Aiolos kuningas, tuulte valitseja, võõrustas Odysseust. Aisychylos kuulus vanakreeka kuulsase draamakirjanike kolmikusse. Aison Iasoni isa, saatis poja kentauri juurde. Akrisios kuningas, kellele kuulutas ennustus, et ta tütrepoeg tapab ta. Tütar Danae. Alkestis kuninganna, kelle Herakles allilmast päästis. Alkiinos faiaakide kuningas, kes võõrustas Odysseust. Alkmene Heraklese ema Althaia Melagrose ema amatsoonid sõjakate naiste hõim Amphion Teeba kuingas, Niobe mees. Andromeda kuingatütar, kelle Perseus kosis. Antaios Aafrikas elav hiiglane, kellega Herakles võitles. Tema ema oli Gaia (maa). Antigone Antinoos Penelope kosilane, kosilaste eestvedaja Aphrodite iludus- ja armastusjumalanna, Zeusi tütar Apollon valguse, ettekuulutamise ja luulekunsti jumal, muusade juht Ares sõjajumal argonaudid kreeklastest sõudjad Ariadne kuningatütar, kes aitasTheseusesel tappa Minotaurost Artemis jahijumalanna
Ija II stseen Tuleb kuningas j pärib mis oli juhtunud ja kunningaana hakkab seletama et hamlet ontäiesti hul let oli tapnud roti pähe poloniuse ja laiba kukile ära vedanud siis kutsus kuningas Rosencrantzi ja Guildensterni ja käkis neil otsida üles poloniuse laip , läksidgi ja leidisd hamleti , kuid hamlet ei öelnud kuhu ta laiba oli pannud vaid ütles et ta nad on käsnad keda kuingas kasutab ära seni kaua kui vaja läheb pärast lihtsalt jätab kõrvale. Kuningas ei ole ini mene vaid asi. III stseen Rosencrants ütleb kuningale et nad ei olnud sotti saanud kuhu oli hamlet p õr mu pannud ja kuningas küsib ise hamleti käest ei kuhu too poloniuse pani ja hamlet ütleb et jätttis loo madele söö giks, kuna mix peak ini mene jääma pärast sruma ainult uusikestele toiduks. Ja
5. Hamlet ei tahtnud olla samasugune kelm nagu oli kuningas ning kuna Laertesel ja prints Hamletil oli vaja duell pidada ning Hamlet polnud täiesti kindel, kas vaim tõtt rääkis Claudiuse kohta. 6. Ophelia hulluse peamiseks põhjuseks oligi oskamatus edasi elada ilma isa juhendamiseta ning ka teadmine, et tema isa tappis Hamlet, kes temasse ju armunud oli olnud. 8. Hamlet võrdleb Rozencrantzi käsnaga sellepärast, et ta on käsn keda kuingas kasutab ära seni kaua kui vaja läheb ja pärast lihtsalt jätab kõrvale. 9. Sest ta teadis , et kuningas pani mürgipärli peekri sisse. 10. a) Hamlet ei saanud kedagi usaldada. · Jah, sest ta ei teadnud kes olid tema isa surmaga seotud. b)Hamlet oli oma hukus ise süüdi. · Ta oli liiga aus ja usaldav. c)Hamleti ema suri kurvastusest. · Hamlet ja Laertes peavad duelli ning kuningas, kartes Hamleti võitu, pakub talle
Pariisi kommuun oli üks rahva poolt valitud kohalik haldusorgan, Pariisi omavalitsus. Siit maalt oli kuninga absolutism lõppenud. Reformidelt põhiseaduslikule monarhiale 1789 11.august kaotas Asutav Kogu aadlike ja feodaalide eesõigused, talupoegade kohustsed, kirikukümnise. 1790 kaotati aadliseisus Asutav Kogu keelas streigid ja töölisühingud. Esimene põhiseadus võeti vastu 1791. Seadusandlik võim kuulus 2ks aastaks Seadusandlikule kogule, täidesaatva võimu peaks oli kuingas, kohtuvõim oli sõltumatu. 1791 teatas Louis XVI, et revolutsioon on lõppenud. Tekkisid uued poliitilised rühmitused. Vasakpoolsete seas oli palju saadikuid, kes pärit Gironde'i nimelisest kohast, sealt nimi zirondiinid. Nende toetajad olid suurkaupmehed ja manufaktuuriomanikud. Nende siht oli vabariik, mille ideaalid võetud antiikajast. Välismaale pagenud aadlikud tegid revolutsiooniga võitlemiseks 15 000 mehega armee.
Miks Hamlet valib hukkumise? Kas suri prints puhtalt oma hulluse tõttu või oli tema surmal palju sügavam tähendus? Arvan, et Hamleti surmas olid süüdi nii tema ise, tema hullus kui ka tema ümber toimuvad sündmused. Hamlet langeb pärast oma isa surma masendusse. Talle on vastuvõetamatu, et ainult paari kuu möödumise järel abiellub kuninganna juba vana Hamleti venna Claudiusega. Pärast isa vaimuga kohtumist ja teada saamist isa mõrvast kuningas Claudiuse käe läbi süveneb Hamleti masendus veelgi. Ta katkestab suhted oma lähedaste inimeste, endise iseenda, kogu endise maailmaga. Isa surm vapustas teda ja pani kahtlema kõiges. Ema kiire abiellumine sundis pettuma inimeses, eriti naises. Hamlet haub kättemaksu oma isa mõrvarile. Ta lavastab näidendis steeni, kus etendatakse kuninga mürgitamist, et saada oma kahtlustustele tõestust. Näinud kuninga reaktsiooni, on tema süüs kindel. Hamletit usub vaid ta parim sõb...
Karavan aga suundus Kasiondesse teepeal suri Nan. Kasiondes müüdi neli neegrit faktooriasse maha. Dick Sand ja ülejäänd peale Herkulese kes oli vaba olid Kasiondes vangistuses.Dick oli teistest eraldatud. Siis kui Dick Harrist kohtas oli ta vaba kõidikutest ja tal õnnestus Harris ära tappa, sest ta ütles et oli ära tapnud prõua Weldoni,väikse Jacki ja Benedikti.Selle eest tahtis Negoro teda ära tappa. Selleks avanes tal hea võimalus sest kuingas pani end kogemata põlema ja Negoro tahtis Dicki tema matustel ohverdada. Samal ajal olid pr Weldon ,väike Jack ja Benedikt kuulsa orjakaupmehe Alvezi faktoorias vangid.Benediktil õnnestus põgeneda ajades üht haruldast putukat taga ja ronides muti august aia alt välja kõndis ta otse metsa kus Herkules ta leidis. Kasiondes tulid vihmaperiood liiga vara ja siis kutsuti kohale kuulus shamaan kelleks oli Herkules ennast maskeeerinud.Ta tungis Alvezi faktooriasse sisse ja päästis ära
külla. Wagneri laboratooriumisse toodaks magav Faust. Mefistofeles ja Homunkulus lähevad Tessaaliasse (seal on palju kuulsaid nõidu). Volbriöö. Homunkulus ja Mefistofeles on ka seal, koos nendega ka Faust. Nad näevad vaime. Faust tahab teada, kus on Helena. Faust Peeiose jõe ääres. Faust nägi Chiron’I, kes rääkis, et ta kandis Helenat. Ta rääkis veel, et Helena rööviti ja dioskuurid päästsid ta vangist. Helea pääses tänu Chironile. III vaatus Spartas kuingas Menelaose lossi ees. Tuleb Helena, koos temaga Trooja naisvangide koor Panthalise juhtimisel. Helena vajub meelemärkusetult koori käte vahele. Ta toibub ja seisab jälle lava keskel. Phorkyas ütles, et käskija määras Helena ohvriks. Ta püüab Helenat päästa. Lossi siseõu. Faust noomib tornivahti. Parasjagu kui Faust ja Helena räägivad, tuleb kiiruga Phorkyas teatega, et Menelaos tuleb oma väega. Koopast kõlab võluv, meloodiline pillimäng. Helen kallistab Fausti
Faust teenib keisrit teda sõjas aidates, sõda küll võidetakse, aga seda ainult tänu Mefistofelese abile. Peale sõda, kui Faust on juba raugaeas, soovib Mefistofeles Fausti surma ning nii juhtubki. Kui Mefistofeles jääb ikkagi kaotajaks, sest inglid viivad Fausti hinge endaga kaasa, sest armastus suutis võita. Teavas ootas Fausti juba ümbersündinud Margareta, kes soovis näha oma armastatut samuti ümbersündinuna. Kolmas osa Spartas kuingas Menelaose lossi ees. Tuleb Helena, koos temaga Trooja naisvangide koor Panthalise juhtimisel. Helena vajub meelemärkusetult koori käte vahele. Ta toibub ja seisab jälle lava keskel. Phorkyas ütles, et käskija määras Helena ohvriks. Ta püüab Helenat päästa. Lossi siseõu. Faust noomib tornivahti. Parasjagu kui Faust ja Helena räägivad, tuleb kiiruga Phorkyas teatega, et Menelaos tuleb oma väega. Koopast kõlab võluv, meloodiline pillimäng. Helen kallistab Fausti. Ta keha
KIRJANDI MEELESPEA 1. Väldi sina-vormi! 2. Väldi sõnakordust! 3. Väldi üleskutseid! 4. Väldi liialdusi ja kontrollimata fakte! 5. tänu=hea, tõttu=halb 6. ei+ja=ega 7. kui, nagu võrdluses koma ei ole, kui ei järgne öeldist 8. nii... kui ka ... lauses koma ei ole 9. Sissejuhatus esitab probleemi, millele kokkuvõte esitab lahenduse (läbi kirjandi lõikude teemade) 10. Üleminekud peavad olema sidusad! KIRJANDUS 1. RAHVALUULE Rahvaluule on rahva ühislooming, autor puudub. Rahvaluule jaguneb rahvalauludeks, rahvajuttudeks ja rahvaluule väikevormideks. RAHVALAUL Vana ehk regivärsiline rahvalaul (parallelism ehk mõttekordus, algriim ehk sõna algushäälikute kordus) Uuem ehk lõppriimiline rahvalaul kujunes välja 18.saj. Värsid moodustavad salmid, riimuvad iga rea viimased ...
põrgulistega. Esimeste võit viib Fausti samavõrra keerulist allegooriat mööda taevasse kui olid seda klassikalise Volbriöö ja Helena-müüdi juhtumused. Una poenitentium, maapealse nimetusega Margarete, kuulutab Fausti lunastatuks ja taeve valitsejanna Mater gloriosa loal ning kutsel on tee lahti kõrgemasse sfääri. Seega on elutunnetus siin määrav ning just see elutunnetuse sügavus ja intensiivsus toob Fausti kõigist allegooriatest elusana läbi. Kolmas osa Spartas kuingas Menelaose lossi ees. Tuleb Helena, koos temaga Trooja naisvangide koor Panthalise juhtimisel. Helena vajub meelemärkusetult koori käte vahele. Ta toibub ja seisab jälle lava keskel. Phorkyas ütles, et käskija määras Helena ohvriks. Ta püüab Helenat päästa. Lossi siseõu. Faust noomib tornivahti. Parasjagu kui Faust ja Helena räägivad, tuleb kiiruga Phorkyas teatega, et Menelaos tuleb oma väega. Koopast kõlab võluv, meloodiline pillimäng. Helen kallistab Fausti
Printsess Selena. "Elizabeth, ole hea ja mine magama!", ütles ema "Olgu emme, aga ainult ühel tingimusel.", vastas Elizabeth. "Las ma arvan. Sa tahad, et me isaga jutustaks sulle lugu ,,Printsess Selenast,,?", küsis ema. "Jah.", vastas Elizabeth ja tegi armsad silmad pähe. "No olgu, ainult kui sinu silmakeste pärast.", ütles ema ja nad hakkasid jutustama... ...Kaunil kevadhommikul tuli Taeva võluriigis ilmale üks lapsuke. Talle pandi nimeks Selena. Tal olid imeilusad silmad, neile oli kohe võimatu vastu panna. Kõik haldjad ja inglid tulid ja kummardusid tüdrukese hälli kohale. Iga haldjas ja ingel kinkis lapsele midagi: üks ilu, teine armastuse, kolmas arukuse. Kuid äkitselt seisis hälli kõrval kuri saatan Lucifer, keda polnud kutsutud. Lucifer lausus: "Kui printsess saab 18 peab ta minuga abielluma!" "Mitte iialgi sa vastik saatan!", lausus kuninganna. Luciferi vihastas see väga. Ta ütles: "Kui printsess ei s...
sepitseb vastasvägedega lepingu mille tagajärjel saab surma Karli sõber Roland. K maksab kätte. Laul minu Cidist - (XII saj keskpaik) hispaanlaste. Peegeldab ajalugu märksa tõetruumalt, sest on loodud vähem kui sajand pärast teose kangelase elu. Enamik eepose seiku on leidnud tõestust ajaloos. Temaatika: õukonnaintriigid, sõda kui töö, religioosse fanatismi puudumine, inimlikkus, eraelu, demokraatia. Tegelased: Cid (Rodrigo Diaz de Vivari), kastiilia kuingas Alfonso VI, Carrióni infandid (arad väimehed), Ximena (naine), Elvira ja Soli (tütred). Lugu Igori sõjaretkest - tundmatu autori poolt loodud 1185 ja 1187 aasta vahel. Teemadeks: rüütliau, patriotism, usu eest võitlemine paganate (polovetside) vastu. Ülemineku teos. Ristiusu vastuvõtmise ajal oli Kiievi-Vene üks suurimaid riike, aga siis killustus see vürstkondadeks hiljem venelasteks, valgevenelasteks ja ukrainalasteks. Rüütlikirjandus XII XIII saj
http://et.wikipedia.org/wiki/Iluuisutamine http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Eesti_iluuisutajad http://sport.err.ee/failid/galerii2495.jpg H. Alekõrs, R. Kasemaa, R. Kruusma, R. Kärsin, H. Mähar, V. Paduri, F. Tross ,,Uisutamine. Minevikust tänapäevani." 1964, Eesti Riiklik Kirjastus, lk. 5-8, 9, 154, 208- 216, 221, 232-232, 244-245, 248, 264-273, 280-286, 338-359. ,,Nagano 1998. XVIII Taliolümpiamängud." 1998, Tallinna Raamatutrükikoda, lk. 198- 211, 292-293. Tiit Lääne, Tiit Kuingas ,,Sport XX sajandil" 2002, OÜ PiktoGraaf, lk. 89, 94-95, 445. ,,Torino 2006. XX taliolümpiamängud" Ajakirjade kirjastus AS, 2006, lk. 169-176, 287- 288. 13
Judais 14 mln Jumal 1) Ortodoksid Sabat, Siinai Sünnist surmani kohustatud järgima Etniline Tanah e Vana Sünagoo m Jehoova -> Hassiidid - lepig (10 Jumala seadusi; usund; Testament g Akenaz (märgitakse vagad (vedajaks käsku ehk poisslaste ümberlõikamine 8. Prohvetite heebrea keeles, (ortodoks i- tähtedega Baal em Tov); dekaloog), päeval, mille viib läbi mohel/moel; tähtsus, 613 luulevormis. ne; ,,kaugel JHWH, ei Misnagdim Teffilin Bar Mitzva lepingu poeg, 13 käsku (365 Koosneb 3st traditsioo põhjas" öelda valju hassiidi vastased; (palvekapslid aastaselt, valmis kandma vastutust keelavat, osast: Toora nilie) (Kesk- ja ...
Esimeste võit viib Fausti samavõrra keerulist allegooriat mööda taevasse kui olid seda klassikalise Volbriöö ja Helena-müüdi juhtumused. Una poenitentium, maapealse nimetusega Margarete, kuulutab Fausti lunastatuks ja taeve valitsejanna Mater gloriosa loal ning kutsel on tee lahti kõrgemasse sfääri. Seega on elutunnetus siin määrav ning just see elutunnetuse sügavus ja intensiivsus toob Fausti kõigist allegooriatest elusana läbi. Spartas kuingas Menelaose lossi ees. Tuleb Helena, koos temaga Trooja naisvangide koor Panthalise juhtimisel. Helena vajub meelemärkusetult koori käte vahele. Ta toibub ja seisab jälle lava keskel. Phorkyas ütles, et käskija määras Helena ohvriks. Ta püüab Helenat päästa. Lossi siseõu. Faust noomib tornivahti. Parasjagu kui Faust ja Helena räägivad, tuleb kiiruga Phorkyas teatega, et Menelaos tuleb oma väega. Koopast kõlab võluv, meloodiline pillimäng. Helen kallistab Fausti
Esimeste võit viib Fausti samavõrra keerulist allegooriat mööda taevasse kui olid seda klassikalise Volbriöö ja Helena-müüdi juhtumused. Una poenitentium, maapealse nimetusega Margarete, kuulutab Fausti lunastatuks ja taeve valitsejanna Mater gloriosa loal ning kutsel on tee lahti kõrgemasse sfääri. Seega on elutunnetus siin määrav ning just see elutunnetuse sügavus ja intensiivsus toob Fausti kõigist allegooriatest elusana läbi. Spartas kuingas Menelaose lossi ees. Tuleb Helena, koos temaga Trooja naisvangide koor Panthalise juhtimisel. Helena vajub meelemärkusetult koori käte vahele. Ta toibub ja seisab jälle lava keskel. Phorkyas ütles, et käskija määras Helena ohvriks. Ta püüab Helenat päästa. Lossi siseõu. Faust noomib tornivahti. Parasjagu kui Faust ja Helena räägivad, tuleb kiiruga Phorkyas teatega, et Menelaos tuleb oma väega. Koopast kõlab võluv, meloodiline pillimäng. Helen kallistab Fausti. Ta keha kaob,
ja leiab et parem on vastu võtta võõras abi kui oma jõu puudumise tõttu kannatada. Tln oli põgenenud palju Virumaa jaHarjumaa vasallidest, olid kursis tln rae tegevusega. 23 Juulil võtab Harju Viru rüütelkond vastu otsuse, et nad liituvad tln delegatsiooniga ja lähevad taani kuninga jutule. Väitsid samuti, et on teinud ordule korduvalt kaebusi abi saamiseks aga ordu pole midagi teinud. Juuli lõpus on instruktsioon vamis saadud ja dateeritav Selge on eestimaa seisuste huviga et taani kuingas tuleks oma vägedega eestimaale võitlema, eesti seisused on olnud nõus tasuma aastamaksu et sõdurid võitleksid, aga oldi nõus ka andma maavaldusi . Ollakse nõus ka taani kuningale alistuma nii nagu see oli olnud varasematel aegadel. Tln soovib kaubandusvabadust ja küsitakse ka läbisõiduabadust Taani väinades. Kui 26 juunil asuvad saadikud teele liitub ka nendega Münhausen , minnakse Coppenhagenisse. Christian III on haigevoodis, suremas ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
