jt. Tegelikult on kõige suurem laht Mehhiko laht. See on tegelikult Atlandi ookeani poolsuletud osa. Mehhiko lahe pindala on 1 500 000 ruutkilomeetrit. · Missuguse jõe delta on kõige suurem? Delta on jõesuudmesse kuhjunud setete ala, mida liigestavad harujõed. Maailma suurim delta on Gangesel. Jõgi Ganges voolab nii Indias kui ka Bangladeshis. · Milline järv on maailma suurim? Kaspia meri on tegelikult järv. Ja ta on maailma suurim järv. Kaspia meri asub Euroopa ja Aasia piiril. See järv jaguneb Venemaa, Kasahstani, Iraani, Türkmenistani ja Aserbaidzaani vahel. Kaspia mere pindala on 371 000 ruutkilomeetrit ja suurim sügavus on 1025 meetrit. · Missugune järv on maailma sügavaim? Ida- Siberis mäeahelike vahel asub imekaunis Baikali järv. See on ka suurima mahuga mageveejärv. See sisaldab koguni viiendiku maailma magedast veest. Pealegi on Baikal ka maailma sügavaim järv. Selle suurim sügavus on 1741 meetrit. Järve suubub kokku üle 330 jõe
Jõed Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu. Jõgi kulgeb enamasti piki väljakujunenud jõesängi merre, järve või teise jõkke, aga mõni jõgi võib olla ka hooajaline, jäädes kuival aastaajal veeta või voolates täielikult või osaliselt maa all, näiteks Kuivajõgi Harjumaal. Väikseid jõgesid nimetatakse ojadeks. Eesti pikim jõgi on Võhandu jõgi, veerohkeim aga Narva jõgi. Amazonas on maailma suurim jõgi. Amazonas on jõgi Lõuna-Ameerikas, maailma pikim ja veerohkeim jõgi. Ta algab kahe lähtejõena (Marañóni jõgi ja Ucayali jõgi) Peruu Andidest. Amazonase pikkus Marañóni lätteist 6400 km Teadlaste kinnitusel on Amazonase pikkuseks 6800 kilomeetrit ja Niiluse pikkuseks 6695 kilomeetrit. Kuigi Niiluse jõge Aafrikas on aastaid peetud maailma pikimaks jõeks, väidavad mitmed teadlased, et maailma pikim jõgi on hoopis Amazonase jõgi Lõuna-Ameerikas.
Niagara juga Niagara juga (Niagara Falls) on juga (õigemini jugade ja kärestike süsteem) Põhja-Ameerikas Niagara jõel. Niagara juga on üks maailma veerohkem ja tuntum juga. Et Niagara jõgi on piirijõgi, siis asub osa joast Kanada ja osa USA territooriumil. Nimetuse "Niagara juga" alla mahub kolm juga, mida eraldavad saared. Suurem neist on Kanada-poolne Hoburaua juga ehk Hobuseraua juga (Horseshoe Falls), mida nimetatakse ka Kanada joaks. Kitsesaar (Goat Island) eraldab teda USA-poolsest Ameerika joast. Luna saar eraldab Ameerika joast omakorda pisikese Pruudiloori joa (Bridal Veil Falls). Kõik kolm juga on enam-vähem võrdse kõrgusega (53-57 m), kokku voolab üle jugade ligi 3000 m3 vett sekundis. Kõige suurem on kaarekujuline Hoburaua juga (laius 700 m), mille kaudu langeb umbes 90% jõe veest; ülejäänud veest langeb valdav enamus Ameerika joa (laius 300
täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. (Nt Hawaii). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist. Rift maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe. Vulkaanide jagunemine ja ehitus: o Kilpvulkaanid tekivad räni ja gaaside vaesest basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai. Nt. Mauna Loa, mis moodustab suure osa Hawaii saarest. o Kihtvulkaanid moodustuvad ränist ja gaasidest rikastatud suure viskoossusega magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris, moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka palhvatuslikud vulkaanipursked. Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega.
Maailma suurim üksik kalju on Austraalia südames asuv Uluru ehk Ayers Rock. See punane kivimassliiv on 6 km pikk, 2 km lai ja 348 m kõrge. Kõrgeim tipp on Mawson Peak (2745m) Sügavaim veealune kanjon on Esperance (1800 m) Suuremad korbed on veel Gibsoni kõrb ning Simpsoni kõrb Macdonnelli mäestik ning Hamersley ahelik Austraalias ei ole ühtegi tegutsevat vulkaani, kuid laama äärealadel lähedal meres on neid palju. Lähim vulkaan asub Uus-Meremaal, Ruapehu vulkaan. Lähedal Indoneesias asub suurima plahvatusega vulkaan, milles plahvatus kostis isegi Austraaliasse. 1883. aastal tekitas Krakatau vulkaan 40m kõrguse seismilise merelaine, milles hukkus 36 000 inimest. Indoneesias on ka suurim vulkaanipurse olnud. 1815. aastal toimus Tambora purse, kus paiskus 100 kuup km tuhka õhku, saar vajus 1250 m madalamale ning hukkus 92 ooo inimest. http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia
Orinoco moodustab enne suubumist Atlandi ookeani suure delta. Guajaana mägismaal asub ühel Orinoco lisajõel maailma kõrgeim juga, 979 m kõrguselt langev Angeli juga. Maracaibo madalikul riigi kirdeosas asub suur Maracaibo järv. Seal on ka palju soid. Loodusvarasid on Venezuelas rikkalikult ja mitmekesiseid. Palju leidub naftat, varudelt jäädakse alla ainult Lähis Idale. Venezuela on Lõuna Ameerika üks rikkamaid riike. Majandus on mitmekesine. Peamised eksportkaubad on nafta, boksiit, alumiinium, teras, kemikaalid, põllumajandustooted, rasketööstuse tooted. Peamised kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid 46,2 %, Hollandi Antillid 13,5 %, Hiina 3,2 % (2006). Maailma kõrgeim juga on Salto Angeli, mille kõrgus on 79 meetrit. Juga asub Venezueelas. Canaima keskuses on roostepunase veega laguun ning selle ümber viis eerohket ja maalilist juga. Keskuse territoorium on kolmveerand Eestit. Seal elab vaid kümme tuhat inimest, neist enamus indiaanlased
Põhjas Davise väina kaudu ühenduses Baffini lahega. Mere pindala on 841 tuhat km2, suurim sügavus 4316 m. Valitseb jahe paras ja lähisarktiline kliima. Merevee keskmine soolsus on 34,88 (põhja lähedal 34,94) ja veetemperatuur on +3,5...+2,0°C. Labradori meri Gröönimaa rannikul ja mere keskosa on aasta ringi jäävaba, mujal on talviti jääd (maksimaalne jääkate on aprillis- mais). On ka jäämägesid. Suvel sulab ajujää ära. Loodete kõrgus on Kanada rannikul 1,8 m ja Gröönimaa rannikul kuni 4 m. Gröönimaa ranniku lähedal läbib merd lõunast põhja suunas soe ja ümbritsevast soolasema veega Lääne-Grööni hoovus. Labradori poolsaare ranniku lähedal läbib merd põhjast lõunasse külma ja vähesoolase veega Labradori hoovus. Beuforti meri Beauforti meri (inglise keeles Beaufort Sea, prantsuse keeles mer de Beaufort) on meri Põhja-Ameerika looderannikul. See on Põhja-Jäämere osa Alaska põhjaranniku ja Kanada
Euroopa geograafiline asend on soodne nii elupaigana kui ka majanduse arenguks. Head looduslikud eeldused on valdavalt tasane pinnamood, mõõdukas kliima, piisavad veevarud, mitmekesised maavarad. Suhteliselt harva tuleb ette suuri looduskatastroofe, nagu maavärinad või vulkaanipursked. Hävitavaimaks on Euroopas olnud Vesuuvi purse aastal 79, mis mattis tuha alla Pompei linna. Island on samuti vulkaanipursetega kuulsaks saanud maa, 2010. aasta aprillis ärkas seal Eyjafjallajökulli vulkaan, mille pursetest levinud tuhapilvede tõttu seiskus koguni lennuliiklus. Euroopa hakkas Vana Maailma keskpunktiks kujunema juba antiikajal, kui Vahemere piirkonnas pandi alates 8. sajandist eKr alus linnriikidele ja alustati vilgast kaubavahetust teiste piirkondadega. Euroopas on liiklemist ja kaubavahetust soodustanud ka suurte laevatatavate jõgede olemasolu: Rhone Prantsusmaal, Po Itaalias, Wisla, Dnepr, Doonau, Volga jt. Suurte
Aravete 2011 RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS Üldandmed Pindala 9 629 091 km², rahvaarv 303824640 (2008/07) , pealinn Washington, pealinna elanike arv 303824640 (2008/07) , riigikeel inglise keel, rahaühik on USA dollar Geograafiline asend Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Ta piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. Ameerika Ühendriigid asuvad eemal Euroopast ja Aasiast ning seal sageli laastanud sõjad pole Ühendriike otseselt puudutanud. Naaberriigid Põhja-Ameerika mandril Kanada ja Mehhiko on majanduslikult ja sõjaliselt palju nõrgemad ega ole kunagi olnud
haigused, mille vastu nad on kaitsetud. (6) 2.1 Pinnamood Kariibi mere kaldal ning piki Orinoco kaunist viljakat orgu laiuvad Venezuelale kuuluvad toredad jõukad maad. Mäeahelikud ümbritsevad peaaegu kogu riiki. Lõunas eraldub Guajaana mägismaa Amasoonia ürgmetsaorge; rannikuahelik põhjas varjab mereäärset, tihedasti asustatud maariba, läänes kerkivad Andide võimas de Merida ahelik ja Perijà mägismaa Kolumbia piiril. Mäestike vahel laiuvad suured lijaanod ehk savannid, mida valitsevad Orinoco jõgi oma avara deltaga ja Lõuna-Ameerika suurim järv Maracaibo. (5) 2.2 Veestik Venezuela on vägevate, enamikus laevatavate jõgede maa. Tähtsaim on muidugi pikkuselt Lõuna-Ameerika kolmas jõgi Orinoco. Orinoco jõgi on tuntud oma massiivse, 37-harulise delta poolest. See delta on maailma suurim ja kannab nime Amacuro. Orinoco jõgi on Lõuna-Ameerikas pikkuselt kolmas jõgi. Riigis asub
J. Greenbergi uurimuses on Aafrikas . hinnanguliselt 1500 keelt Usundid ja pühad: Traditsioonilisi Aafrika animistlikke usundeid järgib tänapäeval u 100 miljonit aafriklast. Ristiusk jõudis Põhja-Aafrikasse 1. sajandil ning levis sealt 4. sajandiks Sudaani ja Etioopiasse. Etioopias on säilinud koptide kristlik usulahk. 15. sajandil jõudis kristlus troopilisse Aafrikasse ja tänapäeval on Aafrika mandril ligikaudu 340 miljonit kristlast. Islam, populaarsuselt teine religioon Aafrika mandril, saabus siia 7. sajandil Vahemere rannikult. On levinud põhiliselt Põhja-Aafrikas, Sahara kõrbes olevates riikides, mis jäävad Mustast Aafrikast põhja poole ja järelikult ei mõjuta nad oluliselt usulist tausta Kesk- ja Lõuna-Aafrikas. Aja jooksul on islam levinud edasi idarannikule ja Ida-Aafrikasse. Tänapäeval on moslemeid
langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. Mõningaid aastaajalisi kõikumisi siiski esineb. Kõige tugevamad ja korrapärasemad on pärastlõunased vihmad kevadel ja sügisel, kui päike käib otse läbi seniidi. Suvise ja talvise pööripäeva paiku, kui päike käib pisut madalamalt, on vihmahood nõrgemad ja võivad mõnel päeval äragi jääda. Suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele, näiteks: Amazonas Lõuna-Ameerikas ja Kongo Aafrikas. Ekvatoriaalne kliima ei ole inimesele eriti tervislik. Pidevalt lämbe õhk väsitab ja kurnab, väga palju on igasuguseid parasiite ja haigustekitajaid. Külma ja põuda, mis nende arvu vähendaks, siin ju ei esine. 3 Asukoht Amasoonia ehk Amazonase madalik on madalik Lõuna-Ameerika põhjaosas; kõige suurem
all; kiht, mille peal litosfäärilaamad liiguvad (T0 = 1000-13000 C). 4. Mis on vahevöö? Vahevöö on maakoore ja tuuma vahele jääv geosfäär. Vahevöö ülemiseks piiriks on Moho eralduspind, alumiseks piiriks aga vedel välistuum 2900 km sügavusel. Vahevöö jaguneb ülemiseks vahevööks, mis ulatub 660 kilomeetri sügavuseni ja alumiseks vahevööks, mis ulatub 2900 kilomeetri sügavuseni. 5. Mis on D“ kiht? D“ kiht on vahevöö sügavaim kiht vahetult tuuma piiril, kus temperatuur tõuseb märgatavalt ja seismiliste lainete kiirus väheneb järsult (sulakivimid). Konvektsioonivoolude ja ülekuumenenud kivimimassi hiidtilkade (e pluumide) tekkekoht. 6. Mis on Maa tuum? Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa, mis algab umbes 2900 km sügavuselt. Tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 7. Mis on magma? Magma on kõrgel temperatuuril ja suurel rõhul maakoores või vahevöös kivimi ülessulamisel
1.Sissejuhatus. Ameerika Ühendriigid (lühendatult USA ingliskeelsest nimest United States of America) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste
Antsla Gümnaasium TIIU TAPLAS 10.a klass KANADA Uurimustöö juhendaja õpetaja: TIIU LAANE Antsla 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 1. Riigi iseloomustus............................................................................................................................5 1.1 Üldandmed (Lisa 1).......................................................
PILET 9 1. Parasvöötme okasmets. ASEND JA KLIIMA Taiga- ehk okasmetsavöönd on noor loodusvöönd, kuna tekkis viimase 10000 aasta jooksul pärast viimast mandrijäätumist. Nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas hõlmab see ulatuslikke igikülmunud alasid. Taigavööndis on jahe ja niiske suvi ning külm talv. Taigavööndi erinevates osades kõigub tº ja sademete hulk tugevasti. Polaaralade naabruses, kõrgmäestikes, Euraasia mandri siseosas ning Põhja-Ameerikas Alaska poolsaarel ja Kanada arktilises saarestikus on talved eriti karmid ning maa aasta läbi külmunud. Pinnas võib olla igikülmunud mõnest meetrist kuni mitmesaja meetri sügavuseni. Sellist igikülmunud pinnast nimetatakse igikeltsaks. Sellest haaratud territoorium-kirsmaa- võtab enda alla ligi 25% maismaast. TAIMESTIK Taigavööndi maastikele annavad ilme okasmetsad ja sood. Okasmetsades domineerivad mänd, kuusk, nulg ja lehis. Lisandub ka lehtpuid (kask, haab). Taiga okaspuudel on kooniline võra, et
