· 3. annab suuna inimkonna ja kultuuri arengule Millised on filosoofia põhiküsimuse 2 külge? · 1. kumb on esmane, kas olemine või mõtlemine, mateeria või idee · 2. kas maailm on tunnetatav. Mis on filosoofias mõiste "olemine"? · Olemine on filosoofiline mõiste, mida kasutatakse mateeria, välismaailma ja looduse tähistamiseks ja eristamiseks teadvusest ja mõtlemisest. Kuidas jagunevad filosoofid vastavalt põhiküsimusele? · Materialistid · Idealistid Nimeta 5 materialismi ajaloolist vormi? · Antiikaja materialism · Keskaegne materialism ehk nominalism · Mehhaaniline materialism XVII-XVIII · Vulgaarne materialism XIX · Dialektiline materialism Milline oli antiikaja materialism? · Jälgides igapäevast tegevust, filosoofid väitsid, et inimene suudab avastada nähtuste loomulikke põhjusi. · Järeldasid, et maailm areneb iseenda seaduste järgi. · Esmamateeriaks peeti - vett, maad, õhku
kasutas punast palju. Oli rahvuslane, andis edasi hisp rahvuskaraktereid. Elu lõpul läks Prt-maale- suri seal. SAKSA- natsareenlased- 1810 tulid rooma, muutsid usku, hakkasid katol. Nende ideaaliks oli munk kunstnik. Kujutasid ka saksa ajaloovoole. Üritasid taastada renessanssi trad. Maalid mõjuvad nagu kontuurjooned. Uskusid sügavalt Schellingi filosoofiasse. Oli pop rühmitus. Kunstnikud- FR. OVERBECK, PETER CORNELIS, HANS PFORR. Nad polnud ühiskonna kriitilised, olid idealistid. Romantiline maastik- CASPAR DAVID FR. ( 1774-1840)- õppis Kophenhagenis ja Düsseldorfis. Oli vaim looduse ilust.maastik erandlik- nagu jumala lähedal- nagu jumalale lähedal. (maastik tardunud- surnud vahest) Värvide poolest on saksl askeetlikud, kuid pildid mõj müstiliselt. FR maalis tihti surnuaedu, mahajäetud kohti. "Munk ja meri", "Kuuvalgel mägedes", "Naine hommikupäikeses". Biidermeier- saksa eeposed, muinasjutud ka nõiad.
maha lüüa nagu rotti, või haarata sul kõrist, enne kui sa valmis oled. Naiste loogika ei ulatu iial kaugemale viimasest vastusest, kõik eelnev pühitakse minema nagu poleks seda olnudki. Kaotab see, kes püüab kinni hoida, ja järele joostakse sellele, kes naeratades loovutab. Armastus ei vajagi andestust. Miski pole ohtlikum kui naie, kes himustab kõike. Inimene on inimene ja peab ennast hävitama. Unustamises ei tunne inimene piire. Armastuses ei ole täiskasvanuid. Idealistid võivad rahaga suuri asju ette võtta. Äraminek pole alati lahendus sest iseenesest ei saa kunagi vabaneda. Kahe heinakuhja vahel ei saa kunagi söönuks. Naiste ilu kunstis on see, et kõik juhuslik on kõrvale jäetud ja puhas ilu säilitatud. Julge olla tähendas muud kui mitte hirmu tunda. Iga võit tähendab sammukest lõpu poole. Kes sageli surmasuust pääseb, sünnib ka sageli uuesti ja iga kord harda tänutundega südames, kui ta vaid loobub illusioonist elule pretendeerida.
tegelikkusega? Vastus: Tõe koherentsiteooriaks / ontoloogiiseks tõeteooriaks 8. loeng (07.04.10) 4. TEEMA: Tõe probleem. Tõde teaduses. 9. loeng (14.04.10) 5. TEEMA: Metafüüsika põhiküsimus. 1. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? Vastus: Skeptitsism 2. Kuidas nimetatakse kaht vastandlikku põhileeri, kuhu jagunevad metafüüsika põhiküsimusele vastata üritavad filosoofid? Vastus: Idealistid ja materialistid 3. Leia üles materialistlik metafüüsik kolme idealisti seast. Vastus: Marx 4. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab, et maailm koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, nimetatakse: Vastus: Dualism 10. loeng (21.04.10) 6. TEEMA: Vabadus. Tahtevabaduse probleem. 1. Millist seisukohta tahtevabaduse küsimuses pooldavad kristlased ja eksistentsialistid? Vastus: indeterminism 2
ole võimalik vaadelda? Teoreetiline entitee 33. Üks neljast ei ole filosoofias levinud viis seletada matemaatika aksioomide tõesust: Matemaatika aksioomide(eelduste) tõestus tuleneb aksioomidest järelduvate väidete tõesusest. 32. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? Skeptitsism 33. Kuidas nimetatakse kaht vastandlikku põhileeri, kuhu jagunevad metafüüsika põhiküsimusele vastata üritavad filosoodifid? Idealistid ja materialistid 34. Leia üks materialistik metafüüsik kolme idealisti seast: Marx 35. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab, et maailm koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, nimetatakse: Dualismiks 36. Ainult üks vaimufilosoofia teooria neljast on monistlik, milline? Identsusteooria 37. Suund psühholoogias, kus vaim on käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimilreaktsioon skeemi abil. Biheiviorism 38
ole võimalik vaadelda? Teoreetiline entiteet 33. Üks neljast ei ole filosoofias levinud viis seletada matemaatika aksioomide tõesust: Matemaatika aksioomide(eelduste) tõestus tuleneb aksioomidest järelduvate väidete tõesusest. 32. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? Skeptitsism 33. Kuidas nimetatakse kaht vastandlikku põhileeri, kuhu jagunevad metafüüsika põhiküsimusele vastata üritavad filosoodifid? Idealistid ja materialistid 34. Leia üks materialistik metafüüsik kolme idealisti seast: Marx 35. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab, et maailm koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, nimetatakse: Dualismiks 36. Ainult üks vaimufilosoofia teooria neljast on monistlik, milline? Identsusteooria 37. Suund psühholoogias, kus vaim on käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimilreaktsioon skeemi abil. Biheiviorism 38
väidab suhet tegelikkusega? Vastus: Tõe koherentsiteooriaks / ontoloogiiseks tõeteooriaks 8. loeng (07.04.10) 4. TEEMA: Tõe probleem. Tõde teaduses. 9. loeng (14.04.10) 5. TEEMA: Metafüüsika põhiküsimus. 1. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? Vastus: Skeptitsism 2. Kuidas nimetatakse kaht vastandlikku põhileeri, kuhu jagunevad metafüüsika põhiküsimusele vastata üritavad filosoofid? Vastus: Idealistid ja materialistid 3. Leia üles materialistlik metafüüsik kolme idealisti seast. Vastus: Marx 4. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab, et maailm koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, nimetatakse: Vastus: Dualism 10. loeng (21.04.10) 6. TEEMA: Vabadus. Tahtevabaduse probleem. 1. Millist seisukohta tahtevabaduse küsimuses pooldavad kristlased ja eksistentsialistid? Vastus: indeterminism 2. Seisukohta, mille järgi meil on tahtevabadus ka siis, kui looduses valitsevad ranged
Paljud revolutsionäärid, kes olid dunnitud kodumaalt põgenema avaldasid raamatuid ja artikleid mis kutsusid üles valitsevat korda kukutama. Revolutsioonid muutsid Euroopat 19. sajandil palju. Inimesed said vabaks klassiühiskonnast, kuid vahe rikaste ja vaeste vahel oli endiselt suur ja paljud inimesed pettusid revulutsiooni tagajärgedes. Sageli olid revolutsionäärid liiga õilsad ja ebapraktilised, naiivsed ja ebarealistlikud ning liiga suured unistajad ja idealistid- ühesõnaga romantikud. Minu arvates oli romantism perioodiks, mille vältel toimus väga suur hüpe Euroopa majanduslikus, poliitilises ja sotsiaalses arengus, sest kujunevad välja kodanlus ja töölisklass, muutub naise roll ühiskonnas, tekivad naisõiguslikud rühmitused. Euroopas hakatakse rohkem tähelepanu pöörama hariduse andmisele kõigile inimestele ja selle tulemusena toimub koolisüsteemi korrastumine. Oma töös olen käsitlenud ainult mõningaid momente sellest
Mõtted saavad sellest otseselt osa, nagu saavad osa ka väärusest ja ebaolulisusest. Seda ei saa analüüsiga lahutada pragmaatilisteks tagajärgedeks." 2. Milles seisneb pragmatistide ja intellektualistide tüliküsimus tõe defineerimisel? Millise loengul õpitud tõeteooriaga James vaidlusse astub? Te tajute selles probleemi. Kui meie ideed ei suuda oma objekti täpselt kopeerida, mida tähendab siis sobivus selle objektiga? Mõned idealistid näivad ütlevat, et ideed on tõesed alati, kui nad on seda, mida me Jumala arvates peaksime selle objekti kohta mõtlema. Teised hoiavad koopia-vaatest lõpuni kinni ja räägivad, nagu oleks meie ideedes tõde proportsioonis sellega, kuidas need lähenevad Absoluudi igavese mõtlemisviisi koopiateks olekule. Nagu mõistate, kutsuvad need ideed üles pragmatistlikule diskussioonile. Kuid intellektualistide põhjapanev oletus on, et olemuselt tähendab tõde inertset staatilist suhet. Kui
millele peab paratamatult tulema, kui oma mõistust kasutada. Kuidas nimetatakse seisukohta, mis samastab Jumala ja looduse (seda pooldas nt. Spinoza) Vastus: Panteism Determinism juhuslikkust ja vaba tahet ei ole. Monaad lihtsaim ja jagamatu olemise element. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? Vastus: Skeptitsism Kaks vastandlikku põhileeri, kuhu jagunevad metafüüsika põhiküsimusele vastata üritavad filosoofid? Vastus: Idealistid ja materialistid Metafüüsilist seisukohta, mis väidab, et maailm koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, nimetatakse: Vastus: Dualism Idealism olev tervenisti on vaimne, ülemeeleline Materialism olev tervenisti materiaalne, meeleline Objektiivne idealism olev on tunnetavast inimesest sõltumatu ülemeeleline tervik. Subjektiivne idealism olev piirdub tunnetava subjekti teadvusseisudega.
" Mõistes seda loogikat õigesti, sellisena nagu ta ilmneb mõttekas keelekasutuses, probleemid kaovad. Filosoofilised küsimused on näivprobleemid. Neid pole võimalik lahendada - neid saab vaid "hajutada". Filosoofias ei saa teese esitada, kaitsta ega ümber lükata. Näiteks seda, et materiaalne välismaailm on olemas, ei saa ragelt võttes ei mõtekalt väita - nagu teevad realistid - ega mõttekalt eitada - nagu teevad idealistid. Ma tean, kuskohas ma valu tunnen" ,"Ma tean, et ma tunnen valu seal" on sama vale nagu: "Ma tean, et mul on valud." Küll aga on õige: "Ma tean, kustkohast sa mu kätt puudutasid." 42. Võib küll õelda: "Ta usub seda, aga see ei ole nii", aga mitte: "Ta teab seda, aga see ei ole nii. "Kas see tuleb sellest, et uskumine ja teadmine on erinevad vaimuseisundid? Ei.- "Vaimuseisundiks" võib ehk nimetada seda, mis väljendub kõnetoolis, zhestides jne. Oleks
............11 Sotsiaalprobleemid keskajal...........................................................................12 Realistid......................................................................................................... 12 Sotsiaaldarvinism........................................................................................... 12 Eugeenika...................................................................................................... 12 Idealistid......................................................................................................... 13 Poor Law 1601................................................................................................ 13 Tööstuslik revolutsioon...................................................................................... 14 Sotsiaalprobleemide teadusliku uurimuse algus...............................................14 Esimesed teadusuuringud.........................
determineeritud. Spinoza- mõistus kontrollib tundeid. Käitab maailma loomist Juala poolt determineeritud teona. Kogu inimese käitumist saab kirj skeemi stiimul-reaktsioon abil. Determinismi erinevus fatalismist: fatalist ei usu, et tema eraelu on määratud kindla seaduse poolt, vaid hoopis üleloomulike kaootiliste jõudude poolt. Interminism kuimaailmas valit seaduspärasus ja põhjuslikkus, siis pole vabadus võimalik. Ei pea võimalikuks vabaduseta olukorda. Subjektiivsed idealistid ja solipsistid- pole midagi muud peale mina, siis on vabadus totaalne. Kristlased- tunnistavad vakumatult tahtevabadust. Kristlik tahtevabadus käsitus põhineb paradoksil. Ühelt poolt inimese tahtevabadus ja teiselt poolt jumalik ettemääratus. Eksistentsialistid- inimese eksistents eelneb tema olemusele. Eksistentsialism eitab mistahes metafüüsilist või teaduslikku inimolemuse seletust. Inimene on maailma heidetud, sündinud mõttetult. Inimene on totaalselt vaba
Demokritose uurimistraditsiooni. Toetumine kogemusele ning eksaktseile vaatlusandmeile põhjustab tema mõttemaailma vabastumise kõigest poeetilis religioossest ja mütoloogilisest ballastist, mis tagades sellele kaine ning realistliku ajalikkuse. Ja Aristotelest hinnates me võime vaielda, kumb on ta kaaluvamal määral kas abstraktselt mõtisklev filosoof võii kogemusi ning tähelepanekuid korrastav loodusuurija: nii idealistid kui empiristid tahavad näha temas oma mõtlemistraditsioonide esindajat antiikses filosoofias. Ei tule aga unustada, et Aristoteles vaatamata kõigele oma vaatlustulemusi ja kogemusi tavatses kasutada toormaterjlina üldkehtivate tõdede tunnetamise otsinguil jäädes ses suhtes oma mõtlemise sügavamalt tuumalt ikkagi esmajoones platonistiks. 6 3. ARISTOTELES, KUI LOOGIKA RAJAJA
koguda tähelepanu. Klassikalised mõtlejad- Confucios, Sun Tzu, Kautilya (õppinud läänes, aga rakendavad oma kontekstis) -Suurim potensiaal teooria arenduseks tuleb Jaapanilt ja Hiinalt. Mis on? Põhitegelased riigid, organisatsioonid (IMF; ÜRO), sõjaväe allianssid NATO. Mõjutab? Rahvusvahelist majandust (kapital ressurss, Kreeka), Terrorism (Al-Qaeda), Keskonnamõjud. ERIALA: Aru saada, kuidas maailm toimib, aidata välja mõelda paremat poliitikat, teha maailma paremaks. Debatid: Idealistid vs realistid, WWI JA WWII vahel Wilsoni 14p, 2. Suur debatt: traditsiooniline vs mittetraditsiooniline:positivistlik; 3. suur debatt: 1970-80 vajadus leida pradigma, realism-marksism- pluralism; 4. debatt: selgitamine vs mõistmine, positivism vs postpositivism, ratsionaalsus ja reflektivism Positivism- on kindel “tõde” selgitamaks ühiskondlike suhteid. Ühiskond, nagu füüsiline maailmgi, käitub vastavalt kindlatele reeglitele. Empiirilist vaatlust ja loodusseadusi saab kasutada
eesmärgi. Vanade hingede puhul on tavaliseks nähtuseks nn. deja vu, mis neid mõnikord tabab: hetketi tunneb inimene äkilist eraldatust, tundes ära ja teades mõnd kohta või asja, mis justnagu korduks. Tunne ,,ma olen seda juba näinud kuigi ma pole siin kunagi viibinud!" See võib meile ka meenutada kogetud ja nähtud tulevikuvisioone. Ideed, ideaalid ja intuitsioon. * Sinine. Sinised inimesed, kelle auras esineb kirgassiniseid toone, on meie ajastu idealistid, kes püüdlevad kõrgema poole ja on ühel või teisel viisil pühendunud: hoolitsevad ja õpetavad mehed ja naised. Sinine kiirgus on äärmiselt loov. Helesinine 7 kiirgus iseloomustab ka sündinud optimiste, kes usuvad, et asjad liiguvad alati paremuse poole ,,midagi head on tulemas". Sinine värv on ühenduses ka kõrvade ja kõriga ning seostub tihedalt heli ja kommunikatsiooniga
evolutsioonis ja toimub iga indiviidi arenemise käigus lahutamatus seoses tema arenguga. Vastupidi sellele teaduslik-materialistlikule seisukohale psüühiliste nähtude suhtes käsitavad idealismi pooldajad psüühika kui erilise, mittemateriaalse olemuse- "hinge" avaldumist: hing on nende arvates üleloomuliku päritoluga, tema tegevuse seaduspärasused ei saa olla otseses olenevuses ajust ning järelikult ei ole ta uurimisele kättesaadav, Idealistid väidavad, et psüühika ei ole tunnetatav. Teadlased-materialistid arvavad, et psüühiline talitlus on objektiivse maailma peegelduseks inimese ajus, objektiivne maailm eksisteerib reaalselt, olenemata meie teadvusest. 3.1. Kõrgem närvitegevus psüühika alusena Kõrgem närvitegevus kujuneb indiviidi elu vältel saadud kogemuste põhjal, selle aluseks on suuraju koore analüüsi- ja sünteesiprotsessid. Kõrgema närvitegevuse
moraalikatekismus, mõtles Ravic. Sa vastik ja upsakas silmakirjatseja mida tead sa tolle äikese kübarategija üksildusest, kes vapralt sama ämmaemanda juurde läks, kes ta sõbratari ära oli vusserdanud, ja samasse haiglasse tuli, kus ta sõbratar suri, ja kes muud midagi selle kohta ei ütle, kui: mis mul üle jäi, ja kuidas ma jaksan selle kinni maksta..." Lk 85 ,,,,Miks on vagad inimesed nii harva lojaalsed, Eugenie? Kõige parem iseloom on küünikutel, kõige talumatumad on idealistid. Ka see ei pane teid mõtlema?"" (Ravic) Lk 89 ,,,,Male on omaette maailm. Nii kaua kui mängid, tõrjub ta tolle teise su ümbert kõrvale." /---/ ,,Meie maailma ei ole nii täiuslik."" (Professor) Lk 92 ,,,,Mitte midagi ei kordu. Meie kordame iseennast, see ongi kõik." (Ravic Kate Hegström'ile) /---/ ,,Kõik, mida rahaga saab joonde ajada, on odavalt saadud."" Lk 97 ,,,,Inimene on suur oma kavatsustes, kuid nõrk nende teostamises. Selles peitubki tema armetus ja võlu."" (Morozov)
M.forster Autor sündis 1.01.1879-7.06.1970. Iroonilised novellid Heleni ja Pauli armulugu Margarete ja Ruthi sõprus Bast kaotab töö Helen saab lapse Margaret saab Howards Endi(maja) Peategelased: Margaret-õde, inglise kõrgklassi ideaal. Henry-esindab kõrgklassi, pettis Margaretti. Helen s-naiivne. Leonard Bast-kinnisidee enesetäiendamine, sõnapidaja, Heleni lapse isa Probleemistik: kahest perest, schlegelsid idealistid, ühiskond ei hooli teiste probleemidest, Bastid olid madala klassiga, erinevad sotsiaalsed grupid kangur, tõnis, andres-"Ristiisa"-mario puzo autor-sündinud itaalias, emigreerus NYC, 1920.1999, osales II MS, palju maffia teemalisi raamatuid, kuid ise pole sellega kunagi seotud, kõik oli väljamõeldis. "''õnnerikas palverändur"-autobigraafiline, räägib oma lapsepõlvest seal. Ristiisa sisu-II Ms järgne periood NY's. Korruptsiooni hiilgeaeg, jutustab corleone perekonna
Fatalism: elu on määratud üleloomulike kaootiliste jõudude poolt (mitte kindla seaduse poolt). Vana-Kreeka elutunnetus oli fatalistlik (elu on määratud üleloomulike jõudude poolt (jumalad), ei otsitud vabadust, elu oli jumalate and). Selle puhul on saatus alati varjul. Interminism ei tunnista ranget determinismi, kuna ei pea võimalikuks vabaduseta olukorda. Kõige äärmuslikumal seisukohal tahtevabaduse küsimuses on subjektiivsed idealistid ja solipsistid (kui pole mindagi muud peale mina, siis on vabadus totaalne). Kristlased: tunnistavad vakumatult tahtevabadust. Võib öelda, et kristlik tahtevabaduse käsitus põhineb paradoksil: inimese tahtevabadus ja jumalik ettemääratus. Descartes: ,,meie mõistus on lõplik, Jumala vägevus aga on lõpmatu. Rumal oleks kahelda vabaduse olemasolus, selle tõttu, et me ei mõista Jumalat". Eksistentsialistid - inimese eksistents eelneb tema olemusele. Inimene on maailma heidetud,
tunnetamine. Rerum cognoscere causas – asjade põhjuste tundmaõppimine. Pole teada, kas õigusteadus on n-ö õige, kuna õigusteaduse seisukohad, väited ja postulaadid ei ole nii täpsed nagu muudel teadustel. Ratsionalistid lähtuvad sellest, et tunnetuse aluseks on on vahetu ja selge asjade loomuse teada saamine, mis põhineb mõistusel. Empiirikud ei omista mõistusele tunnetusprotsessis erilist kohta. Nende tees: mida me teame, seda teame oma kogemuse põhjal. Idealistid leiavad, et välismaailma pole inimteadvusest sõltumatuna üldse olemas, maailm on ainult inimkujutlus. Rooma õigusteaduse arenguetapid: eelklassikaline, varaklassikaline, kõrgklassikaline, hilisklassikaline. Rooma õigusteadus tekkis III sajandil, kui kujunes antiikne jurisprudents. Siis polnud veel juristi elukutseid nagu kohtunik jm, need kujunesid V-VI sajandil. Seadustel polnud erilist rolli, õigusteadlaste arvamust käsitleti õiguse allikana
Parteile oli see suur löök. Palju tähelepanu on ajaloolaste poolt saanud bolsevike rahastamist puudutav küsimus. Partei vajab tegutsemiseks raha, ilma selleta ei ole võimalik välja anda oma ajalehte ega levitada lendlehti. Samuti vajab partei elukutselisi poliitikuid, kes saaksid kogu oma aja pühendada ainult parteiasjadele, selleks on vaja tagada neile sissetulek. Bolsevike rahastamises tuuakse tavaliselt välja kolm allikat: 1) rikkad idealistid, kes uskusid, et bolsevikud tõesti loovad võimule tulles uue paradiisi, tuntuim neist oli "Iskra" rahastaja Savva Morozov (1862-1905). 2) röövimised, sh pangaröövid ja väljapressimised Kaukaaasias Jossif "Stalin" Dzugasvili (1878-1953) juhtimisel. Tuntuim neist oli juulis 1907 toimunud pangarööv, mis väidetavalt tõi bolsevikele sisse veerand miljonit rubla (tollal tohutu summa). 3) I maailmasõja ajal said bolsevikud väidetavalt raha Saksa valitsuselt. Sakslaste eesmärk
Noor-Eesti rühmitus. Nimi sellest, et Soomes oli Noor-Soome ning Kuressaares oli Noor Eestlane (almanahh). Tekkis Tsaari-Venemaa riiki kuuluvas Eestis. Liikumise eesotsas oli Tartu põhilised gümnaasiumid, ülikool. Noor-Eestiga olid eelkõige seotud gümnasistid. Näiteks oli üks organisaatoritest gümnasist Gustav Suits. 1903 oli Koidula surma-aastapäev ja Mihkel Veske, kes oli esimene eesti keeleteadlane) surmaaastapäev. Noor-Eestil oli kaks äärmust. Idealistid, kes soovisid keelt ja kultuuri edendada ja Praktilised, kelle huviks oli majandus. Esikohale tõusis kirjandusharrastus, mille kaudu viidi ideid teisteni. Idealistlikest saigi Noor-Eesti, nede hulgas olid Gustav Suits, Johannes Aavik, Friedebert Tuglas, V. Ridala, Bernhart Linde.Neil oli oma põhikiri ja lõid ka kirjastuse, mis jäi. Noor-Eesti ei koosnenud vaid kirjanikest, seal olid ka noored haritlased, mäiteks arstid, advokaadid, üliõpilased. Sinna kuulus Konrad Mägi, kes oli
Sündis Leedus, tundis huvi Baltimaade kirjanduste vastu. Elu lõpukümnendeil maailma mõjukamaid kirjanduskorüfeesid. Wisława Szymborska (1923 - 2012) – luuletaja, esseist ja tõlkija, healoomuline skeptik. Prantsusmaa Jean Anouilh (1910 – 1987) – väga produktiivne ja mitmekülgne näitekirjanik, aastail 1945 – 1955 menukaim prantsuse näitekirjanik. Järgnenud absurdi- ja eksistentsialismiteatriga võrreldes suhteliselt traditsionaalne. Peategelased tavaliselt muserdatud idealistid. Tuntumaid teoseid „Antigone“, „Lõoke“ (Jeanne d’Arcist), „Becket ehk Jumala au“. Jean Cocteau (1889 – 1963) – näitekirjanik ja režisöör, samuti sürrealistlik luuletaja. Viljeles oma näidendites ja filmides eriti palju antiikset Orpheuse-temaatikat, tehes sellest kunstniku võrdkuju ja andes sellele originaalse ja kaasaegse kuue. Eestis lavastunud näiteks mononäidend „Inimese hääl“ (ka telelavastus).
