Kunstiajaloo periodiseering 1. Ürgaeg(koopamaalid ~20 000 a tagasi) Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg 2. Mesopotaamia kunst VI at e.m.a. 6. sajand e.m.a 3. Egiptuse kunst 2850 e.m.a 715 e.m.a 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. 4. Egeuse kunst 5000 a tagasi 12. sajand e.m.a. 5. Kreeka kunst I Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks; II Klassikaline ehk õitseaeg - ...
Kirjandus ARVESTUSTÖÖ III PIIBEL 1. Millest koosneb piibel? Piibel koosneb kahest põhiosast : Vanast Testamendist (39 raamatut) ja Uuest Testamendist (27 raamatut) 2. Missuguse osa hõlmab piibli I osa, missuguse II osa? I osa 12. sajand Kristuse sünnini. II osa Kristuse sünnist 2. sajand pKr 3. Missuguseid kirjandusliike on piiblis esindatud? .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... ................................................................................................................................................... 4. Millal tõlgiti eesti ...
Renessanss Ajastu, mida nimetatakse renessansiks, hõlmab ajavahemikku 14.-16.sajand. Ehkki Itaalias algas renessanss varem kui mujal, levis igapäevase elu ilmalikumaks muutmine ja kiriku mõju vähenemine kiiresti. Renessanss tähendab taassündi, tagasipöördumist Vanakreeka kultuuri ja ideaalide juurde. Muusika hakkas arenema uutes suundades, eriti Madalmaades, kus kujunes välja vokaalpolüfooniline stiil. Selle stiili muusika on veelgi enam seotud tekstiga, meloodia on lihtne ja lähtutakse tertsi-ja sekstiinintervallist. Selle stiili suurkuju oli Josquin Desprez. 14.sajandil Prantsusmaal tekkis uus kunsti ja muusika stiil Ars Nova, ladina keeles uus kunst. Kunstmuusika eri zanrites toimusid muudatused, lisaks tekkis kaanon ja magnificat (Maarja ülistuslaul). Uued zanrid olid mõeldud koorile või solistile. Itaalia arenes sel ajal teisiti. 14.sajandi kultuur polnud siin ars nova, vaid seda ni...
Itaalia renessanss 1. Renessanss ehk taassünd.Võeti kasutusele,et taastada vana antiikkunsti(vana-kreeka ja vana-rooma). 2. Perioodid: 14.saj-eelrenessanss 15.saj-vararenessanss 16.saj-kõrgrenessanss Vararenessanns(15.saj) I. Palazzo-Nelinurkse põhiplaaniga,keskel kaarkäikudega ümbritsetud siseõue.Gootikale omane vertikaalsus asendus siis horisontaalsusega.Kolmekorruselised hooned.Taas tuli moodi ümarkaar.Antiikarhtitektuuri detailid:sambad,poolsambad,kolmnurksed viilud Karniis-Seinapinnast eenduv ehisliist.Asus korruste vahel. Rustika-Palazzo alumine korrus laoti tahumata kividest. II. Brunelleschi-Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel Skulptuur 1) Donatello-´´Püha Jüri´´-kontrapost Kontrapost-keharaskus on asetatud ühele jalale 2) Donatello-´´Taavet´´ 3) Verocchio-´´Taavet´...
Keskaeg ja renessanss Varajane keskaeg 5-10. saj kõrgkeskaeg 12-14. saj Hiliskeskaeg 16-17. Saj. ' Ristiusu ja kiriku võim · Võeti üle ladina keel · Paganliku Rooma riigi asemel Jumala riik · Paavst maapealne Jumala asemik · Kõige rangem karistus oli kiriku vande alla panek · Maapealne elu on ettevalmistus igaveseks eluks · Selge käsitlus taevast ja põrgust · Tähtis on inimese hing · Keha on patune · Patt · Kiriku müüdid Dante - ,,Jumalik komöödia" · 1265 1321 · 1. uus mahe stiil rohkete metafooridega armastusluule vulgaar ladina keeles kõnekeeles · 2. ,,Uus elu" proosa + luule raamat + Beatrice · 3. ,,Jumalik komöödia (näitab, et lool on õnnelik lõpp) " ...
Renessansikirjandus Renessansiks ehk taassünniks nimetatakse Euroopas toimunud vaimset murrangut, uut mõtteviisi, mis hülgas keskaegsed arusaamad ja elutunnused, kuulutades naasmist antiikkultuuri juurde. Sai alguse 14. Sajandil Põhja-Itaaliast. Renessanss tähendas vaimset ja kultuurilist üleminekut keskajast uusaega. Renessanss nagi ideaali maises õnnes ja harmoonias. Inmene luumult hea ja tema õnne eest tuleb võidelda. Individiaalsuse tõusmine ja vabadus. Humanismist sai kogu renessansikultuuri maailmavaateline alus. Inimese suhtumiselt sarnanesid humanistid antiikaja mõtlejatega. Uute ideede levikut soodustas trükikunsti areng. Renessansikultuur hakkas rääima rahvuskeeles. Kunsti arengut mõjutas loodusest, õppisid kasutama valgust ja andma edasi tundeid ja liikumist. Leonardo da Vinci `' Püha õhtusöömaaeg''. Kuntsnike nimesid hakati teadma ja kirjutama teoste alla. Renessansis oli selge pöördumine realismi p...
MUUSIKAÕPETUS 10. KLASS KUULAMISTEST KESKAEG, RENESSANSS, BAROKK JA KLASSITSISM KESKAEG Gregooriuse laul Gregooriuse koraal - 'Puer Natus Est Nobis' (Üks laps on meile sündinud) Gregooriuse koraal - 'Veni Creator Spiritus' (Oh tule Looja vaim) Notre-Dame'i ajastu Leoninus - 2-häälne organum 'Viderunt omnes' (Kõik näevad) Ilmalik muusika Walther von der Vogelweide - 'Palästinalied' (Palestiina laul) Keskaegne tantsumuusika Prantsusmaalt - 'Estampie' 13. sajandi motett - 'Alle psallite cum luya' (Kõik laulge-mängige rõõmuga) RENESSANSS Ars Nova (14. sajand) Philippe de Vitry - Motett 'Imprudenter Circumivi" (Mõistmatult petma) Guillaume de Machaut - 'Messe de Notre Dame' (Jumalaema missa), I osa 'Kyrie' Madalmaade koolkond (15.-16. sajand) Guillaume Dufay - Chanson 'Se la face ai pale' (Kui mu nägu on kahvatu) Ilmalik laul 16...
RENESSANSS Renessanss tuleneb prantsuse keelest, tähendusega tagasipöördumine arhitektuuri ideaalide juurde. Kultuur Maalikunstis oli rohkem loodusest. Üksikvormid olid realistlikud . Arhitektuuris kehtis kuldlõike reegel, ehitised olid proportsionaalsed. Skulptuurid- Donatello, Michelangelo. Kujud olid paigutatud ruumide keskele. Kirjandus- loodi trükikunst, sonetid, novellid, paroodiad, draamazanrid. Taassünni ajal kerkisid esile humanistid (tõestamine looduslike katsetega, pole jumalast lähtumist). Da Vinci uurib inimese olemust (embrüast lapseni) Renessanss sündis Itaalias. Päritolu peetakse pigem hoopis Madalmaadesse (hiljem ka muusikakoolkonnad). Muutused: Vokaal- ja instrumentaalmuusika eraldumine, näiteks Madalmaade IV põlvkonna muusik A. Willeart pani aluse iseseisvale instrumentaalmuusikale. Võeti kasutusele uued pillid: näiteks keelpillidest täiuslik lauto ning vioola da gambad (jalgade vahel mängitav ...
Kool Kursus Enda nimi RENESSANSS REFERAAT Juhendaja: nimi Valga 2008 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Renessanss........................................................................4 Renessanss kirjanduses.........................................................5 Renessanss muusikas............................................................6 Renessanss kunstis...............................................................9 Kokkuvõtte.......................................................................11 Kasutatud kirjandus..............................................................12 Lisa1 Pildid.......................................................................13 2 Sissejuhat...
Põhjamaade kunst Skandinaavia ehk skandinaavia maad Kitsamas (geograafilises) tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhjaosa asub Skandinaavia poolsaarel) Laiemas (kultuurilises ja ajaloolises) tähenduses nim. Skandinaaviaks Rootsit, Taanit ja Norrat (või maid, kus kõneldakse põhjagermaani ehk skandinaavia keeli lisaks nim maadele ka Isalandit ja Fääri saaari). Inglise ja saksakeelsetes- maades lisatakse mõnikord neljandaks ka Soome. Nime päritolu Teadaolevalt kasutas nime Skandinaavia (Scatinavia) esimest korda Plinius Vanem (vanarooma riigiametnik, sõjaväeülem, ajaloolane ja kirjanik. Plinius hukkus Vesuuvi purske ajal.) 1.sajandil pKr oma teoses ,,Looduslugu" (,,Naturalis historia") Plinius kirjutas, et teisel pool Jüütimaad asub väin nimeda Codanus (Kattegat), mis on täis saari. Suurim neist kandvat nime Scatina...
Renessanss 1 Kirjandust · Maailmakirjandus 1. koost J.Talvet · Danthe Alighieri "Uus elu" Tartu 1824 · Renessansi kirjanduse antoloogia Tallinn · Ploom,Ü. "Petrarca: moodsa inimese kriis", 1984 koost V.Alttoa "Looming" nr.3, 1991, lk.357 - 361 · Laanemäe,A. Kultuurilugu I Tallinn 2000 · Thomson,J. "Lääne tsivilisatsioon" Tallinn · Renessansiraamat Tallinn 1994 1997 · Talvet,J. Hispaania vaim Tallinn 1995 · Frank,B. "Cervantes";Tln. 1966 · Keskaja ja vararenessansi kirjanduse · Kurtfeldt,A. "Miguel de Cervantes antoloogia; Tln. 1962 Saavedra" Tartu 1934 · Söderhjelm,W. "Italian renessanssia" · Annikst,A."Shaksespeare" Kirjallis...
