„Üksteisest pimesi me mööda käime…” ( Marie Under)
Pimesi mööda käime? Kas me oleme pimedad või tihti peale ei
tahagi teada mis või kes meid ümbritsevad. Inimesed on erinevad.
Igal ühel on enda „maailm”. Kõigil on omad mõtted, tegemised,
toimetused ja tunded, mida järgitakse ning mille alusel seatakse
eesmärke.
Tavaliselt me ei tea kuidas vahet teha olulisel ja ebaolulisel.
Kulutatakse oma elu liikudes ühest kohast teise naudingute järele
mis pidevalt kaugenevad ning jätavad rahuldamatuna ootama. Milleks
oodata? Parem minna edasi, kuid et edasi liikuda , peab üksteisest
mööda käima.
Iga hinna eest püütakse olla õnnelikud, edukad ja jõukad,
teadmata mis selle saavutamiseks nõutavad tegevused endaga kaasa
võivad tuua. Oleme valmis tegema kõike, et jõuda sihtpunkti kus
lõppevad meie vajadused, mõtlemata, et sellist punkti me ei leia.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
83 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kelli2
Õppematerjali autor
Luuletus"Surelik" Luuletuses on kirjeldatud inimese soovi pääseda kohustustest ja teha seda,millele tegelikult süda kuulub.Aga me proovime liiga palju teistele endast head muljet jätta,isegi,kui see lämmatab meid ennastki.Me tahame,et oleksime vooruslikud ühiskonna silmis,aga tegelikult petame iseend.Kui meie maine keha on loodud millekski,siis ilmselt selleks,et suudaksime oma soove ellu viia,aga julgusest jääb meil alati vajaka.Me laseme mööda võimalused,mis viiksid meid tõelise rahuloluni.Me igatseme terve elu millegi järele,mida me ei julge saavutada.Me oleme surelikud,meile ei anta terve igaviku võimalusi,tuleb kasutada iga saatuse poolt antud kingitust.Inimene piinleb oma arguse käes ja see viib lõpuks täieliku rahutuseni.Me ootame terve elu oma unelmate täitumist,kuni lõpuks kustume ise ja me ei saa kunagi seda,mida tõeliselt ihaldame.See luuletus jättis mulle kõige sügavama mulje.Sest see
Meil on mõistus, mis hakkab mõtlema veel teisi põhjuseid, olgugi, et sigimine jääb siiski kõige tähtsamaks. Meie tahame teha midagi teisiti ja olla teistsugused, leida rohkem mõtteid ja tegevusi enda elule, kui vaid sündimine, sigimine ja suremine. Me tahame saavutada veel midagi. Paljud inimesed on endale elu sihtmärgiks võtnud olla edukas mingil alal (medal olümpialt või Ameerika ühendriikide uus president). See ei ole vale, sest on hea, kui me teame teed, mida mööda soovime minna, et jõuda oma täheni. Mingi sihtmärk, tihti töö, on mõjuv põhjus tõusta alati pärast kukkumist. Kuigi tulevikus peab ära toitma oma pere, ei tohiks tööst saada tähtsaim asi elus. Karjäärist võib saada liiga suur kinnisidee, sa muutud kellekski, keda enam ei tunta, sest sa unustasid töö kõrval kõik muu. Sa otsid midagi, sa leiad ja kaotad selle ning mõistad liiga hilja, et sa mängisid tulega ja oled nüüd keset rahvast üksinda ning palu palju
Kui puhastame oma mõtted ja tunded, tõusevad esile armastus ning mõistmine. Valekujutlus, nagu kujundaks meie elu mingi välispidine jõud, on peamine inimliku õnnetuse põhjus. Suurem osa meist arvab, et meil on väga vähe võimalusi kontrollida oma elutingimusi, või pole neid üldse. Tunnetame ennast ohvritena ning arvame, et teised suunavad meie eksistentsi. Iga religioon ja iga filosoofia jutustab mõtte loovast jõust, kummatigi vaatame sellest ikka mööda. Kas me tõesti ei taha seda võimu enda kätte? Omame seda nagunii, tahame seda või mitte, miks siis mitte rakendada seda nii hästi kui võimalik? Meie enesekujutlus Isegi siis, kui me seda näha ei taha, püsib meie kujutluses joonis või pilt sellest, mis laadi isiksus me oleme. Kui hakkame seda taga otsima, võib see tunduda ebamäärane ja raskesti tabatav, aga tegelikkuses on see väga täpne ja üksikasjalik.
Kui arvad, et õnne ei saa osta, siis shoppad lihtsalt vales kohas Õnne suurusest saad aru alles siis kui oled selle kaotanud. Olen nagu meri- vaikne, tormine ja ilus. Tunnen end nagu tuul- tühi ja täis rääkimata asju. Säran nagu päike pärast kõike paha, oskan ikka olla õnnelik. Kui sinult on varastatud idee, siis ole õnnelik - see oli midagi väärt. Sa oled õnnelik - kui sul on siht, mida mööda minna. Kui sul on eesmärk - mille poole püüelda. Kui sul on unistused - mille nimel elada. Isegi muinasjutud ei lõppe hästi, sest kui prints ja printsess õnnelikuks saavad, on nõid ikkagi õnnetu. Õnnelikud inimesed on elu mustkunstnikud, igast asjast võlutakse välja ime nimega rõõm ja õnn. Ma olen vastik,õel ja ülbe, ma võin olla armas. Ma võin käituda Sinuga nii, nagu käitud Sina minuga. Ma olen selline nagu ma olen, ma ei pea kõigile meeldima. Ma ei muuda end
Mõnikord on elust mul täielik siiber ! Mõnikord tahaks öelda '' kõik , ma ei jaksa enam, ma ei taha enam ! '' ning minna. Mõnikord tahaks minna sillale ja sealt alla hüpata. Mõnikord tahaks kedagi kallistada hästi kõvasti ja teada et ta kuulub ainult mulle ja ma saan koguaeg ta peale loota. Mõnikord tahaks kõndida ja nutta.. üksi ja kaua, kaua . Mõnikord tahaks oma majast mööda kõndida, et mitte teistele jalgu jääda. Mõnikord tahaks oma sõpradest mööda kõndida, et ka neile mitte jalgu jääda. Mõnikord on mul tunne , et olen mõtetu ja keegi ei vaja mind. · Mulle on küll lihtne haiget teha, aga vähemalt ma pole nii tundetu, et ei saagi haiget. · Oh,dont worry sweeti,you didnt break me, you completely destroyed me! · Ma vihkan kui keegi sind vaatab, seda kuidas ta sind vaatab. Ma vihkan su häält, mis ei lähe mul meelest
oskan hinnata sõpruse tähendust ja oskan hinnata elu.Sellepärast ma naudin igathetke oma elust ja ei virise aegade üle mis kunagi olid vaid lähen eluga edasi.. When I was 5 years old, my mum told me that the happiness was the key of life. When I went to school, they asked me what I wanted to be, when I grow up. I wrote down "happy". They told me I didn't understand the assignment and I told them they didn't understand life. Iga päevaga läheb elu kiiremaks. Isegi pikad trepid, mida mööda ma jooksen, mööduvad välgukiirusel. Nii, et terve elu läheb väga kiiresti. Meil tuleb põletada oma sildu, läbida juba sisse tallatud radu ja jätta endast maha midagi, mis meid ikka meelde tuletab... kellegile. Ma tunnen end kuidagi nii aheldatuna. Aheldatuna inimestest, tunnetest, koolist ja eelkõige sellest vastikust rutiinist, mis on saanud justkui igapäevaseks osaks mu elust. Ja ma usun, et ma pole ainuke, kes selle all kannatab
Elu pole kurb, vaid elus on kurbi hetki. Kes sa enda arust oled? Tuled, lõhud ja lähed. Kuradi hästi arvad endast. Elas kord tüdruk, kellel oli mõmmi kõikjal kaasas, ta ei unustanud seda kuhugi. Ühel päeval ärgates oli mõmmi kadunud ja ta võttis kaasa tüdrukule kuulunud asja - südame. Nutsin, kui sind kohtasin, nüüd nutan, sest armastan sind. Tuul on selleks, et viia mind sinujuurde, päike selleks, et teaksin, et kõik on okei...Aga vihm..see on selleks, et saaksin rahulikult mööda tänavat kõndida ja keegi ei saaks aru, et nutan. Tihti üritame peita pisarad naeratuse taha, taipamata, et meie silmad reedavad meid. Mõnikord on mul , elust siiber , niiet tahaks minna lihtsalt ära , kuhugi kaugele kus pole seda valu. ’When somebody hurts you , cry a river , build a bridge and GET OVER IT ! Tahaks ära minna , kuskile kaugele , kus mind keegi ei tea , ja vabastada end mõttest , et siin , praegu , ei hooli minust keegi . Ma tahan karjuda
tegelikkust taluda."" (Ravic( Lk 101,,,,Maailm on tänapäeval täis tahtmatuid seiklejaid. Neid istub igas kahtlase kuulsusega hotellis. Ja igaüks võiks neist jutustada loo, mida Alexander Dumas või Victor Hugo sensatsiooniks oleks pidanud; nüüd aga haigutatakse juba enne, kui ta oma jutuga on saanud algust teha. /---/ Tänapäeva suureks seikluseks on rahulik ja selge elu."" (Ravic) Lk 104,,Laps selles lagunevas kehas kasvas ju veel, ehkki pimesi, kobav olevus. Surma mõistetud koos kehaga. Midagi, mis ainuüksi kasvutungist aetuna veel ahnelt sõi ja imes, midagi, mis kord aedades mängida ja millekski saada tahtis, inseneriks, preestriks, sõduriks, mõrtsukaks, inimeseks; midagi, mis tahtis elada, kannatada, õnne tunda ja hävitada ettevaatlikult liikus instrument piki nähtamatut seina, leidis vastupanu, murdis selle õrna kindlusega, tõi välja lõpp. Lk 108,,,,Sa vaata: kas me saame veel midagi Messmanni heaks teha
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid