Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "II Maailmasäda". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nsvl, protokoll, kallaletungi, okupatsioon, küüditamine, ensv, maailmasõda, sajandiks, orzeli, varustab, sõjalised, inimkaotused, salaprotokollid, riigipööre, diviis, laskurkorpus, vares, barbarus, konstantin, alfons, rebane, hjalmar, taasiseseisvumine, võimuorganid, valitsesid, kollektiviseerimine, kujutasid, ohvrid, arengud, fosforiidikampaaniaVaikiv ajastu – nimetus perioodile pärast Pätsi riigipööret aastal 1934, tsensuur Riiklik Propaganda Talitus – Eestis loodud tsensuuri teostav organisatsioon Vaikival ajastul Eesti Kultuurkapital – fond Eesti kirjanduse, kunsti ja teaduse edendamiseks Umsiedlung ehk baltisakslaste ümberasumine – baltisakslaste lahkumine Saksamaale, kuna Hitler kutsus nad koju Hävituspataljonid – suvesõja ajal loodud NSVL üksused, võitlemaks metsavendadega ja teostamaks „põletatud maa taktikat” soomepoisid – Eestist Soome võitlema läinud inimesed II maailmasõja ajal Eesti Vabariigi Rahvuskomitee – saksa okupatsiooni ajal Saksa võimu vastu tegutsevaid vastupanugruppe ühendav Eesti organisatsioon EKP KK – Eesti Kommunistliku Partei Keskkomitee ehk EKP juhatus ENSV Ülemnõukogu – Eesti kõrgem valitsusorgan, seadustandev võim
üles end registreerima, et valida hiljem esindusorgan - Eesti Kongress. Valimised toimusid 1990.aasta veebruaris ning nendel osalesid ka väliseestlased ning 34 000 Eestis elavate teiste rahvuste esindajat. Esialgu kodanike komiteeede liikumisse eitavalt suhtunud Rahvarinne ja EKP võtsid samuti valimistest osa. Eesti Kongressi esimene istung toimus 1990.aasta märtsis. Seal kinnitati tegevuskava, mis nägi ette läbirääkimiste alustamist lääneriikide ja Nõukogude Liiduga, et lõpetada okupatsioon ja taastada omariiklus. Kongressi liikmetest valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. Balti kett 23. augustil 1989 kell 19 moodustasid kuni 2 miljonit eestlast, lätlast ja leedulast üksteisel käest kinni hoides 15 minutiks inimketi, mis ulatus Tallinnast Vilniuseni. Balti keti pikkuseks oli umbes 600 km. Balti ketiga meenutati 50 aasta möödumist Molotovi- Ribbentropi pakti ja selle salaprotokolli allakirjutamisest, mis avas Nõukogude Liidule tee
Kukk, A. Piip 14) Eesti Sotsialistlik ◦ O. Tief Tööliste Partei (15- 25) Kristlik ◦ A. Rei, M. Martna, K. Rahvaerakond (4-8) Ast Eestimaa ◦ J. Kõpp Kommunistlik Partei (u 5-10) organiseerija NSVL ja Komintern täideviija EKP u 300 ründajat hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark) hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut Kaitseliit okt 1919 maaseadus ◦ u 35 000 asundustalu Eesti mark 1923. a kriis 1924 uus majanduspoliitika ekspordiks või ja peekon 1928 käibele kroon põlevkivitööstus 2. veebr 1920 Tartu rahu sept 1921 Eesti Rahvasteliidu
1939. aastal mainis Hitler oma kõnes, et Ida- ja Kesk- Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale ning järgneva seitsme kuuda lahkuski Eestist 12 660 baltisakslast liskas sellele ka tuhatkond eesti soost kadakasakslast. Seega lakkas baltisaksa rahvusgrupp üldse olemast. 2. Baaside leping: ,,Orzeli" juhtum; santaaz ,,Metallistiga", lepingu sisu; kas lepingu sõlmimine oli õige tegu? Eesti avalik arvamus lepingust. Baaside lepind: 28. septembril 1939.a kirjutati alla NSVL ja Eesti vastastikuse abistamise paktile, millega: a)Eesti andis NSV Liidule rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses b)Moskva oli kohustatud Eestile relvastust müüma c)baasidesse toodava väe suurus oli 25 000 meest d)Venemaale anti õigus kasutata Tallinna sadamat e)suuliselt luba, et pakt ei kahjusta Eesti suveräänsust ning NSVL ei sekku Eesti siseasjadesse. f)peavad osutama üksteisele igasugust abi, ka sõjalist
