REFORMATSIOON INGLISMAAL Kuningavõimu tõus 16.saj. Poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle. 15.saj. 2 poolel (1455-1485) oli Inglismaa üle elanud Rooside sõja - dünastiline sõda (Lancasteri dünasti vapil punane, Yorkidel valge roos). Kodusõja lõppedes sai troonile Tudori dünastia, esimene kuningas oli Henri 7 (1485-1509). Suurim samm - feodaalide relvastatud kaaskondade laialisaatmine parlamendi aktiga 1503 aastal, feodaalide ajal ehitatud kindlused lammutati. Relvastatud salkdade likvideerimise järelvalveks loodi nn Tähekoda. Majanduslik areng 16.saj arenesid kiiresti kapitalistlikud suhted. Tootmise alal muutus olulisemaks manufaktuuritööstus, mis haaras rauasulatamist, laienesid klaasi ja seebi tootmine, tina ka plii oli ka oluline. Lambakasvatuse laienemine, villa hind tõusis. Aeti laiali talupoegi ja vahel ka külasi, et feodaalid saaks lambaid kasvatada. Seda protsessi nimetati tarastami...
Looming omal ajal väga populaarne ja suure mõjuga, ka väga mahukas, tänapäeval pisut vähem esiplaanil. On loonud nt ooperi ja samanimelise sümfoonia "Maalikunstnik Mathis" (saksa renessansskunstnikust Matthias Grünewaldist); palju kammermuusikat, sh 6 keelpillikvartetti. Orkestrile veel: sümfooniad "Metamorfoosid C. M. Weberi teemadel" ja "Pittsburgh". Neoklassitsism Prantsusmaal Üheks ideoloogiks kirjanik ja filmilooja Jean Cocteau (vt ka Stravinski konspekti). Mõju ka vanema põlve heliloojalt Erik Satie'lt (tema muusikas dzässi, aga ka Pariisi kabareemuusika elemendid). Tähtis heliloojate rühmitus "Kuuik" ehk "Les Six" [le sis]: Arthur Honegger lavaline oratoorium "Kuningas Taavet"; 5 sümfooniat; efektne orkestriteos "Pacific 231", mis kujutab sõitvat auruvedurit. Darius Milhaud tugevalt dzässilik helikeel, meloodilisus, polütonaalsus; loonud ka oopereid.
teatrietendused peaksid koosnema juhuslikest sündmustest ja igapäeva elust ta ristis happening'iks (sündmuseks) ühe oma 1959. aasta lavastuse, kus osalesid amatöörid, kasutati vähe sõnu ja provotseeriti publikut happening'ideks hakatigi nimetama improviseeritud etendusi, millel puudub kindel plaan ja tekst ning mis püüavad kaasata publikut, et nõnda kustutada piiri kunsti ja elu vahel Saksamaal tekkis rühma nimega "Fluxus" ideoloogiks oli George Maciunas kuulsamad asutajad olid Wolf Vostell ja Nam June Paik oli vaja kaotada "kõrge ja kaunis" professionaalne kunst, mis olevat ainult ressursside raiskamine ja kunstnike egoismi rahuldamine "Fluxus" korraldas happening'idetaolisi festivale, kus segunesid eri kunstiliikide elemendid eesmärgid polnud esteetilised, vaid sotsiaalsed "Fluxuse" programme levitati trükisõnas "Fluxus" ei tunnistanud mingeid piire ning ka tema enda piirid olid hajuvad
aastal. Usuprobleemid sotimaal Inglismaa naaber Sotimaa oli eraldi kuningriik, mis iseloomustas klannide osatähtsus. Lõuna- Sotimaal arenes kaubavahetus Euroopa riikidega ning sinna jõudsid ka reformatsiooni mõjud. 1542.aastal päris soti trooni kõigest mõne päeva vanune Mary Stuart, keda kasvati Prantsusmaal katoliiklikus vaimus. Vastukaaluks Mary Stuarti usulistele vaadetele levis Sotimaa lõuna piirkonnas kalvinism. Selle ideoloogiks oli John Knox, endine Inglise reformatsiooni tegelane, kelle Mary Verine maapagu saatis. 1567. Aastal tõusid soti kalvinistid Mary Stuarti vastu üles. Mary loobus troonist ja põgenes oma poja James VI-ga Inglismaale. Elizabeth I nägi Mary Startis konkurenti, sest teda peeti seaduspäraseks troonipärijaks. Elizabeth võttis Mary valve alla. Inglise katoliiklased kavandasid vandenõu Mary päästmiseks, kuid see tõi talle surma. Elizabeth pärandas Inglise trooni Mary pojale Jamesile.