Keskaeg, renessanss ja barokk 1. Kes oli Gregorius I ja kuidas oli ta seotud uut tüüpi kirikulaulu tekkimisega. Iseloomusta Gregooriuse laulu. Ta oli esimene munk, kes sai paavstik ja ta juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgiakorralduse 2. Seleta mõisted: liturgia, missa, ordinarium, proprium Liturgia- kristlik jumalateenistus Missa- armulaua teenistus Rooma katolikukirikus Ordinaarium- laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel Proopium- laulud, mis vahelduvad iga päev vatavalt kirikukalendri pühadele 3. Kirjuta missa muusikaliste osade nimetused õiges järjekorras koos eestikeelse tõlkega I Kyrie elleison- issand halasta II Gloria in excelsis teo- au olgu jumalale, kõrges III Credo in unum deum- mina usun ainsasse jumalasees IV Sanctus/ Benedictus- püha/ kiidetud olgu V Agnus Dey- julama tall 4. Millal ja kus tekkis vajadus ühtse noodikirja järele? Selgita mis olid ne...
Muusikaajalugu Vana aeg Muusika tekkis ürgajal, peamiselt ühiskondlike tegurite mõjul. Ürginimene arvas, et muusika aitab tal kurjadest jõududest jagu saada. Vana aja juhtivamad maad (vana Kreeka, vana Rooma, Egiptus, India, Hiina, Mesopotaamia). Hiina Hiina on vanemaid kultuurmaid. Hiina muusika aluseks on pentatoonika. Pillid olid flöödid ja löökpillid. Esimesed muusika ülesmärkimise katsed on pärilt umbes 1300 aastat enne meie aega. Kreeka Muusika oli tugevasti seotud usuliste rituaalidega. Templites olid tantsijatarid ja muusikateooria preestrite salateaduseks. Vana Kreeka on kõige arenenum kultuurimaa. Muusikaga tegeleti kui teadusega. Pillidest tunti lüürat, aulost, flööti, kitara, paari. Kreeklased pidasid kunstiannet jumala kingituseks. Kreeka peajumala Zeusi üheksa tütart olid kaunite kunstide kaitsejumalateks. Vana-Rooma Vana-Rooma kujunes kõige või...
Renessanss. 14. sajand muutis Euroopat ja eurooplasi põhjalikult. Roomakatoliku kirik elas läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suurenevad ambitsioonid olid seotud ka kirikuga, paavsti residents viidi Roomast üle Avignoni, mis lõppes roomakatoliku kiriku lõhenemisega e. Suure Skismaga ( 1378-1417 ), mil korraga valitses mitu paavsti. Kriis tõusis reformatsiooniliikumisena veelgi teravamalt pinnale, tekkis lõhe kiriku õpetuslikul tasandil. Need muutused lõid Euroopas mitte ainult uue poliitilise, vaid ka vaimse ja kultuurilise olukorra. Usk ja kirik hakkasid inimese teadvuses eristuma. Ilmalikustumine võis tähendada ka kriitilist või koguni iroonilist hoiakut kiriku suhtes. Üheks näiteks oli G. Boccaccio "Dekameron". Muusikas kerkivad esile uued ilmalikud zanrid , mis hakkavad edaspidi määrama kunstmuusika stiili. .Kirikumuusika jääb konservatiivseks kõigil järgnevail sajandeil. 1324-1325 saadab paavst Johan...
MUUSIKAAJALUGU RENESSANSS 14.-17. saj 1. RENESSANSS Mõiste: ,,renessanss" tuleneb itaalia keelest ja võeti kasutusele 16. Sajandil. Tähistas tagasipöördumist vanakreeka kultuuri juurde. 2. AJASTU SAAVUTUSED Maalikunst: Da Vinci ,,Mona Lisa" ja ,,Püha õhtu söömaaeg", Sixtuse katedraali laemaal, Arhitektuur: Peetri kirik Roomas, Bramante väike kabel Tempietto, Chanlordi jahiloss, Louvre loss Skulptuur: Michelangelo detailsed skulptuurid (Mooses ja Taavet), J.Goujoni ,,Nümfid" Kirjandus: Boccacio ,,Dekameron" Teadus: nooditrüki leiutamine, teadvustati heliotsentrilisest maailmapildist, hakati surnuid lahkama, leiutati kompass, püssirohi, helikopter jpm Humanistlik iluideaal: Väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näib. Keskaegne oli mõistuslikum. Kuna muusika...
1.Millal algas ja lõppes uusaeg? Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453. aastal. Uusaja lõpuks loetakse Esimese maailmasõja algust või lõppu (1914/1918). Marksistlikus ajalookirjutuses peetakse selleks Vene Oktoobrirevolutsiooni (1917). 2.Nimeta varauusajale iseloomulikke jooni. Varauusaega iseloomustas erinevates maailma piirkondades eemaldumine keskaegsetest institutsioonidest, mõnikord poliitiliselt ja teinekord majanduslikult. Euroopas levis sel perioodil kristliku teokraatia, feodalismi ja pärisorjuse langus ning toimusid reformatsioon, katastroofiline Kolmekümneaastane sõda, kaubandusrevolutsioon, Euroopa kolonisatsioon Ameerikas ja piraatluse kuldajastu. 3.Iseloomusta peamiste Euroopa riikide arengut varauusajal. Prantsusmaa Kuningas Henri IV valitsemisajal olid Prantsusmaal lõppenud ususõjad ja trooni ümber käiv võimuvõitlus. Uueks valitsejaks sai Louis XIII. Tema võimulol...
Raffael ja "Sixtuse Madonna " 1483 1520 Renessanss jagunes kolmeks osaks eelrenessanss (e. frecento, 14. sajand), vararenessanss (e. quattrocento, 15.sajand), kõrgrenessanss (e. cinquecento, 16. sajand). Raffael on üks kuulsamaid kõrgrenessanssi maalikunstnikke. Leonardo'st ja Michelangelo'st eristas teda see, et ta oli vähem mitmekülgne ning vähem jõuline, kuid väljendas klassikalise kõrgrenessanssi maalikunsti olemust kõige puhtamalt, täiuslikumalt ja laiahaardelisemalt. Tema looming katkes küll varakult, kuid oli ulatuslik ja mitmekülgne - seinamaalid, tahvelmaalid, portreed, uuris teadust, astronoomiat, perspektiivi ja proportsiooniõpetust ning tegutses arhitektina. Kunsti õppis ta oma isa Giovanni Santi juures, kes oli kuulus õukonnamaalija. Õppis Urbinos, hiljem Perugias maalikunstistuudios. Raffael töötas Firenzes, seejärel Roomas. Firenzes õppis ta kompositsiooni, ...
C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikool RENESSANSS referaat Koostaja: Juhendaja: 2013 Sisukord Perioodid............................................................................................................................................4 Renessansi suurkujusid.......................................................................................................................4 Arhitektuur (Eesti)..................................................................................................................................5 Renessanssmuusika................................................................................................................................6 Tähtsamad muusikateoreetilised jooned.....................................
Liis Kingisepp Renessanssi tunnused Renessanss (Prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17.sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansikultuuril on üks kindel tunnus - eneseteadvus. Renessansiajal levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erineväsjamöödunust. Kiriklik õpetus taevase elu õndsusest kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Samas aga ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi veelgi paremat. Vararenessanssi maalikunst 15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Maa...
Itaalia renessanss Renessanss antiigi taassünd. Sündis Itaalias(Firenzes). Renessansliku maailmavaate teljeks on peetud humanismi, veendumust, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste tarkuse, ilu, julguse jne järgi. Moraali üheks tähtsamaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata(põhimõte ,,eesmärk pühitseb abinõu"). Kunstniku staatus tõuseb, teda tähtsustatakse kui loovisikut ning nad on kirjanikega sama tähtsad. Renessansi periodiseering: 1) Eelrenessanss 14.saj; 2) Vararenessanss 15.saj; 3) Kõrgrenessanss 16.saj 15.sajandil oli renessansskunsti tähtsaimaks keskuseks Firenze. Hakati ehitama palazzosid(palee) kolmekorruseline, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, katus madal. Nt. Palazzo Medici. Võeti kasutusele antiikarh...
2. Renessanss (14.-16. Saj) 2.1. Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muus.ga Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muus. hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuus. stiili, vaimulikul muus.l kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuus. vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja-Itaalia) ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muus.line renessanss on seotud peamiselt Mad.maadega, räägitakse sageli ka Mad.maade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj s...
Olulised muusikazanrid, mida viljeldi Madalmaade koolkonnas 15-16 sajand: 1) Missa 2) Motett 3) Kaanon Catus firumus, ladina keelest tõlgituna püsiv viis. See on peameloodia. Kindel viis mis läbib laulu. Polüfoonia on mitmehäälne muusika, kus kõik hääled on enam-vähem võrdse tähtsusega. Kaanon. A capella renessansiajastul- saatega vokaalmuusika a capella tänapäeval - saateta koorilaul III põlvkond. Jacob Obrecht ja Josquin Desprez. Häälte kooskõla mängib üha suuremat rolli. Tekst selgelt kuuldav. Zanriteks motett, missa ja ilmalik laul. V põlvkond. Philipp de Monte ja Orlandius Lassus. Muusikas ekspressiivsus, damafirm. Zanriteks motett, missa, madrigal ja saussoon. Orlandus Lassus tegi 70 missat, passioone ja motette. Giovanni Pierluigi da Palestrina tegi 100 missat ja 400 madrigali. Martin Lutheri osa protestantismi ja protestantliku kirikumuusika tekkimises: a) uued usuliikumised b) põhiosad jumalateenistuses muutusid c) liturgi...