Viiralt – tuntud graafik Paul Keres – Eesti maletaja Kristjan Palusalu – Eesti maadleja 10. Miks sõlmis Eesti valitsus nn baaside lepingu NSV Liiduga ja mida selles sätestati?Kuidas see mõjutas Eesti sise- ja välispoliitikat? VIHIK!! 11. Milliste sündmuste tulemusel okupeeriti Eesti NSV Liidu poolt ja lammutati Eesti omariiklus? VIHIK!! Mis tähtsus oli NSVL 16. juuni ultimaatumil, J. Vares-Barbarusel- Asus valitsust juhtima K. Pätsil- Kinnitab ametisse Ždanovi poolt määratud Barbaruse valitsuse A.Ždanovil- Stalini esindaja, moodustas uue valitsuse, andis käske J. Lauristinil Millal liideti Eesti ametlikult NSV Liiduga 21. juuli Riigivolikogu kuulutas EV asemel välja ENSV. 6.aug ENSV “astus” NSV Liidu koosseisu
· Baltisaksa rahvusgrupp lakkas allumast. See kahandas ühiskonna majanduslikku ja vaimset potentsiaali. 2. Baaside leping: ,,Orzeli" juhtum; santaaz ,,Metallistiga", lepingu sisu, baaside paiknemine, eestlaste suhtumine lepingusse. 28. septembril 1939 kirjutati alla Nõukogude liidu ja Eesti vahelisele vastastikuse abistamise paktile. · Kohustuvad andma üksteisele igasugust abi, kaasa arvatud ka sõjalist, otsese kallaletungi või kallaletungi ähvarduse tekkimise korral ükskõik missuguse Euroopa suurriigi poolt · NSVL kohustub andma Eesti sõjaväele abi relvastusega ja muude sõjaliste materjalidega soodustatud tingimustes · EV kindlustab Nõukogude Liidule õiguse omada Eesti saartel Saaremaal ja Hiiumaal ning Paldiski linnas baase mere-sõjalaevastikule ja mõned aerotroobid lennuväele rendi õigustel sobiva hinnaga.
Sellega sunniti nõustuma ka Tsehhoslovakkiat, kelle ala jaotati või võideldi teistele riikidele. 1939. aasta kevadel nõuab Hitler Poolalt Danzigi piirkonda ja okupeerib Leedule kuulunud Klaipeda piirkonna. Poolakate olukord püsis stabiilne kuni Molotovi Ribbentropi pakti sõlmimisene NSV Liidu ja Saksamaa vahel 23. august 1939. See oli mittekallaletungi leping Saksamaa ja Venemaa vahel 10 aasta jooksul. Lisaks kehtestati selles NSVL ja Saksamaa mõjusfäärid Euroopas. 2. Millised olid II maailmasõja põhjused ning milliste riikidega oli Saksamaa sõlminud liidu? Poliitilised: Versailles'i süsteem muutus ebapüsivaks, Rahvasteliit ei tulnud enam oma ülesannetega toime, Teisi riike tegid murelikuks Hitleri erinevad kokkulepped teiste riikidega. Majanduslikud: Hitleri sõjatööstuse arendamine ja laenude võtmine teistelt riikidelt, NSVL ehitas üles Punaarmeed, millele oli vaja leida rakendust.
● Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati Jaan Poska- eesti kubermangu juht Rahvusväeosad eesti keel sai asjaajamiskeeleks Saaremaa ja Hiiumaa vallutamine ● saksa vallutab ● oktoober 1917 - enamlaste võimuhaaramine Iseseisvumine eesmärgid ● Vene riigi kokkuvarisemisega seotud segadused ● Päästa Eesti sõjategevusest Eesti Päästekommitee - K.Konik, K.Päts, J.Wilms Saksa okupatsioon veebruar 1918 - november 1918 Sakslaste plaan - luua Balti hertsogiriik 11.11.1918 - alustab Eesti valitsus tööd Novembri lõpp 1918 Vabadussõja algus Julius Kuperjanov - hukkub Paju lahingus 23.04. 1919 asutav kogu tuleb kokku August Rei - asutavaja kogu esimees Otto Strandmann Maaseadus ● Eramõisate maad riigistatakse ja jagatakse soovijatele. ● Eelistatud oli Vabadussõjast osavõtnud Landesveeri sõda.
· valitav Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev senise rüütelkonna maapäeva funktsioonid + · kubermangu administratiivne ja majanduslik juhtimine Eestlaste poolt võetakse üle seni sakslaste käes olnud linnavalitsused. Algab rahvusväeosade loomine. Tallinnas 1. Eesti jalaväepolk (Aleksander Tõnisson). 2.4 Parteide kujunemine 1. Eesti Rahvameelne Eduerakond - Jaan Tõnisson. 2. Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond - Ado Birk. 3. Eesti Maarahva Liit (Maaliit) - Konstantin Päts. Asutati altpoolt tuginedes põllumeesteseltsidele. 4. Vabariiklaste Liit - Julius Seljamaa. Alustas tegevust Peterburis, Kroonlinnas ja Helsingis. Olulisim saavutus 26. märts 1917 meeleavalduse organiseerimine Peterburis. 5. Eesti Tööerakond - Jüri Vilms. Eesmärk sotsialistlike ja demokraatlike väärtuste ühendamine neid vaateid jagavate isikute liitmise kaudu. 6. Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (ESDTP) - August Rei, Karl Ast
mineviku valgete laikude likvideerimist. Varsti hõlmas perestroika ka muid valdkondi, nagu liberaliseerimine, demokratiseerimine. Senised äärmiselt ranged tsensuurireeglid pehmenesid ning hakati rääkima riigis toimunud katastroofidest, õnnetustest ja kuritegevuse tõelisest ulatusest. See oli suur samm NSVL jaoks, sest ennem ei tohtinud isegi vabalt sõna võtta ja kõik õnnetused hoiti rangelt saladuses, kuna ei tahetud näidata NSVL halba poolt. Glasnost ja perestroika olid pankroti leevendamiseks, et muuta paremaks inimeste elujärge ja riigi majanduslik olukord paremaks. Muutused välispoliitikas Gorbatsovi võimuletulekuga muutus Nõukogude Liidu välispoliitika. Paranesid suhted lääneriikidega. Tema poliitika ei näinud esialgu ette ühiskonna poliitilise elu muutmist, kuid poliitilise surve alt vabanemine hakkas järjest enam murendama ainult kommunistlikule parteile tuginevat poliitilist süsteemi. Augustiputs
kuna ainult Hitler oli nõus sõda alustama. – Stalin, sõlmis salakokkuleppe esmalt Saksaga, lääneriikide vastu (MRP 23.08.1939.a.) hiljem leping ka lääneriikidega Saksa riigi vastu (nn. MRP2 15.10.1939.a.) Sõja nö. sünnitunnistuseks loetakse esimest 23.aug1939.a. sõlmitud MRP, millega jaotati Saksa ja N.Liidu vahel mõjusfäärid, andes võimaluse sõda alustada. 1.september 1939.a. ründas Saksa armee Poolat, olles veendunud et N.Liit on liitlane. Sellega algas II maailmasõda. Sakslased saavutasid kiiret edu oma uudse välksõja taktikaga. (tankide koondatud kasutamine) Olles lasknud sakslastel ära teenida poolakate viha ja kogu maailma pahameele, ründas N.Liit 17.sept. omakorda Poolat, muutes sõja maailmasõjaks ning hõivas Poola idaosa. Seda serveeriti kui Ida-Poola „päästmist nende fašistlike valitsejate käest“. Lepinguga ette nähtud joonel kohtunud, pidasid Saksa ja N.Liidu üksused maha ühise võiduparaadi. N.Liidu baaside ajastu Eestis.:
Demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga ajasid riigipöörde Moskva-meelsetel riikidel nurja. majandusraskustest üle saada, samas 1994a tunnistati Balti riikide iseseisvust. 8 detsembrilsõlmiti SRÜ-Vene, Valgevene ja Ukraina tugevdas see neis riikides Moskva liiduleping, millega liitus veel 8 endist liiduvabariiki. 25 dets 1991 loobus Gorbatsov presidendiametist ja ülemvõimu. teatati NSVL lagunemisest. *Moodustati sõjaline liit: Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi Pakt. Asutamislepingus rõhutati kõigi liikmesmaade ühistegevust ja võrdsust, kuid tegelikkuses juhiti kõike Moskvast. Varssavi paktiga seadustati NL-i vägede viibimine Ida- Euroopa riikides. 3. Idabloki lagunemine 4. Eesti NSV a) Kommunismi a) Valitsemine ja EKP juhtide tegevus: NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee
eestlaste seast Vene armeesse. Antant: Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia Sõda mõjus halvalt majandusele: tooraine kättesaadavus halvenes, hävisid mitmed suurettevõtted. Põllumajandust tabasid kariloomade ja põllusaagi rekvisitsioonid. Tööjõu defitsiit, tootmise piiramine, näljaähvardus. Rahvuslik liikumine elavnes, loodi mitmesuguseid organisatsioone. Eesti 1917-1920 Veebruarirevolutsioon 1917 alguseks oli I maailmasõda viinud Venemaa krahhi äärele. Tsaar Nikolai II loobus troonist, loodi Ajutine Valitsus.+ Autonoomiast olid huvitatud rahvuslased, vastu olid baltisakslased ja venelased. Autonoomia Märtsis 1917 Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati see Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks. 26. märtsil toimus toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon. 30. märtsil ühendati Eestimaa ja
1.12.1924-Tallinas surutakse maha kommunistlik riigipöördekatse 12.03.1934-Päts ja Laidoner teostavad riigipöörde,asudes autoritaarse valisemiskorra juurde. 23.08.1939-Molotov -Rippentrop pakti sõlmimine 28.09.1939-Eesti sõlmis vastastikuse abistamise pakti NSV liiduga 17. juuni 1940-Eesti okupeeritakse Punaarmee poolt 6. 08. 1940- Eesti inkorpeeriti NSV liidu koosseisu. kolmikpakti sülmimine Saksa, Itaalia ja Jaapani vahel. 14.06.1941- Massiline küüditamine Balti riikidest Mõisted: 1. Päästekomitee-loodi Maapäeva poolt paindlikumaks tegutsemiseks Eesti Päästekomitee (koosseisus Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms). Päästekomitee koostas Iseseisvusmanifesti 2. Iseseisvusmanifest- Eesti kuulutati demokraatlikuks vabariigiks, tühistati enamlaste seadused ning rahvusväeosadele anti korraldus saksa vägede suhtes säilitada erapooletust 3. Ajutine valitsus -riigi elu korraldamiseks moodustatud täidesaatev võimuorgan 4
1905 toimub Venemaal revolutsioon verine pühapäev Võimu juures on Nikolai II, kes kirjutas 17.oktoober alla ka manifestile, millega andis põhiseaduse ja kodankuõigused (Eestis tekivad esimesed erakonnad) · Algavad rahutused ja kehtestatakse ülemaaline sõjaseisukord, mis lõppeb alles 1908, millal enamlased võimule pürima hakkavad, (Venemaal tuleb kokku riigiduuma) · Eesti saab palju vabadust majanduse, hariduse jne arendamiseks · 1914 alanud I maailmasõda katkestab ühiskondliku arengu · Sõjategevus ei puuduta Eestit eriti enne 1917 aastat (v.a sakslaste pommitamised ja mobilisatsioon) · Elavnema hakkab rahvuslik liikumine · Esile kerkivad noored radikaalid nt. Jüri Vilms, kes 1916 nõudis Eestile avalikult autonoomiat · 1917. Alguseks on Venemaa on krahhi äärel · Veebruarirevolutsioon · Teated mässust Venemaal jõuavad Eestisse 2.märtsil, põhjustades üldise streigi
* Müncheni sobing Prantsusmaa ja Inglismaa ajasid lepituspoliitikat Saksamaaga 5. Miks Suurbritannia ja Prantsusmaa läksid 1938. aastal kokkuleppele Saksamaaga aga 1930. aasta kevadel kavandasid liitu NSV liiduga? NSV liit ei kuulunud Rahvasteliitu ja temaga oleks toona olnud lihtsam koostööd teha. Algul prooviti Hitlerit ohjeldada NSVga, hiljem nähti, et see ei toimi ja et Hitler suhtleb ise NSVga ja otsustati, et kindlam on ise hakata lepitust otsima. Teine maailmasõda Põhjused ja algus Sõja põhjuste suhtes ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. On välja pakutud, et sõda puhkes sellepärast, et: 1. Pärast ebavõrdset Versailles' rahulepingut ei saanudki teisiti minna 2. Saksamaal sai võimule Hitler, kes soovis saada maailmavalitsejaks 3. Lääneriigid püüdsid iga hinna eest sõda ära hoida, kuid oma lepituspoliitikaga hoopis põhjustasid selle 4
võimaldanud Saksamaal maismaaühendus saada oma Ida-Preisimaa aladega) ja nõusolekut Danzigi ühendamiseks (eraldatud Saksamaast Versailles`i rahuleppega; vabalinna staatuses). Nähes Saksamaa järeleandmatust edasiste nõudmiste esitamisel, alustasid lääneriigid (Prantsusmaa ja Inglismaa) läbirääkimisi NSV Liiduga Saksamaa võimalikuks ohjeldamiseks. NSVL hakkas läbirääkimisi kasutama väljapressimiseks, nõudes lääneriikidelt nõusolekut nõukogude vägede sisseviimiseks Baltikumi, Poolasse ja Rumeeniasse. Samal ajal pidas NSVL ka salajasi kontakte Saksamaaga. Sarnased huvid (soov ajada agressiivset välispoliitikat) ja olud (diktatuur) viisidki Saksamaa ja NSVL kokkuleppe sõlmimiseni Saksa välisministri J.von Ribbentropi ja välisasjade rahvakomissari V
V 1919 – trükitööliste streik) VIII 1919 – A/Ü I kongress nõuab Eesti riigi likvideerimist riigipoolsed repressioonid, A/Ü Kesknõukogu laialisaatmine, Irboska veretöö 1920ndad – poliitilised kohtuprotsessid 1922 – Kingissepa tabamine IX 1924 – 149-protsess 1. XII 1924 putšikatse Osa maailmarevolutsiooni plaanist (1924 Bessaraabia, 1923 Poola, Bulgaaria ja Saksamaa) Terroriste valmistati ette, varustati relvadega ja juhiti Venemaalt (Zinovjev, Molotov, Kuusinen) ning NSVL saatkonnast Tallinnas. Punaarmee õppused Pihkva ümbruses, NSVL laevad Soome lahel. 29. XI 1924 – Moskva korraldus ettevalmistused peatada. Täideviijad kohalikud kommunistid (Otto Rästas, Anvelt). Mässajaid u 200 (sh 40 NSVLst). Peamised rünnakuobjektid: Balti jaam – tapeti politseinikke ja teedeminister Karl Kark Sõjaministeerium – rünnak löödi tagasi Tondi kasarmud – rünnak löödi tagasi Toompea, riigivanema maja
kui inimesed nägid televisioonist, kui julm on sõda, siis hakkasid selle sõja vastu protestima. Peatükk 19 Saksa liitvabariik Saksamaa lõhestamine toimus 1949 aastal, kui kuultati välja parlamendivalimised. Kristlik Demokraatliku Liidu juhina sai Konrad Adenauer Saksa Liitvabariigi kantsleriks. NSV liidu okupatsioonitsoonis kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik, mida teised riigid ei tunnustanud. 2.Sõnasta Saksamaa lõhenemise 3 põhjust. NSVL sulges piiri Ida- ja Lääne Saksamaa vahel. Berliini linna ehitas NSVL Berliini müüri, mis eraldas Ida- Berliini Lääne-Berliinist. Külma sõja tõttu nõrgenesid Saksamaa lääne- ning idapiirkonna majandussidemed. 3.Kummas riigis tahaksid elada? Põhjenda oma vastust- USAS, kuna tundus, et seal oleks turvalisem elada ja oli üks võimsamaid riike 4.Selgita mõisted ja lisa daatum. Hallsteini doktriin- Saksamaa Liitvabariigi ametlik välispoliitiline hoiak 1950. ja 1960
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924
Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel sõjaks kasvada. Paraku jäid välja mitmed maailma võimsamad riigid, näiteks USA. See muutis liidu ebatõhusaks organisatsiooniks, mis ei suutnud täita võetud ülesandeid. Veebruarirevolutsioon ja autonoomia saamine. Ajutise valitsuse võimuletulek: 1917. aasta alguseks oli I maailmasõda viinud Venemaa krahhi äärele. Majandust õõnestas inflatsioon, sõjaävgi oli kaotamas võitlusvõimet, kasvasid sõjatüdimus ja umbusaldus valitsuse vastu, tugevnesid äärmuslikud meeleolud, kõneldi keisri kukutamisest. Veebruari lõpus vallandunud toitlusrahutused kasvasid kiiresti üle revolutsiooniks. Mässu mahasurumiseks Peterburgi saadetud sõjaväelased läksid üle rahva poolele. Keiser loobus troonist ning Venemaast sai vabariik
3. Kumba okupatsiooni Eesti ajaloos iseloomustavad järgmised märksõnad? Paigutage märksõnade numbrid sobivasse tabeli lahtrisse. 2p 7-8 õiget 2p; 5-6 õiget 1p 1 Eesti kindralkomissariaat 5 juuniküüditamine 2 Narva diktaat 6 natsionaliseerimised 3 maareform 7 Eesti Omavalitsus 4 holokaust 8 juunipööre Nõukogude okupatsioon Saksa okupatsioon 4. Millised muutused toimusid esimesel nõukogude aastal kultuuri valdkonnas? Esitage üks näide ja selgitage, mis oli muudatuse tegemise eesmärk. 2p Näide Eesmärk 5. Rühmitage Eesti NSV-d puudutavad märksõnad. Kirjutage sobivasse lahtrisse vastav number. Märksõnad ei jaotu antud perioodide vahel ühtlaselt. (3 p) Kõik õiged: 3 p, 8–9 õiget: 2 p, 6–7 õiget: 1 p. A. Laulev revolutsioon STALINISM B. Metsavendlus C. Karl Vaino D
