduküülikulihaga üsna sarnane, kuid palju tumedam ja ulukimaitselisem Uluki- ehk metsloomaliha Uluki- ehk metsloomaliha on madala rasvasisaldusega ja veidi sitke, kuid põnevaid maitsebukette pakkuv suutäis. Eestis kütitakse ulukitest eeskätt põtra, metskitse, hirve ja metssiga, kuid ka jänest, kobrast, karu, ilvest, mäkra, erinevaid metslinde jne. Ulukilihal on eriline, selgelt äratuntav mõnus maitse ja lõhn ning selles leidub oluliselt rohkem vitamiine ja süsivesikuid kui koduloomade lihas. Ulukilihale annavad meeldiva maitse vabas looduses elavate loomade eelised - mitmekesine toit, stressi vähesus, küllaldane liikumine, ravimijääkide puudumine kehas ja palju muudki. Eripärane maitse ja lõhn on ühelt poolt ulukiliha nn firmamärgiks, teisalt aga söömist takistavaks teguriks
veeomadustega on kaks lähestikku asuvat järve. Muidu kalavaesest järvest on leitud mitmeid haruldasi ränivetikaid (Eunotia robusta), koldvetikaid (Dinobryon pediforme) ja zooplanktonit. Esineb II kaitsekategooria liike nagu järv-lahnarohi (Isoetes lacustris), vesilobeelia (Lobelia dortmanna) ning leitud on ka ränivetikaid (Eunotia robusta) ja ikkesvetikaid (Staurodesmus sp.). Kaitsealal liikudes võib hea õnne korral kohata suurloomadest põtra (Alces alces), pruunkaru (Ursus arctos), ilvest (Felis lunx), hunti (Canis lupus), suurematest lindudest merikotkast (Haliaetus albicilla), kalakotkast (Pandion haliaetus), metsist (Tetrao urogallus), tetre (Tetrao tetrix) jt. 6. Kas kaitsealal asub administratsioon? Meenikunno maastikukaitsealal ei ole administratsiooni. Valitseja on Põlvamaa KKT. 7. Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid? Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise
Küülikul on väikesed peened kondid. Koduküülikute liha on kahvatu, pehme, peene tekstuuri ja maitsega. Jäneseliha (st metsküülikuliha) on koduküülikulihaga üsna sarnane, kuid palju tumedam ja ulukimaitselisem. 2.5.3 Uluki- ehk metsloomaliha Uluki- ehk metsloomaliha on madala rasvasisaldusega ja veidi sitke, kuid põnevaid maitsebukette pakkuv suutäis. Eestis kütitakse ulukitest eeskätt põtra, metskitse, hirve ja metssiga, kuid ka jänest, kobrast, karu, ilvest, mäkra, erinevaid metslinde jne. Ulukilihal on eriline, selgelt äratuntav mõnus maitse ja lõhn ning selles leidub oluliselt rohkem vitamiine ja süsivesikuid kui koduloomade lihas. Ulukilihale annavad meeldiva maitse vabas looduses elavate loomade eelised - mitmekesine toit, stressi vähesus, küllaldane liikumine, ravimijääkide puudumine kehas ja palju muudki. Eripärane maitse ja lõhn on ühelt poolt ulukiliha nn firmamärgiks, teisalt aga söömist takistavaks teguriks
peatuda ei luba. 1.8. Loomastik Loomade arvukus ja liigiline mitmekesisus on suurim rannikumadaliku keskosas (Lahemaal), kus on piisavalt soodsaid elupaiku ning väiksem inimmõju (Linkrus 1998). Linkrus toob oma käsitluses selle piirkonna iseloomulikumate asukatena välja põdra ja metskitse, kelle arvukus on küll 1970. aastatega võrreldes langenud, ent keda võib siiski rannikumadalikul pea kõikjal kohata. Suurtest kiskjatest leidub pruunkaru, hunti ja ilvest. Väiksematest kiskjatest on levinud rebane, kährik, mäger, metsnugis ja saarmas. Samuti esineb tuhkrut, kärpi ja nirki. Tänu elupaikade mitmekesisusele on ka lindude liigirikkus vaadeldaval alal väga suur. Nende osakaal on oluline just saartel. Soome lahe rannik on ka oluline lindude rändetee. Ka kalastik on rannikumadaliku vetes väga liigirikas, esineb nii magevee-, mere- kui ka siirdekalu. Rannikumadaliku jõed on olulised siirdekalade (lõhelised ja silmud) kudemispaigad. Lõhe
Kuna me ju kuulume ka veel NATO koosseisu, siis on meil kohus sellesse konflikti panustada. Aga eks ole ka igal medalil kaks külge ja tuleb näha kaugemale ja suuremat pilti. 4. VETERANI POLIITIKA Eesti Vabariigi valitsus kinnitas 2012. aasta detsembris dokumendi ,,Poliitika Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide osas.", mille preambulis tsiteeritakse president Toomas Hendrik Ilvest "Me ei jäta kedagi lahinguväljale maha. Ei Afganistanis tule all ega hiljem kodus, kus rakse haavatasaamise järel õpivad noored mehed ja naised uuesti elama või ka lihtsalt lahingujärgse stresssiga toime tulema. Lihtsalt ja lihtsat ei ole sellistes lugudes midagi." (Kaitseministeerium, 2012) Nii nagu tsitaadist väljendub, on dokumendi eesmärgiks rahvushelistes sõjalistes operatsioondies osalenud meeste ja naiste eest hoolitsemine ning nende panuse väärtustamine:
Columbia Ülikooli üliõpilaslehes ilmus lugu president Ilvesest, kelle klassikaaslased mäletavad teda kui äärmiselt avameelset üliõpilast ja kellest vaid üksikud nägid ette tema poliitilist karjääri. Ilvese kooliaegne sõber David Luther räägib tänase presidendi heast huumorimeelest ja elavast väitlus- ja poliitikahuvist. Luther lisab, et Ilvese seisukohad olid enamasti äärmiselt konservatiivsed, kuid siiski oli temaga väga lõbus koos aega veeta. Luther meenutab Ilvest kui õpingutesse süvenenud noormeest, kes ometigi ei öelnud ära ka paarist õllest ja sõprade seltskonnast. Peale õpingute oli Ilvese suurimaks kireks muusika. Ilves oli see, kes Lutherile Bruce Springsteeni, Lou Reedi ja Kinky Friedman'i tutvustas. Luther lisab, et tol ajal oli tegu uute nägudega, kelle muusikat mängides oli Ilves öelnud: ,,Seda tüüpi pead sa küll kuulma!". Toomas Hendrik Ilves,
tee 3-465 620 2702 Illimar Ploom Akad.tee 3-428 620 2667 Ilmar Petersen Akad.tee 3-333 620 2656 Indrek Meos Akad.tee 3-433 620 2651 Irina Juhanson Akad.tee 3-468 620 2704 Ivar Soone Akad.tee 3-333 Ivi Kääramees Akad.tee 3-473 620 2702 Jaanika Erne Akad.tee 3-325 Jan Allan Kregel Akad.tee 3-428 620 2667 Jüri Ilvest Akad.tee 3-333 620 2656 Kai Virves Akad.tee 3-466 620 2702 Kaija Valdmaa Akad.tee 3-433 620 2655 Kaja Kattel Akad.tee 3-330 620 2430 Kari Käsper Akad.tee 3-328 620 2428 Kärt Rummel Akad.tee 3-473 620 2702 Katarina Pijetlovic Akad.tee 3-327 620 2427 Katrin Merike Nyman-Metcalf Akad.tee 3-325 620 2425
tee 3-465 620 2702 Illimar Ploom Akad.tee 3-428 620 2667 Ilmar Petersen Akad.tee 3-333 620 2656 Indrek Meos Akad.tee 3-433 620 2651 Irina Juhanson Akad.tee 3-468 620 2704 Ivar Soone Akad.tee 3-333 Ivi Kääramees Akad.tee 3-473 620 2702 Jaanika Erne Akad.tee 3-325 Jan Allan Kregel Akad.tee 3-428 620 2667 Jüri Ilvest Akad.tee 3-333 620 2656 Kai Virves Akad.tee 3-466 620 2702 Kaija Valdmaa Akad.tee 3-433 620 2655 Kaja Kattel Akad.tee 3-330 620 2430 Kari Käsper Akad.tee 3-328 620 2428 Kärt Rummel Akad.tee 3-473 620 2702 Katarina Pijetlovic Akad.tee 3-327 620 2427 Katrin Merike Nyman-Metcalf Akad.tee 3-325 620 2425 Katrin Sune Akad
annaabi.ee 