Joonis 1: Tsiili asukoht ja kuju. PINNAMOOD Tsiili pinnamood on üldiselt mägine, kuigi esineb ka madalamaid kohti. Idast läände saab riigi jagada kolmeks piirkonnaks: Andide peaahelik, Ranniku- Kordiljeerid ning nende vahele jääv viljakas Tsiili pikiorg (orustik, kuhu on koondunud suurem osa rahvastikust). Riigi kõrgeim tipp on Ojos del Salado (6880 m). (Joonis 4). Tsiilis asub ka maailma kõrgeim aktiivne vulkaan - San Pedro (6145 m) Põhja-Tsiilis asub ligi 1000 km pikkusena maailma üks kuivemaid paiku - Atacama kõrb, mis hõlmab ligi 180 000 km² suuruse ala. Atacama kujutab endast päikese käes pleekinud kaljude ja liivaluidetega kaetud viljatut tühermaad. Riigi lõunaosa ilmestavad aga fjordid, jääliustikud, kanalid, väikesed saarekesed ja poolsaared. Nimi Kõrgus (m) Ojos del Salado 6891 Nevado Tres Cruces 6749 Llullaillaco 6739
loomaliike. Ent inimesed, kes kütivad loomi nende karusnahkade pärast, on viinud paljud liigid väljasuremisohtu. Ohustatud liikide hulka kuuluvad hiidpanda, orangutang, tiiger ja lumeleopard. Aasias elab lind Kassikakk (Bubo bubo) on suurim kaklane. Kehapikkus on 6067 cm, tiibade siruulatus 160190 cm, kaal 24 kg. Pesa teeb maapinnale või kalju peale suure kivi või puu kõrvale.Kurnas on 24 muna. P-Ameerika Pindala: 21 517 000 km² Rahvaarv: 481 212 000 Riikide arv: 23 Suurim riik: Kanada Väikseim riik: Saint Kitts ja Nevis Kõrgeim mäetipp: McKinley (6194 m) Suurim järv: Ülemjärv (82 103 km²) Pikim jõgi: Missouri (4090 km) Suuruselt on Põhja-Ameerika maailma kaheksast maailmajaost kolmas, rahvaarvult neljas. Põhja- Ameerika ulatub Põhja-Jäämerest Kesk-Ameerikani. Suurima osa Põhja-Ameerikast võtavad enda alla Ameerika Ühendriigid ja Kanada. Ülejäänud osa moodustavad Mehhiko, seitse Kesk-Ameerika riiki ja
Muldadest valdavalt leet- ja soomullad. Ohustatud liikidest on ahm ja endeemne saima hüljes. Lapimaal peetakse poolkodustatuna põhjapõtra. Maavaradest leidub ehitusmaterjale (liiva, graniiti ja kruusa), värvilisi metalle (vask, tsink, nikkel) ja vanaadiumirikkast rauamaaki. Vähesel määral kaevandatakse ka fosfaate ja kulda. Väga suured on turba varud. Energiat saadakse 24,7% taastuvatest energiaallikatest (puit- ja hüdroenergia), 25% nafta, 16% tuumaenergia, 11% maagaas ja 6% turvas. Tänapäeval toetub Soome majandus kõrgtehnoloogiale ja teenindusele. Soome suurimad pangad on Nordea ja Sampo, Nokia kuulub Maailma saja suurima kontserni hulka. Soome on ka üks maailma suurimaid paberitootjaid. Tööstusest moodustavad üle poole masinatööstus ja puidu- ning paberitööstus. Põllumajandus kõrgelt arenenud ja rahuldab siseturu vajadusi, koondub peamiselt maa lõunaossa ja haritavat maad 7,3% maismaast. 2/3
Perioodidti esineb Argentiinas üleujutusi, kus kevadel ajavad jõed üle ja suveperioodil kannatab sama piirkond põua käes Üleujutusi võib esineda Uruguay, La Plata ja paranase jõgedel. Nimeta selle riigi suuremaid järvi. Riigi lõunaosas asub Argentiina järvede võrgustik,mis ulatub Andidest Patagooniani.Kõige suuremaks järveks loetakse Argentiinas Nahuel Huapí, mis asub põhja Patagoonias.Teised suuremad järved on Buenos Airese järv , mis asub Tsiili ja Argentiina piiril, ning ülejäänud suuremad järved on Viedma ja Argentino, mis toituvad Andide lumesulaveest. Milleks kasutatakse tõenäoliselt selles riigis pinnaveekogude vett? Argentiinas kasutatakse pinnakogude vett enamasti põllumajanduses, joogiveena ning tööstustes. Kas on probleeme veekogude puhtusega? Veekogude puhtusega probleeme ei ole, sest aastajad vahelduvad ning vesi tuleb mägedest, mille sulavesi on üldiselt reostumata ning puhas.
Ameerika Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Ta piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need
kaudu. Atlandi ookeani põhi on liigendatud veealuste mäeahelikega mitmeks üksteiesest eraldatud süvikuteks sügavusega 5 8 tuhat meetrit. Põhjaosas ulatub Põhja Jäämerelt tulev triivjää ja jäämäed kuni 40° põhjalaiuseni. Antarktilised jäämäed ulatuvad oookeani lõunaosas kuni 35° lõunalaiuseni. Tähtsamateks pinnahoovused: 1) Golfi hoovus soe 2) Labrodori hoovus külm 3) Benguela hoovus - külm Suurim tõusu-mõõna vahe on 15 18 m Kanada idarannikul ja Prantsusmaa rannikul St.-Malo lahes Bretagne'i lahes. Kanada idarannikul Fundy lahes on tõusu kõrgus 21 m, mis on ka suurim maailmas. Atlandi oookeani vesikonda kuuluvad mered Nr. Nimetus Pindala, tuh. km² Suurim sügavus, m 1 Sargasso 6000 7000 7100 2 Weddelli 2910 6820 3 Kariibi 2777 7090
SPC, SPF, UN, UNCTAD, UNESCO, UNHCR, UNMEE, UNTSO, UNU, UPU, WCO, WFTU, WHO, WIPO, WMO, WTrO, ZC. Austraalia majanduse tugevad küljed Austraalia on edukas põllumajanduses ja mäetööstuses, tohutu toormevaru ning väga tulus, tohutu suurte kasutamata võimalustega turismimajandus. Investeerib edukalt Kagu- Aasia kiirelt arenevatesse riikidesse, näiteks Vietnami. Austraalia majanduse nõrgad küljed Võib kannatada Euroopa Liidu ja NAFTA protektsionistliku poliitika tõttu. Mõne Kagu- Aasia ekspordituru poliitiline ebapüsivus võib vähendada eksporti. Madalamate palkade ja kehvemate tööoludega Aasia riikide võimalik konkurents. Võib tulla ka maksebilansi puudujääk. Tõenäoliseks võib tulla ka püsiv suur tööpuudus. Üld resursside aruanne SDR miljonites % Kvoot Käiberaha fondi suurus 2,815,25 86,99
August Wilhel Hupel. Slaidil väljavõte Mellini atlasest, kust on näha Haanja kõrgustikku. Viga on see, et ida-lääne suunas, tegelikult põhja-lõuna suunas. Mellin pani oma atlasesse ka kustunud vulkaani, mis asub Tudulinnas Virumaa lõunaosas.Mellin koostas oma kaarte teadete alusel. Tuli teade kirikuõpetajalt, et tema kandis on mägi, milles on auk. Mellin pani selle kohe oma kaardile. Virumaa kaardil enam sellist lollust pole. Mäe keskel on sõlm ja arvati, et see on vulkaan. Tartust Pärnu veeteed oleks palju lihtsam teha üle Parika järve Navestisse kui läbi Sakala kõrgustiku. Suure panuse andis ka see, et 1802 avati Tartu Ülikool. Tekkis infot ümbruse kohta. Õpetati küll geograafiat, kuid ei olnud geograafiainstitutsiooni. Pigem geofüüsika ja majandusgeograafia jne. Kuid palju üksikuurimusi ja algatusi. Eesti ala loodusgeograafiliselt ei käsitletud Friedrich Georg Wilhelm Struve. 1816-1819 Struve triangulatsioon, mis pani aluse Eesti kõrgussuhetele
(nt Draakonimäestik). Kurdpangasmäestik tekib, kui kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (nt Altai, Vogeesid). Vulkaanid Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. Vulkaan on koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivide ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Kihtvulkaan koonusekujuline tekib suure viskoossusega, vaevaliselt voolavast magmast laavavoolud on lühikesed ja harvad, laava tardub kiiresti magma tardub sageli juba lõõris, tekivad laavakorgid
Norra on Põhja- Euroopas asuv kuningriik, mis on üks rikkamaid Põhjamaades tänu oma suurtele nafta- ja gaasivarudele, samas on aga kogu tema pindalast ainult 3 % põllumajandusmaad. Skandinaavia kõrgeimad tipud asuvad mägises Norras, kus kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (2469 m) Jotunheimenis. Üle 2300 m kõrgusi mäetippe on Norras 26. Paljudele on Norra eelkõige tuntud kui mägine, puhaste vete ja suurte nafta varudega riik. Samas aga ei teata tema kohta suurt midagi. Antud töö raames oli mul hea võimalus saada Norra kohta rohkem teadmisi ning neid teadmisi kajastan ka antud töös. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS Norra Kuningriik Norra lühend: NOR Joonis 1 Norra Kuningriigi lipp Joonis 2 Norra Kuningriigi Vapp Riigi 2- täheline kood: NO Norra pealinn: Oslo Norra pindala: 324 220 km² Norra riigikeeled: Norra ja Uusnorra (Bokmål ja Nynorsk) (Mõnedes piirkondades on
15. Kasutatud kirjandus 15 2 2. Üldandmed: Pindala: 323,802 km² , 385 364 km² (koos Teravmägedega ja Jan Mayeniga) Rahvaarv: 4,644,457 inimest (2008) Rannajoone pikkus: 21 465 km² (koos fjordidega) Pealinn: Oslo Keel: norra keel Rahaühik: Norra kroon (NOK) (1 NOK = ca 2 EEKi) Suurim järv: Mjøsa 362 km² Pikim jõgi: Glomma 600 km Kõrgeim mägi: Galdhøpiggen 2 469 m, Glittertind 2 464 m Suurim liustik: Jostedalsbreen 487 km² Pikim fjord: Sognefjorden 204 km Suurimad linnad: Oslo (u. 500 tuhat elanikku), Bergen (u. 226 tuhat elanikku), Trondheim (u. 146 tuhat elanikku) Pilt 1. Lipp Pilt 2. Vapp 3. Geograafiline asend Norra Kuningriik hõlmab Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, samuti Jan Mayeni ja Svalbardi saarestiku põhjapoolseid alasid ning Bouvet' saart, Peeter I saart ja Kuninganna
KOSE GÜMNAASIUM Uurimistöö Tsiilist Küsimustiku alusel I Üldandmed Ülevaade Tsiilist Geograafilised koordinadid: 30 00 S, 71 00 W Tsiili on pikim riik maailmas (põhjast-lõunasse), ta ulatub pikki Vaikset Ookeani üle 4200. kilomeetri. Tsiili kogupindala on 756950 ruutkilomeetrit, maismaad 748800 ja territooriumi merel 8150 ruutkilomeetrit. Tsiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar, Sala y Gòmeze, San Fèlixi, San Ambrosio ja Juan Fernandeze saared Vaikses ookeanis.Samas on tema maksimaalne laius vaid 430 kilomeetrit. Tsiili naaberriikideks on Peruu (riigipiir 171 km), Boliivia (riigipiir 860 km) ja Argentiina (riigipiir 5308 km). Suhteliselt väikeses Keskorus, kus asub ka riigi pealinn Santiago, seal elab suur osa kogu rahvastikust,1993. aasta andmetel 4,63 miljonit. Riigikeeleks on seal hispaania keel ja rahaühikuks Tsiili peeso (CLP). Tsiili hümniks loetakse "Himno Nacional", seaduslik kogu asub Valparaísos. Suurimad linnad: Santiago de Chile - 4 628 000 Vi
Kuiv kesklaiuste kliima • Kliimat kujundab cP, merelise õhu juurdevool on tõkestatud • Õhutemperatuurisuuraastane amplituud, väga soe kuiv suvi • Sademeid vähe (200-500mm) maksimumiga suvel Nt: Euraasia siseosa, Patagoonia lõunaosa Niiske kontinentaalne kliima • Kliimat kujundavad cP, mP, cA, mT, polaarfront, tsüklonaalne tegevus • Suur aastane temperatuuri amplituud, muutlik ilmastik, sademete maksimum suvel, talv kuivem Nt: USA idaosa, Kanada lõunaosa, Korea, Kesk -ja Ida-Euroopa Boreaalsete metsade kliima • Kliimat kujundavad cP ja cA, tsüklonid • Mandriline kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega, õhutemperatuuri aastane amplituud väga suur • Sademeid 300-600mm, aurumine väike, liigniiske • Euraasias taiga Nt: Alaska, Island, Labrador Tundrakliima • Kliimat kujundavad cP, mP, cA, tsüklonid • Lühike külm suvi, pikk talv juulikuu keskmine ulatub +10-ni