Lubasid kindlustada saksa rahvale väärilise eluruumi uues Euroopas. Lubasid aidata kaasa aarja rassi võidulepääsule maailmas. 1933. aastal lahkus Saksamaa Rahvasteliidust. 1935. aastal taastati üldine sõjaväekohstus ja kävitati relvastusprogramm. 1936. aastal hõivas Saksamaa Reini demilitariseeritud tsooni. 1936. aastal sõlmis Saksamaa liidulepingud Itaalia ja Jaapaniga. Ka Itaalia ja Jaapan olid huvitatud mõjusfääride ümberjagamisest. Samal ajal plaanis NSVL laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit kogu Euroopale. NSVL-i sihiks oli tuua impeeriumi koosseisu tagasi Tsaari-Venemaale kuulunud valdused. Käimas olid ulatuslikud sõjalised ettevalmistused. 1930-ndate lõpuks kujunes Punaarmeest suurim relvajõud maailmas. Kaudne süü II MS-ja vallandumises lasub ka demokraatlikel lääneriikidel. Nad ei söandanud rakendada resoluutseid vastumeetmeid agressorite suhtes. Alles 1939. aastal loobusid lääneriigid järelandlikusest.
Balkani sõdade tulemused Serbia sai tähtsamaks riigiks Balkani poolsaarel Serbiat toetas Venemaa Austria-Ungari oli Serbia tugevnemise vastu Türgi ja Bulgaaria muutusid sõltuvaks Saksamaast Balkani püssirohutünn Balkanist sai piirkond, kus võis iga hetk sõda alata 1901 Nobeli preemia Marconi leiutas raadio 1908 L-Itaalia maavärin Sionism- juudirahvuslus, õpetab, et juudid peavad tagasi minema oma ajaloolisele kodumaale I maailmasõda Põhjused ja algus Põhjused: 1. Ohu alahindamine (suurriigid ei uskunud sõja puhkemist) 2. Sõda tundus inimestele romantiline 3. Puudus rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleeriks rahvusvahelisi kriise 4. Militarism oli tugevam kui diplomaatia Sõja ajend 28. juuni 1914 Austria-Un1gari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos „Nii nad tapsidki meie Ferdinandi“ Gavrilo Princip- Franz Ferdinandi tapja
1917-1920. Rahvakoosolekutest : Tartus toimusid 27.-29. Novembril 1905.a kaks koosolekut, mille eesmärk oli panna paika uued seadused. Jaan Tõnisson Bürgermusse ruumidas ja Jaan Teemant ülikooli aulas otsustasid poliitiliste süüdlaste vabastamise, alkohoolsete jookide müügikohtade sulgemise, maksude alandamise ja emakeelse õpetuse. Erinevatel koosolekutel olid erinevad ideed maksude suhtes: Tõnisson tahtis makse kaotada, Teemant maksmata jätta. 3. Esimene maailmasõda: Eesti tee iseseisvumisele 1. Taustateadmiseks: · osapooled - Keskriigid ( Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi) - Antanti (Prantsusmaa, Inglismaa, Usa, Venemaa) · läänerinne ja idarinne - "Läänerindel muutusteta" E.M.Remarque · Venemaa 1917. a. - Veebruarirevolutsioon - Oktoobrirevolutsioon NB! Sotsialism >kommunism NB! enamlased ehk bolsevikud (ehk kommunistid) 2. Eesti Esimeses maailmasõjas · rinne Riia lähistele 1915; saared 1917 · sõja mõjud · Veebruarirevolutsioon
2) Eesti iseseisvuse kaotamine 1940. (Tabel 12) Algas 1939. aastal MRP-ga. 23. Augustil 1939 kirjutasid NL välisasjade rahvakomissar V. Molotov ja Saksamaa välisminister J. Molotov von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungi lepingule, mis sai tuntuks kui Molotovi-Ribbentropi pakt. MRP salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa: Venemaale jäid Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ning Saksamaale ülejäänud Poola alad ja Leedu. II maailmasõda algas 1.septembril 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale. Balti riigid kuulutasid end sõjas neutraalseks. Nõukogude Liit hakkas tegelema vastavalt MRP’le: 17. septembril tungiti kallale Poolale ning siis alustati Balti riikidele surve avaldamist. NL alustas tegevust oma huvide realiseerimiseks vastavalt MRP-le. Kasutades ettekäändena Orzeli juhtumit esitati Eestile ultimaatum lubada Eestisse rajada nõukogude sõjaväebaasid ning 28. septembril
39- Eesti NSV valitsemine 1944. suvi- Nõukogude võimu taastamine Eestis. Juhtiv koht kommunistlikul parteil, vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. ENSV parteikaader koosnes nn juunikommunistidest, Venemaa eestlastest, Eesti laskekorpuse veteranidest, muulastest. Kohalikke eestlasi sõjajärgsetel aastatel vähe. EKP (kommunistide) liikmeskonnas olid madala haridustasemega, hiljem kasvas sest partei kaudu oli võimalik karjääri teha. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille partei keskkommitee kinnitas
detsembril 1991. aastal loobus Gorbatsov presidendiametist. Järgmisel päeval teatas kõrgeim seadusandlik riigivõimuorgan Ülemnõukogu ametlikult Nõukogude Liidu laialisaatmisest. Jeltsin võttis Gorbatsovilt üle "tuumanupu". Nõukogude Liidu õigusjärglaseks rahvusvahelistes organisatsioonides sai Vene Föderatsioon. 1. Kommunistliku süsteemi lagunemise põhjused - majanduses täielik seisak, kaupade puudus, madal elatustase; poliitikas sõda Afganistanis mõjus NSVL väga kurnavalt, samuti andis see Läänele mõista, et NSVL on nõrk ja muutis Lääne enesekindlamaks. M. Gorbatsovi tulek võimule. Dissidentide aktiivne tegevus; religioon (Paavst Johannes Paulus II andis inimestele usku ja jõudu end vabaks võidelda); Solidaarsuse loomine Poola ametiühingukoondis, kes nõudis endale kõiksugu õigusi ja vabadusi, sisendas inimestesse lootust ja võitlusvaimu NSV Liidu lagunemine (1991): Perestroika hakkas tasahilju väljuma Gorbatsovi kontrolli alt
detsembril 1991. aastal loobus Gorbatsov presidendiametist. Järgmisel päeval teatas kõrgeim seadusandlik riigivõimuorgan Ülemnõukogu ametlikult Nõukogude Liidu laialisaatmisest. Jeltsin võttis Gorbatsovilt üle "tuumanupu". Nõukogude Liidu õigusjärglaseks rahvusvahelistes organisatsioonides sai Vene Föderatsioon. 1. Kommunistliku süsteemi lagunemise põhjused - majanduses täielik seisak, kaupade puudus, madal elatustase; poliitikas sõda Afganistanis mõjus NSVL väga kurnavalt, samuti andis see Läänele mõista, et NSVL on nõrk ja muutis Lääne enesekindlamaks. M. Gorbatsovi tulek võimule. Dissidentide aktiivne tegevus; religioon (Paavst Johannes Paulus II andis inimestele usku ja jõudu end vabaks võidelda); Solidaarsuse loomine Poola ametiühingukoondis, kes nõudis endale kõiksugu õigusi ja vabadusi, sisendas inimestesse lootust ja võitlusvaimu NSV Liidu lagunemine (1991): Perestroika hakkas tasahilju väljuma Gorbatsovi kontrolli alt
sõja lõpul suures osas eri tasandite parteifunktsionäärid ning riigi- ja kohalike võimuorganite ametnikud. 1945. a. alguses oli EK(b)Ps 2400 liiget, sõjajärgsetel aastatel järjest kasvas. 1951. a. oli juba 18500 liiget. Parteiliigetel oli madal haridustase. EK(b)Pd juhtis põhimõtteliselt 1941. aastast Nikolai Karotamm, aga ametlikult alles 1944. aasta sügisest. *1925 astus Karotamm Hollandis kommunistlikku parteisse, 1926 läks NSVL ja jäi sinna elama. 1940 juunis suunati ta Eestisse ajalehe ,,Kommunist" toimetajaks ning septembris sai temast EK(b)P Keskkomitee teine sekretär. *Linnades, maakondades ja valdades olid kommunistliku partei poliitika toetajateks kohalikud parteikomiteed ja tihenev parteiorganisatsioonide võrk. *ENSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, siis ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. *ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli 1940-1951 ,,juunikommunist" Arnold Veimer.
29nov 1938 toimus Muchenis Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia ja Prantsusmaa juhtide kohtumine, kus otustati Saksamaa nõudlused rahultada ja sudeedide piirkond talle anda. Hitler kinnitas, et Saksamaa soovid on lõpulikult rahultatud ja, et püsivale rahule Euroopas on pandud kindel alus. Hitler oma sõna muiugi ei pidanud ja 15märtsil 1939 okupeerisid Saksa väed Tsehhoslovakkia. Teine maailmasõda.(1.september 1939-1945) Selles sõjas purustati Saksamaa, Jaapan, Itaalia ja nende liitlased. Saksamaa ja Jaapan kaotasid ajutiselt iseseivuse. Saksamaa tükeltatud, iseseisvuse kaotasid ka 3 balti riiki, kogu Ida-Euroopa langes NSVL mõjusfääri. Maailm kolariseerus kahe kõige tugevama suur riigi Usa ja NSVL vahel. Lagunema hakkasid korieaal impeeriumid. Sõja käigus mobiliseeriti Saksamaa ja tema liidlaste relvajõudutesse umbes 30m meest, vastaspoolel 80m meest.
Loodi esimesed kutsehariduskoolid. Samuti leidus kõrgharidust pakkuvaid koole. 1907. uuesti ärkas ellu EKS. 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum. Põhiliselt kirjutatu luulet, kuid ka proosat. 19. sajandli lõpus rohkem proosa ning romantilised jutustused asendusid realistlike romaanidega. Eduard Vilde, Juhan Liiv, August Kitzberg. 1095. Noor-Eesti. G. Suits, Friedebert Tuglas, Juhan Aavik. Johann Köler pani aluse portree- ja maastikumaalile. Amandus Adamson. Esimene maailmasõda Eestlased ei tahtnud sõdida ,,usu, tsaari ja isamaa eest." Eesti jaoks oli iga sõja eeldatav lõpplahendus halb. Rahva omaalgatuslikud ettevõtmised: 1. Sõjatööstuskomiteed. Sõjaliste tellimuste jaotamine Eesti ettevõtete vahel. 2. Linnadeliidu Tallinna Komitee. Vene armee abistamine, tagala korrastamine. Tegelikult käisid koos ärksamad rahvuslased arutades Eesti tuleviku küsimusi. 3. Põhja-Balti Komitee. Jaan Tõnisson. Rahvuslikult meelestatud tegevused. Eestisse
Tallinnas 24. veebruaril 1918. aastal kuulutati välja Eesti Vabariik. Järgmisel päeval ilmusid kõik Eesti ajalehed. Lehvisid sini- must-valged eesti riigilipud. Moodustati Ajutine Valitsus K. Pätsi juhtimisel. Seda tulid tervitama Eesti sõdurid, kes laulsid Papa Jannseni poolt esimeseks üldlaulupeoks loodud laulu, millest on nüüdseks saanud Eesti Vabariigi rahvushümn: "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa!" [http://kuusemets.planet.ee/dokument/ajalugu.html] 1.3 Saksa okupatsioon Loomulikult ei tunnustanud Saksamaa iseseisvat Eesti Vabariiki. Ajutise Valitsuse ja Maanõukogu tegevust ei sallitud, rahvusväeosad saadeti laiali, poliitiline tegevus keelustati, trükisõna allutati tsensuurile, demokraatlikult valitud eestlastest omavalitsusjuhid asendati baltisakslastega, ametlikuks asjaajamiskeeleks sai saksa keel. Paljud rahvuslikud poliitikud vangistati, välismaale teel olnud peaministri asetäitja Jüri Vilms lasti Helsingis maha.
annaabi.ee 
