Aiolos kuningas, tuulte valitseja, võõrustas Odysseust. Aisychylos kuulus vanakreeka kuulsase draamakirjanike kolmikusse. Aison Iasoni isa, saatis poja kentauri juurde. Akrisios kuningas, kellele kuulutas ennustus, et ta tütrepoeg tapab ta. Tütar Danae. Alkestis kuninganna, kelle Herakles allilmast päästis. Alkiinos faiaakide kuningas, kes võõrustas Odysseust. Alkmene Heraklese ema Althaia Melagrose ema amatsoonid sõjakate naiste hõim Amphion Teeba kuingas, Niobe mees. Andromeda kuingatütar, kelle Perseus kosis. Antaios Aafrikas elav hiiglane, kellega Herakles võitles. Tema ema oli Gaia (maa). Antigone Antinoos Penelope kosilane, kosilaste eestvedaja Aphrodite iludus- ja armastusjumalanna, Zeusi tütar Apollon valguse, ettekuulutamise ja luulekunsti jumal, muusade juht Ares sõjajumal argonaudid kreeklastest sõudjad Ariadne kuningatütar, kes aitasTheseusesel tappa Minotaurost Artemis jahijumalanna
Ija II stseen Tuleb kuningas j pärib mis oli juhtunud ja kunningaana hakkab seletama et hamlet ontäiesti hul let oli tapnud roti pähe poloniuse ja laiba kukile ära vedanud siis kutsus kuningas Rosencrantzi ja Guildensterni ja käkis neil otsida üles poloniuse laip , läksidgi ja leidisd hamleti , kuid hamlet ei öelnud kuhu ta laiba oli pannud vaid ütles et ta nad on käsnad keda kuingas kasutab ära seni kaua kui vaja läheb pärast lihtsalt jätab kõrvale. Kuningas ei ole ini mene vaid asi. III stseen Rosencrants ütleb kuningale et nad ei olnud sotti saanud kuhu oli hamlet p õr mu pannud ja kuningas küsib ise hamleti käest ei kuhu too poloniuse pani ja hamlet ütleb et jätttis loo madele söö giks, kuna mix peak ini mene jääma pärast sruma ainult uusikestele toiduks. Ja
5. Hamlet ei tahtnud olla samasugune kelm nagu oli kuningas ning kuna Laertesel ja prints Hamletil oli vaja duell pidada ning Hamlet polnud täiesti kindel, kas vaim tõtt rääkis Claudiuse kohta. 6. Ophelia hulluse peamiseks põhjuseks oligi oskamatus edasi elada ilma isa juhendamiseta ning ka teadmine, et tema isa tappis Hamlet, kes temasse ju armunud oli olnud. 8. Hamlet võrdleb Rozencrantzi käsnaga sellepärast, et ta on käsn keda kuingas kasutab ära seni kaua kui vaja läheb ja pärast lihtsalt jätab kõrvale. 9. Sest ta teadis , et kuningas pani mürgipärli peekri sisse. 10. a) Hamlet ei saanud kedagi usaldada. · Jah, sest ta ei teadnud kes olid tema isa surmaga seotud. b)Hamlet oli oma hukus ise süüdi. · Ta oli liiga aus ja usaldav. c)Hamleti ema suri kurvastusest. · Hamlet ja Laertes peavad duelli ning kuningas, kartes Hamleti võitu, pakub talle
Pariisi kommuun oli üks rahva poolt valitud kohalik haldusorgan, Pariisi omavalitsus. Siit maalt oli kuninga absolutism lõppenud. Reformidelt põhiseaduslikule monarhiale 1789 11.august kaotas Asutav Kogu aadlike ja feodaalide eesõigused, talupoegade kohustsed, kirikukümnise. 1790 kaotati aadliseisus Asutav Kogu keelas streigid ja töölisühingud. Esimene põhiseadus võeti vastu 1791. Seadusandlik võim kuulus 2ks aastaks Seadusandlikule kogule, täidesaatva võimu peaks oli kuingas, kohtuvõim oli sõltumatu. 1791 teatas Louis XVI, et revolutsioon on lõppenud. Tekkisid uued poliitilised rühmitused. Vasakpoolsete seas oli palju saadikuid, kes pärit Gironde'i nimelisest kohast, sealt nimi zirondiinid. Nende toetajad olid suurkaupmehed ja manufaktuuriomanikud. Nende siht oli vabariik, mille ideaalid võetud antiikajast. Välismaale pagenud aadlikud tegid revolutsiooniga võitlemiseks 15 000 mehega armee.