Venezuela asub Lõuna-Ameerika põhjaosas, mida ümbritseb põhjast Kariibi meri ja Vaikne ookean. Lõunas on Brasiilia, läänes Guyana ja idas Kolumbia. Venezuelas eristub neli põhilist piirkonda. Maracaibo madalikku loodes piirab kolmest küljest mäed, neljandat meri. Ala on lame ja Maracaibo järve poole kaldu. Järv katab suure osa sellest madalast maast. Järvest lõuna pool on maa-ala soine. Vaatamata rikkale põllumajanduslikule maale ja olulisele nafta leiukohtadele oli ala 1990. a asustatud hõredalt. Põhjas kaarena idast läände ulatuvad Andid. Mäed on liigendatud paljude gurudega, mäetipud ulatuvad üle 4 500 meetri. Seal on viljakad orud, kuhu on koondunud suurem osa Venezuela rahvastikust, tööstustest ja põllumajandusest. Kõige läänepoolseim vahemik kulgeb mööda Kolumbia piiri ja on kõige hõredamalt asustatud. Marabaibost kagusse jäävate mägede tipud on aastaringlest lumised. Mäestiku ja merepiiri vahele jääb lai ala
on pikad. Peruu kinnipidamisasutuste tingimused ei ole võrreldavad Euroopa omadega. Seetõttu pakkige alati oma reisikott ise ning ärge kunagi võtke kellegi palvel tema asju tollipunkti kaasa. 5. VAATAMISVÄÄRSUSED 5.1 Titicaca järv Kõige kõrgemal asuv suurte laevade poolt laevatatav järv on Lõuna-Ameerikas asuv Titicaca, mis asub enam kui 3,8 km kõrgusel merepinnast ja on peaaegu 8400 km2 suur. Titicaca järv asub Boliivia ja Peruu piiril Andides Altiplano tasandiku põhjaosas. Järve läänepoolne osa kuulub Peruule ja idapoolne osa Boliiviale. Järve suurim pikkus on 190 km ja suurim laius 80 km. Tegemist on pindalalt Lõuna-Ameerika suurima järvega. Suurim sügavus on 281 m. Kuna järv on väga sopiline, on tema kaldajoone pikkus pindalaga võrreldes vägagi suur – 1125 km. Titicaca järves on enam kui 40 saart. Osa saartest on looduslikud, kuid osa tehissaared
ÜLDANDMED: Pindala: 9 984 670 km² Rahvaarv: 2009 aasta: 33 634 341 Rahvastiku tihedus : 3,3 in/km² Pealinn: Ottowa. Ottawast sai Kanada pealinn 31. detsembril, kui kuninganna Victoria selle pealinnaks valis. Pealinna elanike arv: 812,000 Keel: Inglise ja prantsuse Rahaühik: CAD (kanada dollar). Kanada rahaühik aastast 1858, märgitakse tavaliselt dollari sümboliga $ või C$. GEOGRAAFILINE ASEND: Kanada, mis on maailma suuruselt teine riik, asub Põhja-Ameerikas ning hõlmab mandri põhjaosa (v.a. Alaska), Kanada arktika saarestikku, Newfoundlandi ja paljusid teisi rannikulähedasi saari. Kanada piirneb põhjas Põhja-Jäämerega, lõunas USA-ga, idas Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänes Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdes Baffini lahega
mullad ei ole viljakad, sest taimejäänused lagunevad soojuses ja niiskuses kiiresti ning teised organismid kasutavad need ruttu ära, seetõttu jääb mulda toitaineid vähe. Suur osa taimejäänused aga ei jõuagi laguneda, sest need uhutakse vihmaveega jõgedesse. Sademete rohkuse tõttu on tasandikujõed aasta läbi veerikkad, laiad ja aeglase vooluga. Ekvatoriaalsete vihmametsade suurim ja ühtlasi maailma veerikkaim jõgi on Amazonas. See jõgi saab alguse Andidest, voolab läbi LõunaAmeerika mandri ja suubub Atlandi ookeani. http://www.miksike.ee/docs/referaadid/vihmamets.htm Kõige ulatuslikumad vihmametsad, mis hõlmavad ligi 6 miljoni km2 suuruse ala, kasvavad LõunaAmeerikas Amazonase madalikul. Sealseid vihmametsasid kutsutakse selvadeks, mis portugali keeles tähendab metsa. Amazonas on maailma suurim jõgi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
