Esimese maailmasõja võitjaid ja kaotajad Esimene maailmasõda aastail 1914-1918, mille peamiseks põhjuseks oli Suurbritannia ja Saksamaa konkurents, oli esimene modernne sõda, mis puudutas ka tsiviilisikuid. Tulemused olid murrangulised: sõda nõudis ligikaudu 15 miljonit inimelu, põhjustas mitme suurriigi lagunemise, kuid samas lõi ka soodsaid olukordi väikerahvastele. Kes olid siis Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad? Suurimaks võitjaks oli USA, seda peamiselt just sellepärast, et sekkus sõtta alles 1917. aastal ning kandis minimaalseid kahjusid. Oma geograafilise eraldatuse tõttu ei toimunud sõda tema territooriumil ning ta ei kandnud suuri kaotusi. USA, kes oli varem olnud Euroopa riikide võlgnik, muutus Esimese maailmasõja tulemusel nende võlausaldajaks, kuna toetas teisi Antanti riike majanduslikult ja sõjaliselt. Suurimaks majanduslikuks probleemiks USA-s oli vaid mõne kauba
Vladislav Bolmatov, 12A 19.10.2008 I M/S võitjad ja kaotajad. I maailma sõda toimus aastatel 1914-1918 ehk XX sajandi esimeses veerandis mida ühelt poolt iseloomustas kiir tehika- ja teaduseareng, teiselt poolt aga ühiskonna kui terviku mahajäänus. Teiste sõnadega ühiskonna mõistus, arengutase, elulaad ja suhtumine ümbritseva maailmasse jäi paljudes valdkondades pigem XIX sajandisse. Näiteks julgeoleku garantiks oli potentsaali suurendamisel põhinev jõudude tasakaal,
Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Esimene maailmasõda toimus aastatel 1914-1918, see oli esimene sõda, mis kaasas suurt osa maailma maadest. Sõja puhkemise põhjuseid oli palju. Esiteks olid tugevad vastuolud maailma suurvõimude vahel ning sõja ohtu alahinnati. Teiseks, puudusid rahvusvahelised kriise reguleerivad institutsioonid ning inimesed kippusid sõda romantiseerima. Kolmandaks, Saksamaa soovis võimu endale ja oli Prantsusmaaga konfliktis. Enne sõda jagunesid aga
Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Essee I maailmasõda toimus aastatel 1914-1918 ehk XX sajandi esimesel veerandil, mida ühelt poolt iseloomustas kiir tehika- ja teaduseareng, aga teiselt poolt ühiskonna, kui terviku terviku mahajäämine. Sõja eel Euroopa jaganes suurteks blokkideks Antant (Inglismaa, Prantsusmaa, Vene Impeerium, Serbia, Jaapan, hiljem Itaalia, Rumeenia, USA, Kanada, Austraalia), Keskriigid (Saksa Keisririik, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi) ja neutraalsed riigid (võiks ka neid käsitleda eraldi blokkina)
Esimese maailmasõja võitjaid ja kaotajad Esimene maailmasõda toimus 28.juuli 1914-11.novemner 1918. Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks oli 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool olid Prantsusmaa ja Inglisjaa ja teisel pool Saksamaa. Sõja tulemused olid murrangulised: muutus maailma poliitiline kaart ning tekkisid uued riigid, toimusid suured uuendused sõjatehnikas ning muutus riikide positsioon. Sõda nõudis kokku
5) Vägivallakampaaniad. 3. Selgita, mida tähendab sundkollektiviseerimine. Talumajapidamiste ühendamine ühismajandustesse e. kolhoosidesse 4. Miks asus Stalin ellu viima vägivallakampaaniat, mida tuntakse suure terrori nime all? Kes oli selle kampaania ohvrid? Millised vägivallameetodeid Stalin inimeste kõrvaldamiseks kasutas? Et kindlustada oma võimu enne uut maailmasõda. Tema ohvriks langesid samas inimesed, kes olid aidanud Stalinil terroriaparaati üles ehitada ning osalenud innukalt repressioonides ja mõrvades. Stalin sundis inimesi end süüdi tunnistama. Kõikvõimalikud süüteod ja lasi need inimesed siis maha. Ohvriks olid ka NSV Liidu rahvusvähemused. Inimesi saadeti sunnitöölaagritesse, kus vangid surid massiliselt, ebainimlikud tingimused ja ülejõu käiv töö.