kuninga mürgitamist, et saada oma kahtlustustele tõestust. Näinud kuninga reaktsiooni, on tema süüs kindel. Hamletit usub vaid ta parim sõber Horvatio. Kuninga mõrv on kindlalt üheks Hamleti hukkumise põhjuseks. Teeseldes arukaotanut, ei varja Hamlet mitte üksi oma kättemaksuplaani, vaid võtab endale vabaduse kuuldavale tuua salvavat kriitikat ühiskonna pihta. Hamleti hukkumise põhjuseks saab veel lugeda rahva pimedust riigi olukorrast. Kuingas on äsja surnud, kuid õukond pidutseb, Claudius süüdistab Hamletit selles. On levinud laialdane arvamus printsi hullusest. Kaheldakse prinsti mõistuses. Seega kõik, mida Hamlet ütleb ja teeb, seatakse kahtluse alla, kuid siiski on Hamlet rahva soosingu pälvinud. Üldine suhtumine ning pimdeus ajab prints Hamleti marru. Sellest järeldub, et ka Taani riigi rahvas on süüdi Hamleti hukkumises. Hamleti pessimiss süveneb järjest, tekkivad enesetappumõtted.
Karavan aga suundus Kasiondesse teepeal suri Nan. Kasiondes müüdi neli neegrit faktooriasse maha. Dick Sand ja ülejäänd peale Herkulese kes oli vaba olid Kasiondes vangistuses.Dick oli teistest eraldatud. Siis kui Dick Harrist kohtas oli ta vaba kõidikutest ja tal õnnestus Harris ära tappa, sest ta ütles et oli ära tapnud prõua Weldoni,väikse Jacki ja Benedikti.Selle eest tahtis Negoro teda ära tappa. Selleks avanes tal hea võimalus sest kuingas pani end kogemata põlema ja Negoro tahtis Dicki tema matustel ohverdada. Samal ajal olid pr Weldon ,väike Jack ja Benedikt kuulsa orjakaupmehe Alvezi faktoorias vangid.Benediktil õnnestus põgeneda ajades üht haruldast putukat taga ja ronides muti august aia alt välja kõndis ta otse metsa kus Herkules ta leidis. Kasiondes tulid vihmaperiood liiga vara ja siis kutsuti kohale kuulus shamaan kelleks oli Herkules ennast maskeeerinud
külla. Wagneri laboratooriumisse toodaks magav Faust. Mefistofeles ja Homunkulus lähevad Tessaaliasse (seal on palju kuulsaid nõidu). Volbriöö. Homunkulus ja Mefistofeles on ka seal, koos nendega ka Faust. Nad näevad vaime. Faust tahab teada, kus on Helena. Faust Peeiose jõe ääres. Faust nägi Chiron’I, kes rääkis, et ta kandis Helenat. Ta rääkis veel, et Helena rööviti ja dioskuurid päästsid ta vangist. Helea pääses tänu Chironile. III vaatus Spartas kuingas Menelaose lossi ees. Tuleb Helena, koos temaga Trooja naisvangide koor Panthalise juhtimisel. Helena vajub meelemärkusetult koori käte vahele. Ta toibub ja seisab jälle lava keskel. Phorkyas ütles, et käskija määras Helena ohvriks. Ta püüab Helenat päästa. Lossi siseõu. Faust noomib tornivahti. Parasjagu kui Faust ja Helena räägivad, tuleb kiiruga Phorkyas teatega, et Menelaos tuleb oma väega. Koopast kõlab võluv, meloodiline pillimäng. Helen kallistab Fausti
5. DRAMAATIKA ehk näitekirjandus. Tunnused lavalisus, sündmustiku tihendatus, dialoog ehk kahekõne, ramrk ehk autoripoolne märkus, tegevuse olevikulisus. Näidendid jagunevad vaatusteks ja/või piltideks ning stseenideks. Tähtsamad zanrid komöödia, tragöödia ja draama. Eriliigid ja telelavastus ja kuuldemäng. TRAGÖÖDIA ehk kurbmäng on dramaatika vanimaid liike, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane hukkub ebavõrdses võitluses. Antiikajast Sophokles ,,Kuingas Oidipus", hiljem Shakespeare ,,Hamlet", Kitzbergi ,,Libahunt". KOMÖÖDIA on naljamäng, kus läbi huumori naeruvääristatakse ühiskonna ja inimeste pahesid ning nõrkusi. Enamasti lõppevad õnnelikult. Moliere, Shakespeare ,,Nagu teile meeldib", Vilde ,,Pisuhänd", Kivirähk ,,Vanamehed seitsmendalt". DRAAMA on tõsieluline näidend, kus ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat
Faust teenib keisrit teda sõjas aidates, sõda küll võidetakse, aga seda ainult tänu Mefistofelese abile. Peale sõda, kui Faust on juba raugaeas, soovib Mefistofeles Fausti surma ning nii juhtubki. Kui Mefistofeles jääb ikkagi kaotajaks, sest inglid viivad Fausti hinge endaga kaasa, sest armastus suutis võita. Teavas ootas Fausti juba ümbersündinud Margareta, kes soovis näha oma armastatut samuti ümbersündinuna. Kolmas osa Spartas kuingas Menelaose lossi ees. Tuleb Helena, koos temaga Trooja naisvangide koor Panthalise juhtimisel. Helena vajub meelemärkusetult koori käte vahele. Ta toibub ja seisab jälle lava keskel. Phorkyas ütles, et käskija määras Helena ohvriks. Ta püüab Helenat päästa. Lossi siseõu. Faust noomib tornivahti. Parasjagu kui Faust ja Helena räägivad, tuleb kiiruga Phorkyas teatega, et Menelaos tuleb oma väega. Koopast kõlab võluv, meloodiline pillimäng. Helen kallistab Fausti. Ta keha
põrgulistega. Esimeste võit viib Fausti samavõrra keerulist allegooriat mööda taevasse kui olid seda klassikalise Volbriöö ja Helena-müüdi juhtumused. Una poenitentium, maapealse nimetusega Margarete, kuulutab Fausti lunastatuks ja taeve valitsejanna Mater gloriosa loal ning kutsel on tee lahti kõrgemasse sfääri. Seega on elutunnetus siin määrav ning just see elutunnetuse sügavus ja intensiivsus toob Fausti kõigist allegooriatest elusana läbi. Kolmas osa Spartas kuingas Menelaose lossi ees. Tuleb Helena, koos temaga Trooja naisvangide koor Panthalise juhtimisel. Helena vajub meelemärkusetult koori käte vahele. Ta toibub ja seisab jälle lava keskel. Phorkyas ütles, et käskija määras Helena ohvriks. Ta püüab Helenat päästa. Lossi siseõu. Faust noomib tornivahti. Parasjagu kui Faust ja Helena räägivad, tuleb kiiruga Phorkyas teatega, et Menelaos tuleb oma väega. Koopast kõlab võluv, meloodiline pillimäng. Helen kallistab Fausti
Selenal tulid pisarad silma, kui ta kuulis, mis ta emaga juhtus. Ta lausus: "Ma otsin ta üles ja maksan kätte!" ning hakkas ukse poole astuma. "Kuhu sa kavatsed minna?" küsis kuningas. "Nõia juurde, ma pean Luciferist rohkem teavet saama.", vastas Selena. "Oota! Aga ball? Sul on ju täna sünnipäev, sa pead balliks valmistuma. Ma ei saa balli niiviisi ära jätta. Ma saatsin juba eile kõikidele printsidele meie võluriigis kutsekirjad.", lausus kuingas. "Olgu isa.", lausus Selena. Algas ballipidu. Tänu sellele, et Selenal olid pikad, mustad, lokkis juuksed, nägi punane ballikleit tema seljas võrratu välja. Ballipeole tulid kokku kõik kuningad ja kuningannad, printsid ja printsessid kogu võluriigist. Neid oli üle 200. Aga printsess Selena märkas kohe nende hulgast üht erilist printsi. Ta oli ilus, mustade juustega, kena välimusega ja must- punases ülikonnas. Selena mõistis, et tema ongi see õige. Printsess armus temasse kohe
sepitseb vastasvägedega lepingu mille tagajärjel saab surma Karli sõber Roland. K maksab kätte. Laul minu Cidist - (XII saj keskpaik) hispaanlaste. Peegeldab ajalugu märksa tõetruumalt, sest on loodud vähem kui sajand pärast teose kangelase elu. Enamik eepose seiku on leidnud tõestust ajaloos. Temaatika: õukonnaintriigid, sõda kui töö, religioosse fanatismi puudumine, inimlikkus, eraelu, demokraatia. Tegelased: Cid (Rodrigo Diaz de Vivari), kastiilia kuingas Alfonso VI, Carrióni infandid (arad väimehed), Ximena (naine), Elvira ja Soli (tütred). Lugu Igori sõjaretkest - tundmatu autori poolt loodud 1185 ja 1187 aasta vahel. Teemadeks: rüütliau, patriotism, usu eest võitlemine paganate (polovetside) vastu. Ülemineku teos. Ristiusu vastuvõtmise ajal oli Kiievi-Vene üks suurimaid riike, aga siis killustus see vürstkondadeks hiljem venelasteks, valgevenelasteks ja ukrainalasteks. Rüütlikirjandus XII XIII saj
http://et.wikipedia.org/wiki/Iluuisutamine http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Eesti_iluuisutajad http://sport.err.ee/failid/galerii2495.jpg H. Alekõrs, R. Kasemaa, R. Kruusma, R. Kärsin, H. Mähar, V. Paduri, F. Tross ,,Uisutamine. Minevikust tänapäevani." 1964, Eesti Riiklik Kirjastus, lk. 5-8, 9, 154, 208- 216, 221, 232-232, 244-245, 248, 264-273, 280-286, 338-359. ,,Nagano 1998. XVIII Taliolümpiamängud." 1998, Tallinna Raamatutrükikoda, lk. 198- 211, 292-293. Tiit Lääne, Tiit Kuingas ,,Sport XX sajandil" 2002, OÜ PiktoGraaf, lk. 89, 94-95, 445. ,,Torino 2006. XX taliolümpiamängud" Ajakirjade kirjastus AS, 2006, lk. 169-176, 287- 288. 13
,,kaugel juhtis rahva Konservatiivid üleriiete all) ja peigmehe uut rajatavat kodu) päeval ja ja tavade alus!; ülesannet läänes" Egiptusest Payot Surm valgesse linasse mässimine, õhtul, Prohvetid : (Hispaan välja), Saul I 3) Liberaalid (oimulokid), põletusmatused ei sallita, isikud, kes 1) ia); (kuingas), Reformeeritud Jarmulke/kip surnukeha tuleb matta 1 ööp jooksul Paabeli räägivad ja kokkusaa Taavet Progressiivsed pa (müts, mis pärast surma, hoidutakse lilledest, vangipõlv tegutsevad mise Edot ha- (Piiblis peegeldab leinatakse vastavalt inimese 587-537 Jumala nimel; koht, mis
Esimeste võit viib Fausti samavõrra keerulist allegooriat mööda taevasse kui olid seda klassikalise Volbriöö ja Helena-müüdi juhtumused. Una poenitentium, maapealse nimetusega Margarete, kuulutab Fausti lunastatuks ja taeve valitsejanna Mater gloriosa loal ning kutsel on tee lahti kõrgemasse sfääri. Seega on elutunnetus siin määrav ning just see elutunnetuse sügavus ja intensiivsus toob Fausti kõigist allegooriatest elusana läbi. Spartas kuingas Menelaose lossi ees. Tuleb Helena, koos temaga Trooja naisvangide koor Panthalise juhtimisel. Helena vajub meelemärkusetult koori käte vahele. Ta toibub ja seisab jälle lava keskel. Phorkyas ütles, et käskija määras Helena ohvriks. Ta püüab Helenat päästa. Lossi siseõu. Faust noomib tornivahti. Parasjagu kui Faust ja Helena räägivad, tuleb kiiruga Phorkyas teatega, et Menelaos tuleb oma väega. Koopast kõlab võluv, meloodiline pillimäng. Helen kallistab Fausti
Esimeste võit viib Fausti samavõrra keerulist allegooriat mööda taevasse kui olid seda klassikalise Volbriöö ja Helena-müüdi juhtumused. Una poenitentium, maapealse nimetusega Margarete, kuulutab Fausti lunastatuks ja taeve valitsejanna Mater gloriosa loal ning kutsel on tee lahti kõrgemasse sfääri. Seega on elutunnetus siin määrav ning just see elutunnetuse sügavus ja intensiivsus toob Fausti kõigist allegooriatest elusana läbi. Spartas kuingas Menelaose lossi ees. Tuleb Helena, koos temaga Trooja naisvangide koor Panthalise juhtimisel. Helena vajub meelemärkusetult koori käte vahele. Ta toibub ja seisab jälle lava keskel. Phorkyas ütles, et käskija määras Helena ohvriks. Ta püüab Helenat päästa. Lossi siseõu. Faust noomib tornivahti. Parasjagu kui Faust ja Helena räägivad, tuleb kiiruga Phorkyas teatega, et Menelaos tuleb oma väega. Koopast kõlab võluv, meloodiline pillimäng. Helen kallistab Fausti. Ta keha kaob,
ja leiab et parem on vastu võtta võõras abi kui oma jõu puudumise tõttu kannatada. Tln oli põgenenud palju Virumaa jaHarjumaa vasallidest, olid kursis tln rae tegevusega. 23 Juulil võtab Harju Viru rüütelkond vastu otsuse, et nad liituvad tln delegatsiooniga ja lähevad taani kuninga jutule. Väitsid samuti, et on teinud ordule korduvalt kaebusi abi saamiseks aga ordu pole midagi teinud. Juuli lõpus on instruktsioon vamis saadud ja dateeritav Selge on eestimaa seisuste huviga et taani kuingas tuleks oma vägedega eestimaale võitlema, eesti seisused on olnud nõus tasuma aastamaksu et sõdurid võitleksid, aga oldi nõus ka andma maavaldusi . Ollakse nõus ka taani kuningale alistuma nii nagu see oli olnud varasematel aegadel. Tln soovib kaubandusvabadust ja küsitakse ka läbisõiduabadust Taani väinades. Kui 26 juunil asuvad saadikud teele liitub ka nendega Münhausen , minnakse Coppenhagenisse. Christian III on haigevoodis, suremas ning
annaabi.ee 
