punktis on ühesugune kõiki seda punkti läbivate tasandite puhul. Samuti teame hüdrostaatilist paradoksi: ühesuguse horisontaalse põhjapindalaga anumates on põhjale mõjuvad rõhujõud ühesugused, kui vedelikusamba kõrgus (vedeliku sügavus; head) põhja kohal on ühesugune, ega sõltu vedeliku üldkaalust. Näide 1.2 Risttahukakujuline topeltpõhjaga tank on 20 m pikk, 12 m lai ja 1,5 m sügav ning täidetud mereveega = 1,025 t/m3. Arvutada rõhk kPa-tes ja hüdrostaatiline rõhk MN-tes tanki laele ja põhjale, kui mereveega on täidetud: kogu tank kuni laeni; tank koos peiltoruga kuni 10 m tanki laest kõrgemal. Lahendus Kogu tank kuni laeni tanki laele Rõhk tanki laele pl = gh = 1,0259,810 = 0 kPa. Hüdrostaatiline rõhk tanki laele Pl = pl A = 0 MN. tanki põhjale Rõhk tanki põhjale pp = gh = 1,0259,811,5 = 15,09 kPa. 1. Hüdrostaatika Hüdrostaatiline rõhk tanki põhjale
voolukiiruse meetodiga (Q=vk*A). Veetaset mõõdetakse: mõõtelatiga (lattpeeliga), vaipeeliga, limnigraafiga (meh ja elektr), rõhuanduriga, ultrahelisensoriga. Vanasti mõõdeti peelidega. Vanas Egiptuses nilomeetriga (Niiluse veetaset). Voolukiirust saab mõõta: ujukiga, värviga (keemilise ainega), hüdromeetrilise tiivikuga, akustilise meetodiga. 3) Hüdraulika. Valemid, reeglid, joonised; rõhk ja surve! Hüdrostaatiline rõhk pinnale jaotunud hüdrostaatiline rõhujõud. Tal on 2 omadust: 1) mõjub risti pinda; b) vedeliku mistahes punktis mõjuv hüdrostaatiline rõhk on kõikides suundades ühesugune. Rõhku mõõdetakse vedelikusamba kõrguse või rõhu põhjustatud deformatsiooni kaudu. Mõõdetakse piesomeetriga. Archimedese seadus Igale vedelikus olevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga. Hüdrauliline löök kui voolav vesi liiga järsku peatada.
näiteks ülevooludega (Crump’i ülevool), mahumeetodiga (Q=W/t), voolukiiruse meetodiga (Q=vk*A). Veetaset mõõdetakse: mõõtelatiga (lattpeeliga), vaipeeliga, limnigraafiga (meh ja elektr), rõhuanduriga, ultrahelisensoriga. Vanasti mõõdeti peelidega. Vanas Egiptuses nilomeetriga (Niiluse veetaset). Voolukiirust saab mõõta: ujukiga, värviga (keemilise ainega), hüdromeetrilise tiivikuga, akustilise meetodiga. Hüdraulika. Valemid, reeglid, joonised; rõhk ja surve! Hüdrostaatiline rõhk – pinnale jaotunud hüdrostaatiline rõhujõud. Tal on 2 omadust: 1) mõjub risti pinda; b) vedeliku mistahes punktis mõjuv hüdrostaatiline rõhk on kõikides suundades ühesugune. Rõhku mõõdetakse vedelikusamba kõrguse või rõhu põhjustatud deformatsiooni kaudu. Mõõdetakse piesomeetriga. Archimedese seadus – Igale vedelikus olevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga. Hüdrauliline löök – kui
Arvutuskäik: F=320kgx9,81=3139,2N A==0,000166979=166,979m d=2=14,6mm Arvutame töövedeliku rõhu 16mm läbimõõduga silindri puhul. A=x=200,96 p==166,2bar Vastus: 320 kg massiga koormuse vertikaalsel tõstmisel töövedeliku rõhuga 200 bar on vajalik 14,6 mm läbimõõduga hüdrosilinder. Valisin 16mm läbimõõduga silindri, sest siis jääb rõhk koormuse tõstmisel alla 200bar-i. Ülesanne 2. (variant 3) Variant 3 Arvutada, milline on vedeliku poolt mahuti põhjale avaldatav hüdrostaatiline rõhk ( bar ), kui mahuti on täidetud vedelikuga, mille tihedus = 500 kg/m3 ja vedeliku vabale pinnale mõjuv väline ülerõhk p0 = 0,045 bar. Vedeliku taseme kõrgus mahutis on h = 3,5 m. Valemid. p = hg p = hüdrostaatiline rõhk vaadeldavas vedeliku punktis [ ] N h = vaadeldava punkti kaugus vedeliku pinnast vertikaalsuunas [m] = vedeliku tihedus [ kg/m3 ] g = raskuskiirendus , 9,81 [ ]
Kodused ülesanded Varjant 12 Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Transporditeaduskond Õpperühm AT-21a Kontrollis: Lektor Rein Soots Tallinn 2012 Ülesanne 2. (Varjant 12) Arvutada, milline on vedeliku poolt mahuti põhjale avaldatav hüdrostaatiline rõhk ( bar ), kui mahuti on täidetud vedelikuga, mille tihedus = 700 kg/m3 ja vedeliku vabale pinnale mõjuv väline ülerõhk p0 = 0,05 bar. Vedeliku taseme kõrgus mahutis on h = 4,5m. Valemid. p = hg p = hüdrostaatiline rõhk vaadeldavas vedeliku punktis [N/m2] h = vaadeldava punkti kaugus vedeliku pinnast vertikaalsuunas [m] = vedeliku tihedus [ kg/m3 ] g = raskuskiirendus 9,81[m/s2 ]
Kodused ülesanded Varjant 14 Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Transporditeaduskond Õpperühm AT-21a Kontrollis: Lektor Rein Soots Tallinn 2012 Ülesanne 2. (Varjant 14) Arvutada, milline on vedeliku poolt mahuti põhjale avaldatav hüdrostaatiline rõhk ( bar ), kui mahuti on täidetud vedelikuga, mille tihedus = 750 kg/m3 ja vedeliku vabale pinnale mõjuv väline ülerõhk p0 = 0,26 bar. Vedeliku taseme kõrgus mahutis on h = 15m. Valemid. p = hg p = hüdrostaatiline rõhk vaadeldavas vedeliku punktis [N/m2] h = vaadeldava punkti kaugus vedeliku pinnast vertikaalsuunas [m] = vedeliku tihedus [ kg/m3 ] g = raskuskiirendus 9,81[m/s2 ]
2 =π ∙ 0,012=3,142 ∙10−4 m2 V 0,068 m3 l= = =216,42 m S 3,142 ∙10−4 m2 l 216,42m 216,42m v= = = =0,12 m/s t 30 min 1800 s Vastus: gaasi voolukiirus on 0,12 m/s 8 ÜLESANNE 8 Rõhtsas torus, mille diameeter on 5 cm, voolab vesi hüdrostaatilisel rõhul 2·10 -5 Pa kiirusega 20 m/s. Kui suur on hüdrostaatiline rõhk toru peenikeses osas, mille diameeter on 2 cm? d1 = 5 cm=0,05 m ρ= 1000kg/m3 P1= 2·10-5 Pa V1= 20 m/s d2= 2cm=0,02m S 1 ∙ V 1=S2 ∙V 2 S1∙ V 1 V 2= S2 d1 2 S 1=π ∙ 2( ) =1,963∙ 10−3 m2 d2 2 S 2=π ∙ 2( ) =0,314 ∙ 10−3 m2 S 1 ∙ V 1 1,963 ∙ 10−3 ∙ 20 V 2= = =125,0 m/s S2 0,314 ∙ 10−3
