Euroopa rahvaste ristiusustamine oli väga pikk protsess ning toimus sageli vallutuse käigus. Iirimaale rajati rohkesti kloostreid ja kooliati misjonäre, paljud misjonärid suundusid mandrile Euroopa hõime ristiusku pöörama ja asutasid nende maal kloostreid. Jumalateenistuse tähtsus suurenes. Kujunesid katoliku kiriku organisatsioonid ja vaimulikkonnad. Tekkis katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastamine ja igavesse ellu, rajaneb Piiblil. Tehti ladinakeelseid tõlkeid. Kujunes paavstlus ja tekkis Paavstririik. 3. Küsimuste vastused: 1) Kuidas kinnistus ristiusk Rooma aladel? V: Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. Aastal 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks. Kirikust sai range hierahia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, mille organisatsioonipõhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad
olla õiglane ja hooliv ka siis, kui maailm seda kuidagi lubada ei taha. Kas ja kuivõrd inimesed seda kinki kasutavad, on nende enda valik. Tihtipeale just see määrabki, kas tulevastele põlvedele jääb inimesest ausammas ja mälestus või kaob ta tuhka ja unustusse nagu miljonid enne teda. Valgustusaja filosoof Rousseau on öelnud: "Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal ahelas." See on ka põhjus, miks paljud meist igavesse unustusse vajuvad ega kuhugi jõua. usume end olevat oma tegemistes ja väljaütlemistes vabad, ent pole seda tegelikult sugugi. Meile läheb liialt korda teiste arvamus, mistõttu jäädaksegi igavesti ahelaisse. Inimese vabaduse piiramine on tingitud sellest, et ühed inimesed sunnitakse alluma teistele inimestele, kes nende üle valitsevad. Inimesed on nagu orjad, kes peavad täitma käske, mis on neile ette kirjutatud ning unustavad seejärel endalt küsida,
TEGELASED: Võluflööt Sarastro (bass) Tamino,prints (tenor) Kõneleja,Sarasto riigi preester (bass) Kaks preestrit (tenor,bass) Öökuninganna (sopran) Pamina,tema tütar (sopran) Kolm daami (sopran,metsosopran,alt) Kolms poissi (sopran,metsosopran,alt) Papageno,lillemüüja (bariton) Papgena (sopran) Monostatos,maur (tenor) Kaks sõdurit (tenor,bass) Kolm orja (kõnerollid) Preestrid,kaaskond,rahvas, (koor, orjad,hääled,kujud statistid) TEGEVUS: Peamine tegevus toimub Sarastro riigis, kuid vahepeal ka kuskil pimedas mahajäetud paigas. EESMÄRK: Minu arust oli autori eesmängiks näidata võitlust hea ja kurja vahel, ja ka mõte: "Võidab inimene, kes ei võta õnne mitte ki...
INDIA JA HIINA KUNST INDIA Vanim kõrgkultuur Induse orus (III at. eKr.) Kunst püsivate tunnustega, peamiselt religioosses teenistuses. Usunditeks hinduism, budism, dzainism; ühine usk hingede rändamisse, taassündi ja looduse igavesse ringkäiku. Hinduism- Keerukas, fantaasiaküllane mütoloogia. Peajumalate kolmik- Trimurti (Brahma-looja, universumi juhataja; Visnu- maailma hoidja; Siva- looja,kaitsja,hävitaja.) Eeposed: ''Mahabharata'' , ''Ramajana'' Hinduistlikud templid: Templid meenutavad monumente, käbitaoliste tornidega; väikesed ruumid, tähtsaim pühakojaruum; väljast rikkalikult skulptuurselt (reljeefiga) kaetud - meelelised stseenid jumalate ja kangelaste elust. Budism 6.saj. eKr. Siddhartha Gautama u
surnute hingi üle vee teisele kaldale, kus asub Tartaose teemante värav. Charon võtab oma paati ainult need hinged, kelle hammaste vahele on pandud teeraha ja kelle ihu on nagu kord ja kohus maha maetud. Väravat valvab Kerberos, kolme pea ja draakonisabaga koer, kes laseb sisse kõik hinged, kuid välja mitte kedagi. Pärast sisenemist tuleb igaühel minna kolme kohtuniku ette, kelleks on Rhadamanthys, Minos ja Aiakos; kohtunikud otsustavad, ja halvad hinged läkitatakse igavesse piina ning head hinged õndsuse paika, mida kutsutakse Elysioni väljadeks. Kuskil allilmas asetseb Hadese palee, mille kohta pole teada muud, kui et see oli paljude väravatega ja tulvil loendamatuid külalisi, Ümber selle laiuvad tühjad alad, lagedad ja külmad; aasad õndsateriigi närbumatute lilledega - need on imelikud, kahvatud, viirastuslikud õied. Rohkem me neist ei tea mille kaudu väljusid tõsielulised
rüvetatud paikade taaspühitsemine. Lisandus veel hulgaliselt administratiivseid kohustusi oma piiskopkonnas, neist olulisemana vaimulike kontrollimine. Selleks korraldas piiskop sinodeid ja visitatsioone. Sinod oli piiskopkonna tähtsamate vaimulke koosolek piiskopi eesistumisel. Millised on katoliku õpetuse olulisemad seisukohad? Katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu, rajaneb Piiblil. Suur osa katoliku õpetusest tugineb kirikuisade ning teiste teoloogide töödele. (Ambrosius(340-397), Hieronymus(345-420),Augustinus(354-430)) Mis on sakramendid? Sakramendid on rituaalsed toiminguid, mida võib läbi viia ainult preester ning, mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Keskne koht sakramendide seas kuulub ristimisele ja armulauale. Mida taotlesid Gregorius VII reformid?
ja Papageno läbima katsumused, et oma armsamate juurde pääseda. Öökuninganna käsib oma tütrel (Paminal) Sarastro tappa. Tuleb uus katsumus, mille käigus Papageno leiab enda Papagena, kuid nende õnn on üürike. Tamino ja Pamina kohtuvad taas, ning läbivad viimase katse tänu armastuse jõule. Sarastrol hakkab Papagenost kahju ja annab Papagena talle tagasi. Monostatos, Öökuninganna ja kolm daami on vahepeal vandenõu sepitenud, mille peale Sarastro karistab neid ja saadab nad igavesse pimedusse. Sarastro võtab armunud enda riiki au ja hiilgusega vastu. Minu arvan, et autor soovis selle teosega näidata võitlust hea ja kurja vahel, "võidab inimene, kes ei võta õnne mitte kingitusena, vaid saab selle tänu raskuste võitmisele ja tööga." Tahaksin väljatuua ka kaks pala, mis on mulle enim meelde jäänud: Papageno ja Papagena duett, kus Papagno leidis lõpuks oma Papagena ja Öökuninganna aaria, mille kõrged noodid on tuntud ka vähem muusikahuvilisele
Figaro pulm Krahv Almaviva on absolutismiaja valitseja, kes on abielus noore krahvinna Rosinaga, kuid on pidevalt armusuhetes toatüdrukutega. Krahvi alluvusse kuulub kammerteener Figaro, kes soovib abielluda kammerneitsi Susannaga. Krahv, kellele endale meeldib Susanna, proovib teha kõik selleks, et abielu ei sõlmitaks. Nii hakkab ta Susannat võrgutama, kuid naine ei vasta tema armuavaldustele. See tekitab krahvis viha & ta soovib Figarole naiseks anda Marcellina. Samal ajal unustab ta oma abikaasa, kes on õnnetu, et tema mees talle tähelepanu ei pööra. Et paljastada krahvi truudusetus, otsustatakse talle mängida vingerpussi. Selleks muudetakse krahv armukadedaks väites, et krahvinnal on armuke. Samal ajal plaaniti Susanna & krahvi salajast kohtingut, kuhu Susanna asemel ilmuks hoopis krahvinna. Veidi aja möödudes tabas krahvi suur üllatus, kui ta sai teada, et Marcellina on Figaro ema & Bartolo Figaro isa. Nüüd ei saanud krahv enam Su...
kõrgkultuure) aastatuhat eKr kujunenud arhitektuurivormid. 2. usundid, religioon, Hinduism, budism, dzainism Taoism, konfutsianism, budism, Budism, sintoism, zen-budism õpetused (kõigile neile on ühine usk chan-budism hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku) 3. arhitekti omapära Monoliitsed Buddha Arhitektuur on rajatud keerukale Algselt templid, mille eeskujuks mälestussambad, India templid, palkkonstruktsioonile. olid talumajad. Püstpalkidele stuupad (poolkera kujulised Iseloomulikuks elemendiks on toetuv massiivne katus. Savist
Munklus sai alguse Idamaadest, esimesed mungad olid Egiptuse kõrbetes elavad erakud. Hakkas levima eremiitlus (inimesed läksid üksi üksikusse kohta ja elasid kõigist eraldatult). Algas ka religioosne ühiselu ehk kloostrite rajamine. Läände jõudis munkluse idee 4. sajandi II poolel. Erinevalt idast, kaasati see palju tihedamalt ühiskonnaellu. Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad.. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse. Sellest pidavat pääsema vaid siis, kui anda kloostritõotus ehk kui loobutakse maisest elust, pääsetakse ka jumalariiki. Kloostrielu võrdus ingelliku eluga. Läbi palve oli aga jumalriik võimalik ka siinpoolsuses. Ka levis munkade hulgas juba antiikfilosoofiast pärit mõte, et ihu on hinge vaenlane. Aastal 529 rajab Benedictus Nursiast kloostri Monte Cassinosse ja paneb sellega aluse benediktlaste kloostrite levikule
Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk 9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikunstiga? Hinduistlikud templid 8. Mis oli India skulptuuri valitsevaks vormiks? Valitsevaks vormiks oli reljeefkunst: jutustav laad. 9. Miks ei rõhutata India kunstis erinevust inimese, looma või jumala vahel? Usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku. 10. Mida või keda kujutasid tavaliselt India vabaskulptuurid? Vabafiguurid kujutasid peamiselt hinduistlikke jumalaid. 11. Millal oli India kujutava kunsti õitseaeg klassikaline periood? 4 7. sajand 12. Nimeta kaks kuulsat India tüüpi templit, neist üks kambodzas ja teine Jaava saarel Indoneesias. Angkor Vati tempel Kambodzas, Borobuduri tempel Jaava saarel Indoneesias. 2.HIINA KUNST 1
Erich Maria Remarque ,,Triumfikaar" Epitaafid. Ravic (Ludwig Fresenburg) Elasin oma tavapärast elu, tegin keerukaid operatsioone ning teenisin raha, et ära elada. ühel ööl kohtasin tänaval muserdatud naist, Joan Madoud, mul hakkas temast kahju ning ma otsustasin teda aidata, kuna arvasin ,et ei näe teda enam kunagi. Kuid läks teisiti, endalegi aruandmata, armusin temasse, ning me hakkasime väljas käima ning lõbutsema, see tõi minu ellu natuke vaheldust ja õnne. Kuna elasin paguluses, oli alati oht, et mind võitakse maalt välja saata ning kahjuks see juhtuski. Olin paarkuud eemal ning kui naasesin leidsin eest küll Joani, kuid ta polnud enam üksi, vaid ta oli leidnud endale mehe, keda ta väärib. Ta üritas minu juurde küll tagasi tulla, kuid ma tõrjusin ta endast eemale, kuna teadsin ,et ta väärib paremat kui mina, sest tal oli vaja meest, kes tal alati olemas oleks ja tema eest hoolitseks, kuid mina seda teha ei suutnud. Tema mees tuli...
1.Kultuuri tärkamiseaeg III aastatuhandel eKr 4000a eKr 3. sajand pKr 2. Usundid, religioossed Hinduism, budism, dzainism. Konfutsianism harmoonia, Algselt sintoism kogu loodus on õpetused Usk hingede rändamisse, traditsioonid, mõõdukus. Taoism hingestatud, tenno pärineb looduse igavesse ringkäiku. vabadus, sõltumatus. päikesejumalast. Hiljem budism, Tohutu fantaasiarikkus Täiendasid teineteist zen-budism 3. Arhitektuuri omapära Sulanud üheks tervikuks Keerukas palkkonstruktsioon, Templite eeskujuks olid skulptuuriga, ehitised reljeefidega kaunistatud ja talumajad, vanematel templitel
Se e hüvitatakse. Roo ma poe et Vergilius Rhadamanthys, Minos ja saabuvad surnud paikneb, nagu "Iliases " kujutab seda üksikasjalise malt kui Aiakos; kohtunikud kohe pärast mainitakse, maa mi stahes kree ka autor. Pikalt laialt otsustavad, ja halvad hinged hingeheitmist. salapaikades. kirjeldab ta ühtede piinu ja teiste rõõ m läkitatakse igavesse piina ning e. Sagedamini aga ei " O düsseia " järgi läheb Vergilius on samuti ainuke poe et, kes head hinged õndsuse paika, tehta nende kahe osa tee sinna üle maa serva kujutab selgesati allil ma ge ograafiat. Tee mida kutsutakse Elysioni vahel mingit vahet teisele poole O keanost
05.oktoober KUNSTIAJALUGU INDIA TÖÖLEHT 1. Millised olid 3 valitsevat usundit Indias ja mis oli neile ühine usk? Hinduism, budism ja dzainism. Neile oli ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäik. 2. Kirjelda stuupat. Kelle auks neid püstitati? Poolkerakujulise kupliga kaetud Buddha mälestuseks. Kupli tasandatud tipus on nerlinurkne aedik, kogu ehitist ümbritseb kiviplokkidest aed, milles on nelja ilmakaarde avanevad väravad. 3. Milline oli india skulptuuri valitsev vorm? Keda ja kuidas neil kujutati? Reljeef. Tõsised pühalikud või hirmuäratavad jumalad on ümbritsetud elurõõmsatest, veetlevatest naistest. 4
värviküllasid ametirõivaid, mis viitasid nende kohale kirikuhierarhias. Piiskoppide tunnuseks said uhkete kaunistustega kõrge peakate mitra ning spiraalitaolise otsaga pikk karjasekepp. Paavsti tähtsust rõhutati uhke riietuse, erilise paavstikrooni ehk tiaara ning üksikasjadeni välja töötatud õukondliku tseremooniaga. Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse. Sellest pidavat pääsema vaid siis, kui anda kloostritõotus ehk kui loobutakse maisest elust, pääsetakse ka jumalariiki. Kloostrielu võrdus ingelliku eluga. Läbi palve oli aga jumalriik võimalik ka siinpoolsuses. Ka levis munkade hulgas juba antiikfilosoofiast pärit mõte, et ihu on hinge vaenlane.
On olemas ka smriti õpetused, mis taaskinnitavad ruti tekste. Otsetõlkes võib nende kohta öelda: "see, mida mäletatakse". Smriti tekstide hulka kuuluvad ka hindude pühad eeposed "Ramajana" ja "Mahabharata". Veedade usundit iseloomustavad loodusjumalad ja jumalannad, näiteks Rudra ja Indra. Kuna Indias on pikka aega eksisteerinud kastisüsteem, on just usk aidanud madalama kastielanikel kergemini toime tulla. Hindud usuvad igavesse hinge, mis sünnib ümber mitmel korral ja mitmel kujul vastavavalt universumis valitsevale karma seadusele. Karma on lihtsalt hindude eluseadus: ainult seda järgides jõuab ümbersünnini. Seega on hinduism usk, milles tuleb järgida Karmat, et jõuda mokani (Moka vabanemine maapealsetest uuestisündimistest). Mokani jõudmiseks on mitmesugused teed: teadmiste ja kaemuse tee; tegude või kohaste tööde tee ja jumalale pühendumise tee. Igal teel on ka
Areng on alati vajalik, sest nagu ütleb Aristoteles, ei ole mõtet liikumisel ilma arenguta. Zarathustra, olles jõudnud kõrgema mõistmiseni, tahtis inimeste maailmapilti ja mõtlemist arendada. Aidata inimestel jõuda inimeksistentsi järgmise tasandini on väga suur eesmärk ja kindlasti mitte vähem tänuväärsem kui Prometheuse poolt inimestele loodud tuli. Nõnda aga kui Prometheus vangistati jumalate poolt ja määrati igavesse piina ei ole ka inimene üliinimeseks valmis. Hullus on see nimi mille nad panevad sellel ülimale eesmärgile. Vaevalt tahaks keegi ju tunnistada, et ollakse ainult arengu keskastme üks väike osake. On ju inimene valik, kellest kasvatatakse äravalitud rahvas ning kellest kasvab üks kord üliinimene. Nii on nõnda uudne mõtlemine, mis nõnda kaugele ette näeb tavainimesele kui hullus. Hulluse üks drastilisemaid näiteid on võimujanu.
Taoism rõhutas inimese vabadust päikesejumalannast. Sintoism ei raske eraldada, kõigile neile on ja sõltumatust ühiskonnast ning pidas viimast soosinud kujutavat kunsti, vaid ühine usk hingede rändamisse ja loodusega võrreldes ebaloomulikuks ja arhitektuuri. 6. sajandil jõudis looduse igavesse ringkäiku. suhteliseks. Inimesel pole mõtet sekkuda asjade Jaapanisse budism ja 12. sajandil zen- Seetõttu ei rõhutate erinevust loomulikku käiku, vaid õigem on elada lihtsalt budism. Zen-budistid on veendunud, et looma, inimese või Jumala vahel. looduslähedast elu. Need mõlemad tõde ei saa sõnadega väljendada. Lihtne
Egiptuses oli väga tähtis surmajärgsus. Matuserituaalide keskse osa moodustas muumia valmistamine, mis maeti uhkesse hauakambrisse. Muumia kaitsmiseks suleti see massiivsesse kivist sarkofaagi. Surnuteriiki pääsemise otsustas saakalikujuline Anubis, kaaludes, kas süda on kergem või raskem kui maailmakorraldus Maat. Süda, millel ei olnud pahategusid oli Maadist kergem ja sellele surnule sai osaks igavene elu. Patune süda oli Maadist raskem ja see surnu igavesse ellu ei saanud. Mesopotaamias polnud surmajärgne elu kuigi tähtis. Kõik tahtsid elada head elu. Ka kõik patud tuli lunastada elu ajal. Mesopotaamia surmajärgse maailma kohta arvati, et seal söövad surnud savi ja põrmu ning neil on tiivad nagu lindudel. Minu arvates olid Egiptuse elanikud rohkem usklikud kui Mesopotaamia elanikud. Mesopotaamlased ei uskunud kõike seda, mida uskusid egiptlased. Vanimad tsivilisatsioonid olid minu arvates siiski suhteliselt erinevad, kuigi oli ka
· Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosoleks piiskopi eesistumisel · Kristlaste hingehoiutööd tegi preester · Vaimulikke peeti ülal nende piiskopkonnast või koguduse territooriumilt saadud maksudest ja annestustest · Patrinooadiõigus õigus määrata kohale preester Katoliku kiriku õpetus · Katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellus, rajaneb Piiblil. · Selle esimene põhiosa, Vana Testamnet, on judaismi püha raamat ning sisaldab peamiselt juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutusi, psalme jm. · Uues Testamendis on neli evageeliumi, mis jutustavad Kristluse elust, surmast ja ülestõusmisest. · Kirikuisadeks nimetatakse kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teolooge. · Katoliikluses on oluline koht sakramentidel.
omakorda kloostreid, mis said ümberkaudse rahva ristimise keskusteks. Klooster- munkade ja nunnade elupaik, kus toimuvad jumalateenistused. Apostel- koguduse liige, kes uskus, et Kristus naaseb ning toob Jumalariigi maa peale veel nende eluajal. Kirikuisa- kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloog. Piibel- katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, patude lunastusse ja igavesse ellu. Vana- Testament- Piibli esimene põhiosa. Judaismi põha raamat, mis sisaldab juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutusi, psalme jm. Uus- Testament- Piibli teine põhiosa. 4 evangeeliumi, mis jutustavad Kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest, Kristuse õpilaste tegude kirjeldus ning apostlite kirjad esimestele kristlikuele kogudustele. Voorus- parimus või täius. ilu, lootus ja armastus.
Kirik, keskaja elu kandja Kirik oli tähtsal kohal terve keskaja jooksul. Keskaja jooksul toimub suuri muudatusi usuliselt. Luukase uusi kogukondi ja teostatakse palju reforme. Kirik oli keskajal väga tähtis kultuuriliselt, kuna just kirikus säilitati dokumente ning kirjutati raamatuid ümber. Tänapäeval ei mängi kindlasti kirik nii suurt rolli, kui keskajal Katoliku kiriku põhituumaks oli usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Kõik see rajaneb Piiblil. Piibli esimene osa, Vana Testament, pühendub juutide ajaloole ning teine osa, Uus Testament, pühendub Kristuse elule, surmale ja ülestõusmisele. Kuigi suur osa katoliku õpetusest on koostatud kirikuisade ja teiste teoloogide poolt. Katoliikluses oli olulisel kohal sakramendid. Need on rituaalsed toimingud, mida viib läbi preester. Sakramente on seitse: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimane võidimine, abielu ja vaimulikuks pühitsemine.
3. Kuna armastus tähendab minu jaoks teineteise mõistmist, hoolimist, arvestamist, austamist ja veel palju muud, siis leian, et jah on küll kõige olulisem. Ja mitte ainult abielus, vaid üleüldse suhtes. 4. Nr 1 on kompromissid, ilma milleta suhe ei toimi, siis tulevad usaldus, mõistmine, toetamine jne. 5. Milleks, kui vastu armastust ei saa. Kui mõlemad armastavad, siis polegi vaja võidelda. 6. Pühendumus, lähedus, kirg. Kirg tuhmub, kuid pühendumus ning lähedus jäävad. Ei usu igavesse kirge. 7. Eelpool sai mainitud. Kõik kokku. 60 aastane mees: 1. Esimene märk armastusest on värin rinnus. 2. Jah, mehed armastavad silmadega- vaatavad naiste nägu, rindu, keha, jalgu jne. Naised armastavad kõrvadega tahavad kuulda ilusaid sõnu, meelitusi. 3. Armastus üksi ei ole, peab olema ka usaldus. 4. Jah, armastuse eest tuleb võidelda. 5. kui armastad siis jah. 6. Pühendumus, lähedus, kirg. 7. Tõeline armastus on üksteise usaldamine ja pühendumine. Kokkuvõte:
saj Inglismaal . Noore mehena otsustas ta sõita Inglismaale . G.F Handelit peetakse klassikalise oratoorumi loojaks . Üheks tunutmaks oratooriumiks on G.F Handeli ,,MESSIAS" Teos koosneb kolmest osast ja selle tekst põhineb uue ja vana testamendi peatükkidel . Oratooriumi esimeses osas esitatakse vana testamendi ennustust kristuse tulekust . Teises osas kirjeldatakse kristuse kannatusi , surma ja ülestõusmist . Kõige tuntuim koor on ,,HALLELUUJAH" Kolmandas osas kummitatakse usku igavesse ellu ja kristuse ülestõusmisesse. Esimene etteaste toimus 1724. DUBLINIS. 6.Ambrosiuse hümn Kuna 7nda sajandini olid kiriklik keskvõim suhteliselt nõrk , kujunesid erimaades välja erinevad liturgiad. Liturgia- Ehk jumala teenisuse tüübid. Liturgiast esitatav muusika olid mõjutatud rahva muusikast. Esimese aastatuhande algul hakati kirjutama vaimuliku sisuga koorilaule ehk hümne . Esimese hümni kirjutaja oli
Kõrg- ja hiliskeskajal ning varauusajal tekkis aga usulisi õpetusi, mis olid vastasseisus katoliku kiriku põhimõttetega ning tänu millele tegi ühiskond läbi suuri muutusi. Rooma riik tunnistas ristiusu lubatuks aastal 313 Milano ediktiga, mille koostas Constantinus Suur. Sellega lõppes kristlaste kauaaegne tagakiusamine. Juba 381. aastal kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Katoliku õpetuse põhituumaks on usk Kristuse ülestõusu, pattude lunastusse ning igavesse ellu. Kristlus levis kiiresti, eriti alades, mis kuulusid Rooma riigi koosseisu ristiusu riigiusuks kuulutamise ajal. ( nt. Hispaania ja Gallia) Algselt oli kristluse keskusteks linnad, kus paiknes jumalakoda. Ajapikku tekkisid kirikud ja kloostrid ka maale. Vaimulikud olid väga tähtsad kultuuri edasikandjad ning mängisid suurt osa hariduse jagamisel keskajal. Inimesed, kes soovisid osa saada haridusest ja teadusest, pidid ühinema kloostriga või astuma
Kirik oli vastu ja sellepärast ta andis kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. · Milles seisnes Karolingide kultuuripärand? Kõigi nende sõdadest ja verevalamistest toimus Frangi riigis oluline kultuuriline edasiminek Karolingide renessanss, mille eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase. · Millised on katoliku õpetuse olulisemad seisukohad? Katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu, rajaneb Piiblil. Suur osa katoliku õpetusest tugineb kirikuisade ning teiste teoloogide töödele. · Nimeta muslimi 5 põhikohustust! Usutunnistus (ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik), palve 5 korda päevas näoga Meka poole,paast ramadaani puhul, almuste jagamine, palverännak Mekasse · Mille poolest erinevad omavahel haridziidid, sunniidid ja siiidid? Haridziidid on vanim islamiusuliste rühmitus Sunniidid on ülekaalukalt suurim islami haru
Maal oleva elu iseloom on ajutine, seega on välistatud,et inimkond oleks Päikesesüsteemi tekkimise lõppeesmärk. Peale maapealse elu lõppemist jätkab Päikesesüsteem oma tegevust. Ta seab kahtluse alla Jeesuse eksistentsi ning näitab,et kristlaste poolne Kristuse õpetuse mittejärgimine näitab, et kristlased ise ka ei usu Kristusesse ning seab kahtluse alla Kristuse enese isiku. Ta toob välja vastukõlasid Jeesuse õpetuses, kuna Jeesus uskus põrgusse ja igavesse kannatusse, kuigi ta peaks olema armastuse sümbol. Kui ei juhtu täpselt nii nagu ennustati, siis seisneb tarkuse kriteerium inimese mõistlikkuses ja suutlikkuses olukorraga leppida. Thomas uurib oma essees jumala olemasolu vastates küsimustele,kas Jumal on, kuidas ta on ning mis kuulub tema tegevuse juurde. Ta järeldab,et jumala olemasolu on nii võimalik kui ka võimatu. On võimatu,et miski on ühel ja samal kombel liikumapanev ja
Need olid eeskujulikult heakorrastatud ja reeglipärase planeeringuga- olid kanalisatsioonid ja kanalid. Polnud eriti templeid ega paleesid, vaid tavaliselt elamud(2-3 korrust). Põletatud tellised. Religioon India looduses on suured kontrastid, mille vastuolule on rajatud seal valitsevad usundid- hinduism, budism ja džainism. Ühisteks tunnusteks on usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku. India mütoloogiat iseloomustab tohutu fantaasiarikkus. Hinduism Hinduismi mütoloogia on India omadest kõige keerukam ja fantaasiarohkem. Peajumalad- kõige looja Brahma, säilitaja Višnu ja hävitaja Šiva(trimurt, triaad). Teistest jumalustest on kirjutatud eepostes ‘’Mahabharata’’ ja ‘’Ramajana’’. India elanikest on tänapäeval 80% hinduistid. Hindud on enamasti taimetoitlased.
313. Aastal 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Esialgu olid kristluse keskusteks peamiselt linnad, enamik maapiirkondi aga ristiusustamata. Katoliku kiriku hierarhia on lähtunud piiskoppidest, kes olid algselt koguduse ülevaatajad. Kuna enamasti toimus piiskopi jutlustamine linnades, loogi jumalakotta katedraal. Kristlaste hingehoitööd tegi preester. Katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kirstuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu, rajaneb Piiblil. Selle esimene osa Vana-Testament, on judaismi püha raamat. Uued Testamendis on neli evangeeliumi, mis jutustavad Kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest. 15. Islami kultuur tekkis.. .. kui Meka kaupmees Muhamed sai 610. aasta paiku läkituse jumal Allahilt. Selle edastas talle kõrbekoopas keegi majesteetlik olend. Muhameedist sai Allahi prohvet ja tema läkituse levitaja. Nii tekkis uus usund islam. 16. Islami kultuur ja haridus
Sätestati täpsem paavstivalimise kord. 1054 kirikulõhe--bütsantsi õigeusu kirik eraldus lääne euroopa katoliiklusest Ristiusu kiriku kujunemine: 381- kristlus kuulutatakse rooma riigiusuks, kirik oli varakeskajal kultuurikandja, tekkisid kloostrid, tähtsus väga suur. Ristiusk levis rooma territooriumil, tema barbarite aladel, vallutuste käigus ja misjonäride tegevuse tulemusel. Katoliku kiriku õpetus:põhisisu-usk kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Paavstiriik tekkis 756 a-l, ITLs Ristiusu kiriku lõhenemine 1054:Kreeka katoliku kirik:õigeusukirik, kirikupea->patriarh, kreeka keeles, tsölibaat kehtis ainult munkade kohta, pühavaim lähtub isast, armulaud/leib->kõik said veini ja hapendatud leiba, ristimärk:3 sõrmega; rooma katolikukirik:katoliku kirik, kirikupea paavst, ladina keeles, tsölibaat kehtis kõigi vaimulike kohta, pühavaim lähtub isast&pojast, armulaud/leib->alguses anti ainult
Homeruse järgi on allilm hämar, varjuline paik, varjude riik. Seal on vana paadimees nimega Charon , kes toimetab surnute hinged üle vee teisele kaldale, kus asub Tartarose teemantne värav. Kerberos on Hadese kolmepealine ja draakonisabaga koer, kes valvab seda väravat. Ta laseb sisse kõik hinged, aga välja mitte kedagi. Pärast sisenemist tuleb tuleb igaühel minna kolme kohtuniku ette, kohtunikud otsustavad, et halvad hinged läkitatakse igavesse piina ning head hinged õndsuse paika, mida kutsutakse Elysioni väljadeks. Väiksemad maajumalad Paan oli kitsekarjuste ning lamburite jumal lõbus ja lärmakas metsavaim. Tal oli palju kultuse- ja ohverdamiskohti. Paani kujutati üsna inetuna: tal olid kitsejalad ning sageli ka kitsepea ja -sarved.. Tema koduks olid kõik metsikud paigad, tihnikud, metsad, mäed. Paan oli suurepärane muusikant
hiljem "vanapaganaid" ja lõpuks "kuradeid". Meie esivanemad ei lähtunud usulises kultuses sõbra- vaenlase vahekorrast, kuna pidasid kõike ja kõiki maailmas võrdseks. Nüüd, pronksiajal toodi nende teadvusesse kõrgema olendi, kogu maailma looja ja valitseja, inimsaatuste määraja ja kohtuniku idee, mis andis elule hoopis teise eesmärgi ja surmale endisest võrratult suurema tähenduse, sest väljavaated olid kahe äärmuse vahel kas taevasse igavesse õndsusse või süngesse varjuderiiki vaevlema. Koos usuga hauatagusesse ellu tekkis matmiskombestik. Surnule pandi hauda lisaks ehetele kaasa veel tööriistu, relvi ja toitu. Usuti, et surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku. Nende kostitamiseks kaeti hilissügisel hingede ajal laud ja pakuti paremaid toite. Hingedeaeg pidi olema vaikne aeg, et mitte lärmiga hingi pahandada.
Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk 9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikunstiga? Hinduistlikud templid 8. Mis oli India skulptuuri valitsevaks vormiks? Valitsevaks vormiks oli reljeefkunst: jutustav laad. 9. Miks ei rõhutata India kunstis erinevust inimese, looma või jumala vahel? Usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku. 10. Mida või keda kujutasid tavaliselt India vabaskulptuurid? Vabafiguurid kujutasid peamiselt hinduistlikke jumalaid. 11. Millal oli India kujutava kunsti õitseaeg klassikaline periood? 4 7. sajand 12. Nimeta kaks kuulsat India tüüpi templit, neist üks kambodzas ja teine Jaava saarel Indoneesias. Angkor Vati tempel Kambodzas, Borobuduri tempel Jaava saarel Indoneesias. 2.HIINA KUNST 1
tutvusi Wagneri austaja Otto Wesendock, kelle majas tehti ka kontserte. Kõik kunstid pekas olema ühtsed(lähtus antiigist), loomulikud , tõepärased. Analüüsis kaasaegse kunsti probleeme->kunstnik ori, vaba see kelle on raha. ,,Ooper ja draama" uurimus kaasaja teatrist. ,,Tuleviku kunst" Ei olnud ooperis rahul kooriga->ei seosta end vastava tükiga. Tegeles filosoofia heliloominguga. Schopenhauer- saksa filosoof, pessimistlikud teosed-> tõestas, et inimene määratud igavesse orjusesse Hakkas kirjutama ooperit ,,Tristan ja Isolde" ,,Reini kuld", ,,Valküürid" valmimine + ,,Siegfried", ,,Jumalate hukk" -> tetroloogia ,,Nibelungide sõrmus" 1864-1883 Tagasi kodus. Kuningas kinkis Wagnerile villa Münhenis, maksis ta võlad. Wagner lahkus- >Sveitsi->1867 lõpetas ooperi ,,Nürnbergi meistrilauljad" Wagneri elulõpp möödus Bairotis->sai legendaarseks Ehitas ooperimaja, 1872 nurgakivi, 1876 avati ->esietendus tetroloogia ,,Nibelungide sõrmus" 4õhtut
ta isale saavat mõrvariks, teinud hirmu. (Hamilton, 1975) Viimaks oli kuningas kõigest aru saanud. Tema, Oidipus, oli tapnud oma isa, abiellunud oma isa naise, emaga. Teda ei saanud enam keegi aidata, samuti tema naist ja ema, nende lapsi. Kõik olid neetud. (Hamilton, 1975) Pöörane Oidipus otsis lossis oma naist. Ta leidis otsitu viimase kambrist surnuna. Tõde kuuldes oli Iokaste murdunud ja enese surmanud. Surnu kõrval seistes torkas Oidipus enesel silmad peast, et jääda igavesse pimedusse. Pilkane maailm oli talle pelgupaigaks. (Hamilton, 1975)
http://www.nyingma-buddhism.com/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=716&Itemid=2 1.Kultuuri tärkamiseaeg III aastatuhandel eKr 4000a eKr 3. sajand pKr 2. Usundid, religioossed Hinduism, budism, dzainism. Konfutsianism harmoonia, Algselt sintoism kogu loodus on õpetused Usk hingede rändamisse, traditsioonid, mõõdukus. Taoism hingestatud, tenno pärineb looduse igavesse ringkäiku. vabadus, sõltumatus. päikesejumalast. Hiljem budism, Tohutu fantaasiarikkus Täiendasid teineteist zen-budism 3. Arhitektuuri omapära Sulanud üheks tervikuks Keerukas palkkonstruktsioon, Templite eeskujuks olid skulptuuriga, ehitised reljeefidega kaunistatud ja talumajad, vanematel templitel meenutavad monumente
India arhitektuur Referaat Tallinn 2012 SISUKORD ARHITEKTUUR Indias on arhitektuur, skulptuur ja usk sulandunud omapäraseks tervikuks. Omavahel on segunenud hinduism, budism ja dzainism. Nee on üksteisess põimunud nii, et üksikute religioonide piirjooni on raske eraldada. Kõigile neile on ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku. Eri usunditega seotud kujutav kunst on samuti väga sarnane. Kõige fantaasiaküllasem neist on hinduismi mütoloogia. Hinduismis on kolm peajumalat- Brahma, Visnu ja Siva ning lisaks veel palju teisi jumalaid, pooljumalaid, deemoneid ja kangelasi. Neist on kirjutatud suurtes eepostes ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Eeposte tegevustikku kujutatakse tihti templite müüridel ja seintel. 3. sajandil eKr valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuningas Asoka, kes levitas
Nad hakkasid otsima sobivat maamaja Kenti kõrgmaal. Maja pidi olema Londonile nii lähedal, et linnas jõuaks ära käia ühe päevaga. Lõpuks otsustasid nad Downi küla kasuks. Londonisse kulus siit rongiga sõites vaid kaks tundi. Nende maja Down House'i juurde kuulus suur maavaldus, siin oli peetud lehmi, hobuseid, sigu ja väiksemaid pudulojuseid. Darwinid jätkasid loomapidamist ning lapsed said looduse ja loomadega väga lähedaseks. Südamlikud kodukirjad Emma uskus igavesse elusse ja hingede ühinemisse pärast surma. Charles ei eitanud jumala olemasolu, küll aga jumalikku loomislugu ja hingede edasielamist. Emma püüdis aru saada mehe avastustest, kuid kartis, et kaasa võib siiski eksida. Et naine polnud eriti kindel oma suulise väljenduse veenvuses, kirjutas ta abikaasale - kuigi nad elasid koos - oma tunnetest, kahtlustest ja kartustest. Ta tänas meest armastuse eest, mis tegi ta elu iga päev õnnelikumaks
E. Radzinski. Stalin. Tln. 2000, Jüri Ant. Eesti 1939-1941: rahvast, valitsemisest, saatusest. Tallinn, 1999) Bolsevike võimuletuleku järel kujunesid uued eetilised normid ja neid põhjendati ka teoreetiliselt. Moraal olevat seotud klassialusega. (Lenini teosed vene k 41. kd: ,,Moraalne on see, mis aitab purustada vana ekspluataatorliku ühiskonna ja ühendada kõiki töötajaid proletariaadi ümber, kes rajab uue ühiskonna. Me ei usu igavesse moraali... Moraal on selleks, et inimühiskonda aidata tõusta kõrgemale...") Seega: moraalne on kõik see, mis on bolsevikele kasulik! Vägivald kutsus esile võimsa vastupanu, mida omakorda suruti maha vägivallaga. Vägivalda hakati kasutama kui imerohtu. Algul suruti vägivallaga maha revolutsiooni vaenlased, seejärel potentsiaalsed vaenlased (punane terror) ja peagi hakati teda kasutama ka puhtalt majanduslike probleemide lahendamiseks (sõjakommunism, kollektiviseerimine).
häirida. Clara aga mõistab, et ema pead pole leitud ja paneb Ferula temaga koos seda otsima. Niipea kui ema pea taastub, läheb Clara tööle. Aastate jooksul on Ferula ja Clara loonud sügava sõpruse. Ferula tunded Clara vastu piirnevad kirgliku armastusega ning tema ja Estebani vahel areneb Clara kiindumuste üle võistlus. Ühel hommikul tuleb Esteban ootamatult koju ja leiab Ferula Clara voodist. Esteban lööb Ferula majast välja. Lahkudes neelab Ferula Estebani igavesse üksindusse. KLASSIDEVAHELINE VÕITLUS Vaimude maja peategelased on pärit kahest vastandlikust klassist: maa- aristokraatia ja talupojad. Enamik Ladina-Ameerika elanikkonnast, nagu ka kõik romaani tegelased, kuuluvad ühte neist kahest klassist. Põhimõtteliselt on ainus erinevus klassi vahel see, mida kasutavad riigiteenistujad. Talupojad võivad liituda politseijõudude või armeega ning saada juurdepääsu haridusele ja kõrgema klassi staatusele, nagu Esteban Garcia puhul
Misjonärid tegutsesid. Samas vallutati ka riike ja sunniti neile ristiusku peale b) Kiriku organisatsioon: Preester tegi sakramente, piiskopp oli kõrgeim vaimulik põhitses preestrid ja altareid ja kirikuid, tal oli toomkapiitel (nõuandev kogu) Sinod tähtsamate vaimulike koosolek. Piiskopp külastas kirikuid ja kloosterid kontrollimiseks. Kirik võttis kümnis. c) Piibliõpetus ja teoloogide tööd: Piibli põhisisu oli usk Kristuse ülestõusmisse , pattude lunastusse ja igavesse ellu. Augustinus ,,jumala riigist" Hieronymos tõlkis piibli ladina keelde. Sakramendi rituaalsed toimingud.SAkramenti ( 5 kohustuslikku) 1 ristimine 2leeritamine 3armulaud 4pihtimine 5viimne võidmine surjiad ja haiged pihtisid patte d) Sakramendid: Sakramendi rituaalsed toimingud.SAkramenti ( 5 kohustuslikku) 1 ristimine 2leeritamine 3armulaud 4pihtimine 5viimne võidmine surjiad ja haiged pihtisid patte e) Paavstluse ja paavstiriigi teke:
Seal pole midagi reaalset.Hilisemad poeedid kujutavad surnute riiki paika, kus halbu karistatakse ja häid hüvitatakse.Poeet Vergilus kirjeldab pikalt ja selgesti allilma geograafiat. Allilma väravat valvab Kerberos, kolme pea ja draakonisabaga koer, kes laseb sisse kõik hinged, kuid välja ei lase ühtegi.Pärast sisenemist tuleb igaühel minna kolme kohtuniku ette, kes otsustavad mis hingedest saavad.Halvad hinged läkitatakse igavesse piina ja head hinged õndsuse paika. Kuskil allilmas asub ka Hadese palee, kuid selle kohta pole teada muud kui see oli paljude väravatega ja tulvil loendamatuid külalisi. Fuuriad karistasid kurjategijaid.Nad olid halastamatud kuid õigalsed.Esinesid tavaliselt kolmikuna: Tisiphone, Megaira ja Alekto. Uni oma venna Surmaga elas samuti allilmas.Ka unenäod käisid siit inimesi külastamas
Teos sisaldab tema plaane sinna majakesse elama minna, maja ehitust ja hiljem tema elu ja ümbritseva looduse kirjeldust. ,,Jalutuskäik" Thoreau essee ,,Jalutuskäik" räägib sellest, kuidas tõeline jalutamine pole sihitu uitamine maal, samuti pole see lihsalt füüsiline pingutus, vaid pigem nagu palverännak. Kuigi ta tunnistab, et tema enda jalutuskäigud toovad teda alati õhtuks kodukolde juurde tagasi, idealiseerib ta rändurit, kes on valmis jätma oma senise elu sukeldumaks igavesse seiklusse ning mitte kunagi tagasi tulla. Rännak ise viib muidugi väljadele ja metsa, inimasustusest võimalikult kaugele. Thoreau taunib igasugust tarade ehitamist inimeste poolt ning tema arvates on kõndimiseks alati õige suund olemas tema jaoks on see alati Lääs, sest seal asub rohkem puutumatut loodust ja perspektiivi, samas kui Idas on vana maailma kultuur ja ajalugu, laastatud maa. Tema arvates peitub loodusläheduses elujanu ja jõud. Näiteks
Kuid vaba aega oli tal vähe, katsed neelasid kogu tema aja. Tema eesmärgiks olevat Aristotelese teaduslikud doktriinid üle kontrollida, mitte neid püha tõena võtta. Tema loenguid kuulasid tudengid muiates, kolleegid aga pommitasid teda etteheidetega. Kuid vaatamata kõigele ei olnud Galileo ikka nõus oma katseid lõpetama. Galileo uskus, et kui lasta kahel eri raskusega kehal samaaegselt kukkuda, maanduvad nad samaaegselt. Tema vastased tahtsid teda igavesse häbisse saata, kuna pidasid seda ning ka kõike muud tõesliseks lolluseks. Niisiis tahtsid nad tõestada, et neil on õigus. Kindlaks määratud päeval kogunesid kõik professorid Pisa viltuse kellatorni juures, riietutanu pikkadesse sametmantlitesse. Seal olid ka tudengid ning ohtralt linnarahvast. Rahvahulk lõi lärmi ja rõõmutses. Kummalisel kombel polnud kellegil tulnud pähe kehade langemise teooriat ise järgi proovida. Lõpuks
headust. Tihti on tegu vaid õnnelike juhuste ning eranditega. Olemas on üks karjainstinktiga koduloom, haige inimloom- kristlane. Ristiusk ning kristlus astus välja abitumate ning vaesemate inimeste heaks. See kuulutas kõrgematele inimtüüpidele sõja. Autor on seletanud kristlust teisiti, kui siiani oleme kuulnud. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse. Kristlus paneb inimesi uskuma pattude andeksandmisesse, lunastustesse, igavesse elusse. Nietzsche aga kirjeldab kristlust ja usku hoopis oma moodi. Nimelt ei tohtivat seda kaunistada ega ehtida. Pole vaja ülistada kristlust, sest see õpetavat kõrgemaid vaimseid väärtusi pahelisteks ning eksitavateks kiusatusteks. Kristlus puudutab meie igapäevaelu, on seotud meie ajalooliste juurtega ja selgitab nii mõndagi meie valikutest, eelistustest ja väärtustest. Sagelitsiteeritud inimestevahelisi suhteid reguleerivad
otseses tähenduses, paljud ei anna endale aru, mida selle all tegelikult mõeldakse. Igiliikur on niisugune kujuteldav mehhanism, mis liigub igavesti iseenesest ja teeb tööd (näiteks tõstab mingit koormat), saamata energiat väljastpoolt. Sellist mehhanismi pole veel kellelgi õnnestunud ehitada, kuigi seda on juba ammu püütud teha. Katsetuste viljatus on tekitanud veendumuse, et igiliikurit ei saagi ehitada ja kehtib hoopis energia jäävuse seadus, üks moodsa teaduse põhialuseid. Mis igavesse liikumisse puutub, siis mõeldakse selle all pidevat liikumist, ilma et tehtaks tööd. Igiliikurid Üks vanemaid igiliikuri kavandeid mida tänapäevalgi tolle idee õnnetud fanaatikud realiseerida katsuvad, on järgmine. Ratta äärele, on kinnitatud pulgad mille otsas ripuvad rasked kuulikesed. Ratta iga asendi korral on parempoolsed kuulid keskpunktist kaugemal kui vasakpoolsed, järelikult peaks parem pool alati
· Näitlejad ainult mehed. Rituaalsed maskid ja kostüümid. India kunst 2500 eKr · Territoriaalselt: India, Indo-Hiina, Indoneesia · Juba 4500 a tagasi eksisteeris kõrgkultuur · Maailma rahvaste algasustusala · Läbi ajaloo saanud väga palju erinevaid mõjutusi ja sulanud kokku ühtseks kultuuriks. · Valitsevad usundid: budism, hinduism, dzainism eksisteerivad üheaegselt, on omavahel läbipõimunud, ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku (v.a islam) · Kunst on väga tihedalt seotud usunditega, ülifantaasiarikas, elurõõmus. · Hinduismi mütoloogia peajumal kõige looja Brahma, kõige säilitaja (elujumal) Visnu, kõige hävitaja (surmajumal) Siva; lugematu hulk teisi jumalaid, peajumalaid, deemoneid, kangelasi; eeposed ,,Ramajana" ja ,,Mahabharata" · Peajumal Brahma kujutatakse kolmenäolisena, nelja käega, lootose- või poollootose istes
· kloostrid mõjutasid ümbruskonda · kloostri majandust juhiti tõhusalt ja ajakohaselt. Kloostrid said eeskujuks ümbruskonnale · kloostrid pakkusid varjupaika aadli vallalistele tütardele ja leskedele. Juba varasel keskaajal hinnati kloostrielu kristluse kõrgema täiuslikuma vormina, üldine seisukoht oli, et munga või nunnarüü selgapanek kindlustab pääsu osalusse jumalaga ja igavesse ellu. Kloostrites levisid müstika, askeesiga liituv harras palvetamine ja meditatsioon, mille kaudu püüti saavutada ühtsust jumalaga. Müstikud nägid nägemusi ja kuulsid hääli, sellest lähtuvalt enamik keskaja ärkamisliikumisi on sündinud kloostris. Augustinus Keskaja käsitlus kirikust ja ühiskonnast toetus Augustinuse mõtetele. Usupuhastajad tegid omakorda Augustinuse juhatusel oma otsustavad avastused
keskmises ruudus, kuidas Jumala plaan Jeesuse elus teoks sai ja paremas ruudus, mida see kaasajal tähendas. Kui vasakul oleks näiteks Mooses vaskmaoga, võiks keskel olla Kristuse ristikuju (Jeesus ju ise võrdles end vaskmaoga) ja paremale sobiks mõni Oleviste pühapäevakoolilaps, kes tahab Jumala lapseks saada. Või kui vasakul on Mooses põleva põõsaga ja keskel Jeesus Samaaria naisega rääkimas (Ta ju ütles, et annab elava vee, mis ei lõpe ära vaid hoovab igavesse ellu), siis paremal ruudus võiks olla Oleviste pühapäevakoolilapsed ülistuskooris nendes on ju seesama elu, mis ära ei lõpe. Tõestusi kiriku olemasolu kasuks enne XIII sajandit Perioodi IX - XI sajandi keskpaigani nimetatakse Skandinaavia viikingiajaks. Selle aja lõpul tekkis kaubatee "viikingite juurest kreeklaste juurde", mis kulges osaliselt läbi Eesti vete - Naissaare kohalt piki Eesti põhjakallast kuni Neeva suudmeni. Et olla kaitstud rannaäärsete
annaabi.ee 