saj, mida kutsutakse ka valgustussajandiks. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustusajastu põhijooneks oli ratsionalistlik e. mõistusepärane maailmakäsitlus ning veendumus, et ideed muudavad maailma, kuid nende mõistmiseks peab olema teadmisi ja haridust. Samuti oli oluline lähtumine loodusseadustest ning uus humanism e. esiplaanile seati inimene oma kirgede ja vajadustega. Suurimaks ideoloogiks peetakse Voltaire'i. Tema põhiideedeks olid võitlus katoliku kirikuga, inimeste looduslikud õigused, isikuvabadus, aga ka sõna-ja trükivabadus. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism, mille all mõtles valitsejate liitu filosoofidega. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas prantsuse filosoof Rene Descartes. Montesquieu põhiteos oli 1748.a avaldatud ,,Seaduse vaim", milles ta analüüsib kolme peamist valitsemisvormi, ideaalseks
Tema loomingusse kuulusid peamiselt laulud, mille meloodiad jäljendavad inimese kõneviisi. 6. Kes, kus, millal asutas vene esimese muusikaülikooli? Selle nimi. Kuidas antud õppeasutus on mõjutanud eesti muusikat? Esimese Vene muusikaülikooli asutas Anton Rubinstein 1862. aastal, mille nimeks on Peterburi Konservatoorium. 7. Kes kuulusid Võimsasse Rühma? Nimeta nende loomingupõhimõtteid (3) * Mili Balakirev * Cesar Cui * Nikolai Rimski Rühma ideoloogiks oli kunsti- ja muusika kriitiks Vladimir Stassov, kelle kodus toimusid ka kogunemised. Nad kõik olid iseõppijad ja pidasid end Glinka järeltulijateks. Huvitusid kaasaegsest elust. Tähtsal kohal oli programmiline muusika- publik pidi helilooja taotlusi mõistma. 8. Nimeta Võimsasse rühma kuulunud heliloojate teoseid. Mili Balakirev kirjutas sümfoonilise poeemi ''Tamara'' Nikolai Rimski kirjutas sümfoonilise süidi "Antar" Modest Mussorski kirjutas ooperi "Boriss Godunov" 9
Jean Paul Marat majanduslik seisukord hakkas kiiresti halvenema see mõjutas kahtlemata tema närvisüsteemi, mis omakorda mõjus halvasti tervisele. Kibestununa pühendus ta revolutsioonile, monarhia kukutamisele ja rikaste hävitamisele. Olles väikesekasvuline (150 cm), mitte eriti meeldiva häälega, otsustas ta seda teha kirjalikult - andes välja oma ajalehte, mille motoks oli Tõde või surm! Teda peetakse üheks esimeseks proletaarse diktatuuri ja terrori ideoloogiks. Kuna Marat kirjutas väga teravaid artikleid, siis ta kogus ka palju vaenlasi endale ja ka valitsuse silmi oli ta ebameeldiv tegelane. 1790.-1792. aastal elas ta "põranda all" või Suurbritannias. 1792. a. valiti Marat kõrgeimasse võimuorganisse - Rahvuskonventi. Ta nõudis revolutsioonilist diktatuuri ja terrorit ( kuninga pooldajate hukkamist). Aprillis 1793 Marat arreteeriti, kuid kohus mõistis ta õigeks ning tema varemgi populaarsus kasvas veelgi. Ta oli 1793. aasta 31. mai - 2
Noor-Eesti- 1905-1915. kasvas välja õpilaste ja üliõpilaste rühmitustest. Püstitas kindlalt oma eesmärgi ja ideoloogiks võib pidada G.Suitsu. temalt ilmub artikkel ,,Noorte püüded". Manifesti põhieesmärk: ,,enam kulturi!enam Europalist kulturi! Olgem eestlased aga saagem ka Europlasteks!. Maailma kirjandus on selleks ajaks -3000 aastane. Eesti kirjandus 45 aastane professionaalne järjepidev eesti kirjandus tuli ärkamisaja algusega, rahvusliku liikumisega 19.saj II pool., 60' voolud jõudsid Eestisse hiljem, tänu sellele pole eesti kirjandus Euroopaga võrreldav. Rühmituse eesmärgid:
rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. karistas ja andis armu. Kui Louis XIV suri Tema põhiteoseks oli ,,Arutlus meetodist". 1715.a., sai Louis XV nime all troonile Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. tema pojapojapoeg. Valgustusideoloogiale oli omane uus Saksa-Rooma keisririik:Esindusorgan humanism. Valgustajate vanema põlvkonna Riigipäev koosnes kolmest kuuriast. Riigipäev ei ideoloogiks oli Voltaire. Ta rõhutas ka olnud valitud parlament, seal ei olnud esindatud isikuvabadust. Tema poliitiliseks ideaaliks oli isegi vaimulike esindust. 16131640 ei kutsunud valgustatud absolutism.Montesquieu keiser Riigipäeva kokku. 1663 istus peateoseks kujunes 1748.a. avaldatud Regensburgis koos alaline Riigipäev. Riigipäeva ,,Seaduste vaim"
Leedus seevastu oli majanduse areng aeglasem. Tööstus ei suutnud seal vastu võtta maalt tulevaid inimesi. Rahuvslike ideede levik üha uutesse kihtidesse ja põlvkondadesse tõi kaasa rahvusliku liikumise jagunemise erinevateks suundadeks, hiljem erakondadeks. Lätis tekkis juba 19. Sajandi lõpul traditsioonilise rahvusluse kõrvale nn uus vool, mis kritiseeris vanema põlvkonna rahvuslaste ükskõiksust sotsiaalsete probleemide lahendamist. Selle sotsiaaldemokraatiale lähedase suuna ideoloogiks oli kirjanik Janis Rainis, kes osales aktiivselt uut mõtteviisi esindava Dienas Lapa väljaandmisel. Eestis oli 19. Sajandi viimastel aastatel mõjukaimaks rahvuslikuks tegelaseks tõusnud Jaan Tõnisson, kelle poolt Tartus välja antava ajalehe Postimees ümber oli koondunud suurem hulk tollaseid rahvuslasi. 20. Sajandi algul jõudis eestlus ka Tallinna. Nii jagunes Eesti ühiskond majandusneesteks ja aatemeesteks. Uue mõtteviisina omandas sajandi algul Lätis ja
autonoomiat aga otsustavalt piirama. Soome saadeti uus kindralkubener, kindral Nikolai Bobrikov. Nikolai 2 15. Veebruaril 1899. Aastal välja vebruarimanifesti, mis tühistas enamiku Soome senistest privileegidest. Alalhoidlikud vana-soomlased üritasid Venemaad rahustada, noor- soomlased aga hakkasid organiseerima vastupanu. 16. Juunil 1904.aastal tulistas üks aktivist Eugen Schauman Helsingis Bobrikovi, kes järgmisel suri, laskija tapis iseenda. Eesti- sotsiaaldemokraatiale lähedase suuna ideoloogiks oli kirjanik Janis Rainis. Eestis oli 19.sajandi viimastel aastatel mõjukaimaks rahvuslikuks tegelaseks tõsnud Jaan Tõnisson, kelle poolt Tartus välja antava ajaelehe Postimees ümber oli koondunud suurem hulk tollaseid rahvuslasi. 20. Sajandi algul jõudis eestlus ka Tallinna, kus advokaat Konstantin Päts asus 1901. Aastal välja andma ajalehte Teataja. Eestu ühiskond jagunes majandusmeesteks ja aatemeesteks. Eestis aina suurema mõjuvõimu sotsiaaldemokraatia
sündmustest nagu igapäevane elu, sai innustust Allan Kaprow. Ta ristis happening'iks (sündmuseks) ühe oma 1959. aasta lavastuse, kus osalesid amatöörid, kasutati vähe sõnu ja provotseeriti publikut. Happening'ideks hakatigi nimetama improviseeritud etendusi, millel puudub kindel plaan ja tekst ning mis püüavad kaasata publikut, et nõnda kustutada piiri kunsti ja elu vahel. Cage'i ideed mõjutasid ka 1962. aastal Saksamaal tekkinud rühma nimega "Fluxus", mille ideoloogiks oli George Maciunas. Tema vaadete teiseks allikaks oli Nõukogude Venemaa 1920. aastate radikaalide nõudmised. Maciunase arvates oli vaja kaotada "kõrge ja kaunis" professionaalne kunst, mis olevat ainult ressursside raiskamine ja kunstnike egoismi rahuldamine. Selle asemel korraldas "Fluxus" happening'idetaolisi festivale, kus segunesid eri kunstiliikide elemendid, kuid mille eesmärgid polnud esteetilised, vaid sotsiaalsed. "Fluxuse" programme levitati trükisõnas
Eugen Schaumann Helsingis Bobrikovi, kes suri järgmisel päeval. 1905. a tühistas tsaar suure osa veebruarimanifestist ning andis loa Eduskonna valimiseks üldistel valimistel. 1906. a toimusidki Soomes parlamendivalimised, kus said osaleda esimestena Euroopas ka naised. BALTI KUBERMANGUD Rahvuslike ideede levik tõi kaasa rahvusliku liikumise. Lätis tekkis uus vool, mis kritiseeris vanema põlvkonna rahvuslaste ükskõiksust sots probleemide vastu ning nõudis nende lahendamist. Suuna ideoloogiks oli Janis Rainis (1865-1929), kes osales Päevalehe (Dienas Lapa) väljaandmisel a) Konstantin Päts "Teataja" 1901 (majandus) b) Jaan Tõnisson "Postimees" (rahvuslust ärgitav kihutustöö) c) Peeter Speeg "Uudised" 1903 (majandus) Nii jagunes Eesti ühiskond majandus- ja aatemeesteks. Uue mõtteviisina omandas aina suurema võimu sotsiaaldemokraatia. 1904. a asutati Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei. Raske olukord oli Leedus, kus venestamine oli eriti jõhker
võib olla tuleviku hüvanguks.3 Samamoodi toovad kriisid kaasa palju erinevaid ideid, kuidas selles välja tulla – ühiskondlik diskussioon on juba oma olemuselt positiivne. Verhofstadti ja Cohn-Benditi ettepanek moodustamaks föderaalne Euroopa, pole tegelikult kaugelti originaalne ega uus. Siinkohal oleks paslik anda kiire ülevaade sarnastest ajaloolistest üritustest, mis aga siiski jäid ainult ideede tasandile. Euroopa föderatsiooni loomise esimeseks ideoloogiks võib pidada inglise kirikutegelast William Penni, kes pakkus 1693. aastal Euroopale rahuplaani Ühendriikide moodustamise teel. Teiste hulgas on sarnase visiooni edastanud ka Victor Hugo ning Winston Churchill. Prantsuse mittemarksistlik sotsialist Pierre Joseph Proudhon kirjutas aga 1853. aastal, et kõik kesksed autoriteedid ja tsentraliseeritud 1 Guy Verhofstadt, Daniel Behn-Condit. Euroopa manifest – rahvuslusejärgse Euroopa moodustamise manifest
Objektideks on maalid, kus on eraldumine tegelikkuse kujutamisest ning lihtsad elemendid on kokku laotuna eksponaadiks. Tekkisid installatsioonid kindla ruumiga seotud teosed, ehitised. Esindajad: Carl André, Sol Lewitt, Robert Morris. Sündmused ja etendused Lähtuvalt dadaistide etenduste tegemise kommetest tekkis 1960-ndatel taas ühiskonda kritiseeriv kunstiteose asendamine teatrilaadse tegevusega. Protsessi ehk sündmust nimetati happening'iks. Ideoloogiks oli John Gage, kes lõi Saksamaal rühmituse Fluxus. Toimingud olid nii igapäevaelu katkendid kui ka ühiskonda kriitiseerivad ja intrigeerivalt mõjuvad ettevõtmised. Prantslane Joseph Beuys oli poliitiline ja lummav etenduste korraldaja. Etendus, kus on juba varem valmis muretsetud vahendid ja kindel kava, on performance. Tegevusi jäädvustatakse foto ja video abil. Antivormiline kunst, maakunst, kontseptualism, kehakunst
Sürrealismi poleks ilma psühhoanalüüsita (Freud ja Jung) lapsepõlv on kõiges süüdi, alateadvus, seksuaalsus, unenäod jne. Sõja järel levisid igasugused irratsionaalsed õpetused, ülipopulaarne oli tolleaegne moefilosoof Bergson, kelle loomes oli eriline koht kunstil, milles nägi ta kõikehõlmavat tunnetusvahendit, mis tema käsutuses olevate vahenditega väljendas subjektiivseid seisundeid. Sürrealismi ideoloogiks oli Andre Breton kirjanik, kes tuli 1924 välja oma sürrealismi manifestiga. Nime sürrealism kasutas esimest korda Apollinaire oma 1917ndal aastal etendunud näidendi ,,Teiresiase rinnad" kohta. Sürrealiste ühendas temaatika, maalimisviisid olid väga erinevad, sageli kujutati esemete üksikuid osi realistlikult. Osad eristavad ka nn veristlikku sürrealismi, mis oli äärmiselt realistlik sürrealism, esindaja Chirico,
Bismarcki poliitika põhieesmärgid ja tulemused: suurendada keskvõimu (keisri) tähtsust riigis, vähendada katoliku kiriku mõju (Austria oli katoliiklik riik, samuti Baieri, ent Preisi ja seega ka keiser olid protestantlikud), keelustati sotsialistide parteid, edendada tööstust, välistada sõda kahel rindel (ehk siis vältida Vene-Prantsuse liitu). Samal ajal sotsialism muutus Euroopas väga mõjukaks poliitiliseks ideoloogiaks, selle vasakpoolseima tiiva (kommunismi) ideoloogiks sai Karl Marx, parempoolsemad sotsialistid (sotsiaaldemokraadid) on mõjutatud Eduard Bernsteinist. Mõlemad sakslased. Wilhelm II poliitika eesmärgid ja tulemused: Saksamaa suurriik, armee rolli suurendamine ühiskondlikus elus, eelistas lähikonnas kuulekaid ametnikke, mitte visionääre. Jätkus tööstuse areng ja seeläbi Saksamaa majandusliku võimekuse kasv. Loobus Bismarcki ettevaatlikust välispoliitikast kahel rindel, ei hoidnud enam ära Vene-Prantsuse liitu (selle asemele tuli
tõusis võimsaks mereriigiks, arenes taas kapitalism, suured edusammud kultuuris. Taastas reformeeritud kirikud, fikseeriti anglikaani usutunnistus 1571.a Usuprobleemid sotimaal- eraldi kuningriik, iseloomustasid klannid. L-sotis oli väheke ka reformatsiooni mõjusid, seda üritati ära kasutada teiste riikide poolt. Uus kuningas 1542.a mõne päeva vanune Mary Stuart, kes kasvatati prantsusmaa katolikus vaimus. Koju naastes tõi kaasa ka prantsuse väeosi. Levis kalvinism, ideoloogiks oli John Knox. Tekkis mäss, Mary lahkus Inglismaale ja jättis oma poja JamesVI troonile. Maryle pandi valve peale, katoliiklased tahtisd teda troonile panna, kuid see plaan nähti läbi ja Mary hukati. 34.Ususõjad Prantsusmaal: Ususõdade tagapõhjaks olid kuningavõimu tõus ja reformatsioon. Prantsusmaal tugevens monarhia oluliselt juba 15.saj lõpul, eriti aga järgmisel sajandil Francois I valitsusajal. Enam ei kutsutud kokku seisuste esindust vaid nende asemel
rahvas alles hakkas ärkama (soome, eesti, norra, saksamaa, itaalia) Sinna alla läheb ka juugent, mida siis juugentina tuntakse saksa kultuuri kontekstiga maades, art nouveou prantsuse kultuuri kontekstiga maades ja style modern inglise kultuuri kontekstiga maades. Sai alguse Inglismaal preraphaeliitidest, sellest, et ära oli tüüdanud masstoodang, taheti tagasi vana hea keskaja juurde, kus taheti ise teha kõik vajalik. Arts and crafts movement. Ideoloogiks oli John Russkin ja William Morris. Väga oluline oli individuaalsus ja oluliseks vahendiks peeti ornamentikat. Juugent oli ka sisekujunduses, tarbeesemed. Juugentliku arhidektuuri iseloomulikeks jooonteks oli see, et tähtis oli siseruumide mugavus ja hoone projekteeriti ümber siseruumide järgi, majad olid sopilised, eraldi katuse all, rõdud, laineline või kaarias joon olid olulised. Riia kesklinn- juugent. · ARHITEKTUUR
vooruste jaoks, tuleks säilitada kodanike sotsiaal-majanduslikku võrdsust. Prantsusmaal pole need eeldused täidetud. 8. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre’i „vooruse vabariik“ Prantsuse revolutsiooni algul domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast. Alates 1792. aastast kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes hakkas domineerima radikaalsem jakobiinlik suund, mis rakendas Rosseau ning teiste vabariiklaste ideid. Kõige radikaalsemaks vabariigi ideoloogiks oli Robespierre. Tema unistuseks oli luua antiiksel eeskujul „Vooruse vabariik“. Ta väitis, et tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes. Vabariigi võimalikkuseks on vajalik kodanikuvoorus ja kodanikuvoorus eeldab tegelikkut võrdsust ning kodanikureligiooni (riigipoolset jõulist kasvatamist; asendaks kirikut).
ajada. 1948 sujus riigi üle võtmine kuna, juudid olid selleks juba valmistunud, neil oli oma sõjavägi, valitsus. Iisaeli sõjaväe toetasid mujal maailmas elavad juudid. Herzl Theodor Herzl (2. mai 1860 – 3. juuli 1904) oli Austria-Ungaris juudi perekonnas sündinud advokaadist ajakirjanik, keda loetakse sionismina tuntud poliitilise liikumise loojaks ja esimeseks juhiks ning ideoloogiks. 1897 Theodor Herzl Esimesel Sionistide kongressil: “50 aasta pärast näeme Iisraeli” Ben-Gurion oli Iisraeli esimene peaminister. oli pühendunud sionist, kel oli oluline roll Iisraeli riigi rajamises ja ülesehitamises. pidas peaministriametit 1948. aastast 1963. aastani, lühikese vaheajaga aastatel 1954—1955. Ta juhtis Iisraeli 1948. aasta Araabia-Iisraeli sõja ajal ja 1956.
anglikaani usutunnistus parlament kinnitas 1571. aastal korrastati kiriku organisatsioon. USUPROBLEEMID SOTIMAAL · Eraldi kuningriik, iseloomustas sugukondlike kogukondade e. klannide suur osatähtsus ja piirkondlikud erinevused. Lõhestatust lootsid ära kasutada Inglismaa, Prantsusmaa jt. · 1542 päris Soti trooni mõne päeva vanuselt Mary Stuart, kes kasvatati Prantsusmaal katoliiklikus vaimus. · Soti lõunapoolsetes kalvinism; ideoloogiks oli John Knox. 1567 tõusid soti kalvinistid Mary vastu üles Prantsusmaa ei saanud abi osutada Mary loobus troonist oma aastase poja James VI kasuks ja põgenes Inglismaale. · Elizabeth nägi Marys ohtu troonile ja võttis ta aastateks järelevalve alla. Inglise katoliiklased püüdsid Maryt vabastada vandenõu avastati Mary anti erikohtu alla ning 1587. aastal mõisteti tapalavale. Elizabeth lubas trooni pärandada Mary pojale Jamesile. 34
Valitsemise teostamisel igal tasandil ja igas valdkonnas oli läbi Saksa okupatsiooni suurimaks probleemiks võimukandjate paljusus, pädevuse dubleerimine saksa ja eesti asutuste vahel ning asjaolu, et sageli ei teadnud oma võimupiire ja tegelikke ülesandeid keegi. Võitlus valitsemise ümber. Saksamaa oli totalitaarne riik, mida juhiti juhiprintsiibil. See ei välistanud isikutevahelisi lahkhelisid Hitleri lähikonnas: Rosenberg pidas end NSDAP välispoliitika ideoloogiks ja tundis end kõrvaletõrjutuna, kui pärast Neurathi lahkumist välisministri kohalt sai uueks välisministriks hoopis Ribbentrop. Hermann Göring (riigimarssal ja Saksa õhujõudude ülemjuhataja) taotles suuremat mõjuvõimu majandusvaldkonnas. Pidevalt tugevnes Himmleri positsioon: alguses oli ta vaid SS juht, seejärel tõusis Saksa Politsei juhiks ja siseministriks ning sõja käigus omandas üha suurema
Objektideks on maalid, kus on eraldumine tegelikkuse kujutamisest ning lihtsad elemendid on kokku laotuna eksponaadiks. Tekkisid installatsioonid kindla ruumiga seotud teosed, ehitised. Esindajad: Carl André, Sol Lewitt, Robert Morris. Sündmused ja etendused Lähtuvalt dadaistide etenduste tegemise kommetest tekkis 1960-ndatel taas ühiskonda kritiseeriv kunstiteose asendamine teatrilaadse tegevusega. Protsessi ehk sündmust nimetati happening'iks. Ideoloogiks oli John Gage, kes lõi Saksamaal rühmituse Fluxus. Toimingud olid nii igapäevaelu katkendid kui ka ühiskonda kriitiseerivad ja intrigeerivalt mõjuvad ettevõtmised. Prantslane Joseph Beuys oli poliitiline ja lummav etenduste korraldaja. Etendus, kus on juba varem valmis muretsetud vahendid ja kindel kava, on performance. Tegevusi jäädvustatakse foto ja video abil. Antivormiline kunst, maakunst, kontseptualism, kehakunst
Valitsejate hulgas võtab poolehoidu valgustatud absolutism. S.t et valitsejad ei loobunud ainuvõimust, kuid revideerisid oma põhimõtteid, tulemuseks oli parem ja stabiilsem ühiskond. Arvati, et on võimalik ühendada valgustus ja absolutism. Valgustatud absolutismi ideeline arendaja oli Voltaire (1694 1778). Voltaire'il on kirjavahetus Friedrich Suure ja Katariina II-ga. 19. saj-l pooldatakse laiemalt põhiseaduslikku monarhiat. Oluliseks ideoloogiks on Montesquieu (1689 1755). Hiljem levib rahva suveräänsuse ideoloogia, mis on tänapäeva dem aluseks. Pooldatakse vabariiki. Selle ideoloogia tõlgendajaks on ka Rousseau (1712 1778). Absolutismi põhjendatakse uute argumentidega kui varem (jumalik võim, jne). Absolutismi põhiliseks argumendiks on ratsionaalsus. Kuna Pr absolutismi ei moderniseerita, siis tulemuseks on revolutsioon. Valgustatud absolutism levib eelkõige saksa maailmas ning Venemaal
Spartacuse ülestõus 73-71 eKr: Spartakus oli Traakia päritolu endine gladiaator kes alustas orjade ülestõusu Kampaanias. Spartakus kogus orjadest hiigelväe kuni 12 000 meest ning suundus põhja vabaduse poole, kuid pöördus enne Alpe lõunasse tagasi Rooma poole, mida ei rünnanud. 71 eKr lahingus kaotas Crassuse armeele ja langes. 6. Crassus, Pompeius ja Caesar: I triumviraat; Caesari sõjad Gallias; Crassuse surm. Cicero 1.saj: ratsanike seisusest homo novus, kes optimaatide ideoloogiks. Konsulina paljastas Catilina vandenõu võimu haaramiseks riigis. Selle eest aunimetus ,,pater patriae". Crassus 1 saj: summutas Spartacuse ülestõusu. Mõjukas ja rikas. Pompeius sai 67 eKr rahvakoosolekult erivolitused võitluseks piraatidega, milles oli edukas, kuna jagas Vahemere 30 ringkonnaks ja tegutses koordineeritult. Seejärel sai väejuhatajaks võitluses Mithridatesega, kes oli alustanud uut sõda Rooma vastu. Üliedukas retk itta, mille
Teine saksa klassik J.G.Fichte teadusõpetus. Talle oli suureks eeskujuks Kant. (Võttis omaks Kanti õilsa moraali). Olles noor mees, sõitis ta Königsbergi Kantiga kohtuma, pettus, sest Kant võttis teda jäiselt vastu. See invensiivistas tema filosoofilist tegevust, kirjutas väga põhjaliku filosoofilise religioonilise teose. Fichte ütles et tahab olla ,,tõe preester" ja talle ei meeldi ainult mõelda, vaid ka tegutseda. Teda on peetud ka saksa vabastusliikumise ideoloogiks kui Preisimaa oli saanud Napooleonilt (prantsusmaalt) lüüa, siis Preisimaa ei tohtinud omada sõjaväge, ta ei olnud enam sõltumatu ja Fichte hakkas üleskutsuma Preisi taassünnile - kõned saksa rahvale (kõned võitlusele ja taassünnile). Kõned ilmusid ka teosena. Talle ka meeldis Suur Prantsuse Revolutsioon, tahtis võtta isegi kodakontsust, aga Napoleon oli talle vastumeelt. Tema vaated: 1) Wichensafts lehre- annab alused filosoofiale
hugenoti sõdades. Ta esitas riigivõimu suveräänsuse mõiste riigivõim on jagamatu ja kuulub valitsejale, kuningavõimu ei tohi piirata. Teiseks oluliseks absolutismi teoreetikuks võiks pidada piiskop Jacques Bossuet, kes leidis, et kuningas on saanud oma võimu jumalalt ja kui keegi soovib eitada valitseja suveräänsust, siis tõstab ta käe ka jumala vastu: ,,Ilmalikel võimuorganitel (generaalstaatidel) pole õigust piirata jumaliku valitseja võimu. Kolmandaks absolutismi ideoloogiks on Hobbes (Inglismaal 1651), kes kirjutas Cromwelli vabariigi ajastul. Hobbes leidis, et parim võimalus anarhia välistamiseks on valitseja piiramatu võim. Hobbes arvab, et valitseja võim peaks olema suveräänne ja tühistamatu ning ei tohi olla kedagi, kes saaks seda piirata üksikindiviid pidi loobuma oma õigustest piiramatu isevalitseja/ainuvalitseja heaks, kes suutvat kõige paremini lahendada ühiskondlikud vastuolud. Absoluutse monarhia olulised arendajad Prantsusmaal:
ka heliloojate omavahelisest konkurentsist. Programmilise muusika pooldajateks peeti Berliozi ja nn ,,uussaksa koolkonda" ehk ,,Weimari koolkonda", s.t Liszti (kes oli sajandi keskpaigast jäänud püsivalt Weimarisse ja pühendunud heliloomingule) ning ta õpilasi, samuti Wagnerit. Liszti ja Wagnerit (harmoonia, orkestratsioon, poeetiline muusika) pidas oma eeskujudeks ka sümfoonik Anton Bruckner, ehkki ta programmilist muusikat kirjutas minimaalselt. Puhta ehk absoluutse muusika peamiseks ideoloogiks oli Viini muusikaesteetik ja mõjukas kriitik Eduard Hanslick (1825-1904), kes väitis: Muusika on ,,helisedes liikuvate vormide mäng" (,,Spiel tönend bewegter Formen"). Hanslicki peateos on ,,Muusika ilust" (Vom Musikalisch-Schönen; 1854). Hanslick leidis oma vaadetele sobiva näite Johannes Brahmsi (1833-1897) muusika näol. Niisiis lõhenes saksa muusikaavalikkus kaheks leeriks Liszt ja Wagneri pooldajad (programmiline
Prantsusmaal pole need eeldused täidetud. 71. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Prantsuse revolutsiooni algul domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast. Alates 1792. aastast kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes hakkas domineerima radikaalsem jakobiinlik suund, mis rakendas Rosseau ning teiste vabariiklaste ideid. Kõige radikaalsemaks vabariigi ideoloogiks oli Robespierre. Tema unistuseks oli luua antiiksel eeskujul ,,Vooruse vabariik". Ta väitis, et tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes. Vabariigi võimalikkuseks on vajalik kodanikuvoorus ja kodanikuvoorus eeldab tegelikkut võrdsust ning kodanikureligiooni (riigipoolset jõulist kasvatamist; asendaks kirikut). 2
Kas Tartu Ülikooli on näiteks vaja piibliarheoloogia õppetooli? Kui ei ole mingit võimalust Jeruusalemma ja Palestiinasse kaevama minna, siis ei ole. Piibel ja religioon peavad siiski ajaloost eraldi asuma. Kuivõrd Hegeli õpetus lahterdatakse16 teoloogiaks, ei ole seda võimalik võtta ajaloo uurimise aluseks. Ajalugu ei saa lähtuda religioosseist eeldusist kuigi ta võib olla religioosne. Hegel kõlbab hästi autoritaarse võimu ideoloogiks — “kõige kvalifitsee- ritum isik ütles. . . ” Arukus ja mõistus ei ole siiski samad asjad. Juristidele vahel selline mõtteviis sobib. Seadus, seadusandja ja valitsus sobivad üli- maks autoriteediks, aga kes võiks olla teaduse puhul see, kes ütleb, kuidas asjad on? Loomulikult on ka teaduses praktiliselt olemas oma autoriteedid, aga neid tuleb kuulata sellepärast, et neil on sageli õigus, mitte sellepärast, et asjad oleksid nii, sest nad on seda ütelnud
sest Tolstoil tekkis erva konflikt kohalike aadlitega. Koolis õpetasid üliõpilasrahutuste pärast ülikoolist välja visatud üliõpilased. Lev abiellus nimeka Moskva arsti tütre Sofja Bersiga. Tolstoi oli sunnitud kolma Tartusse, sest lapsed pidid astuma gümnaasiumisse. Nüüd püüdis kirjanik elada ja uskuda nagu rahvas-,,töötada, alistuda, kannatada ja olla helde''. L. Tolstoid peeti vene patriarhaalse talupoegkonna ideoloogiks, 100- miljonilise maarahva advokaadiks. Kirjanik oli veendunud, et armastuse ja õiglise ideaalid seisavad väljaspool igasuguseid sotsiaalseid ümberkorraldusi ja neid võib saavutada üksnes kõlbeliste pingutuste teel. L. Tolstoi elu ja õpetus oli vastuoluline, sest ta seisab järjekindlaltpatriarhaalse talupoegkonna positsioonil, kuid see positsioon ise on revulutsioonilise võitluse tingimustes muutunud ,,karjuvalt'' vastuoluliseks. Kirjanik suri 7 nov. 1910 kopsupõletikku.
annaabi.ee 