d. rääbupüüdeli kujust Küsimus 2 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist funktsiooni täidab valudrossel? Vali üks: a. sulametalli voolukiiruse suurendamine b. sulametalli vastuvõtt ja valuvormi suunamine c. kaitseb valukanalitesüsteemi dünaamilise löögi eest d. räbu ja mittemetalsete osakeste kinnipüüdmine Küsimus 3 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Leida arvutuslik hüdrostaatiline rõhk Hk joonisel näidatud valuvormi korral. Valandi kogukõrgus h0=149,3 mm ja kõrgus toitekanalist valandi kõrgeima punktini h1=12,5 mm. Vastus andke meetrites täpsusega neli kohta peale koma. Vastus: 0,1395 Küsimus 4 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline valandi osas 3 kahanemistühiku vältimise skeem on õige? Vali üks: a. b b. a c. c d. d
•Viskoossus – osakeste liikumise takistus •Kokkusurutavus •Soojuspaisumine 5.Rõhu mõõtühikud ja skaalad •Absoluutne skaala – alglugem p = 0 Pa •Relatiivne skaala – alglugem õhurõhk 6.Rõhu mõõteriistad ja toimimise kirjeldus •Vedelikmanomeetrid •Mehaanilised manomeetrid •Elektrilised manomeetrid 7.Hüdrostaatiline rõhk 8.Rõhk vedeliku raskusjõust 9.Hüdrostaatiline paradoks Kui vedelikusamba kõrgused on võrdsed ning hüdrostaatiline rõhk mõjub võrdsetele pindadele, siis on ka jõud võrdsed. 10.Rõhujõud tasapinnale (valem ja seletus) 11. Vedeliku rõhu poolt pinnale avaldatav jõud Kaks juhtu: •Rõhuga koormatud pinna ulatuses rõhk muutuva suurusega •Kogu pinna ulatuses on rõhk muutumatu suurusega 10. 11.Torude tugevusarvutus Mistahes toru teljega risti olevas suunas on jõud võrdne rõhu ja toru pooliku projektsiooni korrutisega: 12.Jõu ülekanne vedelikes (seletus) Toimub pinna kaudu suletud anumas
- hea soojusvahetus. 5. Hüdroajami kasutamist piiravad asjaolud. Hüdroajami puudustena tuleb nimetada: - tuleohtlikus töövedeliku või tema aurude lekkimisel, - töövedeliku tundlikus saastumise suhtes, - temperatuuri ja rõhu mõju töövedeliku viskoossusele, - suhteliselt madal kasutegur. 6. Hüdrostaatilise rõhu mõiste, tema allikad ja omadused. Hüdrostaatiliseks rõhuks nimetatakse rõhku, mis mõjub vedeliku sees. Rõhk vedelikus võib olla esile kutsutud kahel põhjusel: - hüdrostaatiline rõhk on tingitud vedeliku oma kaalust, - hüdrostaatiline rõhk on tingitud vedeliku vabale pinnale mõjuvatest välisjõududest. Hüdrostaatiline rõhk on sellisel juhul arvutatav valemiga: p = hg N/m2, kus p - hüdrostaatiline rõhk vaadeldavas vedeliku punktis, N/m2, h - vaadeldava punkti kaugus vedeliku pinnast vertikaalsuunas, m, - vedeliku tihedus, kg/m3, g - raskuskiirendus, 9,81m/s2. pinnale mõjub välisrõhk, siis rõhk vedeliku sees on selle välisrõhu võrra suurem (joon. 3).
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING KODUSED ÜLESANDED AINES HÜDRAULIKA, PNEUMAATIKA Variant: NR. 9 Mehaanikateaduskond Üliõpilane: Õpperühm: Õppejõud: Tallinn Ülesanne 2 Arvutage, milline on vedeliku poolt mahuti põhjale avaldatav hüdrostaatiline rõhk, kui mahuti on täidetud vedelikuga, mille tihedus on = 850kg/m3 ja vedeliku vabale pinnale mõjub väline ülerõhk p0 = 1,2 bar. Vedeliku taseme kõrgus mahutis on 14 m. Antud: = 650kg/m3 p0 = 0,028 bar = 2800Pa h = 2,5m g = 9,8 p=? p = hg + p0 p = 650 2,5 9,8 + 2800 = 18725 N/m 2 = 0,19bar Vastus: Vedeliku poolt mahuti põhjale avaldatav hüdrostaatiline rõhk on 0,19 bar. Ülesanne 4
Reaalvedelik 1)tilkvedelikud moodustavad homogeense võõristeta ja tühikuteta keskkondi (vedelikud), on praktiliselt kokkusurumatud ning väikese ruumipaisumisteguriga. 2) gaasid ja aurud kokkusurutavad, tihedus sõltub temperatuurist ja rõhust Hüdrostaatika: Hüdrostaatiline rõhk survejõu intensiivsus tasapinna A mingis suvalises punktis Hüdrostaatika differentsiaalvõrrand: Näitab, et hüdrostaatiline rõhk on konstantne p Hüdrostaatika põhivõrrand + z = const g Hüdrostaatika põhivõrrandi rakendusvorm (Pascali võrrand) rõhk tasakaalus oleva vedeliku suvalises punktis gh koosneb välisrõhust tema pinnal ja vedelikusamba avaldatavast lisarõhust p = p 0 + g ( z 0 - z ) = p 0 + gh
....................................................................................................................... 113 Ülesanne 12 ........................................................................................................................ 115 2 Ülesanne 2. Variant 4 Arvutada, milline on vedeliku poolt mahuti põhjale avaldatav hüdrostaatiline rõhk ( bar ), kui mahuti on täidetud vedelikuga, mille tihedus = 550 kg/m3 ja vedeliku vabale pinnale mõjuv väline ülerõhk p0 = 0,015 bar. Vedeliku taseme kõrgus mahutis on h = 7 m. Valemid. p = hg p = hüdrostaatiline rõhk vaadeldavas vedeliku punktis N [ m]2 h = vaadeldava punkti kaugus vedeliku pinnast vertikaalsuunas [m] = vedeliku tihedus [ kg/m3 ] g = raskuskiirendus , 9,81 m [ s] 2
1) Loomariigi üldiseloomustus: *suur mitmekesisus *kõige liigirikkam *päristuumsed *hulkraksed *heterotroofid *keerulise ehitusega *aktiivne liikumine *mittesuguline paljunemine harv *sümmeetriline keha *kasv piiratud *suurused erinevad 2) *rakumembraan, tsütoplasma, lüsosoomid, Golgi kompleks, raku tuum, ribosoomid, tsütoplasma võrgustik, vakuool, mitokonder. Loomarakk on loomariiki kuuluva organismi rakk. Ühised omadused, mis eristavad neid teistest rakkudest. (taimerakk + seenerakk) Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli (vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule). 3) Kude: sama ülesande ja sama ehitusega rakkude kogum. Epiteelkude: rakud tihedalt, puudub raku vaheaine, mitmekihilised. *naha epiderm *limaskestad *näärmed, ! katab !kaitseb !näärmevedelik Sidekude: rakud hõredalt, eri kujuga, palju rakuvaheainet. *luud, kõhred *veri, lümf *rasv *...
