Veidrus Me elame maailmas. "Normaalses" maailmas, kus kõrvalekalletele tavapärasest ja rutiinsest vaadatakse viltu. Miks küll nii tehakse? Enamikul inimestest on mingi kindel arusaam normidest ja raamidest, kuhu me mahtuma peame. Ja kui käitume tavatult, normiväliselt, võime halvemal juhul isegi surnuaial või hullumajas lõpetada. Inimesed ei salli "erinevaid", neid kardetakse. Kardetakse, et neil on mingi eelis "normaalsete" ees. Nõidade ja teise rassi esindajate tapmisest on ajaloos liigagi palju näiteid. Kuid nad olid süütud. Nende ainsaks süüks oli erinemine või "veidrus". Ja kus oleme me tänapäeval? Tsiviliseeritud ühiskond peaks olema salliv. Kuid ei ole. Väljalangemine ettekirjutatud raamidest põhjustab halvakspanu. Poliitik ei saa endale lubada kõne ajal naerma hakkamist
3 Millise väitega nõustuks John Stuart Mill? a Õige! Matemaatika tõed (nt Pythagorase teoreem) on kogemusel põhinevad üldistused nagu ka loodusteaduse väited 1 Kui mõõdetaks paberile joonestatud kolmnurga sisenurgad ning leitaks, et nende summa ei võrdu 180o-ga, siis Ayeri arvates a Õige! on tegemist mõõtmisveaga või pole tegemist eukleidilise kolmnurgaga 2. Mida arvaks Ayer näiteks väitest Kodanik B ei viibi enam hullumajas eelduse korral, et kodanik B polegi hullumajas viibinud? b Õige! Taoline väide on tegelikult kahe väite konjunktsioon: Kodanik B viibis (hiljuti) hullumajas ja Kodanik B nüüd enam ei viibi hullumajas. Konjunktsioon tervikuna on väär. 1 Millel põhineb väite (propositsiooni) 7+5=12 tõesus? a ? Sümboliline väljend 7+5 tähenda sedasama mida sümbol 12 2 Kumb teguviis on Ayeri arvates irratsionaalne? a Õige
midagi juurde, vastupidi, tõenäousus kannatada suureneb üha enam ja enam. Ta oli kursis, mis maailmas toimud. Kõik oli valesti ja tema ei osanud seda parandada- ta oli täiesti kasutu. Ainuke võimalus sellest kõigest vabaneda oli surm. Veronika otsustas neelata üks haaval rahusteid, kui ta kõik tabletid oli alla neelanud jäi ta surma ootama. Kui Veronika silmad avas, sai ta kohe aru, et on teises kohas - suures palatis. Tütarlaps oli Sloveenia pealinnas Lubljanas, Villete hullumajas, kus ta oli viibinud viimased kaks nädalat ja viis päeva. Tütarlaps ei teadnud õieti sedagi enam, kes ta oli ja mis ta seal tegi. Veronikale ütles õde, et ta oli viibinud rahustite poolt esilekutsuvas püsivas uneseisundis ning ta süda sai pöördumatu ajukahjustuse ning tal on elada nädal aega. Tegelikult see nii ei olnud, kuid tüdruk ei teadnud seda. Dr. Igor, kes oli haiglas arst, kasutas Veronikat ära, et ta saaks oma ravimimeetodit katsetada.
- Kõnekirjutajate eelkäijate seltskond justkui pani korraliku kirja Aristoteles retoorika - Caesar edastas infot teistele ehk tegeles ajakirjandusega. - Propakanda algus paavst Gregorius XV 1162 aastal . Tegeles misjonitööga. - 16.sajand Euroopas reformatsioon- Martin Luther rahvas peab mõistma seda, mida usub; Jumala ja inimese vahel pole vaja maapealset vahendajat. hariduse areng - Nellie Bly üks tuntumaid naisajakirjanike. Oli 2 nädalat hullumajas, et hiljem kirjutada sealsest kohtlemisest avalikkusele. - Suhtekorralduse algus:´ o Reklaam o Publitseeringud o Avalikud suhted peaksid head olema o 1897. Aastal mainiti esimest korda sõna ,,suhtekorraldus" raudteede ehitusega seoses kasutati palju suhtekorraldajaid. o Pressiteated o Esimene suhtekorraldus firma asustati 1900 Ameerikas. - Ivy Lee
Lendas üle käopesa Elli Neuhausi lavastatud näidendis ,,Lendas üle käopesa" luuakse ettekujutus elust 60ndate Ameerika hullumajas mitteilustatult ja tõetruult. Leidsin, et esimene vaatus oli mõtterikkam ja teine oli tempokam ning täis ootamatusi. Üllar Saaremäe peategelasena oli väga professionaalne, loomulik talent. Tema osatäitmine oli tõetruu ning kohati ei saanud isegi aru, et tegu on näidendiga. Jäi hoopis mulje, et tegemist on tõsieluga, mis hargneb vaataja silme ees. Olen alati olnud huvitatud hullumajade toimimisest. Vaadates filme nagu
See oli Peggy O'Dell. Nad kiirustasid kohale ning Scully uuris koos teiste uurijatega Peggy't. Kuigi tal seda õigust polnud, vaatas ta igaks juhuks Peggy käe peal olevat kella. See oli seisma jäänud ja kell näitas 9.03. See oli täpselt see sama aeg, kui "aeg oli seisma jäänud" ka Mulderil ja Scullyl. Tuli välja, et Peggyl oli ka austaja, kes oli ka samast koolilennust, ja kes oli olnud juba kolm aastat hullumajas. Temas polnud ühtegi elumärki peale selle, et ta hingas ja keha elas. Scully läks teda vaatama, poiss ei vastanud mitte ühelegi küsimusele ja ei rääkinud mitte kellegagi. Scullyl oli tunne, nagu räägiks ta seinaga. Kuid siis märkas ta midagi teki alt väljas oleva jala peal. Nimelt varbaküüne all oli must muld. Scully võttis selle ja läks tagasi motelli. Sealt võttis ta kaasa oma tuha ja kiirustas laboratooriumi. Scully õnneks oli tuhaga koos ka veidi mulda
