Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Küpsiseparadiis" Kertu Rakke (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Küpsiseparadiis
Kertu Rakke

1. Tsitaadid
"Vähemalt on hea peeglis ausat nägu näha" (lk 97)
"Elu on ebaõiglane ja siis sa sured" (97)
"Ei jõua ju igavesti, lapp peos ja naeratus huulil, maailma paremaks muuta. Ükskord saab lihtsalt jaks otsa ja tervislikum tundub olemasolevaga leppida." (98)
“On olemas neli vettpidavat vabandust: haigused, lapsed, eluolu ning töö" (143)
" Kujundlikult väljendudes olid sõjast jäänud varemed endiselt püsti, neid ei olnud keegi parandama hakanud, nende vahele üritati ehitada uut linna" (144)
2. Raamat „Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud“ räägib neljast naisest, kes elavad Tallinna äärelinnas ja on naabrid . Pealegi on nad omavahel seotud, ilma et nad seda arvatagi oskaks. Peategelasteks on Karin, Annika , Cärolyn ja Tia.
Karin on viiekümnendates naisterahvas, kes on just kaotanud oma mehe, kellega ta oli pool oma elust koos elanud. Kuna nad ei olnud abielus, palusid tema abikaasa lapsed varasemast abielust Karinil välja kolida . Niisiis sattuski Karin, oma tütre abiga, Tallinnasse elama. Seda sai ta lubada seepärast, et Karini arvates on tema tütar Brüsselis tähtis ametnik . Raamatu lõpus aga selgub , et tütar teenis oma elatist hoopis noorte tüdrukute kupeldamisega.
Algul tahab Karin hoida oma naabritest eemale, aga ajapikku hakkab ta nendega üsna tihedalt läbi käima.
Suvel kohtab ta ühte omavanust meest Peetrit, kes tuli Dorisele, Karini naabrile, appi kuuri ehitama. Alguses mõtleb Karin Peetrist kui imelikust vanamehest, aga ajamöödudes kiindub Karin temasse üha enam. Suve lõppedes lahkub Peeter sealt, sest tema töö on tehtud. Karin on selle pärast mõnda aega kurb, aga ta võtab mõistuse pähe ja otsustab, et see on lihtsalt üks ilus koos veedetud suvi ja mitte midagi enamat.
Annika on töötav naine, kellel on kaks last ning abikaasa Rain. Pealtnäha näib tema elu igati ideaalne. Algul seda see oligi, aga peale ta esimese lapse sündi hakkas kõik allamäge veerema. Samal ajal kaotas Rain töö ning ta hakkas jooma, Annikat petma ja peksma .
Kord pidi Annika tema joomise ja peksmise pärast lastega kodust põgenema. Ta veetis öö koos oma lastega lennujaama parklas . Järgmisel päeval, kui ta koju läks, helistati talle, et ta mees on vanglas , taksojuhi peksmise eest. Siis otsustab Annika Raini kodust välja visata . Annika ei taha algul tunnistada, et tema elu on metsa jooksnud. Ta hakkab oma töökaaslasega, Lauriga suhtlema , et unustada kodused mured. Ka Lauril on abikaasa. Ajapikku nad armuvad üksteisesse ja Annika hakkab lootma , et Lauri jätab oma naise maha. Annika pettumuseks seda ei juhtu ning ta saab aru, et parem on see suhe lõpetada.
Cärolyn on tüdruk, kellel on põhikooli lõpuklass käsil. Tal on väga head hinded, ta ei joo ja ei käi pidudel. Ta elab koos oma emaga, kes on alkohoolik . Nende peres peab tütar ema eest hoolitsema, sest viimane on alatasa liiga purjus , et ise midagi teha. Cärolynil on välismaal poisssõber Juhan, kes peatselt saabub Eestisse. Kui Cärolyn näeb teda teise tüdrukugua, on ta tõeliselt pettunud . Juhan isegi ei öelnud talle, et ta on Eestis tagasi. Lisaks sellele valetab Cärolyni parim sõbranna emale, et Cärolyn varastas ta ema ehted , sest teiste sõprade süüks ei tahtnud ta seda ajada. Ema jääb ka teda uskuma, kuna Cärolyni ema on joodik . Pärast neid sündmusi algab Cärolyni elus allakäik. Ta tuleb koolist ära, jookseb kodust ära ja otsib oma vana tuttava Nella üles, kelle juures ta elama hakkab. Tema senine korralik elu saab hoopis teise suuna. Korralik tüdruk muutub ajapikku meeletuks pidutsejaks, kelle ellu kuuluvad suits, alkohol ja kõiksugused narkootilised ained. Ühel hetkel saab tal raha otsa, ta tahab ka vaadata, kuidas ta emal läheb, ja nõnda pöördub ta koju tagasi. Koju minnes saab ta kurva uudise: ta ema oli ennast üles poonud. Cärolyn hakkab ennast selles süüdistama. Cärolyn elab ema surma raskelt üle. Ta jääb koju elama, lõpetab alkoholi tarvitamise, sest ta ei taha lõpetada samamoodi nagu ta ema.
Tia on kahekümnendates noor naisterahvas. Tal on kohvik nimega „ Porgand “. Selle tõttu on tal alatihti kiire ja kodus ei viibi ta peaaegu üldse. Ta käib seal ainult magamas ja riideid vahetamas. Ka temale meeldib pidutseda. Koos oma sõbranna Sigridiga mööduvadki nende päevad pidude, alkoholi ja kanepiga, ei puudu ka kokaiin. Annika, hoolitsev naaber, märkab seda ning soovitab Tial pöörduda arsti juurde. Algul Tia ei taha minna, aga väikse mõtlemise järel, tunnistab ta siiski lõpuks ka endale, et kui ta nii jätkab, siis ta kaua ei ela. Ta saab abi antidepressantidest. Ta pruugib siiski alkoholi ja kanepit edasi, aga mitte nii suurtes kogustes kui varem.
Vaatamata sellele, et neis neljas naises on palju erinevusi, seob neid siiski üks: elumured. Nende suhted soojenevad nende kahteistkümne kuu jooksul, üksteiselt saadakse tuge ja toetust. Kuigi nad hakkavad läbi saama paremini kui varem, on neil kõigil ka saladusi, mida välja ei räägita. Inimesed näevad siiski seda, mida neile näidatakse.
Küpsiseparadiis-Kertu Rakke #1 Küpsiseparadiis-Kertu Rakke #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mallower Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Küpsiseparadiis
2
docx