seal tekib väheveresus. Etioloogia - angiospasm – (arterites reflektoorselt külma, trauma korral), obstruktsioon – arteri valendiku ahenemine ja sulgus trombi, emboli või sooneseina põletiku puhul, kompressioon – arteri ahenemine surve tõttu nt. kasvaja, võõrkeha tõttu, magamisel, istumisel surve arterile, venoosse hüpereemia tüsistus mõnes organis, kus leidub vähe kollateraalveresooni (tõuseb kapillaaride hüdrostaatiline rõhk, turse) Kliiniline pilt/ tunnused/ sümptomid - Organ või kehaosa on kahvatu, jahe, mahult vähenenud, esinevad valutunne (südame stenokardia, jalaveresoonte puhul vahelduv lonkamine), paresteesiad. Millest sõltub isheemia lõpe/ tagajärjed? Võib mööduda jäljeta, või viib düstroofia, atroofia, nekroosini (nt. infarkt- ulatuslik nekroos kahjustatud veresoone varustusalas) tekkele. Muutused olenevad kudede tundlikkusest, kahjustuste astmest, tekkekiirusest ja
Nende jõudude suurus on võrdeline vedeliku massiga. Näiteks raskusjõud, inertsijõud Pinnajõud- mõjuvad vedeliku pinnale ja võrdelised mõjupindalaga. Pinnajõud pinnaühiku kohta ehk pinnajõu intensiivsus mingis vedelikupunktis FA- pinnaühikule A mõjuv elementaarjõud. Pinnajõu intensiivsus on pinge. Piki pinda mõjub tangentsiaalpinge , risti pinda mõjub normaalpinge p, mida hüdromehaanikas nimetatakse rõhuks. 1.4 Hüdrostaatiline rõhk (Hüdrostaatilise rõhu defineerimiseks vaadeldakse tasakaalus oleva vedeliku massi m, mis on mõttelise tasapinnaga A jagatud kahte ossa. Neid osi peab hoidma koos mingi jõud F p, see on hüdrostaatiline rõhu- ehk survejõud. Selle jõu intensiivsust tasapinna A suvalises punktis nimetatakse hüdrostaatiliseks rõhuks ehk surveks.) Hüdrostaatilisel rõhul on kaks põhiomadust: Hüdrostaatiline rõhk mõjub risti pinnaga. Teise suunalisi jõude ei saa
keskkonnas levivaid mehhaanilisi võnkumisi, mille sagedus asub vahemikus 16 Hz–20 000 Hz B) Heli intensiivsuse logaritmiline skaala C) Heli valjuse psühhofüüsikaline logaritmiline skaala, samavaljuskõverad D) Doppleri effekt Doppleri efekt seisneb heli kõrguse muutumises kui heliallikas vaatleja (lainete vastuvõtja) suhtes läheneb või kaugeneb. Hüdromehaanika alused a. Vedelike peamised füüsikalised omadused b. Viskoossus c. Vedelikus mõjuvad jõud d. Hüdrostaatiline rõhk, hüdrostaatilise rõhu omadused e. Vedeliku tasakaalu diferentsiaalvõrrandid f. Hüdrostaatika põhivõrrand, põhivõrrandi rakendusvorm g. Pascali seadus h. Archimedese seadus i. Bernoulli võrrand ideaalvedeliku muutumatu voolu elementaarjoa kohta j. Bernoulli võrrand ideaalvedeliku muutumatu voolu kohta k. Bernoulli võrrand reaalvedeliku statsionaarse voolu kohta A) Vedelike peamised füüsikalised omadused Tihedus (kg/m3 ) on vedeliku ruumalaühiku mass: � = �/ � .
M P⋅ V⋅ M mass := R⋅ T mass = 0.099 kg Vastus: Gaasi mass on 0,099 kg Ülesanne 10. Rõhtsas torus, mille diameeter on 5 cm, voolab vesi hüdrostaatilisel rõhul 2 atm kiirusega 20 cm/s. Kui suur on hüdrostaatiline rõhk toru peenikeses osas, mille diameeter on 2 cm? gm cm d 1 := 5cm ρ := 1 P1 := 2atm v1 := 20 d 2 := 2cm 3 s cm Leiame vee kiiruse toru peenikeses osas: S1 ⋅ v1 = S2 ⋅ v2 2 2
Iseseisev töö nr 5 Ülesanne 5. I osa Ümarpuidu mahu määramine erikaalu abil Ülesande esimese osa eesmärgid On arvutada mudelpuude mõõtmisel saadud andmete põhjal kogu puistust saadavate puidusortide mahud. Mahukaalu meetod Puidukoguse kaal on 10,058 tonni Puidukoguse määratud erikaal on 0,790 Puidukoguse maht on 12,732 m3 Hüdrostaatiline meetod Puidukoguse kaal õhus on 23,976 tonni Puidukoguse kaal vees on 4,097 Vee erikaal on 1,000 t/m3 Lisaraskuse maht on 1,500 Puidukoguse maht on 18,379 m3 Ülesanne 5. II osa Puistu tagavara määramine mudelpuude meetodil Ülesande esimese osa eesmärk On arvutada mudelpuude mõõtmisel saadud andmete põhjal kogu puistust saadavate puidusortide mahud. Algandmed Metsaeraldise kõikide puude rinnaspindalade summa (G) on 28 m2 Mudelpu...
