52 13 Caitlin MALLORY / Kristjan RAND EST 155.93 14 Zoe BLANC / Pierre-Loup BOUQUET FRA 147.56 15 Christina BEIER / William BEIER GER 147.36 16 Penny COOMES / Nicholas BUCKLAND GBR 145.91 Meeste üksiksõit, naiste üksiksõit ja paarissõit Üksik- ja paarissõidu kategooriates koosnevad võistlused lühi- ja vabakavast. Üksiksõidu lühikavas peab uisutaja esitama teatud iluuisutamise elementide kompositsiooni. Nii üksik- kui paarissõidu puhul kestab lühikava maksimaalselt 2 minutit ja 50 sekundit. Meeste ja naiste üksiksõidu lühikavasse peaks kuuluma kaheksa kohustuslikku elementi: kahekordne Axel Paulsen (meestesõidu puhul võib olla kahe- või kolmekordne), üks soolohüpe ja üks hüpete kombinatsioon, kaks piruetti ja piruettide kombinatsioon ning kaks sammukombinatsiooni meeste ning üks sammukombinatsioon ja piruettide kombinatsioon naiste puhul.
................................................4 Meeste üksiksõit, naiste üksiksõit ja paarissõit....................................................................................5 Jäätants.................................................................................................................................................6 Lõpugala...............................................................................................................................................7 Iluuisutamise terminoloogia ja elemendid............................................................................................8 kasutatud materjal.................................................................................................................................9 Sissejuhatus Iluuisutamine on pordiala, kus sportlane või sportlaste paar peab uiskudel ja muusika saatel esitama kava, mis koosneb kohustuslikest elementidest (nt hüpped, piruetid, sammude kombinatsioon, tõsted jms)
Iluuisutamine Iluuisutamine on spordiala, kus sportlane peab oskama muusika saatel esitada füüsilisi oskusi uiskudel. Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud, ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna. KeskEuroopas levis 1800. aastate alguses mood, kus koguneti uisuväljakutele kenasti riietatuna harrastama uisutamist kas üksi, paariti või rühmadena. Muusika tuli kasutusele 1870. aastatel ja uisutamisele lisandusid erilised hüpped, pöörded ja piruetid. Rahvusvaheline iluuisutamisliit moodustati 1892. aastal. 1908. aastast alustas tegevust reeglite loomise toimkond. Uisutamise enda ajalugu on 1700aastane, kuid selle ilusam pool on ...
Kuigi seal tehti ka esimesi samme iluuisutamises, oli Hollandil siiski vähe kaasa rääkida lõpliku väljaarendamisel. Inglismaal tõrjuti välja Hollandi metallteraga puu-uisud välja seni kasutamisel olnud luu-uisud, siis muutus iluuisutamine mitmekesisemaks. Prantsusmaal muutus iluuisutamine moodsaks meelelahutuseks. Selles riigis peeti spordi harrastamist naiste poolt ebasündsaks, kuid hiljem see muutus ja naiste osatähtsus sellel alal aina suurenes. Saksamaal olid esimesteks iluuisutamise propageerijateks luuletajad, tõstsid selle esile, kui tervislikku vaba aja veetmise viisi ja hakkasid uistamist mainima ka oma teostes. Austrias tunti uisutamist juba 1680. aastal, kuid alles terve sajandi möödumisel hakkas see populaarseks muutuma. Austrias aga naised ise ei tahtnud uisutada, meelsamini tegelesid nad käsitööga ja seda segas ka tollane mood pikk maani kleit. Kuid mõnda aega hiljem, kui tuli moodi püksid, siis üha enam naisi hakkas selle spordiga tegelema.
koht 1995 — 3. koht Anna Kondrašova võitis 18-aastasena 1983. aasta sügisel Tallinnas peetud NSV Liidu ametiühingute meistrivõistlused ja kuulus hiljem Nõukogude Liidu iluuisutamiskoondisse naiste üksiksõidus. Tema suurim saavutus oli maailmameistrivõistluste hõbemedal 1984. aastal. Sport andis Annale hea tööd ja kõrgharidust. 1981–1986 GCOLIFK (Moskva kehakultuuri ja spordi Ülikool), iluuisutamise treener/kehakultuuri õpetaja Alates 2005 V kategooria Eesti treener Praegu ta on Tallinna Rocca al mare uisukooli treener ja direktor. Töökogemus/praktika: Alates 2006 Eesti iluuisutamise koondise peatreener Alates 2004 MTÜ Haabersti Uisukooli direktor/treener 2001–2004 OÜ Rocca al Mare Uisukooli direktor/treener 2000–2001 Haabersti Vaba Aja Keskuse juhataja Alates 1999 „Anna Levandi iluuisutamisklubi” president/peatreener
Ajalugu Uisutamise enda ajalugu on 1700-aastane, kuid selle ilusam pool on sündinud 18. –19. sajandil. Spordiala rajajaks peetakse Jackson Hainesi, kes tuli uisutamise mõttele muusika saatel ja kes korraldas ühtlasi esimesed iluuisutamisvõistlused. Esimesed võistlused toimusid 1770. aastal Londonis. 1924.aastast siirdus iluuisutamine taliolümpiamängude kavva ning 29.jaanuril 1924 jagati esimesed olümpiamedalid sellel alal. Iluuisutamise liigid: • üksiksõit, • paarissõit, • jäätants, • vabatants. 2 Iluuisutamine 3.1 Kohustuslik- ja vabakava Kohustusliku kava (nn koolisõidu) jaoks on Rahvusvaheline Uisutamisliit valinud 41 harjutust (figuuri). Igal aastal loositakse neist esitamiseks 6 ja igal võistlusel 3. Vabakavva kuuluvad hüpped, piruetid ja kohustusliku kava elementidel põhinevad sammud. 3
Tema leiutis tegi võimalikuks inimestel rulluisutamist nautida. lõpuks arenes lihtsalt uisutamisest võistlus mis oli 1992 aasta isegi Olümpia mängudel- rulluisuhoki. Iluuisutamine Iluuisutamine on spordiala kus uisutaja esitab muusika järgi oma füüsilisi oskusi uiskudel. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast ja vabakavast. Iluuisutamises on neli kategooriat: Meeste üksiksõit, naiste üksiksõit, paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna. Iluuisutamise kava sisaldab hüppeid, tõstmisi, viskehüppeid, keerutusi ja paljusid muid liigutusi. Iluuisutamine on pärit 19. sajandi keskelt. Ameerika uisutaja Jackson Hainesi peetakse kaasaegse iluuisutamise isaks, sest just tema tutvustas 1860 keskel uut sorti uisutamist. Kiiruisutamine Kiiruisutamine on uisutamise alaliik kus võistlejad läbivad ettenähtud maa kindlat tüüpi uiskudel (kiiruisud). Kiiruisutamisel on kolm tüüpi: pika raja kiiruisutamine, lühikese raja
Uisutamise enda ajalugu on 1700-aastane, kuid selle ilusam pool on sündinud 18. 19. sajandil. Spordiala rajajaks peetakse Jackson Hainesi, kes tuli uisutamise mõttele muusika saatel ja kes korraldas ühtlasi esimesed iluuisutamisvõistlused Esimesed võistlused toimusid 1770. aastal Londonis. 1924 aastast siirdus iluuisutamine taliolümpiamängude kavva, kui toimus Chamonix' talinädal..29.jaanuril 1924 jagati esimesed olümpiamedalid sellel alal. Iluuisutamise liigid: · Üksiksõit · Paarissõit · Jäätants · Vabatants Võistlustel esitatakse muusika saatel naiste ja meeste üksiksõidus, paarissõidus ning jäätantsus kohustuslik ja vabakava. Kohustuslik- ja vabakava Kohustusliku kava (nn koolisõidu) jaoks on Rahvusvaheline Uisutamisliit valinud 41 harjutust (figuuri). Igal aastal loositakse neist esitamiseks 6 ja igal võistlusel 3. Vabakavva kuuluvad hüpped, piruetid ja kohustusliku kava elementidel põhinevad sammud. Üksiksõit
5. bluffima hooplema, valetama 6. briljantne suurepärane, hiilgav 7. demonstratsioon meeleavaldus; selgitav näitamine, esinemine 8. diplom eriharidust, teaduskraadi, autasu vm tõendav dokument või tunnistus 9. doping kunstlikud ergutid ja nende kasutamine sportlase võimete ajutiseks tõstmiseks 10. figuur kuju, väline piirjoon; piiratud joonega pinnaosa, näiteks ring; kõne- või muusikaline kujund; tantsu osa ehk kujund; (sport) iluuisutamise kohustusliku kava põhiharjutus 11. garantii tagatis; tootja, tarnija või töövõtja vastutus üleantud toote, kauba või töö kvaliteedi eest teatud aja jooksul 12. hallutsinatsioon viirastus; ebataju, haigusest või narkootikumidest põhjustatud pettekuju 13. ideaalne täiuslik, parim, ideaalile vastav; ainult ideedes, inimeste teadvuses olev 14. individuaalne isiklik; ühele indiviidile omane, talle suunatud; isikupärane; üksik, eraldatud 15
eesmärgiks on langetada naispaariline võimalikult madalale, et tema pea oleks jääga paralleelselt. Piruetid Hinnatakse kiirust, esteetilisust, tasakaalu ja tsentreenitust. Need omadused peavad säilima erinevais asendeis: seistes, isteasendis, painutusega piruetis ja pääsukeseasendis ehks rõhtseisus. On olemas 3 tõõpi piruette: vintpiruett, lendav piruett ja piruettide kombinatsioon. Hüpped Neid on 6, enamasti esitatakse kahe- või kolmekordsetena, ning need kuuluvad lahutamatult iluuisutamise juurde. Neist on axel kõige raskem. Axel: Selle lõi Norra uisutaja Axel Paulsen 1882. Taoline hüpe nõuab erakordset täpsust, seda võib sooritada ühe-, kahe- või kolmekordselt. Iluuisutaja alustab hüpet näoga ettepoole Salchow: Selle lõi 1909. a kümnekordne maailmameister Ulrich Salchow. Tegemist on komplekshõppega, mis nõuab nii täpsust kui head tasakaalu, ning seda võib sooritada nii ühe- , kahe- kui kolmekordse hõppena. Uisutaja võtab hoogu selg ees.
Eestiga seotud sportlased taliolümpiamängudel Sankt Moritz 11.02. - 19.02.1928 1928. aasta taliolümpiamängud olid II taliolümpiamängud, mis toimusid Sveitsis Sankt Moritzi linnas.1928.a. võistlesid esimeste eestlastena taliolümpial kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Eesti esindajateks olid Eduard Hiop ja Johannes Villemson. Avatseremonial kandis Eesti lippu Eduard Hiop. Garmisch-Partenkirchen 06.02. - 16.02.1936 Helene Michelson - Eduard Hiop saavutasid iluuisutamise paarissõidus 18. koha ning kiiruisutaja Aleksander Mitt saavutas nii 500m, 1500m ja 5000m distantsidel 22. koha. Eesti esimene naissuusataja olümpiamängudel oli Karin Peckert-Forsmann, kes võistles slaalomis ja kiirlaskumises. Tema saavutused olid: alpikahevõistluses 26. koht, kiirlaskumises 31. koht ja slaalomis 21. koht. Oslo 14.02. - 25.02.1952 VI taliolümpiamängud toimusid Oslos. Osa võttis Juku Pent, kes 20. veebruaril 1952 saavutas
ja 6. koha. Kalevi Kotkas võistles Soome riigi heaks kettaheites ja sai 7. koha. August Lootus oli USA au eest välja purjetamises. IV taliolümpiamängud, Garmisch-Partenkirchen 1936. Eesti lippu Garmisch- Partenkircheni mängude avamisel kandis Eesti Panga direktor J. Rosenfeldt. Esimesed Eesti naissportlased olümpiamängudel olid Karin Peckert-Forsmann, kes võistles slaalomis ja kiirlaskumises ning Helene Michelson, kes koos Eduard Hiopiga võistlesid iluuisutamise paarissõidus. Meie esimene murdmaasuusataja taliolümpial oli Vello Kaaristo, kes Garmisch-Partenkirchenis sõitis 18 km ja 50 km distantsil. Olümpia kiiruisutamise rajal võistles kümnekordne Eesti meister Aleksander Mitt. XI suveolümpiamängud, Berliin 1936 Eesti sportlasi oli võistlemas 39. Jällegi oli meil medalite rohke aasta. Lisaks võitjatele olid edukad ka: Kalevi Kotkas, kes võistles Soome värvides ja sai neljanda koha, sõudmises oli Austraalia au kaitsmas meie mees Leonard
nõrk. · Kein Einaste (suusasprindi 59.) Sarnaselt Saarepuuga püsis sprindi eelsõidus kuni kukkumiseni edasipääsejate hulgas, ent... Kuna tegelik tulemus jäi nõrgaks, on hinne ebarahuldav. · Kaspar Kokk (suusavahetusega sõidu 42. teatesõidu 14.) Kokk meenutas, et koolis jäeti kõige viletsamad õpilased hindamata. Ilmselt viitas ta sellega oma kesistele sõitudele. Liiga kõrge hemoglobiinitaseme tõttu ei pääsenud avadistantsil starti. 8 · Jelena Glebova (iluuisutamise naiste üksiksõidu 21.) Enne võistlust rääkis Glebova soovist jõuda 15. koha piirimaile. Paraku eksis ta mõlema kava esitamisel ning leppis tagasihoidliku punktisumma ja kohaga. Maailma tipp on jätkuvalt kaugel. · Irina Stork ja Taavi Rand (jäätantsu 23.) Ilmselgete autsaideritena nad olümpiale sõitsid ning ilmselgelt viimase koha nad seal ka said. Raske öelda, kas selline võistlus andis neile tõuke taas tõsiselt spordiga tegeleda, ent esialgu oli asi küpsusest kaugel.
keegi neist Eesti sportlane oli või on. Sankt Moritz 11.02. - 19.02.1928 1928. aasta taliolümpiamängud olid II taliolümpiamängud, mis toimusid Sveitsis Sankt Moritzi linnas.1928.a. võistlesid esimeste eestlastena taliolümpial kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Eesti esindajateks olid Eduard Hiop ja Johannes Villemson. Avatseremonial kandis Eesti lippu Eduard Hiop. Garmisch-Partenkirchen 06.02. - 16.02.1936 Helene Michelson - Eduard Hiop saavutasid iluuisutamise paarissõidus 18. koha ning kiiruisutaja Aleksander Mitt saavutas nii 500m, 1500m ja 5000m distantsidel 22. koha. Esimene murdmaasuusataja taliolümpial oli Vello Kaaristo, kes Garmisch-Partenkirchenis sõitis 18 km (saavutas 30. koha) ja 50 km distantsil (saavutas 23 koha). Eesti esimene naissuusataja olümpiamängudel oli Karin Peckert-Forsmann, kes võistles slaalomis ja kiirlaskumises. Tema saavutused olid: alpikahevõistluses 26. koht, kiirlaskumises 31. koht ja slaalomis 21. koht. 3
annaabi.ee 