"Küpsiseparadiis"

,,Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud" Kerttu Rakke Raamat räägib inimeste elust ühes äärelinna rajoonis. Sealsete inimeste juhtumistest ja sellest, et nad kõik on omavahel rohkem seotud, kui nad seda arvata oskavad. Annika, kahe lapse ema, abielus, käib tööl, on oma mehe Rainiga juba tükk aega koos elanud. Abielu alguses oli neil kõik korras, kuid peale Liis'i sündi läks nende abielu allamäge. Neil tekkisid probleemid rahadega ning Rain hakkas jooma. Rain hakkas täispeaga Annikat peksma ja pettis teda

Kirjandus
Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud’
3
doc

"Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud’"

Teose analüüs ''Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud'' Kerttu Rakke Juhendaja: Helju Sibul-Seppä Koostas:Raija Ridal 301Õ Tallinn 2009 Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud räägib neljast naisterahvast kelle elud kulgevad ühes linnaosas kus nad on üksteise naabrid.See raamat kirjeldab nende elu kaheteistkümne kuu vältel.Igaüks neist on omapärane oma mineviku,oleviku ja tuleviku pärast.Neil on erinevad maailmavaated ja ka elu probleemid. Karin on vanemas eas naisterahvas kelle elukaaslane suri ja mehe lapsed soovisid,et naine lahkuks nende isa majast kuna Karin pole nende ema. Ja nii

Kirjandus
Tõde ja Õigus I-V osa
5
doc

Tõde ja Õigus I-V osa

TÕDE JA ÕIGUS 1.OSA PEAMISED TEGELASED: Andres- Vargamäe (Eespere) peremees Krõõt- Andrese esimene naine Mari- Andrese teine naine Oru Pearu- Vargamäe (Tagapere) peremees Liisi, Maret- Krõõda ja Andrese tütred Andres2- Krõõda ja Andrese poeg, tugev, Krõõt suri pärast tema sünnitamist Indrek- Mari ja Andrese esimene poeg, tark, lugemishimuline Joosep, Karla- Oru Pearu lapsed Juss- sulane Vargamäel, oli vahepeal abielus Mariga Matu- karjapoiss, hiljem sulane Eesperes, energiline Sauna-Madis- kraavikaevaja, elas eidega Eespere saunas Hundipalu Tiit- vanale Andresele eeskujuks, tark TEGEVUS: Toimus u 19.saj 3.perioodi lõpus, u 30 aastat. Krõõt ja Andres olid just abiellunud ja tulid Vargamäele elama. Algas ränk töö rügamine. Neil sündis 4 last ning pärast viimase lapse ehk esimene poja Andrese sündi suri ilusahääleline Krõõt. Tema asemele asus rõõmsameelne saunatüdruk Mari, kellel oli juba oma mehe Jussiga 2 last. Jussile see ei meeldinud, lõpuks poos ta

Kirjandus
Tõde ja Õigus IV
3
doc

Tõde ja Õigus IV

Neljas osa käsitleb Indreku perekonnaelu kümmekond aastat pärast Kariniga abiellumist. Karin on kaupmehe Vesiroosi (natuke tuttav tegelane eelmisest osast, kodanlane) tütar, peen seltskonnapreili, kellele moega kaasaskäimine ja enda vormishoidmine tähendab kõike. Karini nimel on maja, tema on see kes liigub seltskonnas pärast seda kui Indrek enam ei viitsinud nende mandunud inimestega seal jamada, Karin on iseseisev naine, nagu Indrek ütleb. Ta on harjunud mehe (meeste) juures oma tahtmist saama, nutu või sundimisega, ükskõik kuidas. Kõige rohkem ajab Karinit närvi see, kui Indrek samamoodi ei ärritu kui tema. See teeb teda iga tüli ajal aina tigedamaks, kuni asi lõpeb Karini nutu ja lõppematute mehesüüdistustega. Ja nad tülitsevad tihti, väga tihti, alguse võib saada tavalisest jutuajamisestki. Nad olid kunagi õnnelikud, see oli muidugi alguses. Allamäge minek algas pärast poja surma, ellu jäid kaks tütart, kuid neist Karin ei hooli kuigivõrd ja Indrekutki

Kirjandus
Tõde ja Õigus - Tammsaare - kokkuvõte
9
doc

Tõde ja Õigus - Tammsaare - kokkuvõte

Töde ja öigus-e esimese osa peatükkide kokkuvöte I Andrese ja Krõõda teekond Metsakandile. Naabertalud. Lehma soost välja aitamine. II Madis, Krõõt ja Andres maid üle vaatamas. Madise ja Andrese rammu katsumine (kivid). III Lauad lävepaku kõrgendamiseks. Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga lõhkusid rauapuu. Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust. IV (28-35) Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja sõitis värava lõhki. Pearu hakkas naist abielutruudusetus süüdistama, ähvardas kaevu roojata. Pärast palumist söödi saia, joodi viina. Pearu ei läinud üleaedsete juurde. V (35-42) Kuuldi, mida Pearu tegi. Andres läks Tagaperele kraavi asjus. Lepiti kokku kraavi tegemine. VI (42-52) Mindi nelipühade puhul kirikusse. Karja-Eedi tuli tagasi viletsate riiete tõttu. Krõõt lubas saia ja v?

Kirjandus
Tõde Ja Õigus-kõigist 5-Osast
9
odt

Tõde Ja Õigus (kõigist 5. Osast)

Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" Esimene osa Andres Paas, umb 30aastane mees oma noore naise Krõõdaga asub elama Vargamäele. Mees on täis ootusärevust, sest kuigi see koht pole kõige parem mida tahta võis ja suhteliselt ebasoodsa koha peal asub see ka, on ta valmis tegema mida iganes, et sellest saaks ta unistuste kodu ja elutöö. Krõõt on veidi umbusklik, sest tema isakodu on hoopis teist tüüpi kohas, metsade taga, ta on isegi teistsugune kui kohalikud neiud, aina peenema kondiga ja sihvakam. Ometi, nagu korralik naine kunagi, järgneb ta oma mehele kõikjale, ja ei pea paljuks koos temaga oma päevade lõpuni soises ja raskes kohas tööd rabada. Eelmine peremees pole koha eest kuigi palju hoolitsenud, karjamaad on vee all ja hooned lohakil. Vargamäe koosneb kahest osast - teine talu asub allpool orus, jõgi on seal lähemal ja maagi parem. Uus naaber Oru Pearu on kange mees, enamuse ajast veedab kõrtsis, saksatoas ja on päris kindel et ka selle Mäe pe

Eesti keel
ASTRID LINDGREN
14
doc

ASTRID LINDGREN

ASTRID LINDGREN Tallinn 2005 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. TAGASI LAPSEPÕLVE.................................................................................................3 2. KIRJANIKUTEE ALGUS...............................................................................................5 3. PÖÖRDEPUNKT............................................................................................................ 6 4. SÕJAKEERISES........................................................................................................... 10 5. TUNTUSE SAABUNIME LÄBI TUNDEKÜLLASE "PIPI"......................................11 KOKKUVÕTE.....................................................................................................

Kirjandus
Eesti proosa
25
docx

Eesti proosa

Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 ­ 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. A

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun