kesk traatidesse traageldatud tiibu tuul tuigutamas thja puude palvet. Nd nullinutetuse notut vrvi piisk klaasi kasimata kaissu liibuv peab akna ahastuses ainult valvet.... Su tulle tulen jgituse jrveks Kes hoides hlt sust hbelikul, argsel teel teineteisetuse tummas, mrast meelt minekutest meelitamaks vargsel vel varemete vaiki vanusvrast. Tuld tuikavtuima tumedasse tuues, peol pilkudesse pigistatud pded vaikelu varinguisse, seal sust juues jid asemele armidena hded. Nd unistuste udus huulil ulub maik manitsuste maskiballi mlust eeskujulikku ehtimisel endis. Kui kaua kurgus kutsetele kulub veel viipeis visklemisi meie vlust taas tolle rutus rmudele rendis? Veel psukeste prleid puistab taevas Kesk psukeste parve tiivaripsu neb nutunurkadega taevalina, seab udu une huulil igeks lipsu, krs kogub kollasesse kootud vina. Puul ubinate hullamise raskus kik okste ohked korjab kobarasse, tuul pilvepitsidega tagataskus veab tantsutalgutele vihmakasse.
· KOOKI · RAVIMEID · KOSMEETIKAT · KUIVATATAKSE MÕISTATUSED · Must mulk, punane kopp? · Punane karp & valge pulk? · Punane mütsike, valge pääke? KASVUKOHAD: · METSAS · METSASERVAS · RAIESMIKEL · TEE ÄÄRES · AIAS JUULI Leelo Tungal Maasikatest, vaarikatest keediseid teeb tädi Juuli, ühtelugu vaaritades moosivahust võru huulil. Mee- ja marjalõhna õhkub tädi Juuli kirjust kleidist. Miks ta tõsines, kui õhtul puu alt puraviku leidis? Mitu tundi mõtlik oli, lausus, silmitsedes kaugust: "Hommikuks ma ära kolin - homme saabub onu August!" VAARIKATE TOOTMINE MAAILMAS 2001. AASTAL Kogupind (ha) Kogusaak (tonni) Maailmas kokku 73 975 378 410 Eestis 140 100 Lätis, Leedus - -
miski sinu mõtteteid Ma ei taha teada tõde Ma ei nõua valesid Ütle mulle ainult ühte- Miks sa õigust varjasid Miks sa naersid tahtes nutta Miks vait olid üksida Kas tõesti sa mõistad hukka kogu meie aja takka Ära vaiki, parem ütle oled nüüd sa õnnelik? Tooksin sulle maailmast kõike kõik, mis pole segadik Sõprus mulle tähtis on ent sina üle kõigist Ütle vaid, mis vaja on Toon tähe sulle taevast? Ma tean, ma kõlan naeruloomselt kuid ometi, su huulil naer on see, mis mulle õnne toond on kõiki luiskamisi väärt Rõõmutu naer Vihmapiisad kui pisarad Langevad nutusest taevast Inglite sära ei tunne nad Tehtud nad on nende vaevast Rõõmuta naeratus vahel Rohkem teeb haiget kui sõda Ei taha sa seda või tahad Kuid ometi poetad sa sõna Teeb valu kui ütled "ei hooli" Kuid armastus tundeita hullem On parem mul käia vaid koolis Ja näha vaid und sinu huulist XXX
tingimuste raames,virgutas eestlasi talusid ostma ja haridust omandama. Teiseks üheks tähtsaimaks ja meeldejäävamaks sündmuseks oli kindlasti Esimene Üldlaulupidu,mis korraldati poole sajandi eestlaste vabaduse puhul.Seal oli järjekordselt üks tähtsamaid tegelasi Jannsen.Selle suursündmuse eesmärgiks oli eestlasi ühendada ja tekitada ühtekuuluvustunnet.Paljud suurtegelased lugesid seal oma ajaloolisi kõnesid ja lauldi palju tuntuid laule,mis on siiamaani eestlaste huulil. Kolmandaks rahvusliku liikumise tähtsaks komponendiks,mis on meid väga tänapäevanigi mõjutanud, on laulu-ja mängusteltsid ''Vanemuine'' ja ''Estonia'' rajamine.Tänu neile hakati ehitama uusi teatrihooneid ja teatri- ning laulukunst hakkas eestis arenema. Viimaseks ,kuid mitte kõige viimasena nimetaksin ma siia Eest Kirjameeste Seltsi,mis asutati 1872. aastal ja tänu millele ongi minu arust eesti nii kaugele arenenud.EKS enamus liikmeid olid kooliõpetajad ja selle
klassikaaslased. Ta armaastas ja austas oma lähedasi. Eriti oma isa. Talle läksid eriti korda tema pereasjad ning kõik lähedastega seonduv. Sellest võis lugeda , et ta oli õrna hingega. Veel oli ta usaldusväärne ning hea tahtlik, nägu alati puhas ja hoolitsetud välja. Hulljulge, otsekohene. · Isa- Xandraga väga sarnane. Ta oli otsustusvõimetu. Eriti hea kuulaja ning aitaja. Vahel harva esines tema näos kurbust, kuid enamus ajast oli ikka naeratus huulil. · Katrina- ülihoolitsev, sõbralik ning uudishimulik. Kaval ning iroonik. · Merit- Ülbe bitch, kes hoolis vaid iseendast. Tema jaoks oli esmatähtis hea väljanäha, raha ning ilus mees. Ta ärritas teisi, noris ning solvus iga pisemagi asja peale. · Kesksemad sündmused- armastus, õiglus, ebaõiglus, tingimusteta armastus, teineteise toetamine raskemates hädades, sõprusest. · Kirjanik tahab öelda seda, et ka kõige raskematest hädadest on väljapääs
klassikaaslased. Ta armaastas ja austas oma lähedasi. Eriti oma isa. Talle läksid eriti korda tema pereasjad ning kõik lähedastega seonduv. Sellest võis lugeda , et ta oli õrna hingega. Veel oli ta usaldusväärne ning hea tahtlik, nägu alati puhas ja hoolitsetud välja. Hulljulge, otsekohene. Isa- Xandraga väga sarnane. Ta oli otsustusvõimetu. Eriti hea kuulaja ning aitaja. Vahel harva esines tema näos kurbust, kuid enamus ajast oli ikka naeratus huulil. Katrina- ülihoolitsev, sõbralik ning uudishimulik. Kaval ning iroonik. Merit- Ülbe bitch, kes hoolis vaid iseendast. Tema jaoks oli esmatähtis hea väljanäha, raha ning ilus mees. Ta ärritas teisi, noris ning solvus iga pisemagi asja peale. Kesksemad sündmused- armastus, õiglus, ebaõiglus, tingimusteta armastus, teineteise toetamine raskemates hädades, sõprusest. Kirjanik tahab öelda seda, et ka kõige raskematest hädadest on väljapääs
see mis polegi saladus enam ammugi alandus LÕPUTU JUULI ÕHTU/TOOMPEA Halli pilwise taewa all on mu linn & mu keha Akendele libisewad näod Raske minna on edasi õhtu langeb maja taha maha Tahax mõndagi teha unustusse sulawad su peod Pihkudes wihmapisarad teadmata jääb päew kas hea wõi paha Suwenaeratus huulil Kõik on kusagil olemas Taewasse saab sirutada käed selles lõputus juulis jalge alla lahri rullub rada Aeg on kaotamas tähendust ise usud seda mida näed Kõik on ikkagi sama Kes kyll õpetax mind ise jälle jaxad unistada wähem armastama Palawikust põgeneb su hääl
Nüüd kui ei olegi: kõik teed ja rajad Kui jookseks kokku sääl, kus kaovad aiad- Su kambris leian su, mu kauge kalli, Kui vaga munga leian istuvat Sind videviku violetis looris Ja igatsuse-hardus silmis nooris. Näen sinu sõrmigi ma ristuvat, Vist huulil palvetust- oh, minu Sina!- Mariale-Madonnale- see olen mina. Tegemist on süliriimilise (abba) ja sonettiga (4 4 3 3 kokku 14 värssi). Luuletus pärineb Marie Underi luulekogust ,,Laternaks mu enda süda."
propagandas. Pildil on õnnelik tüdruk (Gelja Sergejeva), Stalini süles, käes kimp lilledega. Gelja sai alles palju hiljem teada, et tema isa lasti terrori käigus maha, ema aga saadeti sunnitöölaagrisse selle eest, et söandas oma mehe järele pärida. (Adamson, Ant, Mihkelson, Valdmaa, Värä, 2000, lk 85) 6 Siga Napoleonist taheti teha Suure Juhi võrdkuju. Tema nimi huulil, pidid loomad endas alla suruma kõik vastuolud. Või siis kasutati lihtsalt "ajuloputuse" meetodit. Peale seda, kui sead olid kindlustanud endale piiramatu diktatuuri, kustusid kõik ülejäänud reeglid ja esile kerkis uus ja mõjuvõimsaim: "KÕIK LOOMAD ON VÕRDSED, AGA MÕNED LOOMAD ON VÕRDSEMAD KUI TEISED." (Orwell, 2003, lk 87) Katkend ametlikust ajaloost: "Stalin on partei suur juht ja õpetaja, sotsialistliku revolutsiooni väljapaistev strateeg,
üles, et kedrata, kuni ta voki taha magama jäi. Naise töö võib tunduda mehe omast kergem, kuid tegelikult on see palju rutiinsem ja puudub nähtav tulemus iga päev peab kõike ikka uuesti ja uuesti tegema. Selle tõttu vananesid talunaised tihti enneaegu. Ka Tammsaare enda ema suri noorena, samas kui isa elas palju kauem. Maril oli mõnes osas veelgi raskem lisaks perenaisekohustusele oli tal seitse last, keda kantseldada. Kui tüdrukuna oli Maril laul pidevalt huulil, siis perenaisena ta enam ei laulnud mured võtsid kogu ta aja. Töö ei olnud ainus, mis naiste elu raskeks tegi. Tihti oli nende raske saatuse põhjuseks nende oma abikaasa. Põhjuseid, miks see nii oli, on mitmeid mees võis olla vägivaldne, kuid ta võis olla hoopis hoolimatu, mis oli veelgi halvem. Vägivald oli näha Pearu ja tema naise puhul joobes peaga peksis ta naist. Andreski peksis oma naist Marit, näiteks päise päeva ajal vemblaga üle piha.
Kuna Andres oli mees, siis ta ei tundnud Krõõda kannatusi. Krõõdast jäi kõigile Vargamäelastele helge mälestus ning tema elupäevi meenutatakse kui Vargamäe kuldseimat aega. Peale Krõõda surma sai Vargamäe perenaiseks Mari. Ka tema elu polnud kerge, kuna Krõõda viimaseks sooviks oli, et ta hoolitseks kõige eest Vargamäel. Mari oli alistuv ja kohusetruu naine, seega asus ta Krõõda soovi pühaks pidades Vargamäele elama. Enne perenaiseks saamist oli Maril pidevalt lauluviis huulil, kuid perenaiseks saades tõukasid suured mured tal lauluviisi huulilt. Vargamäele asumisega muutus tema elus palju. Ta polnud enam lihtne saunanaine, vaid täieõiguslik perenaine. Selle rolliga kaasnesid ka paljud kohustused. Nüüd pidi ta koos Andresega tööd rügama, samuti pidi ta hoolt kandma loomade eest. Kuna Krõõdast jäi järele neli last, siis tuli tal ka nende eest hoolitseda, olenemata sellest, et bioloogiliselt ta nende ema polnud
Just nagu kõige koledamal ja vihmasemal päeval tundub, et päike paitab põski ja muudab need õhetusest roosakaks ning ilma, et arugi saaks on kerge naeratus meie näo kaunistanud. Kui ühel hetkel seda inimest meie kõrval enam ei ole, kes selle imelise tunde suutis tekitada, valitseb tühjus. Kartus näha, et maailm on halb, viib meie mõtted rändama. Halvimal juhul muutume külmaks ja eemale hoidvateks üksikuteks hingedeks. ,,... sinkjas naeratus huulil sa läksid...", ( Doris Kareva ), tekib tunne, et tahaks kuskile kaugele ära, et tahaks ka minna, nii nagu lahkus see tõeline, kõike võimas tunne. Võtame oma tühja hinge ning teadmatuse ja läheme edasi. Möödume teistest ja ei peatu. Alateadvuses on siht silme ees, kuigi meil pole aimugi kuhu me jõuame. Arvatavasti tekivad arusaamatused sel põhjusel, et mõeldakse samast asjast liiga erinevalt, jäädes endale kindlaks ning ei kavatsetagi panna ennast teise persooni olukorda
Küpsiseparadiis Kertu Rakke 1. Tsitaadid "Vähemalt on hea peeglis ausat nägu näha" (lk 97) "Elu on ebaõiglane ja siis sa sured" (97) "Ei jõua ju igavesti, lapp peos ja naeratus huulil, maailma paremaks muuta. Ükskord saab lihtsalt jaks otsa ja tervislikum tundub olemasolevaga leppida." (98) "On olemas neli vettpidavat vabandust: haigused, lapsed, eluolu ning töö" (143) "Kujundlikult väljendudes olid sõjast jäänud varemed endiselt püsti, neid ei olnud keegi parandama hakanud, nende vahele üritati ehitada uut linna" (144) 2. Raamat ,,Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud" räägib neljast naisest, kes elavad Tallinna äärelinnas ja on naabrid
Ja ei mahu ära kuidagi see valu sinu sees Mööda tube käid ja otsid rahu Tõelist rahu leiad üksnes eneses Kõik on liiga laokil! Kogu maja Pole jõudu otsast alata Vist on veidi liiga palju vaja seks et iseennast salata. ,,Armastus on nii võimas, et ta kujundab ümber isegi meid endid" Dostojevski HÜVASTI JÄTMATA Doris Kareva Sõnu polnud. Polnudki vaja. Ka pilkudes helises pilge. Lõime puruks koosoldud aja. Ja kumbki ei korjanud kilde. Sinkjas naeratus huulil, sa läksid. Jäi hingeaur rippuma õhku. Seda vaadates taipasin äkki, kui õudselt külm on see õhtu. VÕIBOLLA ARMASTUS ON OOKEAN Hando Runnel Võibolla armastus on ookean. Kus mina tean, kas mina mõõta saan. Ma seisan siinpool kaldal, sina seal. Ja armastus see mühab vahepeal. Oh häda, häda ees on ookean, kuid puudub aer, kuid puudub aeroplaan, ja pole silda, pole laeva vees, on üksi otsatus, on armastus me ees.
tähelepanu,mida oli otsinud ja taga igatsenud ning samuti kõik selle,mis neid mõlemaid köitis.Oleks ta vaid seda ise teadnud ja tunda saanud,sest nagu ma mainisin,oli tunne see,mida Karin otsis."Aga kui rahvahulk oli juba maha jäänud ja Indrek tundis enda Kariniga üksida,kergitas ta tema pead ja kummardus ise tema veristele huultele lähemale,nagu mõtleks ta neid suudelda.Ometi ei teinud ta seda,vaid vahtis ainult üksisilmi naise tardunud näkku ning ütles kramplikult värisevail huulil:"Kallis,sa armastasid ikka rohkem,kui mina suutsin uskuda ."" KARIN Martiina Made Tallinna 21.Kool 11.C klass Tallinn,2009
palus ta Mari:"...kui mind änam ei ole, küll tahaks ma siis, et sina mu laste emaks oleks." Kuna Krõõdast jäi järele imetamist vajav poeg, tuligi Mari Krõõda soovi pühaks pidades peresse. Sealjuures rikkus ta oma abielu Jussiga. Sellest tulenevalt tundis Mari mees Juss end üleliigsena ja poos enda. See seik jäi kuni Mari surmani tumeda varjuna Mari ja Andrese vahele, sest Mari süüdistas end korduvalt Jussi surmas. Enne perenaiseks saamist oli Maril pidevalt lauluviis huulil, kui aga Mari sai perenaiseks, siis tõukasid suured mured tal lauluviisi huulilt. Mari pernaiseks saamisega muutus Mari elus palju. Mari polnud enam lihtne saunanaine, vaid täieõiguslik perenaine. Selle rolliga kaasnesid ka paljud kohustused. Nüüd perenaiseks olles pidi Mari koos Andresega tööd rügama. Samuti pidi ta hoolt kandma loomade eest. Kuna Krõõdast jäi järele neli last, siis tuli tal nende eest hoolitseda kui oma laste eest. Seda
kunsti mõjudest. Kuid kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid inimfiguure. Siiani olid kujud rohkem kiviga seotud või "kasvasid välja" kaljudest. Kreeka kujud aga seisavad jalgadel, mis on teineteisest lahutatud. Kõige enam olid levinud alasti noormeeste kujud ja maani riietes naisefiguurid. Kujud värviti hiljem kirevate toonidega. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn egiptuse poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, käed sirgelt kõrval, huulil kerge naeratus. 5 saj. algul e.m.a. toimus kreeka plastikas murrang. Hakati kasutama krüselefantiintehnikat - puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga. Katmata kehaosad kaeti elevandiluuga. Inimkeha kujutamises mindi vabamaks. Leiutati ka nõjajala poos e kontrapost s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja. 5. saj. keskel e.m.a
Nii see on. Poiss räägib endast, et tal olevat raisast isa , kes olevat maailama rändama läinud. Ekke sai aru, et see on arvatavasti tema ja Eneken Üüve poeg. Ta läheb koju. Ema õiendab ja nunnutab teda vaheldumisi. Sõimab, et miks ta jättis teda ja oma naist aastateks koju ootama. Siis jälle pakub süüa ja juua. Ema Neenu käseb Eneken Üüve juurde minna. Väike Ekke on juba jõudnud kõik ära rääkida emale. Eneken hakkas nutma. Neenu pikutab voodis, huulil rõõmus naeratus. Väike Ekke ei mõista midagi. Miks ema ja isa langesid ta ette põlvili? Kas ihkavad dollareid või kardavad vitsu? Mine tea vanade inimeste toiminguid- väike Ekke läheb meelsamini randa. Möödub rohkesti aega, siis kolksatab hüti uks. Nad ei räägi. Kuid lõpuks küsib Eneken. "Kas leidsid lahtisi allikaid?" "Kas tead," ütleb Ekke ma käisin siin ja seal neid vaatamas, kuid arvan, et parimad on meie endi kodus." 7
Nähtavasti usuti et läbi välise sarnasuse kindlustatakse esivanema vaimu kohalolek. Sarnasuse saavutamiseks kasutasid kujurid arvatavasti vahast surimaske (pilt 7). Nagu varem öeldud sai, püsis too realistliku kujutise austus ka esivanemate kultuse taandudes. Nii loodi teenekatest riigitegelastest vägagi reaalseid püste. Näitena võib siin tuua lisaks juba ülal mainitud Pompeiuse portree kõrvale Cicero püsti. Cicerot on kujutatud vana ja roidununa, avara laubaga, huulil kerge irooniline naeratus. Meie ees ei ole tavainimene vaid ergas mõtleja. Kaugeltki pole idealiseeritud ka Caesari skulptuure ega kujutamist müntidel. Seda kõike silmas pidada võime arvata, et käsitletava perioodile on iseloomulik püüe pääseda tagasi nn juurte ehk siis vanade itaalia eeskujude juurde. Hilise vabariigi ajastul suunasid kunstnikud oma tähelepanu näo karakteriliste joonte edasiandmisele võimalikult täpselt, samas toogasse riietatud figuuri anti edasi stereotüüpselt
Porthose ja Aramise pärast ta ei muretsenud, sest arvas, et isegi kui nii ei lähe, tapab Athos ta juba varakult. Karmeliitide Kloosti juurde jõudes oli Athos juba kohal, oli vaja ainult sekundante oodata. Kõigile tuli üllatuseks kui selgus,et d'Artagnani kahe teise duelli vastased on Athose sekundandid. "Mis põhjusel sa temaga võitled, Athos?" "Ma tõepoolest ei tea hästi, ta tegi mu õlale haiget.Aga sina, Porthos?" Kõige tähelepanev Athos nägi peent naeratust gaskoonlase huulil. "Me vaidlesime riietusküsimuste üle," ütles noormees. "Ja sina, Aramis?"küsis Athos "Mina võitlen usuküsimuste pärast," vastas Aramis, andes d'Artagnanile märku, et see hoiaks saladuses duelli põhjuse. Athose ja d'Artagnani võitlus katkestati kardinali kaardiväelaste poolt. See võis olla d'Artagnani võimalus saada kogemus ja astuda musketäridega koos võitlusse ja kaitsta kuninga au. "Athos võitles kardinali soosiku, kellegi Cahusaciga, Porthos Bicarat'ga
LAUSELÜHEND Lauselühend on aluse ja öeldiseta osalause, mille peasõnaks on käändeline verbivorm, nt Seda kuuldes läks ta tuju paremaks. Jõudnud koju, otsustasin natuke puhata. Nii nagu lause võib erijuhul koosneda ainult öeldisest, võib ka lauselühendiks olla ilma laienditeta käändeline verbivorm, nt Süües kasvab isu. Lauselühendi eriliigiks on verbita lauselühend, mis on saadud olema-verbi väljajätmisega lausest, nt Poiss läks, kepp käes / vile huulil / seljakott üle õla / süda kerge / pea püsti / jalad puhanud / juuksed kammitud / hõlmad lehvimas SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT Märkused Näited LÄBIV SUUR ALGUSTÄHT Tartu linn, Raekoja plats, Kolme 1) Kohad, ehitised v.a liigisõna (meri, jõgi, tänav, mägi, Pärna tänav, Pühavaimu kirik
näinud. Nähtavasti usuti et läbi välise sarnasuse kindlustatakse esivanema vaimu kohalolek. Sarnasuse saavutamiseks kasutasid kujurid arvatavasti vahast surimaske (pilt 7). Nagu varem öeldud sai, püsis too realistliku kujutise austus ka esivanemate kultuse taandudes. Nii loodi teenekatest riigitegelastest vägagi reaalseid püste. Näitena võib siin tuua lisaks juba ülal mainitud Pompeiuse portree kõrvale Cicero püsti. Cicerot on kujutatud vana ja roidununa, avara laubaga, huulil kerge irooniline naeratus. Meie ees ei ole tavainimene vaid ergas mõtleja. Kaugeltki pole idealiseeritud ka Caesari skulptuure ega kujutamist müntidel. Seda kõike silmas pidada võime arvata, et käsitletava perioodile on iseloomulik püüe pääseda tagasi nn juurte ehk siis vanade itaalia eeskujude juurde. Hilise vabariigi ajastul suunasid kunstnikud oma tähelepanu näo karakteriliste joonte edasiandmisele võimalikult täpselt, samas toogasse riietatud figuuri anti edasi
Nii see on. Poiss räägib endast, et tal olevat raisast isa , kes olevat maailama rändama läinud. Ekke sai aru, et see on arvatavasti tema ja Eneken Üüve poeg. Ta läheb koju. Ema õiendab ja nunnutab teda vaheldumisi. Sõimab, et miks ta jättis teda ja oma naist aastateks koju ootama. Siis jälle pakub süüa ja juua. Ema Neenu käseb Eneken Üüve juurde minna. Väike Ekke on juba jõudnud kõik ära rääkida emale. Eneken hakkas nutma. Neenu pikutab voodis, huulil rõõmus naeratus. Väike Ekke ei mõista midagi. Miks ema ja isa langesid ta ette põlvili? Kas ihkavad dollareid või kardavad vitsu? Mine tea vanade inimeste toiminguid väike Ekke läheb meelsamini randa. Möödub rohkesti aega, siis kolksatab hüti uks. Nad ei räägi. Kuid lõpuks küsib Eneken. "Kas leidsid lahtisi allikaid?" "Kas tead," ütleb Ekke 2ma käisin siin ja seal neid vaatamas, kuid arvan, et parimad on meie endi kodus."
kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid inimfiguure. Siiani olid kujud rohkem kiviga seotud või "kasvasid välja" kaljudest. Kreeka kujud aga seisavad jalgadel, mis on teineteisest lahutatud. Kõige enam olid levinud alasti noormeeste kujud e kuros`ed ja maani riietes naisefiguurid e kore`d (kreeka keeles tütarlaps). Kujud värviti hiljem kirevate toonidega. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn egiptuse poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, käed sirgelt kõrval, huulil kerge naeratus. 5 saj. algul e.m.a. toimus kreeka plastikas murrang. Hakati kasutama krüselefantiintehnikat - puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga. Katmata kehaosad kaeti elevandiluuga. Inimkeha kujutamises mindi vabamaks. Leiutati ka nõjajala poos e kontrapost s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja. 5. saj. keskel e.m.a
Tähtis on aga see, et kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid inimfiguure. Kreeka kujud aga seisavad jalgadel, mis on teineteisest lahutatud. Kõige enam olid levinud alasti noormeeste kujud e kuros`ed ja maani riietes naisefiguurid e kore`d (kreeka keeles tütarlaps). Kujud värviti hiljem kirevate toonidega. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn egiptuse poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, käed sirgelt kõrval, huulil kerge naeratus. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja. . 5. saj. keskel e.m.a. algas klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris. Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide. Kujutama hakati rohkem naisi ja kangelasi. Figuurid lähevad saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Kasutama hakati tunduvalt rohkem marmorit. SKOPAS oli see, kes hakkas kujutama ka inimese individuaalseid jooni. Nii saavutas ta oma töödes seniolematu emotsionaalse väljenduse.
