Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Igavene laps". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lapselikkus, kõiges, igavene, hinges, lapsikus, muserdav, morn, halvas, jalgu, äärmuslik, küllaga, niimoodi, vanemaks, saades, võrdväärne, hindad, huvitupuudusi tuleta meelde olukordi, kus on sind kiidetud oled teistega võrdne, nagu igal inimesel, nii on ka sinul õigus oma arvamusele. Jäta meelde ! sinu kommentaarid, naljad või kiidusõnad võivad parandada või halvendada sõbra arvamust iseendast. Nali võib olla solvav. Teise inimese eripära pidev esiletõstmine pole talle meeldiv. Teise vigadest avalikult rääkides solvad sa teda üsna kindlalt. Ka siis, kui teine kaasa naerab, võis ta hinges haiget saada. Igaüks ei julge enda eest seista. Sinu käitumisel ja kommentaaridel võib olla suurem mõju, kui arvata oskad. Kuulujuttude levitamine alandab nii sind ennast kui kaaslast. Kuidas kujuneb lapse mina-pilt? Laps tuleb siia maailma teadmata, kes ta on. Ta hakkab koguma infot nii enese kui maailma kohta oma elu esimestest hetkedest alates. Lapse minapildi kujundamise esimeseks allikaks on teda
varasemate ebaõnnestumiste üha korduv valuline läbielamine, mille tulemusena alaneb enesehinnang veelgi ning inimene ei näe mingiski tegevuses enam mõtet, sest nii kui nii 15 lõppevad tal kõik ettevõtmised ühtmoodi kehvasti. Tekib teatud surnud seis, kinnine ring. Inimesel kujunevad üha enam välja moonutused seletusviisides ning negatiivsed hinnangud: 1) iseenda kohta (nt. "Ma olen kõiges saamatu, kasutu..."); 2) mineviku kohta (nt. "Ma pole kunagi millegagi hiilanud.") 3) tuleviku kohta (nt. "Võttes arvesse minu olemust ja senist käekäiku, ei ole mul mingit põhjust tulevikustki midagi paremat loota."). Inimese usk neisse arvamustesse enese kohta ja vaimusilmas võimalike olukordade (nt. Armsam jätab maha, suure hulga inimeste ees lolliks jäämine) läbielamised viivad tegevusetuseni, tasakesi kannatamiseni ja püüuni kuidagi mitmesuguste nõudmistega kohaneda. 1
meie jaoks tähendab, kuidas ta meie elu on muutnud ja veel praegugi seda mõjutab. Teine vale: aeg parandab kõik haavad. Aeg ise ei paranda mitte midagi. Tervenemine saab tulla vaid sellest, mida me aja jooksul teeme. Esiteks on vaja endale tunnistada, mis meie elus on toimunud ja mida me tunneme. Mistahes tunded meid ka ei valdaks, ükski neist pole vale ega kohatu. Paraneda aitab ka võimalus vähemalt ühe inimesega siiralt jagada seda, mis meie hinges toimub. Kaotusevalust kõnelemine ei ole nõrkuse tunnus. Tihti soovitatakse leinajal olla tugev ja vastu pidada. Kui sellega mõeldakse surma läbi inimeses toimunud muutustest vaikimist, siis ei aita see soovitus leinajat, vaid pigem soovitajat, kes ei julge või ei jõua ligimese valu vaadata. Kui vaikime oma tunnetest, siis salgame ennast ja lahkunut - tema elu ja kaotuse mõju ning tähendust meie jaoks. Kolmas vale: valu läheb kord üle. Kui me kedagi armastame, ei unusta me teda ilmaski
1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isiksusejoonte teooriad põhine
Gustav Adolfi Gümnaasium Armastuse determinandid Referaat sotsiaalpsühholoogiast Koostaja: Juhendaja: Eve Tammaru Haabneeme 2008 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1 ARMASTUSE TEOORIA.......................................................................................................4 1.1 Vanemate ja laste vaheline armastus.................................................................................6 1.2 Armastuse objektid............................................................................................................8 1.2.1 Vennaarm...............................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
Eesmärgist lähtuvalt leitakse kirjutise põhiidee. Milline autori eesmärk ka ei oleks, igal juhul kergendab selle teadvustamine tekstile sobiva põhiidee leidmist ja esitusviisi valikut ning sõnumi edasiandmist. 8 A. Kokk. Mitu korda sa seda teksti lugesid? - Eesti Päevaleht, 08.10.2008. 12 1.3.1. Sõnad loovad teksti Inimese jäljed on maapinnal, sõnade jäljed on inimese hinges. Kui suures lumes sumpajal on hea käia kellegi jälgedes, siis head sõnad hinges on ka nagu jäljed, millesse on turvalisem astuda. Sõnu saab öelda mõttes. Ka need sõnad, mis kõla pole leidnud, on tegelikult olemas. Sõnu loeme raamatust; kui läheme teatrisse, kuulame sõnu, elame kaasa maagilisele sõnamängule, nutame, naerame, kannatame. Meie sees liigutab vaim.9 Sõnad, mida iga päev kasutame, on meile enamikus arusaadavad, sest nad on tuttavad
vanaks kuulutatud seisukohti, mis tegelikult ei vanane. 1 --------------------------------------- MIS ON MUST KASVATUS? Musta kasvatuse mõiste jõudis pedagoogikasse Saksamaal elava psühhoanalüütiku Alice Milleri kirjutistega. Pole olemas valget kasvatust, vaid igasugune kasvatus on must, last kahjustav ja muserdav. Ärge segage vahele, laske lastel kasvada nende endi loomulikus rütmis ja loomulikus küpsemises! Kasvatusega, ükskõik mis head me selle all ka ei mõtle, teeme lapsele vaid halba. Mõistmaks sellist arusaama, tuleb teada laiemat tausta - must kasvatus on lapsekeskse kasvatuse üks äärmuslikest suundadest. Lapsekeskse kasvatuse esimene laine 20. sajandil algas pedagoogikas revolutsioon. Selle avalöögiks sai Ellen Key bestseller "Lapse
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem
1. SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Edukas suhtlemine on keeruline oskus, millega vaid vähesed ilma pideva enesetäienduseta toime tulevad! (Fletcher, C.M) 1.1 Kontakti loomine ja esmamulje Kontakti loomine ja edasine suhtlus sõltub sellest, millise esmamulje sa oma vestluspartnerile jätad. Esmamulje on sinu esimene ja sageli ainus võimalus anda aimu sellest, kes ma olen - tekitada tunne, mis tõenäoliselt jääbki püsima. Esmaste lühidate vestluste jooksul kujundavad teised sinust oma arusaama ja otsutavad, kas sa meeldid neile või ei. Sellest, kas sind nähakse siira, huvitava ja vaimukana, sõltub see, kas sinuga tahetakse ka edaspidigi juttu puhuda. Esmakohtumisel igaühele võrdselt meele järele olla pole võimalik, mistõttu ei ole olemas ühtki ,,õiget" esmamuljet, mis igas olukorras toimiks. Seda põhjusel, et inimestel on teiste suhtes väga erisuguseid eelistusi ja sümpaatiaid. Samas on olemas teatud universaalsed tõekspidamised - ebaisikulise stiili elemendid, mis on meele
teooriaks. -) Jungi on alati iseloomustunud kõrge tundlikus ning seega on ta kirjutanud hästi palju unenägudest isegi rohkem kui Freud. Jungi jaoks on olemas ka unenäod suure U'ga, mis on hästi selged ja tähtsad, mida iseloomsutab värvikus ja emotsionaalsus. * Jungil on kaks suurt õpetust ta pole konkreetselt kirjutanud, et tal oleks kaks erinevat õpetust, kuid hilisemad uurijad on leidnud, et tema tekstidest võis välja kooruda kaks õpetust: -) Erinevus õpetus seisneb kõiges selles põhilises milles inimesed üksteisest erinevad. 20 sajanditel oli väga popp teema uurida erinevaid temperamendi teooriaid ehk tüpoloogiaid ning ka Jung tegi oma nö temperamendi teooria. Jungi kaks põhitüüpi olid ekstravert ja introvert. See teooria põhineb inimeste suhtumisel iseendasse ja ümbritsevasse maailma. Ka Jung kasutas mõistet liibido ning uskus, et kui see on suunatud välja poole, siis on tegemist ekstravediga (elav; hea suhtleja; hästi kohanev; ei tõmbu endassse;
Lapse tasand tekib kõige enne- kõrge emotsionaalsus (pisarad ja naer vahelduvad kiirelt, järsud muutused hääletoonis, näoilmete kiire vaheldumine). Mängulisus, uudishimulikkus, fantaasia elav olek, impulsiivsus. Samas abitus, arglikkus jms. Olemas kõigis inimestes. Tekib vanem tasand. Osaliselt tekib juba lapseeas. Hakkab matkima vanemate käitumist ja tegemisi. Kas või imiteerib neid mängides. Hõlmab mõlemat poolt- sisaldab käske, keelde ja reegleid, samas osaliselt ka siiski lapselikkus. Vanemlik käitumisviis. Sageli seotud autoriteetse väljenduslaadiga. Inimene selles tasandis seab end sageli õigusemõistja rolli. Puuduseks on autoriteetide ületähtsustamine ja jäik hoiak, mõtteviis. Vähene enesekriitika. (Tohib/ei tohi, peab). Ei saa aga öelda et üks tasand oleks halvem v parem kui teine. Juba lapseeas aga harjutatakse vanema rolli, et lapseeas oleks kergem üle võtta. Teiseks pole võimalik ette kujutada
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Minu suhtlemisoskused 1. Avatus, suletus, (milliste inimestega avatum, millistega suletum, mis teemadel) Kõige avatum olen ma inimestega, kes on minuga sarnased ja kellel on ka sarnased huvid, et oleks millest tutvudes rääkida, sellega panen paika, kuidas temaga suhelda ja näiteks milliseid nalju kasutada, kui mul ei ole inimesega ühiseid teemasid siis ei saa ma ka temaga ühist keelt leida ning sedasi ka avatud olla. Suletum olen ma inimestega, kes arvavad endast väga hästi või kes üritavad olla keegi teine kui nad tegelikult on. Meeldib suhelda lihtsate inimestega, ning nendega on ka kergem olla avatud, kes teavad milline on elu ka väljaspool kõike seda roosilist. Kõige rohkem mulle meeldib rääkida inimestega tantsu-, muusika-, maaelu-, kooli-, ja vahel ka suheteteemadel. 2. sisemised kontaktioskused (mina-kaitsed, psühholoogilised oskused, too näiteid) a.) Positiivne mõtlemine- minu jaoks on see väga oluline osa igapäeva elust, kuna olen tihti pidanud ha
Pilet 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (
trend, paratamatus või... Kui tänapäeval võib igal hommikul ajalehest lugeda, kui hukka on läinud inimkond, ja eelkõige noorus, siis lugeja pahatihti ei teadvusta omale, et hukas on see olnud juba aegade hämarusest alates. Erinevad vaid ajad ja eluviisid. Tihtipeale on põhjuseks seadusega pahuksisse sattumine. Vastavad isikud saavad karistada meetmeid on mitmeid. Kuid sellele ei mõtle keegi, mis oli tema patu põhjuseks, ning mis toimub üleüldse kannatanu sügaval sisemas tema hinges. Leevendamaks oma vajadusi/kannatust, läheb inimene tihti kergema vastupanu teed ning haarab meelemürgi järele... Kuna kõik algab tavaliselt lapsepõlvest, on eluliselt tähtisiga tehtava sammu üle eelnevalt pingsalt järele mõelda. Kuid pahatihti pole see enamasti nii. Algul täiesti süütuna näiv olukord võib otsustavaks olla edasise elu suhtes. ''Proovida ju võib,'' ütleb nooruk, ''kunagi on ikka esimene kord ja see ei tee nagunii midagi
sind ja kõik teod, mis sa minu vastu teinud oled saavad topelt karistuse .. Ma naeran sulle valusalt näkku, kui saan teada su saladused .. Ja ära unusta .. Kunagi pole kindel kas võidab kass või hiir .. Kass on kiire, kuid hiir on taibukas .. Ja ka mina kuulun hiirte valda .. Ma vihkan inimesi, kes teistele odavalt haiget teevad .. Te ei vääri midagi .. Ja teie pisarad on nauditavad ... Tõeline sõber on õiglane , abivalmis , vapper , kannatlik , truu ... ning IGAVENE . Sina seda pole , aga mul on õnneks selliseid palju , VÄGAPALJU , kes on su sõbrad , vaatamata sellele , milline sa oled , milline on su käitumine ja iseloom , vaatamata su tujudele ja kõigele muule ja kes ei ürita sind koguaeg muuta , kes su kallal ei targuta , ei õienda , ei eputa sinu ja su teiste sõprade ees , ei sekku su tülidesse , mis on sul teistega , ei karju su peale .. Selliseid , kes on õiglased , abivalmid , vaprad , kannatlikud , truud ... ning IGAVESED
Teda peetakse tavaliselt kurjuse ja pimeduse esindajaks ning põrgu valitsejaks. Nimesidki on talle aegade jooksul antud mitmeid: Saatan, Vanapagan, Põrguvürst, Vanakuri. Kõigest, mis inimesi niimoodi köidab, on alati kirjutanud ka kirjanikud. Nii on sattunud Kurat paljude raamatute lehekülgedele, ainult et igaüks on teda kujutanud just vastavalt oma nägemusele ja andnud talle sellega uue näo. Üks sellistest teostest on Bulgakovi "Meister ja Margarita". Siin on saanud Kuradist igavene rändaja mööda inimeste maailma. Ta ei ole sugugi mitte kurjuse, pimeduse ja kõige halva kehastus ning inimeste pahategude meelitaja. Pigem meenutab ta kohtumõistjat, kes karistab patuseid, tehes neid narrideks, ja paneb inimesi mõtlema oma senise tühisuse üle. Tema ja ta kaaskonna ohvriteks satuvad pugejalikud, valelikud, ahned ja edevad karjeristid, kes hoolivad vaid iseendist. Oskuslikult kasutatakse ära nende inimlikke nõrkusi ja nii leiavad nad oma teenitud palga
Nii võivad isegi su kriitikud varsti ennast sinu tiimist leida. Kui mind ükskord enam siin pole.. kui mind ükskord enam ei tule.. ei näe mu nime ekraanil, ei kuule mu häält vastamas, kui valid mu numbri, kui vaatad mu pilti ja see on tuhmunud ja silmad mis sealt vastu vaatavad on kauged ja võõrad.. kui hüüad mu nime ja sellele ei reageeri keegi... kui püüad meenutada möödund tutvust inimesest, kellele sa nii tähtis olid.. nii vajalik.. nii kallis.. kui tunned hinges igatsust ja tühjust - siis tea, et mind ei ole enam siin.. Olen läinud kaugele siit ära, kuhugi kus on mul hea.. kuhugi, kus pole seda valu, pole igatsust, sest keegi ei tule sinna nii pea järele ... kuhugi kus on palju minusuguseid, kes taga nutavad sinusuguseid.. olen lihtsalt läinud ära... Kui keegi on andnud Sulle tüki oma südamest - olgu see suur või imepisike, kuid siiski tükk, koht. Siis ära unusta, et see on tükk, teise südamest ja teine vajab seda tükki, et elada
Kunagi ära ole oma valuga üksi, sest kui kellegile räägid, on valutum. Vahel naeratad ka siis, kui süda tegelikult nutab. Kui sa pole kunagi kurb, siis sa pead end muutma, sest inimene, kes pole kunagi kurb, sel pole ka süda. See võltsnaeratus varjab pisaraid, mis mu südames jõgedena voolavad. Kurbuse varjamiseks on mul rõõmus suu ja silmad, mis säravad kas naerust, pisaratest või alkoholist. Nuta, kui on valus, ära häbene seda, las pisarad viivad kurbuse minema. Igas hinges on mõni haud, kuhu vargsi viiakse lilli ja kus nutetakse kõige kibedamaid pisaraid. Nutmiseta pisarad on kõige valusamad. Tihti üritan peita oma pisaraid naeratuse taha, kuid mu silmad reedavad mind. Ma nutan iga päev lootes, et kunagi saavad pisarad otsa. Iga inimene on mõnikord kurb . Sellistel päevadel läheb kõik viltu , isegi asjade alustamine ei tule välja . Iga hetk võid lootusetult nutma hakata, isegi teadmata, miks... Kui Sa oleksid pisar ei nutaks ma enam kunagi
Tihtipeale nad lähevad selles nii kaugele, et nad oma tegeliku elu juurde ei jõuagi. Nad kogu aeg kindlustavad, et midagi ootamatut ei juhtuks. Enda kindlustamine kõige selle vastu, mida ei tohiks olla, saab tihtipeale nende inimeste tähtsaimaks elupõhimõtteks. Oma elu ja olukorra säilitamiseks näidatakse tihti üles suurt leidlikust (miks ei peaks muutuma jms). Üks oluline joon on veel see, et nad lõputult viiviatavad, kõhklevad, kahtlevad kõiges. Nad jäävad tihti ettevalmistusse toppama. Näiteks kui inimesel on vaja mingi otsus vastu võtta, siis ta nii kaua viivitab, kuni õige aeg mööda läheb. Psüühikas on olemas selline seaduspärasus, et kõik, mis inimene alla surub, seda tuleb ka tagasi hoida mingi energiaga. Mida rohkem seda koguneb, seda rohkem läheb inimesel tarvis energiat, et seda ka vaos hoida. Sundustega inimestel see tihtipeale nii on, et nad koguvad endasse hulgaliselt
Õpetaja õpiabi Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja (Sue Cowley) 1. Lobimishimuline klass Klassis vaikuse saavutamine on kõige tähtsam ja mõnel ajal kõige keerulisem asi, millega õpetaja peab toime tulla. Raamatus pakutakse kolm erinevat strateegiat lobisemishimulise klassiga hakkamasaamiseks. Esimene raamatus pakutud taktika on ,,kange nagu raudnael". Arvan, et see taktika sobib parem kui töötad ,,raskete" klassidega. Mul on väike töökogemus koolis töötamisel ja mul oli üks selline klass ,,raskete" lastega. Nendega hakkasin kasutama seda taktikat, sest kuidagi teisiti ei suutnud klassi maha rahustada. Kõigepealt seletasin nendele suuliselt kõik reeglid minu tundides viibides ja panin käitumisreeglid suurelt, selgelt ja täpselt paberilehele kirja ning riputasin neid klassiruumi seinale. Niimoodi oli mul võimalus viidata, kui vajadus oli. Seletasin nendele
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD Õpimapp Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1.Kavatusmeetodid...................................................................................... 4 1.1Vabakasvatus...................................................................................... 4 1.2Mittesekkuv kasvatus..........................................................................5 1.3Autoriteedi- põhine kasvatus...............................................................5 1.4Autoritaarne kasvatus.........................................................................6 1.4.1Autoritaa
KUIDAS SEADA LASTELE PIIRE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD 1.1 Kes saab piire seada.......................................................................................................... 4 2. Piiridest ja vastastikusest austusest......................................................................................... 7 2.1 Lapsed tahavad piire......................................................................................................... 7 '2.2 Piiride puudumine............................................................................................................8 3. Laps ja lapsevanemad............................................................................................................. 9 3.1 Distsiplineerimine ............................................................................................................ 9 3.2 Lastevanemate kolm rühma............................................................................
* · Kui mind ükskord enam ei ole. Kui mind ükskord enam ei tule, ei näe sa mu nime ekraanil, ei kuule mu häält sulle vastamas, kui valid mu numbri ... Kui vaatad mu pilti ja see on tuhmunud ja silmad, mis seal vastu vaatavad, on kauged ja võõrad. Kui hüüad mu nime ja sellele ei reageeri keegi... Kui püüad meenutada möödunud tutvust, inimest kellele sa olid Nii tähtis, nii vajalik, niii kallis. Kui tunned hinges igatsust ja tühjust ise nüüd, siis tea, et mind siin enam pole. Olen läinud siit kaugele ära, kuhugi, kus pole enam seda valu, pole igatsust, sest sina ei tule sinna niipea järele, kuhugi, kus on palju minusuguseid, kes taga nutavad sinusuguseid... Olen läinud, olen läinud lihtsalt ära! · Ära enam kunagi ütle mulle seda, mida sa tegelikult päriselt ei mõtle! · You will never know how much I miss you. You wont see it in my face. You will never know
kindlustada meeleheitlikult. Tahavad hankida endale tükikese igavikku kollektsionäärid võivad tekkida. Viivitajad ja kõhklejad. Suruvad emotsioone alla. Seovad hirmu ja hiljem kordavad nt pesevad käsi. Nad kannavad soove üle tegevustele nt soovivad olla moraalselt puhtad ja sp puhastavad kogu aeg. Nad on täpsed ja kokkuhoidlikud. Ülemäärane korrektsus. Neil on oht südamehaigustesse haigestumiseks. Kõige raskem on õe või venna sündi taluda. Kahtlevad kõiges. Usus kalduvad äärmuslikku ortodoksi. Võimuga, täpsusega, kannatlikkusega seotud elukutsed. Kindlustavad ennast kogu aeg elu jääb elamata. Agressiivsus: Neile meeldib asju kontrollida, väärtustavad võimu. Pisiasi võib kaose vallandada. Suruvad tagasi, nt on karistada saanud selle eest, et lapsepõlves väljendasid seda. Võivad oma ideoloogia luua igas situatsioonis valitsevad ennast ja püüavad leida olukordi, kus saab võidelda. Seotud võimuihaga või enesekaitseks
ÕUESÕPPE PEDAGOOGIKA KUI TEADMISTE ALLIKAS LÄHIÜMBRUSEST SAAB ÕPIÕU ÕUEKESKKOND- ÕPIKESKKONDADE ROHKE VÕIMAS KLASSITUBA (Anders Szczepanski) Kui tahame eelkooliealiste ja kooliealiste õpetamise efektiivsemaks muuta, on oluline nad loodus- ja kultuurinähtustega otsekontakti viia. Õpetajatel ja õpilastel tuleks sagedamini formaalsest õpikeskkonnast lahkuda ning suunduda elavasse maastikku vahetuid kogemusi hankima. Maastik unustatud teadmisteallikas Arvestades sellega, et ligikaudu 85% meie suhtlemisest toimub haistmis-, maitsmis-, kompimismeele ja kehakeele kaudu, on oluline, et õppeprotsess arvestaks seda. Kui õppimine põhineb vaid tekstidel, on tagajärjed kasinad. Õuesõppe pedagoogika on selline tegutsemisviis, kus õppeprotsess hõlmab nii olukordade, kui kogemustel põhinevaid elamusi, kus- õppimise ruumi nihutatakse ka ühiskondlikku ellu, loodus-ja kultuurimaastikele; peetakse oluliseks meeleliste elamuste ja raamatuhariduse vastastikust toimet; t
Igaühega juhtuvad nii head kui ka halba. Lihtsalt mõndadel veab elus rohkem, teistel vähem. Aga see ei tähenda, et nende ,,teiste" elus pole vigu... ,,Aga minul läks süda raskeks, kui ma seda kuulsin, agama katsusin naerda See on pigem positiivne lause, sest isegi siis, kui oleme kurvad ning hinge peal midagi rasket, tuleb muuta igat olukorda võimalikult paremaks. Ükskõik, mis mul ka ei juhtuks ma üritan alati jääda positiivseks ning näha kõiges ning kõikides paremat. Loomulikult oleneb olukorrast, aga minu põhimõte on ,,STAY+" ehk olla alati positiivne. ,,Seetõttu rõhus tulevik mu hinge ja ma kartsin tulevikku ja..." Kahjuks või õnneks, aga mitte keegi ei saa enda tulevikku muuta. See ei olene sellest, kas tead, mis ootab sind ees või mitte. Sellepärast, kui küsida paljude käest, mida nad kardavad, nad vastavad tulevikku. Tegelikult väga õige, sest me ei tea,
(Jakobson, 2014) Henry Jakobson on ka ise endine pikaajaline suitsetaja ning seetõttu jagab ta ka enda kogemust Allen Carr’i meetodi kohta: „Kokku suitsetasin 13 aastat, kui ma 25 aastaselt sellest Allen Carr’i meetodiga lahti sain. Viimastel aastatel kasvas minu päevane sigarettide kogus juba kolme pakini ning ma ei saanud seda endale lubada - mul ei jagunud raha absoluutselt millelegi muule, kuid mul pidid alati sigaretid olemas olema. Sain aru, et ma olen kusagil halvas kohas. Ma tahtsin nii maha jätta, kuid samas tahtsin ma edasi suitsetada - see on iga suitsetaja peas, kes mõtleb mahajätmise peale ja just sellepärast ei ole mõtet oodata mingit hirmsat motivatsiooni, et maha jätta, vaid piisab mõttest: prooviks. Sest motivatsioon tekib tavaliselt negatiivsetest stressirohketest asjadest- tervis hakkab käest ära minema, perre on laps tulemas, rahaga kitsas või ollakse lihtsalt seltskonna viimane suitsetaja.
on see subjektiivne. Ometi on täheldatud, et see mõjutab oluliselt edasise suhtluse kulgu Tunnetuse suhtelisus Meil on kergem leida positiivseid jooni inimestes, kes meile meeldivad. Hoopis keerulisem on leida positiivseid omadusi neis, kes meile mingil põhjusel pole väga sümpaatsed. Ometi teame, et kõigis meis on nii positiivseid kui negatiivseid omadusi.Esmamuljet mõjutab tugevalt ka meie hetkemeelolu. N: Mõnel päeval näeme kõiges negatiivset, sest oleme halvas tujus. Nii tunduvad ka uued tuttavad sel päeval pigem ebameeldivad. Stereotüübid Stereotüübid aitavad inimestel infokülluses toime tulla, samas on nad põhilised mulje ,,moondajad". Stereotüüp on oma olemuselt üldistuse tegemine väga vähese info põhjal. Stereotüübid võivad viia ka selliste nähtusteni nagu seksism ja rassism. Eelarvamused on ,,ohtlikud" ka selles mõttes , et viivad kergesti ennasttäitvate ootusteni. Kui me pikemat aega suhtleme kellegagi lähtuvalt mingist
inimese nägu vaatama). ● Atraktiivsus on kultuuriti erinev Vaesemates riikides on tüsedus atraktiivne, kuid arenenud riikides on saledus ihaldatud. Universaalsed füüsilise ligitõmbavuse osas: ● Ilusad näod on sümmeetrilised, siledad, ilma äärmuslike omadusteta, „keskmised“ ● „to be attractive is, ironically, to be perfectly average“ (Rhodes, 2006) ● Cunninghami uuringud: naised: lapselikkus (suured silmad, väike nina, väike lõug) + küpsus (kõrged põsesarnad, kitsad põsed) mehed: lapselikkus (suured silmad, väike nina) + küpsus (kõrged põsesarnad, lai lõug) Kas need on stereotüüpidega seotud? Naisel lapselik nägu = soojus ja kuuletumine? Domineeriv välimus mehel? Kellele on füüsiline ligitõmbavus olulisem? ● Uuringud näitavad, et naised väärtustavad füüsilist atraktiivsust vähem kui mehed
Filosoofia algab eksistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Inimene on alati sunnitud küsima, et miks ma olen, mis ma siin teen? 5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas selline filosoofiline praktika kus luuakse tekste ei ole lihsalt tegevus, millest on vaimustunud inimesed kes selliste tekstidega tuttavad on. Inimloovuse kohta üldkehtivat tõde ei ole. Kas filosoofial on mingi igavene, ajatu loomus. Olemus, mis teeb ühe tegevuse sõnaliseks. Tekib küsimus kas on olemas normatiiv etalon kuju? Normatiivseid etalone on loodud ja et neid kasutatakse. Filosoofia kujutab endast väga suurt hulka teksti praktikaid ning meil pole mingit kohustust ühte neist välja valida ja teistele eelistada. 6.Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? Probleem filosoofia elitaarsuses seisneb selles, et probleemid millega filosoofid end
Sokratese iroonia oli üks tema meetodeid, mida ta inimesega vesteldes kasutas. Ta alustas inimesega, kes arvas, et teab mingist asjast väga palju, vestlust ja mängis ise lihtsameelset inimest. Ta arendas vestlust küsides kavalaid küsimusi ja lõpuks ajas ta vastase niiviisi nurka, et too oli sunnitud tunnistama, et tegelikult ta ikkagi ei tea midagi. 7. Milles seisnes Sokratese maieutika? Sokratese maieutika seisnes selles, et Sokratese arust oli inimese hinges peidus palju teadmisi. Temale omaste küsimuste esitamisega suutis Sokrates inimeste uutele ideedele tulemise palju hõlpsamaks muuta. Seepärast kutsuski Sokrates seda meetodit maieutikaks ehk ämmaemandakunstiks. (Ta aitas uusi ideid ilmale tuua). 8. Sokratese arvates pole põhjust surma karta. Inimesed arvavad, et see on suurim pahe, aga täpselt ei tea keegi. Veel arvas Sokrates, et filosoofil on õige surma soovida, kuna keha põhjustab
annaabi.ee 