RENESSANSS Üldiseloomustus Sõna ,,renessanss" tähendab itaalia keeles ,,taassündi". Renessanss on 15.-16. sajandil enamikus Lääne-Euroopa riikides toimunud vaimne ja kultuuriline murrang. Majanduslik alus sellele oli varakapitalistlike suhete kujunemine linnades. Renessansi ajastule on iseloomulik: · suurem ilmalikkus · humanism maailmavaade, mis peab inimest kõrgeimaks väärtuseks · avastused, leiutised (trükikunst; leiutised merenduses, sõjanduses, metallurgias) · rahvusriikide kujunemine · rahvustunde ärkamine · suured usulised liikumised (reformatsioon, vastureformatsioon) · antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine Renessansi ajalised piirid: Itaalias 14.-16. sajand, mujal 15.-16. sajand. Juhtiv maa on Itaalia (seal eristatakse: vararenessanss 14.-15. sajand, kõrgrenessanss 16. sajand) Renessanss-kunsti üldiseloomustus Antiikaja mõjud on kõige tugevamad arhi...
Aadel Teine seisus e feodaalid e rüütlid. Aadel jaotus: 1) kõrgaadel- kuningad ja suurfeodaalid(lord, Herr, grand) 2) alamaadel- rüütlid(gentry. Ritter, hidalgo) alamaadlikele lisandusid kuninga teeninduses olevad mittevabad mehed e ministeriaalid. Aadlikud elasid linnustes, et kaitsta end rüüsteretkede ja omavaheliste konfliktide puhul. Vabaaega veetsid turniiridel ja jahil. Kasvatus: oliline oli ettevalmistus sõdimiseks. Poisid elasid kodus 7. eluaastani. Järgnes paazi aeg kõrgema feodaali juures. Õpiti relva käsitlemist, ratsutamist, tantsimist, vestlemist ja kombeid. 15.a saadi kannupoisiks(+ isiklik relv) ja tuli isandat sõjakäikudel saata. 18-19 a saadi rüütliks. Lugemine, kirjutamine ja majandamise oskus ei olnud oluline. Halvimaks omaduseks peeti truudusetust. Aadliku aukoodeks: 6) täielik ustavus senjöörile 7) truu teenimine ja vaprus sõjas 8) julgus, ausus ja galantsus (=rüütellikkus) Keskaja linn Ha...
Renessanss o Sõna Itaaliast taassünd o Jaguneb o Vararenessanss 14-15 Prantsusmaa ja Itaalia o Kõrgrenessanss 15 II-16 1.veerand muusika Madalmaades Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu o Hilisrenesanss 1520-1600 Itaalia Mida uut tõi? o 14. saj Euroopa kaubanduslikud muudatused o Kaubanduslikud mereteed Amrika, Aafrika, India o Raha muutus tähtsaks o Rikaste kodanike kiht Tellisid ja finantseerisid muusikat o I arheoloogilised väljakaevamised huvi antiigi vastu. o Tähtis: kirikukammitustest vaba, vaimne inimene o Kõik muutus ilmalikuks ja lähtus inimestes humanism Renessanss muusikas o Uus kõlaideaal o Terts ja sekst intervall Hääled jäljendavad teineteist imitatsiooniline polüfoonia o Seos tekstiga o Lihtne, laulev ja tundeline meloodia o Lähtuti sellest, mis on ilus o Teksti rütm+vorm ---- muusika rütm+vorm = rüt...
Renessanss Nagu ka mujal valdkondades, oli renessanssi mõju suurim Itaalias. Kirjanduse keskuseks sai Firenze POEEM pikem, mitmeosaline lüroeepiline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Sisuliselt haardelt ja mahul väiksem kui eepos, vormi poolest suhteliselt vaba. Poeemist sai meeliszanr romantilistele luuletajatele (nt Byron, Puskin, Lermontov) SONETT 13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). NOVELL lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süzeeliini, ühe teema või konflikti ümber. Zanri rajas Boccaccio oma novellikoguga "Dekameron". GIOVANNI BOCCACCIO (13131375) Peetakse uue zanri, novelli, rajajaks. Boccaccio räägib oma novellides inimese pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ja jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Tuntuim teos "Dekameron". Dekameroni...
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. s...
Renessanss (14.-16. saj) Ajastu ja helikeele üldiseloomustus Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15. ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Maalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rüütlilaulude loojad, ei saa kõnelda autorlusest nagu seda tehakse edaspidi. Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mi...
PÕHJAMAADE KUNST skandinaavia • kitsamas (geo)tähenduses rootsi ja norra (riike mille territooriumi põhiosa asub skandinaavia poolsaarel) • laiemas (kultuur ja keel)tähenduses nim skan. Rootsit, taanit ja norrat (või maid kus kõneldaks epõhjagermaani ehk skan. Keeli lisak nim ) nime päritolu • teadaolevalt kasutas nime skandinaavia esimest korda Plinius Vanem (vana rooma riigiametnik, sõjaülem, ajaloolane ja kirjanik) pilnius hukkus vesuuvi purske ajal • 1.saj. Pkr oma teoses „looduslugu“ pilnius kirjutas et teisel poole jüütimaad asub väin nimega Kattegat(codanus)mis on täis saari suurim neist kandev nime Scatinavia. ... eelajaloonine kunst • mandrijä tagnemise järel asusid skainaaviia poolsaare lõuna poolt kütid-korilased kelle tegevusest säilinud paljude petroglüüfide kivisse uuristatud kontuurid. • Varaseimad kaljujoonised koosnevad sümboli...
Ajaloo kontrolltöö küsimused Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130137 Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138145 Ülikoolid ja skolastika lk 154161 Renessanss ja humanism lk 162169 Suured maadeavastused lk 170177 Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178183 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. 5. Too välja ristisõdade põhjused. 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. 7. Kirjelda keskaegsete ülikoolide tegevust, korraldust. 8. Millistes eluvaldkondades avaldusid renessansile iseloomulikud tunnused? 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. 10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? 11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste suhtu...
Kordamine arvestustööks Renessanss 1. Renessanssi mõiste ja tunnusjooned Renessanss (prantsuse keeles taassünd) keskajale järgnev antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumine, eelkõige Lääne-Euroopas 14-16. sajandil, sai alguse Itaaliast. Renessanssi aja mõtlejad pidasid inimest heaks, kuigi nad ei öelnud, et inimesed oleksid vigadeta. Ideaalseks peeti harmooniat ja õnnelikkust maa peal. Oluliseks sai isiksus ja individuaalsus. Valitsevaks sai humanistlik mõtlemine, mis tähendas inimlikkuse ja inimese kaitset ning inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide ning maise võimu orjusest. 2. Uued kirjanduse liigid · sonett keskaegsest itaalia kirjandusest põlvnev luulevorm, sai oma klassikalise kuju renessanssiajal. Eristatakse itaalia ehk Petrarca ja inglise ehk Shakespear'i sonetti. Petrarca ,,Laulude raamat" · novell uudisjutt, lühike proosajutustus, ühe tegevusliini, teema või konflik...
Kordamine: Renessanssist valgustuseni 1. Renessanss: 13-16 sajand, antiikkultuuri taassünd, inimene oli oluline, suured leiutised: trükikunst, kompass ja püssirohi, kultuur elavnes. Humanism: inimese ja inimlikkuse väärtustamine. Utoopia (termin Thomas Moore'i teosest "De Optimo Reipublicae Statu deque Nova Insula Utopia")- hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. Antiutoopia- fiktiivne ühiskond, samuti seda kujutav teos, mida iseloomustab totalitarism ning rõhuvad sotsiaalse kontrolli vahendid. 2. Petrarca elu ja looming: sündis arezzos, 12-aastaselt läks ülikooli õigusteadust õppima, kuid ei olnud sellest huvitatud, 16-aastaselt läks Bologna ülikooli, teadaolev 1. Luuletus pühendatud surnud emale,6. Aprill 1327 kohtas naist, kellele pühendas kõik oma luuletused. Itaalia sonett- Sisus vastanduvad kirjeldavad katräänid eneseväljenduslikele tertsettidele, 9. r...
KESKAEG AJASTU MÄÄRATLUS Rooma impeeriumi jagunemine 395.a. või Lääne Rooma riigi langemine 476.a. KESKAEG Renessanss 14-16.saj. ·5.-7. saj. VARAKESKAEG Suur rahvasterändamine, germaani hõimude pealetung; Läänekristlik kloostrikultuur ·8.-9-saj. UUE EUROOPA HÄLL Frangi riigi kõrgaeg Karl Suur hariduse tähtsustumine · 10.-11. saj. KESKVÕIM SAKSAMAAL Saksa-Rooma keisrid Ottod; ROMAANI stiil, vaimuliku luule, muusika kõrgaeg ·12.-13. saj. linnade kiire kasv, GOOTI I kõrgaeg Uued zanrid ja vormid Muusikategelased Olulised sündmused Heliloojad Legaliseeriti kristlus 313 Rooma riigi lõhenemine 395 Keskaeg 590 Gregorius I saab Rooma paavstiks Kujunes välja missakorraldus VIII 4 noodijoont...
Muusikaajalugu konspekt Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 16 saj ) IV. Barokk ( 17 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed, vanad ehted, pillide jäänused kõik need kõnelevad meile, et inimestel on alati olnud vajadus ilu ja mängu järele. Muinasajal ei olnud helikunst omaette kunstiliik ta oli tihedalt seotud usundite ja kommetega, tantsude ja mängudega. Muusikale omastati ...
KT: Kõrg- ja hiliskeskaeg pt 22-23, 26, 29-32 1. Keskaegsed linnad Euroopas. 2. Millised olid linnade taastekke põhjused, aeg ja kohad Euroopas? Linnad taastekkisis 11 sajandil. Kõigepealt tekkisis linnad Vahemere prk antiikaegsete linnade kohal. Hiljem Kesk- ja Põhja-Euroopas (Köln, Hamburg, Bremen, Lübeck, Danzig, Riia) 3. Kui suured olid linnad, millised olid tähtsamad ehitised- rajatised, milline oli elanike staatus ja organisatsioonid (gild, tsunft) Suurlinnad kuni 50 -100 tuh el, keskmine linn -10 tuh, väikelinn 1000 elanikku Tähtsaimad ehitised: kirik, linnavalitsuse hoone, turuplats, sadam. Linna ümbritsesid linnamüür/id, vallikraav. Osa III seisusest, vabad inimesed, käsitöölised, kaupmehed, lihtrahvas Kui suutsid asuda 1a linnas nii ,et keegi sind ei näe vaba inimene Gildid kaupmeheeste ühing Tsunftid linnakäsitööliste ametiühendused / kullassepad. Skraa- käsitööliste põh...
Ajaloo tööleht X klassile UUSAEG 1. Iseloomusta industriaalühiskonda ning analüüsi selle mõju inimeste igapäevaelule. 5 Enamus inimesi töötab töötlevas tööstuses (1870-1970), sekundaarses sektoris. Linnastumine e. urbaniseerumine, elutingimused, kuritegevus. Masinatega töötaminetööl; kodumasinad Proletariaat- kõige arvukam ühiskonna klass Üldine kirjaoskus; koolikohustus, uued tavad ja moraalinormid Vahemaad vähenevad – transport, side Kaupu toodetakse suurtes kogustes, kvaliteet, odavus. Turukonkurents, masinapurustajad 19.s. I poolel. 2. Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine. 5p Tänu transpordi arengule on võimalik suuri koguseid kaupu laiali viia Masinate kasutuselevõtt Uued energiaallikad Masinate taga on proletariaadid Kodanlus ettevõtlus Industriaalühiskond: kaubad suurtes kogustes ehk masstoodang, kvaliteet,...
Francesco Petrarca (20. juuli 1304 19. · Oma suurteoseks pidas ladinakeelset juuli 1374) eepost "Africa", mis pärineb aastast 1342 · Itaalia renessansi vanema põlvkonna suur · Eepose põhiteemaks oli roomlaste võit humanist ning luuletaja Kartaago üle · Renessansilüürika kui ka humanistliku Ka filosoofiliste teoste autor: filoloogiateaduse rajaja · "Üksildasest elust" ülistab · Kirjutas enamiku teoseid ladina keeles eemaletõmbumist elukärast raamatute · Itaalia sonett ehk Petrarca sonett maailma Euroopa luule levinuim kinnisvorm · "Ravimeist nii hea kui ka kurja saatuse · Sündis Arezzo linnas, Kesk-Itaalias puhuks" lohutusraamat · Õppis õigusteadust Montpellier's (1317) · "Maailmapõlgusest" autori pihtimus ja Bolognas (1323) maise armastuse ...
ARVESTUS 1. Seleta lahti renessansi mõiste: Renessanss (ehk taassünd) - keskajale järgnev, antiigist ja loodusest mõjutatud vaimuliikumine eelkõige Lääne-Euroopas XIV-XVI sajandil. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, Firenzet. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Tähtsal kohal oli humanism!!!!!!!!!!!!!!!!! inimene ei sõltunud enam nii palju kirikust, asju tehti enda, mitte jumala pärast individualism ja saamahimu. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest ja dogmadest. Sel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. AUTORLUS ! KIRJANDUS: (Dante Alighieri, Petrarca, Boccaccio) Uus mahe stiil (dolce stil nuovo) (mõjutatud Platoni filosoofiast) tähendas uut filosoofilist s...
RENESSANSS Renessansiks ( prantsuse keeles renaissance ‘taassünd’) nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.–16. sajandil. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus – isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keeles humanus ‘inimlik’) nimetama õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (Kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal – antiikkirjandus on suu...
William Shakespeare William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupäev) 1564 3. mai (23. aprill Juliuse kalendri järgi) 1616) oli inglise luuletaja ja näitekirjanik. Ta on ingliskeelse kirjanduse suurkuju. 18-aastaselt abiellus ta endast umbes seitse aastat vanema Anne Hathawayga. Sündisid tütar Susanna (ristiti 26. mail 1583) ning kaksikud: tütar Judith ja poeg Hamnet (ristiti 2. veebruaril 1585). Hamnet suri varakult, aastal 1596. Võib arvata, et kirjanik ise lootis kuulsaks saada pigem sonettide kaudu. Oma kogumikus avaldas ta 154 sonetti, millest esimesed 126 on pühendatud kenale noorele meessoost sõbrale ning järgmised (välja arvatud kaks kõige viimast) naisele, keda ta ise nimetab Dark Ladyks ('Tõmmu Daam'). Shakespeare armastab enda tahtest hoolimata just seda naist. Sonettide põhiteemaks on arutlemine selle üle, kuidas ajaga kõik laguneb, kuid ilu on siiski surematu. Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit,...
Tapa Gümnaasium Renessanss Lisbeth Vinter 10b Tapa 2011 1 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') (itaalia keeles Rinascita ,,taassünd") oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemalduminereligioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgneskeskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningat...
RISTISÕJAD · keskne idee oli Jeruusalemma vabastamine (oli muhamedlaste käes 638. aastast) · 1095. aasta Clermont'i kirikukogul kutsus paavst üles kannatavatele usuvendadele appi minema ja muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama · ristisõdijatele olid mitmed privileegid vara ja pere kiriku kaitse all, patud andeks, sõjategevuse ajal vabastus võlgadest, surmasaamisel pääs paradiisi · teele asusid vaesemad (lihtrahva ristisõda) rüüstasid teel Konstantinoopolisse linnu ja tapsid juute, kes nende meelest olid Kristuse kannatustes süüdi · Väike-Aasias piiras Seldzukkide vägi nad ümber ja purustas · alates 1096. aasta hilissügisest hakkasid Püha Maa poole liikuma elukutselised sõdurid · kuus tähtsamat ülikut, ristisõdijate eesotsas olid Lotringi hertsog Gottfried, Toulouse'i krahv Raymond. · 40 000 kristliku sõdijat 1. ristisõda ainuke tõelis...
RENESSANSS 1. Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku hõlmab? Mõiste ,,renessanss" võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento taassünd). Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (vaata ka ajastute tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus...
Ajalugu II Keskaeg 330; 395; 476 1453; 1492 Lääne-Rooma riigi lagunemine Kolumbuse avastused Ameerikas Feodaalkord: palvetajad, sõdijad, töötegijad Ristiusu levitamine: Jumal või Saatan = usklik või ketser Varakeskaeg (germaanlased, Bütsants, Araabia kalifaat) 5.saj kuni 11.saj algus Kõrgkeskaeg (paavstid, Avignoni vangipõli) 11.saj kuni 14.saj II pool Hiliskeskaeg e varauusaeg kuni reformatsioonini 1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani) Caracalla edikt 212: kõik õigused kõigile Rooma alade vabadele kodanikel...
Kontrolltöö: kesk- ja uusaeg. 1. Millised olid 3 põhiseisust keskajal? 3 põhiseisust keskajal olid: I seisus vaimulikud- palvetajad, kiriklik hierarhia; II seisus aadlikud-sõdurid feodaalne hierarhia; III seisus talupojad- töötegijad. 2. Mida kujutas endast keskaegne kuningavõim?Keskaegne kuningavõim kujutas endast seda, et võim pärines hõimujuhi võimust ning oli päritav meesliinipidi, võimu aluseks oli kuninga maavaldused ja isikuomadused. 3. Mida kujutas endast keskaegne hansa- ja idamaakaubandus? Hansakaubandus toimus Läänemerel, mis oli Lääne- ja Põhjamere-äärsete linnade kaubaliit, millesse kuulus 100 linna ja tähtsaimaks keskuseks oli Lübeck, Eesti linnadest oli seal Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Veeti Venemaalt Euroopasse: karusnahka, vaha, mett,puitu, vilja, loomanahkasi jne ning Läänest itta soola, vürtse, metalli ja veini. Idamaakaubandus oli läbi Va...
RENESSANSS Renessansiks ( prantsuse keeles renaissance `taassünd') nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.16. sajandil. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keeles humanus `inimlik') nimetama õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (Kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal antiikkirjandus on suures ...
24.RAHVUSLIK LIIKUMINE.VASTUSED (2016,Eesti ajalugu I, Avita 2005,lk.152-157) 1.Millal algas rahvuslik liikumine? 1860 2.Millised olid liikumise eeldused? Majanduslik arenemine. Eesti haritlaste teke, koolihariduse teke 3.Mis oli rahvusliku liikumise tulemus (eesmärk)? Olla eestlane, emakeelse rahvahariduse edendamine, 4.Kes olid väljapaistvamad juhid? Johann Voldemar Jannsen Jakob Hurt Carl Robert Jakobson 5.Millised linnad ja piirkonnad kujunesid liikumise keskusteks? Tartu, Peterburi, Viljandimaa 6.Kes olid nn. Peterburi patrioodid? Johann Köler 7.Nende hulgas on ka Eesti esimene elukutseline kunstnik. Kes, nimetage tema maale? Johann Köler. ''Tütarlaps allikal,, ''Ema portree,, ''Isa portree,, 8.Keda hüüti Postipapaks? Johann Voldemar Jannsen 9.Millised olid olulisemad ärkamisaja üritused ja ettevõtmised (aasta ja sündmus) (6-10)? Üldlaulupidu ...
Gootika Gooti stiil Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Eestis hakkas see levima alles aastal 1300. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: · varagootikat (u 11401200) · kõrggootikat (u 12001350) · hilisgootikat (u 13501525). Gooti arhitektuur: Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks j...
ROOMA KUNST Rooma riigi ajalugu: 1) kuningate ajajärk (753-510 e. Kr.) 2) vabariik (510-30 e. Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.) 395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur Võrreldes kreek...
ROOMA KUNST Rooma riigi ajalugu: 1) kuningate ajajärk (753-510 e. Kr.) 2) vabariik (510-30 e. Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.) 395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur Võrreldes kree...
annaabi.ee 