Majanduses tuldi algsest madalseisust välja ja järgnenud aastaid (1920-te teine poolt ja 1930-ndad) käsitletakse normaalse majandusliku õitsengu perioodina. Kultuuris saavutati maailmatase, Eesti Vabariik täitis oma kohust eesti rahva keele ja kultuuri säilitamisel. Riigikaitses tuldi toime väiksemate agressioonidega, kus jõuvahekorrad olid mõistuspärased. Eesti sotsiaalne üldpilt vastas tolleaegsetele arenenud riikide standarditele. IV teema: Esimese maailmasõja võitjaid ja kaotajad Esimene maailmasõda aastail 1914-1918, mille peamiseks põhjuseks oli Suurbritannia ja Saksamaa konkurents, oli esimene modernne sõda, mis puudutas ka tsiviilisikuid. Tulemused olid murrangulised: sõda 6 nõudis ligikaudu 15 miljonit inimelu, põhjustas mitme suurriigi lagunemise, kuid samas lõi ka soodsaid olukordi väikerahvastele
Versailles' rahuleping referaat koostaja: Anna-Maria Joor juhendaja: Viivi Rohtla Lähte 2009 Sissejuhatus Versailles' rahukonverents sündmus, mis määras XX sajandi näo. 18. jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents. See oli ulatuslikem rahvusvaheline foorum pärast Viini kongressi 1815. Delegatsioonid olid jaotatud tähtsuse järgi: võitjad riigid, kaasasõdinud riigid, neutraalsed riigid, uued riigid. Kuid erinevalt Viini kongressist ei kutsutud läbirääkimistele kaotajariike, Saksamaad ja tema liitlasi. Saksamaa esindajad pääsesid Pariisi alles aprilli lõpul, et võtta vastu rahutingimused, mis esitati kõigi võitjate nimel ühiselt. Nii ei olnud sakslastel võimalik ära kasutada võitjate vahelisi vastuolusid ja nad pidid alistuma diktaadile. Rahuleping Saksamaaga allkirjastati 28
Euroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki: Suurbritannia – Aafrika, Aasia Prantsusmaa – Aafrika, Aasia Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike ideede levik (demokraatia, eraomanduslik majandus, isikuvabadus) Tehnika Majandus Ühiskondlik elu
USA president Wilson ja Itaalia peaminister Orlando. 9.KLASSI AJALOOKONSPEKT 1 Küsimused: 1. Miks määrati Saksamaale rasked rahutingimused? 2. Kes kuulusid Pariisi rahukonverentsil ,,suurde nelikusse", ,,suurde kolmikusse"? 3. Kuivõrd järgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni 14 punkti põhimõtet? 4. Too välja 5 näidet Saksamaa rahutingimustest! UUENENUD EUROOPA KAART Esimene maailmasõda pööras pea peale kogu senise maailmakorralduse. Pärast sõja lõppu muutus üsna põhjalikult maailma ja eriti Euroopa poliitiline kaart. Uued riigipiirid kehtestati osaliselt kahepoolsete kokkulepetega, põhiliselt aga Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingutega. Euroopa 1914 Euroopa 1919 SÕJAKOLLETE KUJUNEMINE 1930.AASTAIL. SAATANLIKUD KOLMEKÜMNENDAD Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide
USA president Wilson ja Itaalia peaminister Orlando. 9.KLASSI AJALOOKONSPEKT 1 Küsimused: 1. Miks määrati Saksamaale rasked rahutingimused? 2. Kes kuulusid Pariisi rahukonverentsil ,,suurde nelikusse", ,,suurde kolmikusse"? 3. Kuivõrd järgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni 14 punkti põhimõtet? 4. Too välja 5 näidet Saksamaa rahutingimustest! UUENENUD EUROOPA KAART Esimene maailmasõda pööras pea peale kogu senise maailmakorralduse. Pärast sõja lõppu muutus üsna põhjalikult maailma ja eriti Euroopa poliitiline kaart. Uued riigipiirid kehtestati osaliselt kahepoolsete kokkulepetega, põhiliselt aga Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingutega. Euroopa 1914 Euroopa 1919 SÕJAKOLLETE KUJUNEMINE 1930.AASTAIL. SAATANLIKUD KOLMEKÜMNENDAD Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide
1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina)
RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDIL Esimene maailmasõda Sõjalised liidud enne maailmasõda: Kolmikliit: 1879 sõlmiti liiduleping Saksamaa ja AustriaUngari vahel, 1882 liitus Itaalia. Itaalia hakkas kaugenema 20. sajandi algul. Sõlmis Prantsusmaaga neutraliteedilepingu 1902. aastal. Eesmärgid: Saksamaa soovis haarata uusi kolooniaid, purustada Prantsusmaa, kaotada Inglismaa võim merel, AustriaUngari eesmärk oli tugevdada positsioni Balkani poolsaarel. Itaalia leidis aga liitlasteks
MAAILM PÄRAST ESIMEST MAAILMASÕDA Pariisi rahukonverents. Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) · mässavad madrused meenutasid sakslastele ja liitlastele analoogilisi sündmusi Petrogradis, vasakradikaalide diktatuuri kehtestamise oht oli silmnähtav ning 5. nov. 1918 saadeti teele delegatsioon Pariisi lõplike vaherahutingimuste üle kokku leppima
Tallinna Tööstushariduskeskus REFERAAT Esimene maailmasõda t 203-SKA Tallinn 2012 Sissejuhatus Sissejuhatus Sõja põhjused Sõdivate osapoolte sõjaplaanid/ sõja käik Tagajärjed/ tulemused Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 mln. km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid
Düsseldorfi ja Ruhri alad. Peale kõige selle Saksamaa veel ka desarmeeriti (armee suurust piirati 100000 meheni ja relvastuses ei tohtinud olla tanke ega raskesuurtükke ning keelati üldine sõjaväe- kohustus. Keelatud oli ka omada õhujõude. Mereväes võis olla ainult 15 tuhat meest, kusjuures keelatud oli lahingulaevade, lahinguristlejate, lennukikandjate ning allveelaevade omamine.). Sakslastele tundus, et võitjad käitusid ebaõiglaselt, sundides neid nõustuma alandava rahulepinguga. Seepärast unistati Saksamaal võimalusest kaotus tasa teha. Saksamaa endised liitlased olid samuti sunnitud sõlmima ränkade tingimustega rahulepingud ning ka nende maade rahvastele tundus võitjate käitumine ebaõiglane. Austerlased, ungarlased, bulgaarlased ja türklased soovisid kaotust tasa teha. Pidevalt avaldasid nad rahulolematust Versailles´s
Kui ei ole, siis tuleb see selliseks muuta, reformida. Individualism ehk liberaalide isikukesksus. Selle järgi on üksikisik kõige loovam ja ühiskond kõigr arenguvõimelisem siis, kui inimeste algatusvõimet ja tegutsemis vabadust kõige vähem piiratakse. Eurokommunism - püüti leida kolmandat teed tegeliku sotsialismi ja kommunismi vahel. Põhjenda natsionalismi esiletõusu. Rahvuslus on avaldanud maailma ajaloole üüratut mõju. Enne Teist maailmasõda oli rahvusriigist saanud ühiskondliku korralduse domineeriv vorm. Ajaloolased kasutavad terminit natsionalism selle ajaloolise ülemineku ning rahvusliku ideoloogia esilekerkimise ja võidulepääsemise kirjeldamisel. Eesmärk on tagada ühe rahvuse ja selle identiteedi järjepidev kestvus ning kindlustada territoorium, kus selle rahvuse keel, kultuur, traditsioonid ja väärtused oleksid domineerivad) idee kujunemisega. Rahvuslus ja ühiskonna kaasajastumine
Marjanne Priidik 12.c klass Ajaloo olümpiaad Maailm 20. sajandi alguses. Esimene maailmasõda Maailma poliitiline kaart 20. sajandi algul : Impeeriumid : · 20. sajandi alguses oli Eestist kujunenud Vene impeeriumi majanduslikult ja kultuuriliselt enamarenenud alasid, kus toimus ülevenemaalisele turule orienteeritud tööstuslik ja põllumajanduslik suurtootmine. Sõjalised konfliktid 19. sajandi lõpus* ja 20. sajandi alguses : Inglise-Buuri sõda (18991902):
1. Võitlusturgude ja tooraineallikate pärast, ekspordi võimaluste pärast 2. Mõjupiirkonnad, asumaad 3. Suuri sõdu polnud sinna maani olnud, ei teatud, kui negatiivne see oli, peeti hoopis kangelaslikuks. 4. Diplimaatilisi suhteid ei reguleerinud ükski rahvusvaheline institutsioon 5. Olid kujunenud suurriikide sõjalispoliitilised liidud Antant ja Keskriigid. 4. Prantsusmaa ja Saksamaa vihavaen Ajend: 28. juunil 1914. toimunud atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile I maailmasõda algab, kui Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja. Sõjaplaanid: Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan (välksõjaplaan), mille järgi kavatseti Prantsusmaale tungida läbi Belgia, vallutada kiiresti Prantsusmaa ja võita sõda maksimaalselt kolme kuni nelja kuu jooksul. Plaan ebaõnnestus! Prantsusmaa sõjaplaan ehk plaan 17, mille järgi kavatseti kindlustada Saksa-Prantsuse piir ja seal pidada kaitsesõda. Edasi soovisid nad vallutada Elsassi, Lotringi ja siis ülejäänud Saksamaa.
1917 okt said võimule vene enamlased. Rahuläbirääkimised. Rinde täielik lagunemine, 1918 alguses hõivasid sakslased uusi alasid- 1918 märtsis sõlmiti Vene-Saksa rahulepind Brestis. Venemaa lõpetas sõja, loovutas Saksamaa vallutatud alad. 5. Pariisi rahukonverents: peaotsustajad ja nende eesmärgid. Rahulepingute üldised sätted. Peaotsustajad: Prantsusmaa, Inglismaa,USA. Soovisid saada (neilt vallutatud) alasid, sõjahüvitist. Rahutingimused: kaotajad maksavad reparatsioone. Territooriume kärbitit võitjate huvides, Saksamaa kaotas 1/8 oma territooriumist. Piirati kaotajate sõjavägede suurust. Kaotajad ei tohtinud omada mõnesid relvaliike (lennuvägi, allveelaevad). Saksamaa ja Austria-Ungari ühendamine keelati ning neid kuulutati peamisteks sõjasüüdlasteks. Saksamaa pidi loobuma kolooniatest. Versailles´i rahu sõlmiti 28.06.1919. 6
193 Saarimaa taasühendamine Saksamaaga. 5 Inglise-Saksa mereväelepe; sõjaväe, laevastiku ja lennuväe taastamine Saksamaal. Itaalia alustas agressiooni Etioopia (Abessiinia) vastu. USA võttis vastu neutraliteediseaduse. 193 Hispaania kodusõja puhkemine frankistide ja vabariiklaste vahel. 6 Saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni. Suurbritannia kuningas Edward VIII loobus troonist oma venna George VI kasuks. 193 Jaapan alustas laiaulatuslikku sõjategevust Hiina vastu. 7 Iirimaa iseseisvumine ja vabariigi väljakuulutamine. 193 Austria ühendamine Saksamaaga (Anschluss). 8 Müncheni konverents; Sudeedimaa ühendamine Saksamaaga. 193 Molotov – Ribbentropi pakti sõlmimine (23.08.). 9 Saksamaa kallaletung Poolale; Teise maailmasõja puhkemine
lähendasid ka Inglismaad ja Venemaad. 22* Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (näiteks loobus Venemaa taotlustest Afganistanile; jagati Pärsia jne). 1. I MAAILMASÕDA: 1.1. Sõja põhjused: 1* Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. 2* Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. 3* Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. 4* Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. 5* Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel.
häälestati end vene rahva vastu · Õnnestus muuta Punaarmee võitlusvõimeliseks sõjaväeks · Kõik ressursid koondati kodusõja võitmiseks Miks sinu arvates ikkagi enamlased võitsid Vene kodusõja? · Kuna nad oskasid olukorda paremini ära kasutada ning suunasid oma ressursid sellistesse kohtadesse, mis tõid neile kasu. Toetasid ja tunnustasi väikerahva iseseisvust. Millal lõppes Vene kodusõda? · Lõppes 1922. Aastal. Kes on? · Felix Dzerzinski- vilniuse kubermangus oli bolsevik ja Nõukogude repressivaparaadi Tsekaa looja ning juht 1917-1926.aastal · Aleksandr Koltsak- Venemaa admial, polaaruurija ning valgekaatlik väejuht Vene kodusõjas ja Venemaa ülemvalitseja aastatel 1918-1920 · Anton Denikin- Vene sõjaväelane, üks valgekaartlaste relvastatud üksuste Vabatahlike armee ja Lõuna-Venemaa Relvajõudude juhte Venemaa kodusõjas
28.07.1914 – 11.11.1918 (Franz Ferdinandi hukkamine – Compiegne’I vaherahu) I MS põhjused ja sõjale kaasaaidanud asjaolud: Põhjused: 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel – Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, kuid Pr ja SB olid sellele vastu. 2) Sooviti mõjupiirkondi ja asumaid suurendada. Kaasaaidanud asjaolud: 1) Alahinnati ohtu - ei peetud maailmasõda võimalikuks ja ei pingutatud selle ärahoidmise nimel 2) Sõda romantiseeriti – sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Sooviti ja oodati sõda. 3) Polnud organisatsioone, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise. Sõdivate riikide plaanid, nende tugevad ja nõrgad küljed: Saksa: Shclieffeni plaan - Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel Venemaa alistamine. Sõda plaaniti võita 3-4 kuuga. Prantsuse: Plaan 17 - Seati saksa piirile tugev kindlustuste süsteem, kuid mitte
palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20, sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Sarajevo atentaat ja sõja algus Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²)¹ ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest
osapooled erinevatel põhjustel ei soovinud jätkata. Sõda mida nimetatakse I Maailmasõjaks sai alguse 28.07.1914. Selles Maailmasõjas olid vastastikku Antant ja Kolmikliit. Antanti kuulusid I maailmasõja lõpus Belgia, Boliivia, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Guatemala, Haiti, Hedzas, Hiina, Honduras, Itaalia, Jaapan, Kreeka, Kuuba, Libeeria, Nicaragua, Panama, Beruu, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, San Marino, Serbia, Siiam, Suurbritannia, Tsernogooria, Uruguay, USA. Venemaa kes kuulus enne I Maailmasõda Antanti astus pärast Oktoobrirevilutsiooni organisatsioonist välja. Kolmikliitu kuulusid Saksamaa, Austria-Ungari ja Türgi I Maailmasõja põhjustsid imperjalistlike suurriikide vastuolud; võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõju piirkondade ja asumaade pärast. Sõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil1914
Ypres’i lahing – 1915. aastal toimunud lahing sakslaste ning inglaste ja prantslaste vahel. Antandi väed proovisid läbi murda läänerinnet, kuid ei saanud sellega hakkama, sakslased piirdusid läänerindel üksnes kaitsega. Selles lahingus kasutati esimest korda mürkgaasi. Lahingu tulemusena ei muutunud mitte midagi, ka 3 aastat polnud nende positsioonid muutunud. Kaotused olid aga meeletud. Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. See töötas natuke enam kui aasta, ning selle istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Versailles’ süsteem – pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline
Soome kuulus tol ajal Vene impeeriumile, Veebruarimanifest tühistas enamiku senistest Soome privileegidest. Soome jagunes kaheks: alalhoidlikud vanasoomlased, noorsoomlased(hakkasid vastupanu orgunnima). Palvekiri. Venestamine siiski jätkus. Sotsialistlike ideede levik. Baltimaades ka rahvusluse levik. Lätis uus vool ehk jauna strava. Eesti ühiskond jagunes majandusmeesteks ja aatemeesteks. Sotsiaaldemokraatia laialdane levik. 1905. revolutsiooni tagajärjel rahutused, mõisate põletamine jms. Tsaar andis küll 17. okt välja manifesti, aga hiljem pidi saatma ka karistussalgad ja sõjaseisukorra välja kuulutama. Eestis hakati asutama erakoole. Leedus levisid varem iseseisvuse taastamise ideed. Kultuur. Progressiaeg. Antisemitismi tugevnemine. Vastukaaluks lõi Theodor Herzl sionistliku liikumise, mis koondas juute, taaselustas heebrea keelt juutide ühiskeelena. Esimene maailmasõda Põhjused: 1) Ohu alahindamine. Ei usutud sõja puhkemisvõimalusse.
taganema. Sõda ei tule. Saksamaa sai Cameroonsi endale, mis on mõtetu.(Vist sama asi mis see Prantsuse Kongo) Itaalia haarab endale Liibia Kuna Aafrika territooriumid on peaaegu kõik ära võetud suurenevad pinged. 2. Liidusüsteemide kujunemine Saksamaa, Itaalia, ja Austria-Ungari vs Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa. Moodustati liite, et ei peaks võitlema kahel rindel. Saksamaa keisririik loodi peale Prantsuse sõda. Kolmikliit - Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia: 1879. a. - Liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. a. - Ühines Itaalia. Antant(Liitlasriigid) - Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa 1893. a. Venemaa-Prantusmaa liidulepingu sõlm 1904. a. Prantsusmaa-Inglismaa leping 1907. a. Inglise-Venemaa leping. Lepingutes jagati territooriumeid. 3. (Sõja)tehnika areng ja võidurelvastamine
eesmärgid lootsid saavutada atendaadiga suurriikide valitsejatele ning kõrgematele riigiametnikele, riiki pole vaja korraldada? 2. Rahvusvahelised suhted XX saj algul. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused. Sõjaliste liitude kujunemine – Antant, Kolmikliit – Keskriigid: millal, millised riigid, miks. Rahvusvahelised kriisid enne I maailmasõda. Balkani sõdade tulemused. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused Kõik suurriigid olid huvitatud mõju laiendamisest Euroopas ja maailmas, eriti tugevnes Saksamaa ja Suurbritannia vastasseis Saksamaa liigne tugevnemine Euroopa mandril, suund kolooniate ümberjagamisele Suurbritannia püüd säilitada jõudude tasakaalu Euroopas Sõjalisete liitude kujunemine-Antant, Kolmikliit
Sisukord: Sõja Põhjused 3 Vastuolude välispoliitilised põhjused 3 Vastuolude siseriiklikud põhjused 4 Üksikud vastuolusid süvendanud sündmused 4 Sõja algus ja käik 5 Sõja tulemused 9 Kasutatud kirjandus 11 Sõja põhjused Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879
KT: I maailmasõda ja Pariisi rahukonverents. Kommunistlik Venemaa ja Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel. 1. Antanti ja Kolmikliidu tekke aeg, osapoolte eesmärgid. Antant tekkis 1097. aastal, sinna kuulusid: Venemaa, Suurbritannia, Prantusmaa. Eesmärgiks oli Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas. Kolmikliit tekkis 1882. aastal, sinna kuulusid: Saksamaa keisririik, Austria- Ungari keisririik, Itaalia kuningriik. Eesmärgiks oli uute kolooniate haaramine, Prantsusmaa purustamine ja võimu kehtestamine Euroopa mandril. 2. Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. I maailmasõja puhkemise ajendiks oli Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. Atendaadi sooritas Serbia päritolu terrorist Gavrilo Princip.
Eriti selgelt avaldus see Indias, kus moodsale tootmisele üleminekuga kaasnenud probleemid tugevdasid vastuseisu inglaste valitsemisele. Vastupanu etteotsa tõusid euroopaliku hariduse saanud hindud, kes lõid selleks 1896. aastal oma organisatsiooni India Rahvuskongressi, mis seadis eesmärgiks saavutada Indiale otsustusõigus siseküsimustes. Suuremat mõju hakkas see avaldama siiski alles kümmekonna aasta pärast. Pöördelised sündmused toimusid Hiinas. Jõuetu Hiina keisririik oli 20. sajandi alguseks muutunud poolkoloniaalseks maaks, kus tugevamad riigid toimetasid enam-vähem omatahtsi. See kutsus esile nn bokserite ülestõusu (1900), mis aga veriselt maha suruti. Samal ajal kogus Hiinas jõudu kodanlik-demokraatlik liikumine, millel õnnestus 1911. aastal Mandzu dünastia lõpuks kukutada ja Hiinast sai vabariik. TEHNIKA ARENG. Imperialismi arengule aitasid kaasa tehnilised uuendused. Masinaehituses hakati valmistama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