Erijuhul, kui vedelikus toimib ainult raskusjõud (ax=0,ay=0,az=-g), kus g on raskuskiirendus, järeldub ∂p ∂p ∂p avaldisest dp= dx+ dy+ dz =ρ ( a x dx +a y dy +a z dz ) hüdrostaatika tingimus: ∂x ∂y ∂z dp=−ρgdz 17. Kuidas arvutada hüdrostaatilist rõhku vedelikus sügavuse h , kui vedeliku pinnal on rõhk p0? Lisaks rõhule vedeliku pinnal ja vedelikusamba kõrgusele h sõltub hüdrostaatiline rõhk ka vedeliku tiheduse p muutusest. Kui vedelik on erikaalu järgi kihistunud st stratifitseeritud, siis rõhuepüür anuma seinale ise on murtud profiiliga. 18. Kuidas määratakse atmosfäärne rõhk, õhurõhk ja manomeeterrõhk? Õhurõhku mõõdetakse füüsikalistes atmosfäärides (1 atm =760 mm.Hg =10.33 m.vs. =101.3 kPa). Ülerõhu jaoks on süsteemi absoluutne rõhk alati suurem kui 1 atm. Vaakumi jaoks on minimaalne väärtus null (st
Hüdroajami kogu kasutegur h on nimetatud kasutegurite korrutis: h = m x v 3. Hüdrostaatilise rõhu mõiste. Mis tekitab rõhu vedelikus? Hüdrostaatilise rõhu omadused. Hüdrostaatiliseks rõhuks nimetatakse rõhku, mis mõjub vedeliku sees. Teatavasti mõistame rõhu all ühele pinnaühikule mõjuvat jõudu, mis on üle pinna jaotunud ühtlaselt. Rõhk vedelikus võib olla esile kutsutud kahel põhjusel: hüdrostaatiline rõhk on tingitud vedeliku oma kaalust hüdrostaatiline rõhk on tingitud vedeliku vabale pinnale mõjuvatest välisjõududest Hüdrostaatilise rõhu omadused: hüdrostaatiline rõhk mõjub igas suunas võrdse jõuga hüdrostaatiline rõhk mõjub alati pinnaga risti hüdrostaatilise rõhu suurus ei ole sõltuv anuma kujust, vaid ainult vedeliku samba kõrgusest vaadeldava pinna kohal 4. Kuidas arvutada välisjõust ja raskusjõust põhjustatud rõhu suurust?
Organismi tasandil 1. Termoregulatoorne, st vee aurumine a) taimedel läbi õhulõhede transpiratsioon. Taimedel lehtede all, veetaimedel lehtede peal. b) vee aurumine võib toimud ka nahalt (higistamine suurem osa imetajatest higistab, v.a täisveelise eluviisiga vaalalised) või limaskestadelt (termoregulatoorne lõõtsutamine imetajad, roomajad, kahepaiksed). 2. Hõõrdumise vähendamine a) liigeste vahel olev liigesevõie b) pisaravedelik 3. Hüdrostaatiline toes kehas survestatud vedelik annab kehale kindla kuju nt erinevad ussid, naha veerikkuse seos kortsude vähesusega. 4. Vesi tagab ringelundkonna töö nt vere- ja lümfiringe. 5. Vesi kui viljastamis- ja arengukeskkond. Kehasisesel viljastamisel on keskkonnaks veerikas lima; roomajatel, lindudel ja imetajatel toimub areng vesikeskkonnas ehk amnionis. Amnioni vedeliku ülesanded: a) kaitse temperatuuri muutuste, mehaaniliste
Manerism Itaalias Üldiseloomustus: Kunstiperiood pärast kõrgrenessanssi 16. sajandi viimasel veerandil. Manerism on pärast kõrgrenessanssi kujunenud kunstistiil, mille puhul eemalduti renessansi ideaalidest. 19. sajandil oli sellel sõnal halvustav tähendus ja seda perioodi peeti kunstiajaloo langusajaks. Tänapäeval peetakse seda teistsuguste taotlustega kunstiks ning see on paljudele isegi huvitav. Omaette väärtusena hinnati keeruliste tehniliste ülesannete lahendamist. Vastupidiselt renessansile kaugeneti loodusest ja antiikkunstist ning ei taotleta enam harmooniat ja sümmeetriat. Kunstnike isiklikku omapära ja fantaasia otsimine, mis viis kummaliste kujundite loomiseni. Peenutsev ilustamine ja elegantsusetaotlus. Usuliselt ükskõiksed või vastureformatsiooniga ühinevad kunstnikud. Ruumikujutuse ähmastumine, seletamatu päritoluga valguse...
Mõõdetakse suuna lugemeid: horisontaal ja vertikaalsuuna lugemeid ja kaldjoonte pikkust Tahhümeetrid: topograafiline tm, geodeetiline manuaal tm, geodeetiline servo tm, geodeetiline tm automaatse prismajälgimise süsteemiga, geodeetiline tm automaatse prismajälgimise süsteemiga ja kaugjuhtimisega Nivelleerimine – erinevate punktide kõrguste vahe (kõrguskasvude määramine) ja nende järgi kõrguste arvutamine Nivelleerimise viisid: hüdrostaatiline, baromeetriline, GPS seadmega, geomeetriline ja trigonomeetriline Nivelliiride kontollimine: kompensaator peab töötama, ümaravesilooditelg peab olema paralleelne nivelliiri põhiteljega, niidistiku horisontaalniit peab olema risti nivelliiri põhiteljega, pikksilma viseerimiskiir peab olema horisontaalne GPS – koosneb satelliitidest, seirejaamadest ja kasutajad (vastuvõtjad) Mõõtmismeetodid: vastuvõtjate arvu järgi (absoluutse asukoha määramine ehk 1 ja diferentsiaalne
ümbritsetakse vee molekulidega, nt soolad, suhkur) - hüdrofiilsus (vesi koos vastava ensüümiga lagundab polümeerse ühendi väiksemateks osadeks) 2.raku tasandil - omab suurt soojusmahtuvust (takistab ülekuumenemist ja alajahtumist) - põhjustab rakkude siserõhku - omab suurt tähtsust normaalse ph säilitamisel 3.organismi tasandil - kaitsefunktsioon (ülekuumenemine näiteks) - ringelundkonna töötamine - hüdrostaatiline skelett (vee langus organismis põhjustab näiteks kortse nahal) - vesilahustunud olekus tajume erinevaid maitseid (soolane, magus, kibe jne jne) Ero Viik SPA Viimsi Tervis
Pindala mehaanilise määramise täpsus on 0,2%. Millal planimeetri jaotise väärtus muutub ja tuleb uuesti määrata? Kuidas toimub uue jaotise väärtuse määramine? Kuidas toimub mehaanilise või grafoanalüütilise meetodiga määratud kõlvikute pindalade tasandamine? Mis on pihustatud kontuur? Mis on magistraaljoone tagune pindala? 5. Grafoanalüütiline meetod 6. Peamised nivelleerimismeetodid on geomeetriline, trigonomeetriline, hüdrostaatiline, baromeetriline ja GPS-mõõtmine. Kõige täpsemad, kuid samal ajal kõige töömahukamad, on geomeetriline ja hüdrostaatiline nivelleerimine. Neid viise kasutatakse riiklike kõrgusvõrkude rajamisel ja suurt täpsust nõudvatel märkimistöödel. Kõrguskasvu määramise keskmine ruutviga on siin +-0,5 mm ühe kilomeetri kohta. Geodeetiliste kõrguste määramisel GPS-mõõtmistega on tänapäeval võimalik saavutada sentimeetrilist täpsust.
interstitsiaalne u 15% ja plasma u 5%. Kuhu läheb Na, sinna läheb vesi. Vedeliku jaotust mõjutavad: Vererõhk- vereringe algusosas (arterite süsteemis) suurem, lõpus (venoosses süsteemis) langeb. Onkootne rõhk- tingitud valkude veesidumisvõimest. Difusioon- lahustunud aine molekulide jaotumine ühtlaselt. Osmoos- vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani suurema kontsentratsiooni suunas. Filtratsioon- hüdrostaatiline rõhk surub vedeliku läbi poolläbilaskva membraani. Ioonpumbamehhanism- nt Na ja K pump. Vedeliku saamine ja eritamine: Saamine- söök, jook, ainevahetuses tekkiv vesi. Eritamine- neerud, kopsud, nahk, seedetrakt, muud eritised. NB! Seedetraktis ringleb pidevalt u 7-8l vett. Ööpäevas tuleb u 1l uriini, arbuusi ajal 2l uriini. Reguleerivad mehhanismid: Neerud, neerupealised (Aldosteroon), hüpotaalamus(ADH), süda (RR tagamine),
nähtusi. Lisarõhu suurus on arvutatav Laplace'e valemiga 1 1 (1) p = + R1 R 2 Kus on pindpinevustegur, R1 ja R2- pinna kõverusraadiused kahel teineteisega ristuval tasapinnal. Sfäärilise pinna korral R1=R2=R ja 2 p = (2) R Kus R on pinna kõverusraadius. Vedelikutõus või langus kapillaaris toimub seni, kuni vedelikusamba hüdrostaatiline rõhk tasakaalustab pinna kõverusest tingitud lisarõhu. Kui märgamine on täielik, siis meniski radius on võrdne kapillaari raadiusega ja 2 p = = gh (3) r Kus r on kapillaari raadius, - vedeliku tihedus, g- raskuskiirendus, h- vedeliku tõusu kõrgus kapillaaris. Mõõtnud vedeliku tõusu kõrguse kapillaaris ja teades vedeliku tihedust , saab valemist (3) arvutada pindpinevusteguri rh = g (4) 2
1. Vivipaarsete loomade embrüod on tõhusamalt kaitstud. 2. Ema on nö. kõndiv inkubaator, ei pea istuma pesal ja hauduma, saab hankida toitu. 13. Müoglobiin Müoglobiin on rauda ja hapnikku siduv valk, mida leidub selgroogsete lihaskoes. See on hemoglobiini monomeer. Inimestel satub müoglobiini verre ainult peale lihasvigastust. Müoglobiin on lihaskoe peamine hapnikku kandev pigment. Kõrge müoglobiini kontsentratsioon lihasrakkudes võimaldab loomadel kauem hinge kinni hoida. 14. Hüdrostaatiline skelett Vedelik kannab kehas paiknevate ring- ja pikilihaste kontraktsioonide poolt tekitatud rõhu muutused ühtlaselt üle kogu looma keha. vedelik+pehmed seinad (vihmauss, kaheksajalg, meritäht) vedelik+jäigad elemendid (ämblike jalad) 15. Prolaktiini funktsioon selgroogsetel Prolaktiin on ajuripatsis sünteesitav peptiidhormoon, mis soodustab piimanäärmete kasvu raseduse ajal ja piima teket (laktatsiooni) pärast sünnitust. Prolaktiin takistab ovulatsiooni imetamise ajal. 16
2. Erinevate energialiikide ja ajamite omavaheline võrdlus (pneumo-, hüdro-, elektriseadmed) 3. Füüsikaliste suuruste tähistus ja mõõtühikud 4. Hüdrostaatika. Hüdrostaatika põhivõrrand. Rõhk. Rõhkude määratlus. Pascal'i seadus. Jõudude ja rõhu muundumine Hüdrostaatika uuritakse vedeliku tasakaalu seadusi (vedelik liikumatu, kokkusurumatu, vedeliku viskoossust ei arvestata) Hüdrostaatilise rõhu omadused: - hüdrostaatiline rõhk mõjub risti pinda - hüdrostaatiline rõhk on kõikides suundades ühesugune (rõhk on skalaarne suurus) p p0 z+ = z0 + =const Hüdrostaatika põhivõrrand seos punkti kõrguse z ja rõhu p vahel samas punktis g g N
Vardad võivad olla nii sirged kui kõverad, nii jääva kui muutuva ristlõikega. 1.21 Pike on tugevusõpetuses varda või tala koormisseisund, kus sisejõududena mõjuvad varda telgsihilised jõud ehk pikijõud. Pikse puhul loetakse positiivseks tõmbejõud ning negatiivseks survejõud. 1.22 Nihkeks ehk põikeks nimetatakse varda deformeerumist, kui varda vastaspindadel esinevad nihkepinged. 1.23 Igakülgne ehk hüdrostaatiline kokkusurumine tekib vedelikku paigutatud tahkes kehas, kui vedelikus tekitada staatiline rõhk p, mis Pascali seaduse järgi mõjub ühtlaselt keha kogu pinnale. 1.24 Vääne on varda tööseisund, mille puhul sisejõududena esinevad ainult väändemomendid. Need sisejõudude momendid tekivad vastukaaluks väliste pöördemomentide toimele. 1.25 Paindeks nimetatakse varda deformatsiooni, mille tulemusena varda telg kõverdub.
Jäseme eluvõime on ohus ja see võib viia jäseme kaotuse või patsiendi surmani. Haigust iseloomustab makroangiopaatia (suurte arterite aterotrombootiline haigus), mille korral paljud arterisegmendid on ummistunud, enamasti kubemest allpool ja mis võib viia koenekroosi väljakujunemisele. Valu algab varvaste piirkonnast, ajab patsiendi ülesse, ta sirutab jalgu üle voodiääre või sunnib kõndima. Hüdrostaatiline rõhk avaldab positiivset toimet, parandab jala perfusiooni ja valu taandub. Isheemiline koekahjustus võib tekkida varba tipuosa nekroosi või haavandina jalalaba mistahes piirkonnas. Haavand tekib trauma, löögi või hõõrdumise tagajärjel. Kui haavand ei parane on põhjuseks 3. Milles seisneb amputeeritud alajäsemega patsiendi õendusabi? Köndihaava hooldus. Keskendutakse haava paranemisele, köndi kujunemisele ja turse vähenemisele. Köndihaava tuleb
3) Keevise ümber on suur hulk vesinikku ja see võib põhjustada pragusid, mikroskoopilisi lõhesid.[2] Kuivkeevitamine Kuivkeevitust teostatakse keevitatava koha ümber ehitatud kambris. Kamber on täidetud gaasiga( heelium, milles on 0,5 bar hapnikku) vastavalt seal valitsevale rõhule, kus keevitus toimub. See meetod võimaldab saada väga kvaliteetseid keevisliited. Kuivkeevituse kambril põrand puudub ja on veele avatud. Seega toimub keevitamine kuivas, aga hüdrostaatiline merevee surve übritseb keevituskambrit. Kuivkeevitamisega kaasneb ka hulganisti riske. On oht, et keevitaja saab elektrilöögi, seepärast tuleb jälgida, et keevitusseadmetel oleks piisav elektriisolatsioon, vool tuleks välja lülitada kohe peale seda kui kaar on kustunud ja piirata avatud vooluringi pingeid keevitusaparaatidel. [1] Kuivkeevitamise eelised: 1) Keevitaja ohutus keevitamine toimub kambris, seega ohusta teda hoovused ega mereelukad.
EKSAMITEEMAD JA VASTUSED 2017 Üldine hüdroloogia 1. Hüdroloogia jagunemine 1) Ookeani- ja mereteadus (okeanoloogia) 2) Sisevete (mandrivete) hüdroloogia Jõehüdroloogia Järveteadus (limnoloogia) Sooteadus Liustikuteadus Hüdrometeoroloogia Geohüdroloogia Hüdrogeoloogia Krüoloogia Geokrüoloogia 2. Sademed, sajuintensiivsus, aurumine, interseptsioon, äravool jt mõisted. Sademed pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langev vesi. Sademehulka avaldatakse rõhtpinnale moodustuva sademevee kihi paksusena (mm) eeldusel, et vesi ei valgu ära, ei imbu maasse ega aurustu. Sajuintensiivsus sademehulk ajaühikus (mm/min v mm/h), saju tugevus. Aurumine protsess, milles vesi läheb vedelast olekust gaasilisse, so muutub auruks. Aurumine on peamine viis, kuidas vesi atmosfääri (veeringesse) pääseb. Aurumise intensiivsus oleneb õhusoojusest- ja niiskusest. Interseptsioon - ? eestikeelne tõlge tõkes...
Reeglina on vettsiduva pinnase (möll, savi) puhul alati tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee eelduseks on toimiv drenaaž. Kui hoone ümber puudub drenaaž, võib sademete korral vettsiduva pinnase tõttu tekkida vundamendi allosas lühiajaline surveline vesi. * Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb ajutiselt vundamendi äärde seisma või hoone alaosa asub põhjavees. Nii hüdroisolatsioonile kui ka kandetarindile langev hüdrostaatiline surve sõltub veesamba kõrgusest. Koormusjuhtum “lühiajaline surveline vesi” eeldab, et hoone ehitussügavus on kuni 3 meetrit, pinnas vettsiduv, puudub drenaaž ja mitmeaastaste mõõtmistega leitud põhjavee kõrgeim tase jääb vähemalt 30 cm vundamendi tallast allapoole. Koormusjuhtumi “surveline vesi” eelduseks on, et hoone alaosa asub põhjavees. Pinnase tüübil ja ehitussügavusel ei ole tähtsust. Välishüdroisolatsioon koosneb ühest või
Diastoli ajal langeb rõhk aordis ~80 mmHg-ni, kopsuarteris 8 mmHg-ni. 51. Kuidas leitakse hingamistööd? Ühe hingamise töö (pel+palv) V=A; palv=(kl.F)+(k3.F2). 52. Kuidas leitakse lihase tööd? Avaldub tõste kõrguse (lihase lühenemise) ja koormuse A=FS 53. Mis on rõhk? Ühik. Rõhk on pinnaühiku kohta mõjuv jõud. P=F÷S. Ühik: (1)SI-süsteemis 1N/m2=1Pa; (2)tehniline atmosfäär 1at=1kG/sm2=9,8Pa; (3)füüsikaline atmosfäär(normaalrõhk) 1atm=760mmHg; (4) 1mikrobaar=0,1Pa 54. Hüdrostaatiline ja dünaamiline rõhk ja nende valemid. Hüdrostaatiline rõhk ehk hüdrostaatiline pinge on rõhk, mis mõjub tasakaalu vedelikus. Hüdrostaatilise rõhu defineerimiseks vaadeldakse tasakaalus oleva vedeliku massi m, mis on mõttelise tasapinnaga jaotatud kahte ossa. Neid osi peab hoidma koos mingi jõud F p, see on hüdrostaatiline rõhujõud ehk survejõud. Selle jõu intensiivsust tasapinna A suvalises punktis nimetatakse hüdrostaatiliseks rõhuks (ka hüdrostaatiliseks pingeks)
liikuma hakkaks. Niikaua, kuni töövedelik täidab silindrit, puudub rõhk, kuna vedelik liigub ilma takistuseta. Kui töövedelik on täitnud silindri, hakkab süsteemis olev rõhk tõusma, kuni on ületatud kolvi takistusjõud ja kolb hakkab liikuma. 6.Hüdrostaatilise rõhu mõiste ja allikad Hüdrostaatiliseks rõhuks nimetatakse rõhku, mis mõjub vedeliku sees. Rõhk vedelikus võib olla esile kutsutud kahel põhjusel: - hüdrostaatiline rõhk on tingitud vedeliku oma kaalust, - hüdrostaatiline rõhk on tingitud vedeliku vabale pinnale mõjuvatest välisjõududest. 7.Võrrelge mehaanilisi ja vedelikmanomeetreid nende töötamise põhimõtte seisukohalt. Nendega saavutatava mõõtmistäpsuse võrdlus. Vedelikmanomeetrite töö põhineb hüdrostaatilise rõhu omadusel, et vedelikule tekitatud rõhk antakse edasi igas suunas võrdse jõuga. Vedelikmanomeetrid näitavad alati tegelikku rõhku, mis on oluline mõõtmise täpsuse seiskohalt. Nad sobivad vaid suhteliselt väikeste rõhkude
Iseseisev töö (tähtaeg seminar) Vitamiinid: A, D, E, K, Q, F. B1, B2, B3, PP, B6, B12, B15, C, H, FOOLHAPE Nimetused (tähtnimetused, keemiline põhinimetus) Biofunktsioon organismis Defitsiidist tulenevad probleemid VESI Täiskasvanu ööpäevane vajatav veehulk on 2-2.5 l Imikutel 120-170 ml/kg 4-6 aastased lapsed 75-100 ml/kg VEE BIOFUNKTSIOONID: Termoregulatsioon/ kaitsefunktsioon ülekuumenemise eest Ainete transport organismis Organismi hüdrostaatiline skelett Kaitsefunktsioon (nt pisaravedelik) Viljastumine ja loote areng ELEKTROLÜÜDID Katioonid: Na+ naatrium, K+ kaalium, Ca2+ kaltsium, Mn2+ mangaan Anioonid: kloriidid, vesinikkarbonaat, fosfaadid, sulfaadid Funktsioonid Tagavad kehavedelike osmolaalsuse Moodustavad bioelektrilisi rakumembraani potentsiaale On ainevahetuse katalüsaatoriteks Määravad kehavedelike pH Stabiliseerivad teatud kudesid
63. Lähtudes alljärgnevast joonisest, tuletage vedeliku voolamise pidevuse võrrand. 64. Formuleerige Bernoulli seadus ja nimetage võrrandis esinevad liidetavad. Mis on nende põhjuseks? Dünaamiline rõhk tekib vee liikumise ehk kineetilise energia tõttu, hüdrostaatiline voolava aine nurga all olemise ehk selle potentsiaalse energia tõttu ja staatiline on väline rõhk. 65. Kasutades alljärgnevat joonist, tuletage harmooniliselt võnkuva keha võrrand so. liikumisvõrrand ja perioodi arvutamise valem. k m F a l
maaga. Troposfäär 0 kuni 10-16 km kõrgusel ning on see mida me hingame. Tihe ja niiskust tulvil atmosfäärikiht. Kõige soojem on selles kihis maapinna ligidal. Kiirgusbilanss maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Õhumass ühtlaste kogumitega õhu suurkogumid. Tsüklon e. Madalrõhuala ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala.(kõige madalam tsükloni keskmes). Õhurõhk õhu hüdrostaatiline rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. Mõõdetakse baromeetriga. Antitsüklon e. Kõrgrõhkkond (mõjutavad õhuvoole mitmeti, põhjustades tugevaid õhuvoole nii põhjast kui ka lõunast). Mussoon püsiv ja suurte ulatustega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. (Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna-Aasia). Passaat tuul mis puhub 30 laiuskraadide vahel.õhk hakkab liikuma pooluste poole, kus õhk on väiksem.
( liiv, kruus) täidetud. Eelduseks on, et vett mittesiduva materjali täidetud pinnas laseb vett kiiresti läbi kuni põhjaveeni. Mitte surveline vesi. Mittesurveline vesi on vedelal kujul olev vesi, mis ei tekita pinnasele hüdrostaatilist rõhku. Reeglina on vettsiduva pinnase puhul alati tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee eelduseks on ka toimiv drenaaz. Kui ümber hoone aga puudub drenaaz, siis tänu pinnase veesiduvusele tekib vundamendi allossa vee hüdrostaatiline surve, ning siis on tegemist juba survelise veega. Surveline vesi Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb osaliselt või ajutiselt vundamedi küljele seisma või asub hoone alaosa põhjavees. Vesi tekitab hüdrostaatilist survet. Veesurve sõltub veesamba kõrgusest. Survevee tingimusi jaotatakse kolme kategooriasse: · Ajutiselt seisev survet tekitav vesi tänu pinnase veesisduvusele, · Kuni 3 meetri kõrguse veesambaga survevesi · Üle 3 meetri veesamva survevesi
(punalibled, valgelibled, erütrotsüüdid). Filtratsiooni rõhk(F) : F= A-(B+C) 25=70-(30+15) A vere rõhk päsmakese veresoontes (inimesel on see u 70mmHg) neerupuudulikkus tekib, kui rõhk alla 60 mmHg. Glomeerul veresoonte päsmake ja Bowmani kapsel kokku B vereplasma valkude rõhk e onkootne rõhk (normaalselt u 25-30 mmHg) - neerupuudulikkus tekib, kui rõhk üle 30 mmHg C vedeliku rõhk kihnuõõnes e hüdrostaatiline rõhk (normaalselt u 15 mmHg) neerupuudulikkus tekib, kui rõhk üle 15 mmHg. Kui filtratsiooni rühk langeb alla 15 mmHg, siis uriini teke lakkab. Filtratsioon ei ole võimalik (nt. kui vererõhk langeb väga madalale). Esmast uriini tekib ööpäevas 150-180 liitrit, aga lõplikku 1,5 liitrit. 2. Lõpliku uriini teke kahes miljonis nefronis toimub pidev tagasiimendumine e reabsortsioon
loodusliku objektini. Mööda piirimärke ühendavat sirgjoont (magistraaljoont) mõõdetakse piirimärkide vahekaugus. Samaaegselt mõõdistatakse ruleti ja ekri abil ristjoonte viisil looduslik kõverjooneline piirlõik. Magistraaljoone ja kõverjoonelise piirlõigu vaheline pindala arvutatakse maastikul tehtud mõõtmiste põhjal, kasutades kolmnurga ja trapetsi pindala valemit. 5. 5.1. Millised on peamised nivelleerimise meetodid ja nende täpsus? Geomeetriline Trigonomeetriline Hüdrostaatiline Baromeetriline GPS-nivelleerimine Kõige täpsemad, kuid samas kõige töömahukamad, on geomeetriline ja hüdrostaatiline nivelleerimine. Kõrguskasvu keskmine ruutviga on siin Kõrguskasvu keskmine ruutviga on siin ± 0,5 mm ühe kilomeetri kohta. GPS-mõõdistamisega on võimalik saada sentimeetrilit täpsust. Tehnilise geomeetrilise nivelleerimise täpsus on ± 10 mm/km. Trigonomeetrilise nivveleerimise täpsus on detsimeetri täpsus. Baromeetrilise niveleerimise täpsus on mõne
Hõimkond: Lameussid. Lameusside keha on lai, lihaseline ja mõnikord isegi väga lame, seda katab nahklihasmõik. Kehaõõs puudub. Kui sooltoru esineb on see umbne (pärak puudub). Enamik röövtoidulised või parasiidid. Hingavad difusiooni teel või anaeroobselt. Vereringesüsteem puudub. Erituselunditeks umbtoruneerud. Närvisüsteem koosneb keha eesosas, pea piirkonnas, asuvast närvirakkude kogumikust (peaaju) ja sellest kehasse lähtuvatest pikkadest närviväätidest. Enamasti hermafrodiidid, areng otsene või keerulisem, läbi mitmete vastsestaadiumide. Elavad praktiliselt kõikjal, kaasaarvatud kõrgemate organismide sisemus. Klass: Ripsussid. Vabaltelavad, välimuselt puulehte meenutavad mitmesuguse pikkusega (1 mm kuni 0,5 m) loomad. Enamik elab vees, kuid esineb ka maismaal elavaid liike. Nende keha katavad arvukad lühikesed liikumist tagavad ripsmed, millest ka klassi nimetus. Eesti vetes elavad ripsussid on mõne millimeetri kuni sentimeetri p...
7. Mis vahe on dünaamilisel ja kinemaatilisel viskoossusel? Dünaamiline viskoossus takistab vedelikukihtide nihkumist üksteise suhtes aga kinemaatiline viskoossus on sisemine takistus voolamisele raskusjõu mõjul. 8. Defineerida hüdrostaatilise rõhu mõiste. Hüdrostaatilise rõhu defineerimiseks vaadeldakse tasakaalus oleva vedeliku massi m, mis on mõttelise tasapinnaga jaotatud kahte ossa. Neid osi peab hoidma koos mingi jõud Fp, see on hüdrostaatiline rõhujõud ehk survejõud. Selle jõu intensiivsust tasapinna mingi punkti A suhtes nim hüdrostaatiliseks rõhuks. 9. Mis kutsub esile rõhu vedelikus? Rõhu vedelikus kutsub esile raskusjõud. Kuna vedelikus antakse rõhk edasi igas suunas ühteviisi siis see ongi rõhk vedelikus. 10. Kuidas arvutada rõhku vedelikus sügavusel h? 1
Joonis 1 5 Joonis 1. Pinnaseniiskusega veekormus. Mittesurveline vesi on tilk- või vedelal kujul olev vesi, mis ei tekita pinnasele hüdrostaatilist rõhku. Reeglina on vettsiduva pinnase puhul alati tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee eelduseks on ka toimiv drenaaz. Kui ümber hoone aga puudub drenaaz, siis tänu pinnase veesiduvusele tekib vundamendi allossa vee hüdrostaatiline surve, ning siis on tegemist juba survelise veega. Joonis 2. Joonis 2. Mittesurveline vesi drenaaziga. Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb osaliselt või ajutiselt vundamedi küljele seisma või asub hoone alaosa põhjavees. Vesi tekitab hüdrostaatilist survet. Veesurve sõltub veesamba kõrgusest. Joonis 3. 6 Joonis 3. Survevee koormus
(0,t)=acos t (x,t)=acos (t- )=acos(t- x/v) V=S/t S=V*t t=S/V analoogiliselt =x/V k(lainearv)=2/ =2*T/T* = /V V= /T II . Vedelike mehhaanika 2.1.Vedelike staatika 2.1.1.Hüdrostaatiline rõhk vedelikes Vaatleme seisva vedelikus mõttelist pinnaelementi S.Rõhk vedeliku sees on võrdne jõuga t,millega vedelik mõjub ühikulist pinnaelementi selle normaali sihis. =limt/S=dt/dS kui on tegemist vedeliku sambaga,mille kogus on h,siis selle poolt avaldatav hüdrostaatiline rõhk on võrdne vedelikusamba kaaluga,mis mõjub ühikulist pinnaelementi,tema normaali sihis. =mg/S=Vg/S=gSh/S=gh -vedeliku tihedus g-raskuskiirendus Eelnevast järeldub,et rõhk on seisvas vedelikus ühe nivoo piiras konstantne.Olgu tegemist vedelikus kahe erineva nivooga,kõrgustega H1 ja h2,siis vastavate rõhkude vahe. P2-P1=g(h2-h1)= gh Rõhkühikus on SI süsteemis paskal ja CGS süsteemis dyn/cm². Mittesüsteemseks ühikuks on atmosfäär(at). 1at=1,01*10^5 Pa=760 mm Hg 1mm Hg=133Pa 2
kiiruste/veojõudude valikuks. Tänapäeva traktorite jõuülekannetes on suur roll täita variaatoritel, mille abil on võimalik muuta käikude ülekande suurust sujuvalt. Näiteks käigukast, kus on 16 edasi- ja 4 tagasikäiku. Tähtis ei ole mitte käikude arv iseenesest, vaid ka näit, mis ütleb, kui suured on käikude vahed või ülekatted väljendatuna traktori veojõu ja sõidukiiruse kaudu. Hüdrostaatiline ja hüdrodünaamiline jõuülekanne: Hüdrostaatiline süsteem on selline, kus õlivoolu osatähtsus süsteemi töötamise ajal on suur ja kasutusel on muudetava tootlikkusega mahtpumbad. Hüdrodünaamilise süsteemi korral on olukord otse vastupidine, siin on oluline õli rõhk, kasutatakse õli kineetilist energiat. Et aga traktori jõuülekanne on seotud pöördemomendiga, on siia otstarbekas valida hüdrostaatiline ülekanne. Jõuülekanne koosneb
kasutamine kaha rasvamassi hindamiseks.3. Luude - erinevad kaliibrid võivad anda erinevaid tulemusi. pikkuste , laiuste mõõtmine spetsiaalsete vahenditega- Kuidas hinnatakse keha koostise põhjal ülekaalu? Millised Bioelektrilise takistuse määramine on seosed keha kaalu, luutiheduse ning kehalise aktiivsuse vahel.? - lipomeeter - Hüdrostaatiline kaalumine Keha koostise hindamisel on oluline kasutada antud grupile iseloomulikke valemeid. On antud valemite vastustele - Ultraheli normväärtused, nendest suurem number tähendab ülekaalu. Mida suurem erinevus normiga, seda suurem on ülekaal.
Joonis 1. Pinnaseniiskusega veekoormus [7] 4 1.2 Mittesurveline vesi Mittesurveline vesi on vedelal kujul olev vesi, mis ei tekita pinnasele hüdrostaatilist rõhku. Reeglina on vettsiduva pinnase puhul alati tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee eelduseks on ka toimiv drenaaz. Kui ümber hoone aga puudub drenaaz, siis tänu pinnase veesiduvusele tekib vundamendi allossa vee hüdrostaatiline surve, ning siis on tegemist juba survelise veega. [2] Joonis 2. Mittesurveline vesi drenaaziga [7] 5 1.3 Surveline vesi Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb osaliselt või ajutiselt vundamedi küljele seisma või asub hoone alaosa põhjavees. Vesi tekitab hüdrostaatilist survet. Veesurve sõltub veesamba kõrgusest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
