50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
laurako
Õppematerjali autor
halvendada sõbra arvamust iseendast. Nali võib olla solvav. Teise inimese eripära pidev esiletõstmine pole talle meeldiv. Teise vigadest avalikult rääkides solvad sa teda üsna kindlalt. Ka siis, kui teine kaasa naerab, võis ta hinges haiget saada. Igaüks ei julge enda eest seista. Sinu käitumisel ja kommentaaridel võib olla suurem mõju, kui arvata oskad. Kuulujuttude levitamine alandab nii sind ennast kui kaaslast. Kuidas kujuneb lapse mina-pilt? Laps tuleb siia maailma teadmata, kes ta on. Ta hakkab koguma infot nii enese kui maailma kohta oma elu esimestest hetkedest alates. Lapse minapildi kujundamise esimeseks allikaks on teda ümbritsevate ja tema eest hoolitsevate täiskasvanute suhtumine (teod ja käitumine) temasse. Täiskasvanud peegeldavad oma suhtumist lapsesse. Kui nende suhtumine on tähelepanelik, turvaline, armastav jne, hakkab laps end väärtustatuna tundma.
..................................................................................... 24 1.7.12 "Küll kasvab ise!"......................................................................................................25 1.8 Kuidas vanemate lahkumineku korral lapsi säästa?.............................................................25 1.8.1 Lapse heaks tegutsege koos..........................................................................................26 1.8.2 Laps pole spioon ega diplomaat....................................................................................26 1.8.3 Lisapinged tuleb maandada...........................................................................................27 2. LASTE ARENG......................................................................................................................................................29 2.1 Tõlgiks laste ja täiskasvanute vahel.......................................
Laste arusaam surmast Lapse arusaamist surmast mõjutab oluliselt nii tema iga kui ka küpsus. Mida vanem ja küpsem on laps, seda rohkem ta teadvustab oma tundeid ning oskab neid kontrollida. Alla viieaastased lapsed ei mõista veel sageli, et surmaga lõppeb elutegevus ning seetõttu küsitakse sageli näiteks ,,kes annab beebile taevas süüa" vms. Tihti ei saa laps aru, et surm on lõplik (,,millal ema tagasi tuleb?") ning et see puudutab kõiki (,,kas ka poisid surevad ära?). Ka surmapõhjustest on väikelastel täiskasvanute omast erinev arusaamine. Enesesüüdistamine ja häbitunne saavad alguse lapse maagilisest minakesksest mõtlemisest, mistõttu nad peavad oma mõtteid, tundeid ja tegusid toimunu põhjustajateks. Lapse fantaasiates seostub haigus tihti karistusega, seega peaks lapsele kinnitama, et tema pole haiguses süüdi
c.ii. Iga unenägu peab arvastama iga inimese tsensuuriga, mida rohkem on tsenuuri seda rohkem sümboleid c.iii. Töödeldakse teistkodselt ainestikku- see kõik mis on unenägudes, on tulnud kogemustest c.iv. Iga unenägu peab arvestama väljenduslikude vahenditega d. On olemas tüüpunenäod, mida kõik inimesed näevad: d.i. Lähedese kaotus- (oidipuse kompleks- laps tunneb väga suurt kiindumust vastassoost vanema vastu, ka seksuaalne, ja tunneb kadedust teise vanema vastu) e. Üldised sümbolid, mis ilmevad tänu sellele, et tsensuur keelab need ära e.i. Toast tuppa käimine- abielu e.ii. Tähtsad persoonid- isa ja ema e.iii. Pikad teravad esemed- mehe suguelundid e.iv. Lamedad esemed- naissuguelundid 2
1.1 Vanemate ja laste vaheline armastus Isegi pärast sündi pole imiku elu oluliselt erinev, võrreldes eelnenuga: ta ei suuda ära tunda asju ja inimesi, ta ei ole veel teadlik enesest ega teda ümbritsevast maailmast. Ainus, mida ta tunneb on soojuse ja toidu positiivne trgutav mõju, ning ta ei erista veel soojust ja toitu selle allikast emast. Ema on soojus, ema on toit, ema on rahuldatuse ja kaitstuse eufooriline seisund. Kui laps kasvab ja areneb, muutub ta ka võimeliseks asju sellistena tajuma, nagu need on; rahuldus, mille ta saab toitumisest, eristub rinnanibust, rind emast. Ta õpib tajuma paljusid erinevaid asju, millel kõigil on oma olemine. Samal ajal õpib ta neid nimetama ning nendega ümber käima. Ta õpib, kuidas inimestega ümber käia: et ema naeratab, kui laps sööb, et ta võtab lapse sülle, kui laps nutab jne. Kõik need kogemused kristalliseeruvad ja moodustavad
kindel, kas kõik kirjaniku poolt öeldu mulle oli piisavalt selge. Kuid koheselt võin ära märkida, et kõik mis oli arusaadav hämmastas mind väga, juba seitsmeteistkümnendal sajandil arutles kirjanik lastekasvatusteemade üle, mida meil alles tänapäeval hakatakse omaks võtma (lapse füüsilisest karistusest loobumine) Rääkides lapseeast ,ei ole ma ise kunagi tulnud mõttele, et last kammitseti minevikus juba imikueas, takistades tal vabalt siputada, mässides laps lina sisse. Russeau otsis oma raamatus ideaalse inimese kirjeldust, kuid minu nägemust mööda ideaalset inimest meie ühiskonnas ei ole olemas. Meil kõigil on omad head ja vead. „Lapse näiv vägivald ja lõhkumistung ei ole kurjuse väljendus, vaid tema tegevustungi avaldus“. (lk.42) Arutlus selle teema juures on täiesti loogiline. Kui laps oskaks oma tundeid, soove ja emotsioone kirjeldada, siis ta ju teeks seda. Niikaua, kui tal puuduvad selleks piisavad oskused,
peaks nõustuma, vaid et ta mõtiskleks.11 Tekst on kui teose kude. See, mis on lugeja ees avatud ja valmis lugemiseks. Lugemise tähendus tekib teksti ja lugeja suhtlemise, nendevahelise dialoogi tulemusena. Hermann Hesse oma essees ,,Raamatute lugemisest" räägib kolmest lugemismudelist. Esimene neist raamat juhib, lugeja järgneb. Ainestikku võetakse objektiivselt, tunnustatakse kui tõelust. Teine lugeja järgib oma loomust, temast saab laps ja ta hakkab asjadega mängima, leivast saab mägi, millesse tunnelit puuritakse , voodist urg, aed ja lumeväli. See lugeja teab, et igal asjal võib olla varuks kümneid ja sadu tähendusi. See lugeja ei järgne kirjanikule nagu hobune kutsarile, vaid kui jahimees jälgedele. Kolmas lugeja on nii väga isiksus, on nii väga tema ise, et suhtub lektüüri täiesti vabalt. Ta mängib kõigega. Õnnestavaim, jaatavaim mõte võib tekkida mõnest täiesti 11 T. Tüür, Aforismid
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid