"Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal ahelas" (2)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Tsitaadid

" (La Rochefoucauld) · "Nälg on parim kokk." (Cicero) · "Noore nolgina sõtta minnes kujutatakse ette, et ollakse surematu. Teised tapetakse: sinu endaga seda ei juhtu. Kuid siis aga esimest korda haavata saades loobutakse sellest illusioonist ja teatakse, et see võib tabada ka sind ennast." (E. Hemingway) · "Palju rääkida ja palju öelda on kaks ise asja." (Sofokles) · "Paljud on kopeerinud Mona Lisat, ometi seistakse järjekorras, et näha originaali." (Louis Armstrong) · "Põhimõttel on kaalu alles siis, kui kõht on täis söödud." (Mark Twain) · "Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda, ega pehmenda." (Cicero) · "Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel." (A. Schopenhauer)

Eesti keel

24

doc

ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST JA PÕHJUSTEST

Söandan isegi väita, et üksainus Delfi templi raidkiri1 pakub tähtsama ja sügavama õpetuse kui kõik moralistide paksud raamatud. Niisamuti on käesoleva arutluse teema minu meelest üks huvitavamatest probleemidest, mida filosoofia üldse saab püstitada, aga paraku ka üks okkalisemaid, mida filosoofid võivad lahendada püüda -- sest kuidas tunda inimeste ebavõrdsuse allikat, kui me ei alusta inimeste endi tundmisest? Kuidas saaks inimene jõuda nii kaugele, et näeks ennast sellisena, nagu loodus ta lõi, hoolimata kõigist muutustest, mille aegade ja asjade vahetumine on pidanud tema algses konstitutsioonis tekitama? Kuidas teha vahet sellel, mis on inimeses algupärane, ja muutustel või lisandustel, mille on tema algsesse olekusse toonud mitmesugused asjaolud ja tema enda arengud? Just nagu Glaukos,2 kelle välimust aeg, meri ja rajud olid nõnda palju moonutanud, et ta meenutas pigem metselajat kui

Ühiskond

8

doc

Poliitikafilosoofia essee

Arvan, et loodusseisundi puhul saaks tugevamad suure eelise nõrgemate ees, kuna neil on rohkem jõudu ja võibolla ka kiirust ja osavust ning nad kasutaksid seda oma kasuks kindlasti vajadusel ära. Rosseau on öelnud, et tagasipöördumine loodusseisundisse oleks võimatu, kuna me oleme juba tugevasti ühiskonna poolt rikutud ja mõjutatud. Samuti paneb Rosseau sünge arusaam mind sügavalt mõtlema, tema traktaat haridusest algab nii: "Jumal tegi kõik asjad headeks, inimene paneb neile käe külge ja nad muutuvad halbadeks." (Wolff 1996). Kui selle mõtte üle arutleda, siis on see tõesti mingil määral nii ning see paneb kurvastama ning sügavamalt mõtlema. Kuid inimesed on kord sellised, et teatud hetkedel nad mõtlevad ja lubavad, et enam nii ei juhtu, kui on toimunud midagi sellist, mis on ebameeldiv, kuid aja möödudes tavaliselt siiski kõik jälle kordub.

Filosoofia

8

docx

FILOSOOFIA

FILOSOOFIA VALGUSTUSAEG Ülevaade valgustusajast 17-18 sajand. I.Kant: mingis mõttes on valgustusaeg see aeg, mil inimene väljub alaealisusest, peab hakkama ise otsustama. 1740st aastast 1 leksikon ütleb, et filosoof on inimene kes oma vabaduseusus asetab end kõrgemale tavakodaniku kohustusest, ei keela endale midagi, ei austa piiranguid. Tähelepanu keskpunktis asub mõtlev inimene, inimene, kes kasutab oma mõistust, indiviid kes suudab end oma mõistuse abil ise juhtida. Toimub eemaldumine traditsioonist ja autoriteedist. 17.saj alguses tuleb käibele mõiste, mida keskajal väga ei kasutatud: KRIITIKA- esialgu tähendas asjatundlikku antiiktekstide analüüsi, kuid hiljem muutub hinnanguks ka muude elunähtuste kohta. 17.-18. Sajand pöördub kiriku vastu, siis riigi vastu, siis ka valgustusja enda vastu. Kriitika püüab olla erapooletu, aga hiljem pöördub

19 sajandi teise poole ja 20 sajandi filosoofia

12

doc

Vabadus ja selle aspektid

Et veidikenegi selgitada enda jaoks ühte määratlemata õigusmõistet, teen lühikokkuvõtte mõnede filosoofide arvamusest vabaduse kohta. 1.1 Vabadus Spinoza järgi Juudi päritolu hollandi filosoof Spinoza kirjutab 1674 aastal nii: ,,Ma nimetan asja vabaks, kui see eksisteerib ja teotseb vaid oma loomuse vajalikkusest, ja sunnituks nimetan sellist asja, mida määrab miski muu täpselt ja kindlalt olema ja tegutsema. Nii eksisteerib näiteks Jumal paratamatult, kuid ometi vabalt, sest ta on olemas vaid oma loomuse paratamatusest. Samuti tunnetab Jumal iseennast ja kõike muud vabalt, sest ainult tema loomuse paratamatusest järeldub, et ta kõike tunnetab. Te näete niisiis, et ma ei aseta vabadust vabasse otsustamisse, vaid vabasse paratamatusesse."3 Lühidalt öeldes väidab Spinoza, et iga asja määrab paratamatult mõni väline põhjus kindlal ja täpsel viisil olema ja toimima. Uskumine, et vaba liikumine ja olemine ei leia aset mingil

Õigus

22

rtf

Jean- Jagques Rosseau "Emile" kokkuvõte

sees, hambad hirmsad, korrapäratud, näojooned vanusest rikutud." Tema sisemuse kohta võib öelda ühesõnaga: ta oleneb täiesti oma temperamendist ja kogu õnnetuse peale vaatamata, mis on valmistanud temale saatus ja inimesed, on ta jäänud selleks, milleks loodus on ta kujundanud. Rosseau eluõhtu jõudis lõpule 2. Juulil 1778. 11.oktoobril 1794 viidi Rosseau kirst Panteoni ja asetati tema surmavaenlase Voltaire kõrvale kirjaga: ,,Siin puhkab looduse ja tõe inimene." Nii lahkus omapäraseim inimene, kes kunagi elanud. See on inimene, keda peab armastama ja imetlema, ning ometi talle kaasa tundma. Ta enese sõnad: ,,Ma tahan ja ei taha, ma tunnen end samal ajal orjana ja vabana, ma armastan head, aga teen siiski halba, ma tegutsen, kui kuulen mõistust, ei või aga vastu seista kui kired kaasa kisuvad ja minu kõige suurem piin on see, kui kukkudes tunnen, et ma enam kunagi ei tõuse." Rosseau armastas üksindust ja unustusi. Tema

Kasvatusteadus

12

docx

Vabadus läbi minu silmade

Lühemalt öeldes vabadust nähakse seal, kus seda tegelikult ei ole. Spinoza arusaamine vabadusest Juudi päritolu hollandi filosoof Spinoza kirjutab 1674 aastal nii: „Ma nimetan asja vabaks, kui see eksisteerib ja teotseb vaid oma loomuse vajalikkusest, ja sunnituks nimetan sellist asja, mida määrab miski muu täpselt ja kindlalt olema ja tegutsema. Nii eksisteerib näiteks Jumal paratamatult, kuid ometi vabalt, sest ta on olemas vaid oma loomuse paratamatusest. Samuti tunnetab Jumal iseennast ja kõike muud vabalt, sest ainult tema loomuse paratamatusest järeldub, et ta kõike tunnetab. Te näete niisiis, et ma ei aseta vabadust vabasse otsustamisse, vaid vabasse paratamatusesse.“ Lühidalt öeldes väidab Spinoza, et iga asja määrab paratamatult mõni väline põhjus kindlal ja täpsel viisil olema ja toimima. Uskumine, et vaba liikumine ja olemine ei leia aset

Filosoofia

18

doc

Kes peaks valitsema?

Otseses demokraatias hääletab valijaskond seaduste või poliitikate poolt või vastu, mitte kandidaatide poolt või vastu. Ideaalsel juhul asetatakse iga suurem küsimus kogu valijaskonna ette rahvahääletuse korras. Esindusdemokraatia seevastu on meile tuttavam süsteem, kus kodanikud hääletavad selle üle, kes esindab neid valitsuse tasandil. Esimene süsteem tundub olevat puhta demokraatia vaimule lähemal, ent ometi on see kaasaegses maailmas peaaegu tundmatu. Moodsad demokraatiad peavad kinni esindusmudelist, kus valimisi kasutatakse selleks, et määrata kindlaks, kes moodustab valitsuse, mitte selleks, et otsustada konkreetsete päevaküsimuste üle. Aga kui esindussüsteemi peetakse ebademokraatlikuks, siis pole tegelikult kunagi eksisteerinud peaaegu ühtegi suurema ulatusega demokraatiat. Sellele järeldusele jõuavad paljud nüüdisaegse "liberaaldemokraatia" kriitikud.

Eetika

Kommentaarid (2)