Teooriate kujunemine on seotud kahe suunaga teaduslikus tunnetuses: ratsionalistlik suund tunnetuse alus on vahetu ja selge asjade loomuse teadasaamine, mis põhineb mõistusel empiiriline suund seda, mida me teame, teame kogemuse põhjal mõistusel pole erilist rolli. Tunnetus peab olema tagasiside näol tegelikkusega kontrollitav. Kust pärinevad õigusteadlaste poolt esitatavad seisukohad? Idealistid leiavad, et välismaailma pole inimteadvusest sõltumatuna olemas (maailm on kujutlus). Nii satuksid juristid raskustesse. Kui õigusnormid ei kuuluks tegelikkusesse, oleks nende kohta raske midagi öelda (K. Popper: on 3 maailma füüsikaline, tajumine, muu inimmõtte poolt loodu nt keel, suhted, institutsioonid kolmas iseseisev, kuid eksisteerib esimese kahega koos). Õigusteadus kui teadus objekti järgi: õigusteadus on teadus õigusest (kehtiva õiguse
tekkimist tootjate ja tootmisvahendite omanike vahel. Relvastatud ülestõus viib aga tootmisviiside muutumisele. Tootmisviis = tootlikud jõud ja tootmissuhted. Tootmisviiside mõiste langeb kokku sotsiaalmajanduslike formatsioonide mõistega. Nii palju kui oli formatsioone, on ka tootmisviise. Igat tootmisviisi iseloomustavad eriilmelised tootlikud jõud ja tootmissuhted. 21.02.06 Marx oli materialist. Filosoofilised maailmavaated jagunevad kaheks: · Idealistid materiaalsed esemed on inimmõtlemise produktid · Materialistid maailm on kindlalt tunnetavat ja kõik materiaalsed esemed, objektid on olemas ja eksisteerivad sõltumatult inimese teadvusest. Inimene tunnetab seda, mis on reaalselt olemas. Vahe on maailma tunnetamise probleemides. Teatud juhtudel tekib sotsiaalne revolutsioon, mille algpõhjuseks on konflikt. Marx väitis et ühelt formatsioonilt pole võimalik ilma klassidevahelise võitluseta teisele üle minna.
kujutada inimesena, mitte Jumala pojana. D-le oli väga oluline ka üks maal Hans Holbeini ,,Surnud kristus". D oli öelnud, et kui vaatad seda pilti, siis usk võib kaduda. Kristus oli seal maalil lihtsalt inimene, kes oli surnud. Maali on kirjeldatud ka ,,Idioodis". D on ka ise kirjutanud sellest, millised kirjanduslikud kujud olid talle eeskujuks ,,Don Quijote". Nii Mõskin kui Quijote on koomilised tegelased nende üle naerdakse. Mõlemad on ka veendunud idealistid ja usuvad headusse inimesi võib aidata. Pickwick Dickensi kangelane; Jean Valjean. Loetelu võib jätkata. ,,Idioot" kr k eraisik; 1845. aasta võõrsõnade leksikonis oli sõna määratud idioot on rumal, aga vaga inimene. keskaegsetes tekstides olid idioodid need, kes said asjadest aru palju paremini, kui teised inimesed. Neil ei olnud terav mõistus, kuid neil oli südametarkus. Mõskin jätkab Sonja Marmeladovi liini Sonja ei olnud tark, ta ei suutnud õppida
Atleetlik muskulaarne on kergelt skotüümne. Ümar pükniline on maniakaal-depressiivne. Poeedid- tsüklotüümikud- realistid, humoristid Skisotüümikud- romantikud, formalistid, pateetlikud Eksperimentaatorid- ts- vaatlejad, kirjeldajad Sk- süstemaatikud, metafüüsikud, täppisloogikud Juhid ja liidrid- ts- jäigad ohjajad, lõbusad organis., mõistvad leevendajad Sk- puhtad idealistid, despoodid, fanaatikud, külmad kalkuleerijad. G. W. Allport- isiksus on individuaalne dünaamiline organisatsioon- nendest psühhofüüsilistest süsteemidest, mis determineerivad isiksuse unikaalsed kohastumused oma keskkonnaga. Muutlik, protsessides avalduv, koostisosaks psühhofüüsilised süsteemid, sellest sõltub kuda inimene oma keskkonnaga kohaneb, mismoodi ta sellega hakkama saab.
Heidavad ette et teose kangelased on liiga eluvõõrad ja abstraktsed aga peaksid olema tegelikkusest võetud tüübid. Sellest mõttest arenes välja üks marksistliku teooria põhipostulaat, et kunstiteos peab peegeldama tegelikkust tõepäraselt. Kunst on tegelikuse tõetruu peegeldus. NL kunst lähtuski sellest teooriast. · Fantaasia on küll väga tähtis, kuid sellel peab olema reaalne pinnas, ei tohi tõusta reaalsusest kõrgemale, nagu väitsid Hegeli taolised idealistid. Fantaasiaga ei pea looma uusi ideaalseid mudeleid, vaid peaks jääma tõepäraste tuttavate inimeste, käitumismustrite hoiakute peegeldamise juurde. · Kunst kui üks esteetilise teadvuse vorme peegeldab obj maailma mitut moodi olenevalt meetodist naturalistlik, realistlik, romantiline. Tegelikkkuse peegeldus sõltub zanrist millised kunstiliigis toimub, aga kõikjal jääb ta ikka tegelikkuse peegelduseks markistlikus ideoloogias. Tõepärasus on kunsti põhiline kriteerium
21. PILET PÕHILISED KÕRGEMA REAALSUSE TEOORIAD (IDEALISM, DEISM, DUALISM, MATERIALISM, MÜSTITSISM) H. BERGSONI FILOSOOFIA JA SELLE MÕJU 20. SAJANDIL Kõrgema reaalsuse küsimus: 'mis on tõeliselt tõeline?' See on küsimus, mis on üles kerkinud kõikide kultuuride, kõikide ajastute mõtlevates peades. Tüüpiline vastus on olnud see, et viimne tõelisus on tundmatu ja kättesaamatu. Idealism rõhutab mõistuse rolli. Argument: 'Maailm on minu maailm.' Idealistid väidavad, et ainult tuntud reaalsus peaks filosoofi huvitama. Tuntud reaalsuse all peetakse silmas ideesid, teadvust ja mõtteprotsesse. Deism väidab, et Jumal on maailma perfektsena loonud hiljem selle käiku sekkumata. Dualism rajaneb soovil selgitada reaalsust vastandlikes terminites. Hegel näiteks kasutas teesi, antitees ja sünteesi. Filosoofid märkasid juba varakult vastandumise osatähtsust mõtlemises ja kogemuses, jaatuses ja eituses, heas ja kurjas ning olemises ja mitteolemises.
Uskumused seoses endaga (ülehinnatakse enda unikaalsust ja tähtsus, edu). Ebatervislik enesekeskne vaade. Kontrolli illusioon (ülehinnatakse oma võimet kontrollida sündmusi ja situatsiooni). Ebarealistlik optimism tuleviku suhtes (positiivsed sündmused on tõenäolised). Funktsioon: kaitsta inimese enesehinnangut madaldumise eest. Kordudes kahjulikud suhtele. Parterid on õnnelikud ja rahul suhtega (kui nad aktsepteerivad teineteist sellisena nagu nad on), kui nad on realistlikud idealistid, kuid säilitavad positiivse vaate partnerile ja suhtele. Uskumused seoses partneri ja suhtega: - Partnerit meenutatakse positiivses valguses. - Suhet tajutakse paremana võrreldes teiste suhetega. - Ülehinnatakse partneri mõju suhtele. Kui inimsed ülehindavad end suhetes, siis ülehindavad ka teist suhetes. 4. Tendentsid seoses tunnetega. 1) Negatiivne afektsionaalsus (neurootilisus (suure viisiku osad)) (õnnelikus suhtes on stabiilsus ja rahulolu).
tõttu poliitilises arengus. Tolleaegne Prantsusmaa oli autokraatlik, hierarhiline ning tsentraliseeritud riik, poliitiline olukord oli palju äärmuslikum kui Inglismaal, vabadused palju enam piiratud ning just selles kontekstis saavutasid Valgustusaja ideed oma radikaalsuse. Et poliitiline tegevus oli piiratud, kandsid Prantsusmaal uuenduslikku poliitilist mõtet edasi mitte praktikud, vaid kirjanikud-idealistid. "Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse päritolust" Rousseau esimene oluline teos on "Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse päritolust" (Discours sur l'origine de l'inégalité parmi les hommes). Rousseau väitis selles, et inimestevaheline ebavõrdsus on tulnud kunstide ja teaduste arengust, kuna see on tekitanud inimestes ülbust ja üleolevust ning seetõttu on kadunud inimese algne, looduspärane/loomupärane loomus, mis oli heatahtlik ja teisele inimesele kaasatundev/halastav.
millised grupid võivad üldse poliitikas osaleda. 4) ainupartei autoritaarsed režiimid – eksisteerib koos sõjaväe, kiriku, majanduslike gruppide ja ühendustega jne. Siiani on need režiimid ebaõnnestunud iseenda kehtestamine ning nad on pidanud kaasama eelpool nimetatud organisatsioonid. Kõik juhtpositsioonid on ainupartei käes. Rahvusvaheliste suhete teooria – idealism Idealism pärineb XX sajandi algusest, täpsemalt pärast I Maailmasõda ja enne II Maailmasõda. Idealistid uskusid, et rahvusvaheline kord tuleb luua, see ei teki iseenesest, kusjuures korra tagatiseks on rahvusvaheline organisatsioon. Idealismi lähtealused olid vastandlikud realismile: 1) inimloomus on oma olemuselt hea. 2) inimlik mure teiste heaolu pärast muudab progressi võimalikuks. 3) inimeste (riikide) vääriti käitumine ei tule mitte inimloomuse pahelisusest vaid halbadest institutsioonidest, mis õhutavad inimest (riiki) halvasti või omakasu püüdlikult käituma
Eesti kirjanduses Under, Gustav Suits, Tuglas jt, rühmitus Tarapita. Sürrealism 1919 Prantsusmaal. Tähtsustasid luule visuaalset külge, kõlaefekte, avaldasid oma seisukohti manifesti kujul. Oluline oli kujutlusvõime. Eesti kirjanduses Ilmar Laaban, Andres Ehin Väga kõrgetasemeline oli vene sümbolism, mis oli küll prantsuse sümbolismist hilisem. Olid elitaarsed, käisid koos salongides, samas haritud, eriti armastasid Itaaliat. Olid idealistid, tegelikkus oli nende jaoks vangla. Olid skeptilised, loodi oma luulemaailm. Sagedased on saatanamotiivid, surma- ja üksinduseteema, öö kujutamine, sügisemeeleolud, samuti on tavalised teemad piin, kannatus, igatsus, õudus, üksindus, kurjus. Esindajaid: Fjodor Sologub (märkimist väärib romaan "Saadanasigidik"), Aleksandr Blok, Valeri Brjussov, Konstantin Balmont. Romaan ja draama XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses
Elu lõpupoole ta esteetilised vaated natuke nihkuvad ja Schiller nagu romantikud räägivad lõhest muistse ja kaasaegse loomingu vahel. Antiikne ja kristlik luule- need on erinevad ja räägib hilisloomingus ideaalse ja reaalse suhetest. Ainult ideaali ei tule silma ees hoidma. Schilleri küsimus ongi: milline peab kunst olema? See ka saab tema hilisdramaturgia teemaks. Tema süzeed on tihti traagilised, aga traagilisus sesineb realistide ettevõtmises. Idealistid tihti poetiseeritakse tema loomingus kavatsuslikult. 1804 a ,,Wilhelm Dell" .. Eksami jaoks Schilleri luulet lugeda! Euroopa esteetilise koha pealt on see oluline.
enam piiratud ning just selles kontekstis saavutasid Valgustusaja ideed oma radikaalsuse. · 1685-st alates süveneb poliitiline kriis Prantsusmaal (kuningas valitseb parlamendita, riigivõlg, ebaühtlane maksustamine, välispoliitilised probleemid) Et poliitiline tegevus oli piiratud, kandsid Prantsusmaal uuenduslikku poliitilist mõtet edasi mitte praktikud (nagu Locke või Burke), vaid kirjanikud-idealistid. Voltaire ja Rousseau kirjanikud, Diderot ja D'Alembert teadlased, sotsioloog Montesquieu kirjutas ka satiire. Arvustati halba valitsemist ning püüti õigustada võimu piiranguid (Locke'i eeskujul). Leiti, et: · kõigil inimestel on loomuõigused, millest lähtub valgustatud omahuvi, sellest omakorda ühishuvi. Valitsus on õigustatud vaid siis, kui edendab vabadust, korda, omandi kaitset ja teisi hüvesid.
Vaat´, miks see võitlus ei olnud edukas. Sellega seletub seegi, et ka Bismarcki Eriseadus sotsialistide vastu lõppude lõpuks ei viinud eesmärgile, ei saanudki selleni viia. Bismarckil ei olnud samuti uut maailmavaatelist platformi, mille ülevuse nimel oleks võinud pidada kogu alustatud võitlust. Seda rolli ei saanud mängida enam ka vedelad loosungid: "vaikus ja rahu", "riigi autoriteet" jne. Ainult ideetud ametnikud ja rumalavõitu "idealistid" usuvad, et inimesed lähevad surma selliste, lubatagu öelda, loosungite nimel. Bismarcki poolt alustatud kampaania edukaks läbiviimiseks puudus kogu selle kampaania ideeline kandja. Vaat´, miks oli Bismarck sunnitud seadma ka oma seadusandluse läbiviimist ennast sotsialistide vastu teatud sõltuvusse sellisest asutusest, mis juba iseenesest on marksistliku mõtlemisviisi sünnitiseks. Kohtunikuks oma vaidluses marksisti-dega oli Bismarck sunnitud
annaabi.ee 