-toimub veretöö, raehärra surmatakse -Estrelle peigmees antakse kohtu alla ja teda ootab surmanuhtlus -kuningas lubab tal enda päästmiseks öelda, kelle käsul temast sai mõrvar -Estrella armastus on nagunii kadunud kuid peigmees ei taha ennast kuninga meeleheaks veelkord alandada lasta -nüüd on kuninga kord vaevelda süümepiinades -kuningas tunnistab lõpuks oma häbiteo üles ja Estrelle peigmees vabastatakse -Estrella aga keeldub oma peigmehega abiellumast, peigmees lahkub armuvenne huulil ning Estrela läheb kloostrisse ROMANTISM -kirjanduse ja kunsti suund mis tekkis Prantsusmaal 18.saj lõpus 19.saj alguses (haripunkt oli 1830) -romantism ülistab tundeid, eemaldub igapäevasest reaalsusest -romantilised kangelased on erakordsete vaimuannetega, tõusevad kõrgele igapäevaelu labasusest neile on iseloomulik saladuslikkus -romantism on eelkõige tundeline kultuur Victor Hugo(1802-1885) -kõige tuntum Prantsuse romantismi esindaja, alustas oma kirjandusteid romantilise
esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid inimfiguure. Siiani olid kujud rohkem kiviga seotud või "kasvasid välja" kaljudest. Kreeka kujud aga seisavad jalgadel, mis on teineteisest lahutatud. Kõige enam olid levinud alasti noormeeste kujud e kuros`ed ja maani riietes naisefiguuride kore`d (kreeka keeles tütarlaps). Kujud värviti hiljem kirevate toonidega. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn egiptuse poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, käed sirgelt kõrval, huulil kerge naeratus. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. Myroni kettaheitja. 5. saj. keskel e.m.a. algas klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris. Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide kujutamisel. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks Pheidias. Tema on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid. Tema töö on ka hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis. See oli kaetud kulla ja elevandiluuga
Kõik eelnevad suunad sünteesiti üheks klassikaliseks väljundiks, mis hiljem oli allikaks kogu budistliku maailma kunstile. See periood kestis 4-6 saj pKr, kuigi stiil ise jätkus natuke kauem kui dünastia ise. Gupta perioodi on õigusega peetud India kultuuri kuldajaks, sest lisaks kunstile õitses ka kirjandus, teater ja muusika. Gupta-aegsetes kujudes leiab Buddha meelerahu oma peeneima väljenduse, kus Buddha kehakuju, näoilme ja huulil hõljuv naeratus vihjab Valgusatu saavutatud ülimale harmooniale. KOKKUVÕTE Alates Maurja ajast arenes India kunst järgneva 4-5 aastasajaga märgatavalt ja läbi otsingute ja katsetuste perioodi jõuti lõpuks Gupta perioodi alguseks väljakujunenud stiilini. Selleks ajaks suudeti juba materjali täiuslikult kasutada ja sellega budistlikke teemasid väljendada. Eri piirkonnad mõjutasid üksteist ja tagasid sellega india kultuuri terviklikkuse
ükskord on valudealune, ükskord on kinni vaevade vahel, ükskord on murede muljuda, ükskord on piinade pillutada, ükskord on kurbuse kiusata, ükskord on vaikuse vallutada, ükskord on kalmugi kahmata... Pöörane sära. Pöörame ära! Ei meid saa säästa. Ei meid saa päästa. Ikkagi särame. Särame ära... Oh meid õndsusest õnnetuid! III Kes laulma ja liikuma tehti, ei tea, mis on peatused. Ja nende kohta ei kehti vaikuse seadused. Me huulil on muretu vile. Hing ohtudest võõrdunud. Ses rohus, mis pehme ja sile, jalg pole veel hõõrdunud. Me loomadel aiateedel end laseme lakkuda. Kui palju see lopsakas Eeden küll rõõmu võib pakkuda! Ja madu ei kiusa meid taga ja õun ei vii patule. Me oleme täiesti vabad ja hajali natuke. Ja niiviisi meie ei märka, et ududest hallidest nüüd ligineb keegi, kes ärkas me meeletuist trallidest. Me hüppeist ja naerust ja kisast
seisvaid inimfiguure. Siiani olid kujud rohkem kiviga seotud või "kasvasid välja" kaljudest. Kreeka kujud aga seisavad jalgadel, mis on teineteisest lahutatud. Kõige enam olid levinud alasti noormeeste kujud e kuros`ed ja maani riietes naisefiguurid e kore`d (kreeka keeles tütarlaps). Kujud värviti hiljem kirevate toonidega. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn egiptuse poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, käed sirgelt kõrval, huulil kerge naeratus. 5 saj. algul e.m.a. toimus kreeka plastikas murrang. Hakati kasutama krüselefantiintehnikat - puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga. Katmata kehaosad kaeti elevandiluuga. Inimkeha kujutamises mindi vabamaks. 9 Leiutati ka nõjajala poos e kontrapost s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja. 5. saj. keskel e.m.a
Mulle meeldivad tähed, kuu, öö ja lõputu silmapiir. Armastan inimesi, kes ka mind armastavad. Ma võin olla miski, mida kuskil mujal ei ole. Ma võin olla keegi, keda kunagi ei eksisteeri. Ma andestan, kuid mitte kunagi ma ei unusta. Tee mulle üks kord haiget ja miski pole enam endine. Tihtipeale olen jonnakas, kiuslik ja minuga on raske, kuid see olen siiski mina. Ma võin olla su parim sõber või suurim vaenlane vali ise. Mu huulil on alati naeratus, kuid minu sisse sa ei näe. Sa tead mu nime, mitte minu lugu. · Me olime parimad sõbrannad. Sa olid mulle õe eest. Kuid ühel päeval sa läksid .. läksid kuhugi . Kui sa sealt tagasi tulid, polnud sa enam, see endine tüdruk, kes oli kui õde. Sa hakkasid suhtuma, minusse teistmoodi, ja kõik nagu hajus, praegu ma tunnen, et see kõik mis on olnud on unenägu, kuigi kui seda kõike tagasi ei tule, on mul vähemalt, midagi head, mida mäletada
· ains part kons.tüveline t-lõpuline ja tugevas astmes (hiirt, juurt, meelt, peent, soont, veert) · ains illast sse-lõpuline nõrgaastmeline võii de-lõpuline tugevaastmeline (hoolesse e hoolde, niinesse e niinde, poolesse e poolde, suuresse e suurde) · de-mitmus nõrgaastmelisest kons.tüvelisest te-tunnusega (huultesse, kiirtesse, nooltesse, saartele, säärtel) · mitm part lõputa (kiiri, hääli, seeni, tuuli, voori) · i-mitmus on normikohane (huulil, nooril, peenilt, saarile, seenilt, suuris) · leem: leeme: leent: leemesse e leende: leente: leemi: leentesse e leemisse PÕHITÜÜP UUS · uue, uut, uuesse e uude, uute, uusi, uutesse e uusisse · sõnad, milles pikale vokaalainesele järgneb laadivahelduslik s, välja arvatud sõna paas. (hiis, kuus, köis, niis, põis, reis, täis, viis, voos, õis) · rs: rr vaheldusega sõnad, nagu vars · s: n vaheldusega sõnad, nagu küüs VORMISTIKUST:
Veel Mäe talu tüdrukuna oli Mari Krõõdale surivoodil lubanud, et on viimase surma järel lastele ema eest ning seda soovi pühaks pidades läkski ta saunast majja Andrese juurde elama. Sealjuures rikkus ta abielu ja suhet oma mehe Jussiga, mille tulemusena mees ennast üleliigsena tundma hakkas ja üles poos. Mari aga süüdistas Jussi surmas iseend ning see jäi tumeda varjuna tema ja Andrese vahele elu lõpuni kummitama. Kui enne oli Maril ikka lauluviis huulil olnud, siis nüüd pühkisid raske töö ja mure selle minema. Iga uus etapp Mari elus oli järjest kannatusterohkem. Perenaise rolliga kaasnesid mitmed kohustused töörügamine, mehe õnne eest hoolitsemine, laste kasvatamine. Laste eest hoolitses Mari suure rõõmuga ja sageli kaitses ta neid Andrese viha eest. Tihti pidi uus perenaine kuulma etteheiteid oma mehe suust ning võrdlust kadunud Krõõdaga.
kord liitis pühimate seoste väel, on päiksevankril ümber maa ja vee, ju kaetud kolmekümne ringi tee ja kuu on sirand päikselt laenat helgil kolmkümmend tosin korda taevatelgil. TEINE NÄITLEJA: Arm kestku meil ka siis, kui kuu ja päike teist sama palju teha jõudnud käike. Kuid oh, sul tervis hiljuti on just läind kehvaks, huulil pole naeratust. Ma olen mures, aga sinu meel mu murest ärgu ehmatagu veel. Oh, jäta see! Siis reetja oleksin; ma nii ei tee! Teist meest ei, ennem ma end ära neaks! Vaid mehetapja teist kord pulmi peaks. KOLMAS NÄITLEJA: Kibe kui koirohi. TEINE NÄITLEJA: Teist abielu kasuhimu seoks, ei saaks see armastuse tõukel teoks.
Nähtavasti usuti et läbi välise sarnasuse kindlustatakse esivanema vaimu kohalolek. Sarnasuse saavutamiseks kasutasid kujurid arvatavasti vahast surimaske. Nagu varem öeldud sai, püsis too realistliku kujutise austus ka esivanemate kultuse taandudes. Nii loodi teenekatest riigitegelastest vägagi reaalseid püste. Näitena võib siin tuua lisaks juba ülal mainitud Pompeiuse portree kõrvale Cicero püsti. Cicerot on kujutatud vana ja roidununa, avara laubaga, huulil kerge irooniline naeratus. Meie ees ei ole tavainimene vaid ergas mõtleja. Kaugeltki pole idealiseeritud ka Caesari skulptuure ega kujutamist müntidel. Seda kõike silmas pidada võime arvata, et käsitletava perioodile on iseloomulik püüe pääseda tagasi nn juurte ehk siis vanade itaalia eeskujude juurde. Rooma maalikunsti on vähe säilinud. Peamiselt on neid Vesuuvi tuha alla mattunud Pompeji linnas ja mõnes kohas veel. Seal on enamikes majades põrandamosaiike ja seinamaale
erinevad ka mõnekirjeldava omaduse poolest. 157. Kaasumine Mistahes kaks olukorda, mis erinevad mõne moraaliomaduse poolest, erinevad ka mõne kirjeldava omaduse poolest. Punktid ja kujud: pildi globaalsed omadused (kuju) on määratud punktide asukohaga. Mistahes kaks pilti, mis erinevad oma kuju poolest, erinevad ka oma punktide asetuse poolest. 158. Vabadus ""Vabadus" üks suurima tõmbejõuga sõnadest. Temaga huulil minnakse surma ja tapetakse teisi. Vabadusest on kirjutatud tuhandeid filosoofilisi traktaate ja lugematu hulk oode, kuid ikkagi tuleb konstateerida, et sellel mõistel on "liiderliku, püsimatu, vastutustundetu olevuse elukombed"" Berthold Brecht 159. VABADUS FILOSOOFILISE PROBLEEMINA ld. liberte, ingl liberty/freedom, vn , sks. freiheit Vabaduse problemaatikaga tegeletakse erinevates filosoofiavaldkondades: 1) Metafüüsikas -:Tahtevabadusega seotud küsimused:
Ma ei pruugi olla uhke mõningate asjade üle, mida ma olen teinud varem, kuid ma olen uhke selle üle, kes ma olen täna. Ma ei ole täiuslik, kuid muutma mind ei pea. Võtke mind sellisena nagu ma olen, või vaadake, kui jalutan ära.! Ära ütle kunagi kellelegi,et armastad teda,kui seda tõsiselt ei mõtle.Sest see keegi võtab seda täiesti tõsiselt ja usub sinusse ja sinu armastusse,mida olemas pole.Ja sinu lahkudes meenutab ta veel mitmeid kordi neid ilusaid sõnu sinu huulil ja see murrab ta täielikult. Kui Sa ei ole kindel, et tahad olla osa mu elust, siis ära trügi sellesse, kuna ei taha olla Sinu jaoks uus seiklus, mõttetu peatükk Su lõputus raamatus, kuna Sina jätad minusse võib olla kustumatu jälje. Mille pärast me me nutame ? Mille pärast ütleme, et oleme ta unustanud ? Mille pärast me ütleme et ta ei tähendanud mmidagi ? Mille pärast me ütleme, et ta oli lihtsalt nagu iga teine ? Sest me ARVAME et me saame ise selle kõigega hakkama
Nii see on. Poiss räägib endast, et tal olevat raisast isa , kes olevat maailama rändama läinud. Ekke sai aru, et see on arvatavasti tema ja Eneken Üüve poeg. Ta läheb koju. Ema õiendab ja nunnutab teda vaheldumisi. Sõimab, et miks ta jättis teda ja oma naist aastateks koju ootama. Siis jälle pakub süüa ja juua. Ema Neenu käseb Eneken Üüve juurde minna. Väike Ekke on juba jõudnud kõik ära rääkida emale. Eneken hakkas nutma. Neenu pikutab voodis, huulil rõõmus naeratus. Väike Ekke ei mõista midagi. Miks ema ja isa langesid ta ette põlvili? Kas ihkavad dollareid või kardavad vitsu? Mine tea vanade inimeste toiminguid- väike Ekke läheb meelsamini randa. Möödub rohkesti aega, siis kolksatab hüti uks. Nad ei räägi. Kuid lõpuks küsib Eneken. "Kas leidsid lahtisi allikaid?" "Kas tead," ütleb Ekke ma käisin siin ja seal neid vaatamas, kuid arvan, et parimad on meie endi kodus." 21. Oscar Wilde
Nii see on. Poiss räägib endast, et tal olevat raisast isa , kes olevat maailama rändama läinud. Ekke sai aru, et see on arvatavasti tema ja Eneken Üüve poeg. Ta läheb koju. Ema õiendab ja nunnutab teda vaheldumisi. Sõimab, et miks ta jättis teda ja oma naist aastateks koju ootama. Siis jälle pakub süüa ja juua. Ema Neenu käseb Eneken Üüve juurde minna. Väike Ekke on juba jõudnud kõik ära rääkida emale. Eneken hakkas nutma. Neenu pikutab voodis, huulil rõõmus naeratus. Väike Ekke ei mõista midagi. Miks ema ja isa langesid ta ette põlvili? Kas ihkavad dollareid või kardavad vitsu? Mine tea vanade inimeste toiminguid- väike Ekke läheb meelsamini randa. Möödub rohkesti aega, siis kolksatab hüti uks. Nad ei räägi. Kuid lõpuks küsib Eneken. "Kas leidsid lahtisi allikaid?" "Kas tead," ütleb Ekke ma käisin siin ja seal neid vaatamas, kuid arvan, et parimad on meie endi kodus." 21. Dramaatika olemus.
seisnud reisiriided. D'Artagnan märkas seda kõike hoolika vaatleja kiirusega, kahtlemata instinktiivselt aimates, et tundmatu pidi tema. edaspidisele elule suurt mõju avaldama. Just sel hetkel, kui d'Artagnan jälgis oma pilguga lillas vammuses aadlikku, laskis viimane lendu ühe oma teravmeelsematest' ja sügavamatest märkustest bearm setuka kohta ja mõlemad kuulajad pahvatasid naerma. Ka aadlimehel endal, ilmselt vastu oma harjumust, 12 eksles, kui nii võib öelda, kahvatu naeratus huulil. Sel korral polnud enam mingit kahtlust: d'Artagnani solvati tõepoolest. Selles täiesti veendunud, vajutas ta bareti sügavamale pähe ja püüdes matkida kõrki ilmet, mida oli mõnikord näinud Gascogne'is reisil viibivatel suurnikel, astus ta lähemale, üks käsi mõõgapidemel ja teine puusas. Õnnetuseks, mida kaugemale ta sammus, seda enam pimestas teda viha, ja väärika ning kõrgi kõne asemel, milles ta tahtis esitada väljakutset, tuli tal keelele ainult viisakusetu,
Nii see on. Poiss räägib endast, et tal olevat raisast isa , kes olevat maailama rändama läinud. Ekke sai aru, et see on arvatavasti tema ja Eneken Üüve poeg. Ta läheb koju. Ema õiendab ja nunnutab teda vaheldumisi. Sõimab, et miks ta jättis teda ja oma naist aastateks koju ootama. Siis jälle pakub süüa ja juua. Ema Neenu käseb Eneken Üüve juurde minna. Väike Ekke on juba jõudnud kõik ära rääkida emale. Eneken hakkas nutma. Neenu pikutab voodis, huulil rõõmus naeratus. Väike Ekke ei mõista midagi. Miks ema ja isa langesid ta ette põlvili? Kas ihkavad dollareid või kardavad vitsu? Mine tea vanade inimeste toiminguid- väike Ekke läheb meelsamini randa. Möödub rohkesti aega, siis kolksatab hüti uks. Nad ei räägi. 42 Kuid lõpuks küsib Eneken. "Kas leidsid lahtisi allikaid?"
Elu peatee on sile ning sirge, kuid inimesed kõnnivad meelsamini mööda kõrvalradasid. Armastatud inimene ja solvavad sõnad ei unune iial. Do you belive in love at the first sight, or should i walk by again? Ära ütle kunagi kellegile,et armastad teda,kui seda tõsiselt ei mõtle.Sest see keegi võtab seda täiesti tõsiselt ja usub sinusse ja sinu armastusse,mida olemas pole.Ja sinu lahkudes meenutab ta veel mitmeid kordi neid ilusaid sõnu sinu huulil ja see murrab ta täielikult. Kui ma võtan pika naise, mis siis saab, kui välku lööb? mälu on lühike ja juhtmed on pikad. oleks vastupidi, oleks hea Palun vaikust, ma arenen ! mina pole midagi, sina pole sedagi Need lehmad, kes rohkem jooksevad ja udarat raputavad, teevadki jogurtit Kui sa tundsid end puudutatuna, siis tea, et keegi katsus sind. Tere! Minu nimi on John Smith ja ma tutvustan teile hämmastavat vinnieemaldusvahendit Adobe Photoshop.
poisi nimi on ka Ekke. Nii see on. Poiss räägib endast, et tal olevat raisast isa , kes olevat maailama rändama läinud. Ekke sai aru, et see on arvatavasti tema ja Eneken Üüve poeg. Ta läheb koju. Ema õiendab ja nunnutab teda vaheldumisi. Sõimab, et miks ta jättis teda ja oma naist aastateks koju ootama. Siis jälle pakub süüa ja juua. Ema Neenu käseb Eneken Üüve juurde minna. Väike Ekke on juba jõudnud kõik ära rääkida emale. Eneken hakkas nutma. Neenu pikutab voodis, huulil rõõmus naeratus. Väike Ekke ei mõista midagi. Miks ema ja isa langesid ta ette põlvili? Kas ihkavad dollareid või kardavad vitsu? Mine tea vanade inimeste toiminguid- väike Ekke läheb meelsamini randa. Möödub rohkesti aega, siis kolksatab hüti uks. Nad ei räägi. Kuid lõpuks küsib Eneken. "Kas leidsid lahtisi allikaid?" "Kas tead," ütleb Ekke ma käisin siin ja seal neid vaatamas, kuid arvan, et parimad on meie endi kodus." 22. Dramaatika olemus
kunagi! See , kui palju keegi sind armastab , on pöördvõrdeline sellega , palju sina neid armastad ! In my heart , there will be always place for you for all my life (L) Ära ütle kunagi kellelegi,et armastad teda,kui seda tõsiselt ei mõtle.Sest see keegi võtab seda täiesti tõsiselt ja usub sinusse ja sinu armastusse,mida olemas pole.Ja sinu lahkudes meenutab ta veel mitmeid kordi neid ilusaid sõnu sinu huulil ja see murrab ta täielikult. So kiss me & smile for me. Tell me taht you'll wait for me. Hold me like you'll never let me go. I don't want to dream of you... I want to be with you! I just want to feel the pain of true love... I wanna love somebody like you! I got my angel now! On midagi, mida ei saa seletada, midagi , mis on meis kõigis... midagi mis muudab meid tundmatuseni... See on Armastus. • Seks on armastuse skelett: hoiab teda koos
vahetatud peaaegu sõnagi. Nüüd möödus parv eemalasetsevast -kodulinnast. Paar-kolm vilkuvat tulukest näitasid, kus ta rahulikult uinus tumeda avara tähtedega ehitud veevälja taga, aimamata, milline suursündmus oli teoksil. Must Tasuja seisis ikka veel ristipandud käsi, heitis viimse pilgu oma endiste rõõmude ja hiljutiste kannatuste paigale ning soovis, et «tema» näeks teda nüüd väljas tormisel rnerel kartmatult hädaohule ja surmale silma vaatamas, kibeda naeratusega huulil oma hukatusele vastu minemas. Ta kujutlusvõimel oli kerge Jacksoni saart väljapoole linnakese nägemiskaugust viia ja seepärast heitis ta sellele oma «viimse pilgu» murtud ja rahuldatud südamega. Ka teised mereröövlid heitsid viimseid pilke; ja nad vaatasid nii kaua, et oleksid peaaegu lasknud end voolul saare piirkonnast mööda viia. Kuid nad märkasid siiski õigel ajal ohtu ja -tulid selle kõrvaldamisega toime. Kella kahe paiku öösel jäi parv paarisaja jardi kaugusel saarest
enam see kes ma kunagi olin ! 3242. Elu on liiga lühike, et tantsida koledate meestega 3243. Armastus oma kallima vastu, rikkub kogu su sõbrasuhte ära. 3244. Keegi pole täiuslik, kuni sa temasse armud. 3245. Ära ütle kunagi kellegile,et armastad teda,kui seda tõsiselt ei mõtle.Sest see keegi võtab seda täiesti tõsiselt ja usub Sinusse ja Sinu armastussemida olemas pole.Ja Sinu lahkudes meenutab ta veel mitmeid kordi neid ilusaid sõnu Sinu huulil ja see murrab ta täielikult. 3246. Sa tulid ja päikse mu ellu tõid,me kahe jaoks sa muutsid kõik 3247. Kui võib küsida, siis kust sa need leidsid? 3248. Sünnipäev on eriline kuna just sellel päeval jätad seljataha 365 kordumatut päeva ning keerad lehe oma mälestusteraamatus. 3249. Sünnipäevainus päev aastas,kus saad tunda end tõeliselt erilisena,maailm on siis osa sinust.Teistel päevadel on jälle reaalsus ja oled osa maailmast. 3250
hingust, ning et neiu ümmarikud silmad ei olegi praegu nii väga ümmarikud ning läigivad pimeduses. Järgmisel silmapilgul heitis neiu tal teise käe ümber kaela ja nüüd langes Indrek oma suuga suisa neiu suule, ainult pisut viltu ja sellepärast ei katnud tema suu neiu suud täiesti. Jah, muidu oleks pidanud ta ju katma, sest neiul oli nii väike ümmarik suu. Või naeris ta ikka veel avatud huulil? Neid mõtteid mõtles Indrek alles hiljem teadlikult, aga ebateadlikult pidi ta midagi selletaolist juba seal vana õunapuu all mõtlema, sest ta oli ju katsunud oma suu seisangut parandada, aga enne kui ta seda suutis teostada, kadus neiu suu alt hoopis ja huultega ahmis ta külma lund. ,,Teie olete nii suur ja pikk, et lämmatate mu ära," rääkis neiu ja hakkas kõigest jõust rabelema, et üles saada. Räägitud sõnad ja nagu ei midagi teadev hääl virgutasid Indrekut, kelle liikmeid
annaabi.ee 