Teater ,,Ugala" *Ugala teatri sündimise päevaks loetakse 5. jaanuari 1920. aastal, mil kanti ette Jacobi jandi "Pansion Schöller ehk Kui onu hullumajas käis" (näitejuht Märt Mõrd). *Põhikiri registreeriti 5 päeva hiljem 10. jaanuaril, selle võtsid vastu Armin Hunt, Ernst Hunt ja Jaan Altleis. * Ugala teatri nimi viitab kahele muistsele Eesti maakonnale: Sakala ja Ugandi, sellise ettepaneku tegi asutatavale teatrile kirjamees Friedrich Kulhbars. *Keegi toonastest ugalalastest polnud saanud teatriharidust. *Esimestel tegutsemisaastatel rentis Ugala ruume Koidu Seltsilt, 1924. aastal saadi
esmapilgul tundub võimatu. Mis juhtub, kui eemaldada piirid, näidata inimestele seninägematut? Ma väidan, et piirid annavad inimestele turvatunde, isegi kui vahel tundub vastupidi. Olla piiratud on elada mugavalt, tunda, et kõik on kontrollitav, süsteemne. Kui vaadelda raamatud ,,Meister ja Margarita", saame näha, et inimesed, kes kohtusid Saatanaga ehk kõige üleloomuliku sümboliga, lõpetasid kas kaugrongis või hullumajas, kusjuures viimane kippus enamusse jääma. Mida sellest järeldada? Mida üritasid need, kes põgenesid? Vältida hädaohtu, säilitada seniolnut, mitte muutuda, mitte uskuda.. Teised, hullumaja patsiendid, paistsid uskuvat, aga neilegi oli see liig. Ivan Bezdomnõi proovis algul kõigest väest kõigile selgeks teha, mis oli juhtunud, kui proovides seda paberile panna, sai vaat et närvivapustuse ja loobus. Harjumuspärasest lahti lasta paistis olevat võimatu.
alla, keeratakse seal nii mõnigi normaalne ja harjunud arusaam pea peale.Võib öelda, et härra Wolandi ja tema kaaskondlaste jaoks oli kõik võimalik. Seega oli kõik ka linnakodanike jaoks võimalik ja see oli ilmselt nende jaoks kõige suurem probleem. Tuleb meeles pidada, et õigupoolest ei tehtud kirjeldatud ajaperioodil kellelegi püsivat kahju. Berlioz, tema küll suri, kuid sellega ei olnud Saatanal midagi pistmist. Teised istusid veidi aega hullumajas või tegid end linnatänavail narriks, kuid seda võib nende endi süüks pidada. Inimene, kes tunnistab endale, et asjad ei pruugi olla alati nii, nagu arvatakse, ei oleks tekitanud skandaali trammiga sõitvast kassist või ilmuvast- kaduvast mehest. Ehk just sellepärast nautisid Wolandi kaaskondlased rahva segadusseajamist nii väga? Nimelt sellepärast et lihtsameelsed surelikud lähevad paanikasse, sulgevad silmad tõe ees, karjuvad miilitsat, lootes, et see midagi teha suudab..
Aasta 16. Aprillil. Ta oli oma peres teine poeg. Charlie ja tema vend Sydney hüljati ta isa poolt, kuna isa oli joodik ning lahkus pere juurest, kui Charlie oli kõigest 3-aastane. Ka Charlie ema polnud just parim eeskuju, kuna väljaspool abielu saadud kolmas poeg jäi tema isa George Wheeler Drydeni kätte. Emale oli see suur löök ning ta haigestus skisofreeniasse, millest ta ei paranenud ning ta suri aastaid hiljem hullumajas. Charlie ei saanud head haridust ega õppinud, vaid hakkas juba väikesest peale laval esinema. Nagu me kõik teame, saadakse kuulsaks enamasti just Ameerikas, ning sinna suundus ka Chaplin esmakordselt aastal 1910 trupiga "impressaario Fred Kamo". See trupp on kuulus kui tordiga-näkku-nalja leiutaja. 1912 mindi tagasi Inglismaale, kuid juba 5 kuud hiljem läks Chaplin Ameerikasse tagasi.
juba eos. Kasutas vahendit õpetaja teadmata. Ilmsiks tulles skandaal,mille järel õpiingus katkevad. Lisaks suhe Wiecki tütre Claraga. Wieck abielu vastu (3 kohtuprotsessi), kuid kaotab. 1840 pulmad. Clarast sai 19 saj väljapaistvamaid naismuusikuid (sh lauluhääl). 1843 asub Mendelssohni kutsel tööle Leipzigi konservatooriumisse, aasta hiljem Dresdenis. Lootis kohavahetusega pääseda depressioonist. Naise varjus. 1850 Düsseldorfi linna muusikadirektori koht.Viimased aastad hullumajas. 2 kujuteldavat sõpra (Florestan ja Eusebius). Suri abikaasa juuresolekul. Vihkas/kartis metalli. Looming Leipzigi perioodil tegi parimad teosed. Siis kujunes ka käekiri: tehniline leidlikkus, romantiline sisu. Loomingus põimuvad: tormakus ja lüürilisus, tantsulisus ja meloodilisus, unistused ja grotesk. Arvukam osa on klaveri ja vokaalteosed. Klaver: A-moll, Tsükklid (Viini karneval, Kreisleriana, Liblikad, Pappilon, Metsastseenid, Lastestseenid, Noortealbum jne).
tema osalus on aimatav. TEGELASED B. romaani kolme maailma olulisemad tegelased on omavahel seotud kolmikuteks. Neid ühendavad eelkõige sarnased ülesanded ja suhted oma kaaslastega. Tähtsaima kolmiku moodustavad Juudamaa prokuraator Pontius Pilatus, Pimedusevürst Woland ja hullumaja direktor professor Stravinski. Jersalaimis arenesid sündmused Pilatuse juhtimisel, Moskvas toimus kõik Wolandi tahtel. Stravinskile pidid hullumajas tingimusteta alluma kõik Wolandi ja ta saatjaskonna ohvrid Moskvas. Pilatus püüdis päästa Jesuad, kuid see ei õnnestunud, sest ta oli liiga arg, Woland päästis küll Meistri, kuid alles teispoolsuses, Stravinski püüdis säästa Meistrit Moskva tegelikkuses, kuid ei suutnud talle tagasi anda jõudu ja hingerahu. Kolmiku moodustavad ka Afranius (Pilatuse esimene abiline), Korovjev-Fagott (Wolandi abiline) ja Fjodor Vassiljevits (Stravinski abi). Nad karistavad kõiki, kes on
Ugala teater Ugala teatri sündimise päevaks võib lugeda 5. jaanuari 1920, mil juriidiliselt alles asutamisel olev teatri- ja kunstiühing Ugala kandis Koidu seltsimajas ette Jacobi jandi "Pansion Schöller ehk Kui onu hullumajas käis" (näitejuht Märt Mõrd). Teatri-ja kunstiühingu Ugala põhikiri registreeriti Pärnu Rahukogus 10. jaanuaril 1920, asutajaliikmeina kirjutasid sellele alla Armin Hunt, Ernst Hunt ja Jaan Altleis. Nime Ugala kui viite kahele iidsele Eesti maakonnale, Ugandile ja Sakalale, soovitas asutatavale teatrile kirjamees Friedrich Kulhbars. Tööl haarati raginal sarvist, juba 25. jaanuaril jõudis esietenduseni Kitzbergi "Punga- Mart ja Uba-Kaarel" ning 7
Charlie Chaplin 1889-1977 Charlie Chaplin oli inglise filmirezissöör, -stsenarist, -näitleja ja -produtsent. Chaplin sündis Londonis. Tema mõlemad vanemad olid lauljad ja näitlejad. Tal oli üsna keeruline lapsepõlv, sest tema isa oli alkohoolik, kes jättis pere maha, kui Charlie oli 3-aastane. Ema haigestus 1895. aastal skisofreeniasse, millest ei paranenudki. See lõpetas ema lavakarjääri ja ta elas kuni surmani 1928 hullumajas. Charles Chaplin hakkas laval esinema juba pisikesena. Ta ei saanud head haridust ja ta ei õppinud muud ametit peale näitlemise. USA-sse saabus ta esimest korda 1910. aastal trupiga, mis koosnes noortest koomikutest. Varsti pärast mõningast reisimist lahkus Chaplin trupist, et hakata filminäitlejaks koomilistes lühifilmides. Chaplin töötas juba noorena välja kuulsa Hulkuri, tegelase, keda ta paljudes filmides mängis. Sellega saabus kiiresti Chaplini ülemaailmne kuulsus.
,,Amadeus" Arvustus "Amadeus" on 1984. aasta film, mille lavastas Milos Forman. Film põhineb samanimelisel näidendil. Aastal 1984 võitis film kaheksa Oscarit. Näidendi "Amadeus" kirjutas Peter Shaffer, kes oli inspireeritud Aleksander Puskini lühinäidendist "Mozart ja Salieri". Film räägib Wolfgang Amadeus Mozarti elust ja tema suhetest rivaali Antonio Salieriga. Filmi alguses on Salieri hullumajas ja proovib enesetappu teha, kuid see ebaõnnestub. Salieri otsustab kutsuda enda juurde preestri, et midagi üless tunnistada. Alustuseks mängib Salieri preestrile väikse osa ühest oma teosest ja küsib, kas see on tuttav lugu aga preester ei tunne lugu ära, siis mängib Salieri järgmise loo ja selle tunneb preester ära. Salieri aga ütleb selle peale, et see pole tema lugu vaid Mozarti lugu ja ütleb, et kogu oma elu on ta olnud Mozarti varjus ja see ei meeldinud talle mitte põrmugi
Tom, kes on pere ainus ülalpidaja, lahkub vanematekodust, tundes sealjuures, et ta sellega reedab oma õe, nagu ka isa perekonna maha jättis ja reetis. Näidendis vihjatakse Tomi homoseksuaalsusele. Tomi kutsumus on kunstilooming, kuid ta on sunnitud elatist teenima laos jalanõudega tegeldes. Ma arvan, et sellel näidendil on seos tema enda eluga. Amanda sarnaneb kirjaniku emaga, Laura tema õega ning Tom autori endaga. Williamsi õde oli vaimselt ebastabiilne ja veetis enamiku oma elust hullumajas. Williams jättis oma vaimselt haige õe saatuse hooleks, mille pärast ta end süüdistas. Williams oli homoseksuaalne. Williamsi isa, külm ja jõhker mees, oli kingakaupmees. Williams ise oleks nähtavasti tahtnud olla Jim O'Connori sarnane: ta tundis puudust inimeste armastusest.
Paul mängis surnut, kui kuulis saame tema poole tulemas. Sõdur hüppas lehtrisse, see oli prantslane. Paul pussitas teda kõhtu. Paul istus lehtris pikka aega sureva prantslasega. Lõpuks lubas ta prantslasele, et otsib tema lapsed ja naise üles ja annab valuraha kaotuse puhul. Lõpuks Paul leidis oma klassivenna ning ta ütles paljud arvavad, et varsti tuleb vaherahu. Rindele naastes olid Pauli klassist 3 surnud, 4 kadunud ning 1 hullumajas. Paul nägi rindel olles väljaspool oma kraavi lindu, mille peale võttis ta taskust märkmiku ning hakkas teda joonistama ta tõusis püsti, et näha lindu paremini, kuid ta oli siis juba liiga nähtaval, teda tulistati ja Paul suri vaenlase lasu peale. Paul langes 1918. a oktoobris, ühel vaiksel ja rahulikul rinde päeval, millal sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutuseta. Tänan kuulamast
väidet pidada paratamatult ja universaalselt tõeseks. 3. Millise väitega nõustuks John Stuart Mill? W VALE! Matemaatika tõed (nt Pyhtagorase teoreem) pärinevad mõistusest enesest, kogemuse abil võib neid vaid illustreerida Õige! Matemaatika tõed (nt Pythagorase teoreem) on kogemusel põhinevad üldistused nagu ka loodusteaduse väited 4. Mida arvaks Ayer näiteks väitest Kodanik B ei viibi enam hullumajas eelduse korral, et kodanik B polegi hullumajas viibinud? X Õige! Taoline väide on tegelikult kahe väite konjunktsioon: Kodanik B viibis (hiljuti) hullumajas ja Kodanik B nüüd enam ei viibi hullumajas. Konjunktsioon tervikuna on väär. VALE! Analoogsed väited näitavad, et välistatud kolmanda seadus ei kehti, sest tõsi pole ka, et kodanik B viibib veel hullumajas. 5. Milline väide on kooskõlas empirismiga? Y Õige! Ükski kogemusel põhinev väide ei saa olla paratamatu ja kindel
lasid maha); ,,Kartulisööjad" polnud temalik- tumedad toonid, räpakas, mustad kartulid (sattus kaevurite keskele elama ja slp tumedad maalid); Millet 1.õpetaja; aastad L-Prmaal tõid värvipuhangu, maalis päevalilli; 1.perioodil maalis isiklikke asju- prillid,piip jne; Arles linnas üüris kohviku peale 2-toal.korteri, tahtis rajada mitmekunstiku ateljee, tuli Gauguin; maalis van Goghi hullu näoga, tuli tüli ja lahkus; van Gogh lõikas oma kõrvast tüki ja saatis selle lemmik prostile; hullumajas nägi puid ja maalis neid; korduvalt maalis oma 1-aknaga magamistuba; maalis kollaselt, sest tal oli langetõbi ja rohi tekitas kollast; lõpus palju maastikke.
" Breznevil korteris heliseb uksekell. Breznev võtab paberilehe ja loeb:"Kes on?" "Sellepärast, et Andropovil olid kõige kehvemad neerud, Tsernenkol aga kõige viletasam kardiogramm." *** Läheb mööda teed talumees, kaenlas arbuus. temaga saab kokku Gorbatsov. "Oi, milline kena arbuus. Anna mulle!" "Valige, Mihhail Sergejevits!" "Valida? Kuid sul on ju ainult seesamune üksainus arbuus!" "Ja mis sellest! Teid on ju ka ainult üksainus, aga meie ikkagi valisime!" *** Hullumajas võetakse vastu komisjoni. Patsiendid seisid koridoris kahes reas ja kui kontrollijad lähemale jõudsid, alustas esimene rida reibast laulu:"Meil on hea elada nõukogudemaal..." Komisjoni liikmed küsisid imestunult: "A miks teine rida ei laula?" -- "Need on meil tervenenud patsiendid." *** Gorbatshov, Bush ja Mitterand räägivad palkadest. Mitterand ütleb: "Minu töötajad saavad 5000 franki. 4000 läheb korterile, söömisele, sinna-siia... Kuhu aga läheb
Tom, kes on pere ainus ülalpidaja, lahkub vanematekodust, tundes sealjuures, et ta sellega reedab oma õe, nagu ka isa perekonna maha jättis ja reetis. Näidendis vihjatakse Tomi homoseksuaalsusele. Tomi kutsumus on kunstilooming, kuid ta on sunnitud elatist teenima laos jalanõudega tegeldes. Seos autori eluga Amanda sarnaneb kirjaniku emaga, Laura tema õega ning Tom autori endaga. Williamsi õde oli vaimselt ebastabiilne ja veetis enamiku oma elust hullumajas. Williams jättis oma vaimselt haige õe saatuse hooleks, mille pärast ta end süüdistas. Williams oli homoseksuaalne. Williamsi isa, külm ja jõhker mees, oli kingakaupmees. Williams ise oleks nähtavasti tahtnud olla Jim O'Connori sarnane: ta tundis puudust inimeste armastusest. ''Tramm nimega ''Iha'''' see hõlmab kõiki kirjaniku põhiteemasid seksuaalsuse mitmetähenduslikku olemust, usu hülgamist, kaasaegse Ameerika korrumpeerumist ning kunsti-
Tähtsaimad muusikud olid Beethoven, Weber, Schubert, Rossini. 2. Kõrgromantism 1830-1850 Romantism levis üle kogu Euroopa. Muusikakeskuseks sai Pariis ja üldse kogu Prantsusmaa. Heliloojad Paganini, Berlioz, Mendelssohn, Chopin, Schuman, Liszt, Wagner, Verdi. Paljud kunstnikud, s.h heliloojad sooritasid enesetapu või surid nälga, mistõttu nii mõnegi eluiga ei küündinud üle 40. aasta. Nt Schumann veetis elu lõpu hullumajas, Verdi seevastu elas üsna vanaks (88). 3. Hilisromantism 1850-1890 Muusikaelu keskuseks saab taas Viin. Esilekerkisid ka väikerahvaste heliloojad nt. Norralane Grieg, tsehhid Dvorak ja Smetana, vene heliloojad Mussorgski ja Tsaikovski. Tegutsemist jätkasid veel Verdi, Wagner, Liszt. Romantism tegelikult ei lõppenud 19. sajandil. Mitmete heliloojate loomingus kestis romantism edasi ka 20. sajandil, nt Gustav Mahler ( 1860-1911), Richard Strauss (1864-
Võimust ja murtud vaimust Film ,,Lendas üle käopesa" oli film, mis ei jätnud ükskõikseks. Mõtteid ja emotsioone tekkis vaatamise käigus tohutult palju. Päris raske oli valida, millist teemat essees kasutada, valisin siiski võimu ja murtud vaimu teema. Filmis toimub tegevus kinnises asutuses ehk nö. hullumajas. Kinnine asutus loob oma reeglid, millele peavad kõik alluma. Seni kuni patsiendid lasevad enda üle valitseda on kõik hästi. Valvurid ehk võimu esindajad on rahul, sest kõik käib nende reeglite järgi. Järsku tekib asutuses tänu ühele uuele patsiendile ebakõla, kus reeglitele sülitatakse või need vaidlustatakse kui mitte mõistlikud. Võimulolijate jaoks on see olukord ääretult ebamugav, sest nende võim ju põhinebki kuulekal massil
täisväärtuslikku elu oma vajadustele toetudes. Hiir ei saaks iialgi elada madudega ühes puuris ja nagu näitab ajalugu, ei suutnud Indiaanlased ja valged koos eksisteerida ühel mandril. Selliseid näiteid saab tuua minevikust ja tänapäevast tuhandeid. Leian, et täisväärtusliku elu võti on leida iseennast ning siis leida koht, kus on hea. Arvan, et elu raskus peitubki enesejaoks ideaalse paiga leidmiseks. Tänu McMurphyle mõistis hullumajas elanud indiaanlane, et tema koht ei ole hullumaja. Õnnelikkuse leidmiseks läks ta otsima enda jaoks parimat võimalikku paika, et leida rahu.
Üle Venemaa oli ta kuulus laulja ning helilooja. Pärast sõda kui ta tagasi kodumaale tuli, siis oli ta juba täielik joodik ja inimesed rääkisid temast taga. Ta abiellus Evaga. Eva oli see kellega ta kõrtsus olles tutvus kui vedas poistega kihla, et abiellub esimese naisega, kes siia kõrtsi sisse astub. Eva oli nõus ning pärast abiellumist ta juba pettis Raimondit. Raimondi elu läks veel allamäge, hakkas rohkem jooma ning polnud nõus ravile minema kuna raviti sellist haigust hullumajas ja ta ei tahtnud oma mainet rikkuda. Lõpuks ta suri 1949-ndal aastal kopsuvähki ja siis oli inimestel väga kurb, et teda ei ole enam. Ei ole sellist fantastilist heliloojat meie seas. Järgi jäi aga nii palju häid laule, mida tänapäeval õnneks ja lausa peabki mängima, esitama, kuulama. George Film toimub samuti neljakümnendatel, kui Georg Ots elas ja tema muusiku karjäär hakkas pihta. Ta sattus sõtta ning pidi lahkuma oma naisest Margotist. Sõjaväes pakuti talle kohta
ringi, õppides tundma erinevaid kultuure ja religioone. 1982. aastal ilmus tema esimene raamat, ,,Põrgu toimikud", Kolme aasta pärast ilmus ,,Vampirisimi praktiline käsiraamat". 1986 ,,võluri päevik"1988. aastal ilmus ,,Alkeemik". Algul polnud läbimüügi number suur, kuid siiski saavutas lõpuks suure menu Brasiilias läbi aegade. 1998. aastal ilmus ,,Veroonika otsustab surra" ""Veronika otsustab surra" tegevus toimub Ljubljanas Villete hullumajas, kus saavad kokku Paanika, Depressioon ja Skisofreenia, kus selgub, et ainult oma elust ja surmast teadlikuks saamine, piiride puudutamine olemise põhjani, põhjuseni jõudmine teeb inimese terveks, terviklikuks, elavaks. Mis on tegelikult ju alati teada olnud, mida ometi on põhjust üha meelde tuletada eriti praegus es maailmas, kui korralike inimeste hingepõhja kibedus kipub sööbima, see ühiskondliku ülekohtu ja isikliku pettumuse varjatud Vitriol, salaja kogunev vimm,
Franki poolt, kes oli jällegi abielus. Ka Frankile meeldis Johanna, kuna ta pööras talle rohkem tähelepanu kui teistele ja kõik need puudutused ja suudlused, kuid see kestis ainult seni, kuni Frank oma naisega jälle ära leppis. Johanna aga ei suutnud sellega leppida ja üritas teha enesetappu hüpates alla kõrge maja katuselt. Kuid võibolla oli see vaid tähelepanuks, kui palju ta on võimeline mehe pärast tegema. Igaljuhul veetis ta hullumajas umbes poolteist nädalat. Ta ema käis teda tihti vaatamas ning rääkis tütrele, kuidas ta pojal Raineril läheb. Nimelt siis oli Johannal ka 4-aastane poeg ja lapseisa Robi, kellest naine ei tahtnud midagi kuulda. Siiski teose lõpus, kui olid jõulud tuli isa pojale jõuluvana mängima ja nii jäid nad siiski kokku ja Johanna pidi Franki unustama, kuigi alati lootis et ükskord ta tuleb ja palub vabandust.
mitte üheski teises tema poolt kirjutatud teoses ei ole niivõrd palju seoseid tema enda eluga, tegelastega näidendis ja tema perekonna vahele saab tuua mitmeid paralleele. Tema isa jättis nad maha, kui Tennessee alles noor oli nii pole ka näidendis ta isast sõnagi. Tema õde(Laura) oli näidendis natuke teistsugune nimelt tema üks jalg oli pisut lühem kui teine ja ta hoidid omaette-reaalses elus oli ta õele diagnoositud skisofreenia ja ta veetis suurema osa enda elust hullumajas. Tema ema kirjeldatakse kui hüsteerikut ja ka näidendeis(Amanda) võib sellele viiteid leida. Ja ennast ta kujutas teoses kui Tomi. Mõned inimesed arvavad ka, et kirjanik nägi ennast pigem Lauras. Teoses ongi siis kolm peategelast Amanda, Laura ja Tom kuid hiljem ilmud sinna ka Jim, kes on Tomi töökaaslane ja kutsutakse ta nende koju õhtusöögile Lauraga ja kelles Laura tunneb ära enda kauaaegse keskkooli armastuse.
Oli protestant. Armastas kasutada kalleid värve. Maalid kujutavad stseene, kus oli paar akna all ja tihtipeale naisel klaas käes. "Delfi vaade" GOYA 1746 1828.Hispaania õukonna maalikunstnik.Oli kurt. Tema tööd kujutavad kurbust. Kuulsaks saab süngete, hirmuäratavate maalide ja karikatuuridega. Kujutab inimese tundmatut poolt. Maalib esimese vaba naisakti. "alasti maya" Alustab värviliste maalidega ja läheb üle süngetele maalidele. On maalinud ka hullusi hullumajas. Teostas ka kirikusse seinamaale. Tegeles ka graafilise kunstiga. Kasutas ka kunsti poliitilise sõnumi edastamiseks. "alasti maya" , "nõidade lend" 19. SAJANDI KUNST Lähtus Prantsuse akadeemilisest kunstist. Eeldati et kunstnik valdab maalikunsti ja oskab seda peale kanda täiuslikult maailmas nähtavat. Kunst täidab ka meedia rolli. Määravaks suunaks on Realism ja romantism. Trendiks saavad Idamaad, loodusmaalid. Maaliti stuudiotes ideaalmaastikke. Maalide järgi hakati isegi parke ja
- Margarita Nikolajevna: Meistri armuke kes teda lohutas ja tema eest hoolitses kui ta oma novelli pärast mures oli. Peale nõiduse maitsta saamist muutub ta pisut, ent tema soovid jäävad endiselt samaks - olla koos meistriga. - Ivan: kirjanikunimega "Kodutu". Võõra suhtes hirm - vastuolus kõikide tegelastega. Võõra võimu ohver - tõmbas sündmuste keerisesse. Vaene ja kodutu. Suhtles erinevate võimuorganitega (Saatan ja tema kaaslased, arstid hullumajas, jne) ja Meistriga, kes oli Ivaniga pigem sarnane. Mõjutatav (tema vaimne seisund lasi teda ennast rohkem mõjutada). 6) Kesksed ideed, probleemid. Romaanis kritiseerib Bulgakov Nõukogude ühiskonda ning kirjanduslikke institutsioone. Raamatut hinnatakse selle filosoofiliste alltekstide ning kõrge kunstilise taseme pärast. Teos mõistab hukka korruptsiooni, ahnuse, kitsarinnalisuse ning Nõukogude Venemaa kõikehaarava paranoia
Filmi "Amadeus" peategelaste olemused ja karakterid Antonio Salieri enda vanas eas üritas teha enesetappu aga see ei õnnestunud tal ja ta viidi hullumajja. Olles hullumajas isa Vogler kes on noor preester külastas Antoniot ja julgustas teda, et ta räägiks talle enda mõtetest ja deemonitest mis lase ta südamel rahus olla. Antonio vastas isa Vogleri palvetele rääkides kuidas tema oli seotud Mozarti surmaga ja enda tegevuste põhjuseid ja tagajärgi. Isa Vogler on täiesti shokis ja ära hirmutatud, Antonio jutt oli täiesti sõnatuks jätnud isa Vogleri. Mozart on geenius, kuid lapsik mees. Ta kulutab üle oma võimete, korraldab liiga palju
Neid ta aga ei saa, selle asemel jäetakse ta hullumajja. Tundmatu, kelle nimeks osutub Woland, kolib Berilozi korterisse elama. Seal elab ka Varieteeteatri direktor Stjopa, kellele Woland näitab temaga sõlmitud esinemislepingut. Peab ütlema, et sellel korteril nr. 50 oli juba niigi kummaline kuulsus sealt kippusid inimesed ära kaduma. Nii juhtub ka Stjopaga - Woland saadab ta ühe hetkega Jaltasse. Samal ajal ärkab hullumajas üles Ivan, kelle juurde tuleb haigla peaarst asju selgitama. Kuuldes Ivani soovist lahkuda, annab arst selleks lahkelt loa, kuid soovitab seda mitte teha, kuna hiljemalt poole tunni pärast oleks Ivan raviasutusse tagasi toodud. See paneb luuletajale aru pähe ning ta asub lahkumise asemel miilitsale Wolandi kohta avaldust kirjutama. Kui korteriühistu esimees tuleb korterit nr. 50 üle vaatama, leiab ta eest Korovjevi. Peatselt sõlmivad nad suure summa eest
Ta tundis end üksikuna, kuid samas kartis tõsiseid suhteid, kuna need võisid lõhkuda tema isoleerituse: näiteks ta solvas ja tõrjus eemale Sally Hayes'i, kuigi üks osa temast ei oleks tahtnud seda teha. Alla anda Holden ei saanud, kuna ka novelli lõppedes ei väljendanud ta mitte ainult negatiivseid tundeid vaid vastupidiselt oli ta suhteliselt optimistlik oma tuleviku suhtes. · Kus Holden seda lugu jutustab? Miks seal? Holden jutustab seda lugu ravikeskuses, hullumajas. Novelli alguses vihjab, et ta närvid ütlesid üles. · Kaua tegevus kestab? Tegevus kestab mõne päeva vältel (nädalavahetusel), kooli sügisperioodi lõppemise ja jõulude vahelisel ajal. · Tõlgenda pealkirja. Kuristik rukkis- piir lapse ja täiskasvanuks saamise vahel. Kuristikku kukkumine väljendas saamist täiskasvanuks. Holden kõikus selle piiri peal. · Mis on Holdenile elus tähtis? Kogeda täiskasvanute elu, leida rõõmu lihtsatest lapsikutest asjadest (puhkedes
Ta on samal ajal nii võimu kehtestaja kui ka selle ohver. Hulkuv filosoof Ha-Nostri ehk Jesua oli inimene, kes rääkis headusest ja kannatlikkusest. Ta oli pühak ning ei soovinud iialgi kellelegi halba. Tema ainsaks relvaks oli sõna ja ta kuulutas tõde. Leevi Matteus oli igavesti tema õpilane. Jesua on paralleeltegelaseks Meistrile. Kõigis kolmes maailmas on paralleelsed tegelased: juhid, õpilased, reeturid, timukad. Meistri õpilaseks oli näiteks Bezdomnõi, kellega ta hullumajas kohtus. Sündmused Moskvas justkui kordaksid seda, mis toimus Juudamaal. Jesua oli tõekuulutaja Jerslaimis ning Meister püüdis seda teha Venemaal kirjanikuna. Mõlemat maailma aga ühendab kõrgematel võimupositsioonidel olevate inimeste takistused tõekuulutajatele Margarita ja meistri armastus oli igavene ja kõikehõlmav. Nad kohtusid tänaval, kui Margarital olid käes kollased lilled, mis on piiblitraditsioonide järgi sümboliks surematusele. Margarita nõustus saatanat aitama
(ise ta seda ei mäleta) Varieteatris numbri läbiviimiseks (nr- must maagia). Mõne hetke pärast leiab Stjopa end imelikul kombel Jaltast. 3. Variteatri finantsdirektor Rimski ega teised töötajad teatris ei tea Wolandi numbri sisust midagi. Maag tuleb Korovjevi ja kassiga (kes räägib) nr esitama. Seal võib näha kaardipaki leidmist võõra inimese taskust, rahasadu, moeasjade jagamist (mis hiljem haitusid). 4. Ivani tuppa tuleb hullumajas/sanatooriumis teine haige- meister. Ta on ainuke, kes on Ivani Wolandi ja tema räägitud Pontius Pilatuse loost vaimustuses (see jutt ja maag olid ka põhjusteks, miks ta istus haiglas). Meister räägib ka oma raamatust, kus ta kirjutas samuti Pilatusest ja oma suurest armastusest (Margarita). 5. Varenuhha (Varieteatri admin) läheb Rimski teadet edastama seoses Stjopa kadumisega, aga mustad maagid võtavad ka Varenuhha oma valitsemise alla,
diagnoosi anda. Kui arstid proovisid talle selgeks teha, et ta on terve või viga on närvides, siis lesk tundis end solvatuna. Ta rõhutas oma staatust: tema on polkovniku haige lesk ja nõuab sellist kohtlemist, millele nõukogude haigel õigus on. Sõjateenistujad olid sel ajal väga austatud ja priviligeeritud, seepärast olid nad sageli üleolevad ja provokatsioonid lõid pea alati läbi. Arstid aga ei suutnud seda taluda ja lõpetasid ise seepeale kas kalmistul või hullumajas. Lese ,,kõiketeadmine" ja üleolevus selle raamatu sündmustiku moodustabki. Samuti on teose probleem, et liigne sõnakuulelikkus pole kasulik. Polkovnik allus täielikult tema naisele ehk teose lesele. Polkovnik lubas näiteks, et kui lesel on mingi kivi südamel, siis võib lesk selle kivi võtta ja Polkovniku pähe lüüa. Polkovnik oli oma naise ori. Üks väike erand oli siiski. Kui lesk tahtis, et Polkovnik tooks kahureid selleks, et lesk
Woland kujundab Moskva elanike saatust, manipuleerib nendega. Selle tagajärjeks on segadusesse viidud inimesed. Bulgakov kujutab põrgut Maa peal, kus figureerivad mässavad inimhulgad. Inimeste ebatavaline käitumine on seotud Bulgakovi ajale iseloomuliku ühiskondliku korralduse ning ideoloogilise survega, mis mõjutas inimesi, sundis neid kummaliselt käituma. Teise tegevusliini peategelased on Meister, kes on kinni hullumajas, ning tema armastatu Margarita, kes otsib abi pimedusevürstilt Wolandilt, et taas Meistriga kokku saada. Kolmas lugu leiab aset esimese sajandi Jersalaimis. Kolm ajaskaalat on ühendatud saatana kaudu. Pontius Pilatus on Juudamaa prokuraator, kes peab kohut mõistma Jeshua Ha-Nostri üle, sest viimane on Juudi kohtus surma mõistetud. Pilatus otsustab Ha-Nostri üle kuulata ning teda paelub Jeshua olemus. Tavaline ülekuulamine muutub dialoogiks, mille vältel Ha-Nostri
Mis on saanud sõjas osalenutest? ,,Me oleme tundetud laibad, kes mingi triki, ohtliku nõiasõna mõjul veel joosta ja tappa oskavad." kõlab arvamus raamatus, mis võtab päris kenasti selle asja kokku. Sõtta läks terve Paul Bäumeri klass enda kooliõpetaja Kantoreki üleskutsel. Teose keskpaigas arutavad Paul, Müller ja Kropp, kui palju õpilasi oleks elus, kui sõda saaks järsku läbi. ,,Me arvutame: kahekümnest on seitse surnud, neli haavatud, üks hullumajas. Parimal juhul tuleks seega kaksteist kokku.". Aga lõppude lõpuks ei tulnud neid 12 kokku pärast sõja lõppu. Tegelikult ei tulnud mitte ühtegi neist tagasi. Nagu eelpool mainitud, langes viimasena peategelane Paul. See, kuidas teose lõpus Pauli surmasaamist ja leidmist kirjeldati, läks mulle kõige enam hinge. ,,Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult ühe lausega ,,Läänerindel muutusteta"
Vend ja õde lähevad linna peale ja Phoebe läheb karusselliga sõitma. Holden istub vaatamata vihmasele ilmale pargipingil ja vaatab oma õde. Noormees hakkab nutma (õnnest, vihast, kurbusest ja kes teab millest veel) - ta on segaduses väike poiss. Raamat lõpeb sellega, et Holden on jälle inimestest oma tavalise sallimatusega. Ta on samas hingeseisundis kui teose alguses. Kuigi ta saab läbimärjaks on Holden paganama õnnelik. Loo lõpus on Holden hullumajas ega tea, mis ta edasi teeb, kui välja saab. Aga ta igatseb kõigi koolikaaslaste järele, kuigi on neid kogu loo kestel kritiseerinud. 1.3 Peategelased: Holden Caugfield- peategelane. Ta oli 16 aastane noormees ,keda ajas kõik öökima. Talle ei meeldinud koolis käia , talle ei meeldinud vanemad. Ta oli hea väljanägemisega poiss, kellel polnud vinne. Ta hoolis väga väikestest lastest ja sai oma õega väga hästi läbi. Mr.Spencer- ajalooõpetaja. Mr
12. sept- astus Werther üle pika aja Lotte tuppa. Werther meenutas, mõtles armastusest. Diskussioon lennust ja vana kirikuõpetajaga räägitust. NB! Kogu teose vältel loeb Ossiani ja Homerost. 8.nov- ikka kaebab ebaõnne üle. 8. nov tähtsustab religiooni ja ei saa aru miks jumal ta heast ilma jättis, tollel ööl ütles Lotte lahkuvale Wertherile: jumalaga kallis Werther. 30.nov- kohtab ta Heinrichit, kes talvel lilli ostis, selgus oma sõnul, et ta oli hullumajas ja seda aega nüüd ülistab. Sama mees oli Lotte isa juures kirjutaja, kuid lasti kirest Lotte vastu lahti. ... Lotte isa on halvas seisus ja Werther saadab teda isa juurde, kus koos ollakse kuni saabub teade, et Wahlheimis on lese sulane tapetu. Werther sai aru, et see oli endine sulane lesele, kes järgmise sulase tappis, ja üritas teistele seletada et kõik oli armastusvalust tingitud. See aga sulast ei aidanud. Albert tahtis Wertheri külastuste vähenemist
Filmi lavastaja Veiko Õunpuu Hullumeelsus ,,Hullumeelsus" on 1968. aastal valminud film, mille lavastajaks oli Kaljo Kiisk. Filmi tegevus toimub Saksa armee poolt okupeeritud aladel II maailmasõja ajal. Ühes väikeses külakeses asub üks hullumaja. Salk saksa sõdureid saabub sinna, et viia vaimuhaigeid metsa n-ö ,,väikesele jalutuskäigule". Vahetult enne selle toimumist saabub Gestapo ohvitser. Ta annab teada, et kuskil hullumajas varjab ennast vaenlaste agent. Ohvitser Windisch peab leidma 583 inimese seast tolle agendi. Otsingu käigus hakkab hakkab ta aga tundma ennast veidi segasena. Filmi peategelased Jüri Järvet, Vaclovas Bledis, Valeri Nosik, Bronius Babkauskas, Viktor Plyut ja Mare Garshnek. Kevade "Kevade" on Eesti film aastast 1970, mis põhineb Oskar Lutsu jutustusel "Kevade".. See on lugu ühe kihelkonnakooli laste eluolust õppeaasta kestel, sügisest kevadeni.
väitma, et on Lihhodejev. Peale ägedat telegrammivestlust Jaltas viibiva teatridirektoriga ja telefonikõne Korovjeviga on finantsdirektor Rimski ja administraator Varenuhha seisukohal, et midagi väga kahtlast on toimumas ja kõik asitõendid tuleks viia ekspertidele. Verenuhhat hoiatatkse telefoni teel seda mitte tegema, keelust hoolimata ta siiski lahkub majast koos portfeliga, kuid satub Peemoti, Azazello ning Hella küüsi ja ta muudetakse vampiiriks. Sama päeva õhtul kohtub Ivan hullumajas oma naabriga, kelleks osutub nimetu kirjanik, kes kutsub end Meistriks. Ta jutustab Ivanile oma loo: kuidas ta kirjutas romaani Pontus Pilaatusest, kuidas kohtus ning elas koos naisega ning kuidas lõpetas hullumajas. Meistri eetvedamisel mõistab Ivan, et isik, keda ta eelmine päev pargis kohtas, oli ei keegi muu kui saatan. Kõrvuti tolle vestlusega toimub puupüsti täis Varieteeteatris Wolandi etteaste, mille
kõik üle ja kõik oli korrektne. Äkitselt ilmusid nii kõrend kui ka kass, hiljem punapea. Woland ütles, et neil läheb korteris kitsaks ja arvavad, et üleliigne on Stjopa. Stjopa kaotab teadvuse, leiab end muuli lõpust ja küsib seal olevalt mehelt, kus ta on. Mees ütleb, et linn, mis paistab, on Jalta. Stjopa minestab taas,lööb pea vastu kivi ära. VIII peatükk Tegelased: Ivan Nikolajevits, doktor Stravinski Selgitatakse Ivani olukorda hullumajas. Tema käest uuritakse ta enda minevikku ja ka ta sugulaste minevikku. Hiljem tulevad tema palatisse doktor Stravinski koos oma saatjaskonnaga. Nad kuulavad uuesti Ivani loo ära, Stravinski lubab ta välja lasta, kuid sõnab, et Ivan on paari tunni pärast tagasi haiglas: ta on ju aluspükste väel ja keegi ei usu ta juttu Pontius Pilatusest. Stravinski soovitab tal haiglasse jääda. Ivan jääb ja mõtleb seal kirja politseisse kirjutada.
geenius, langenud ingel, kes kihutati taevast minema, pärimuse järgi õpetas just tema inimestele relvade ja ehete valmistamist, mis moraalselt laostas. Romaanis rääkis A vahepeal ka kitsehäälega. Vt ka Gasparovi märkust. Huvitav Wolandi kaaskond seotud loomadega: kits-jumal, kass ja Korovjev (kuldvasikas?). Sisenesid korterisse nr 50 peegli kaudu, mis näitab seost mustade jõududega. MEISTER Prototüübid B ise (hullumajas meistri jutustus oma elust Ivanile langeb suures osas kokku B eluga), Moliere (B nimetab oma näidendis meistriks), Puskin, Gogol (välimuse kirjeldus sarnane, kannatas vaimuhaiguse all, hävitas ,,Surnud hingede" käsikirja, oli üks B lemmikkirjanikke), Mandelstam (Stalini kuulus telefonikõne Pasternakile pärast OM arreteerimist, kus ta küsis (O.M kohta): ,,Ta on ju meister, meister?"; arest ja väljasaatmine
olla Püüdja kuristiku serval keset rukkist. Rukkipõllul mängivad lapsed ja tema püüab nad kinni, enne kui nad saavad kuristikku langeda. Siis helistab ta Antolinile. Ta läks Antolinile külla ja Antolini lubas tal sinna jääda. Kui Holden öösel ärkas siis tundis et Antolini silitas ta pead. Holden jooksis sealt minema, kuna arvas et see on vale. Siis sai ta pargis oma õega kokku. Ta õde oli nõus temaga koos ära minema . Loo lõpus on Holden hullumajas ega tea, mis ta edasi teeb, kui välja saab. Aga ta igatseb kõigi koolikaaslaste järele, kuigi on neid kogu loo kestel kritiseerinud. 3. Teoses lahedatakse probleeme, mis ümbritsevad Holdenit, kuid otseseid lahendusi ei leitagi. Raamatu kõige nähtavamaks probleemiks on nooruki mäss maailmakorra, täiskasvanute ja elulaadi vastu, kuid peategelane otseselt ei tegele selle probleemiga vaid hoopis püüab seda vältida, sooviga põgeneda
arusaam pea peale.Võib öelda, et härra Wolandi ja tema kaaskondlaste jaoks oli kõik võimalik. Seega oli kõik ka linnakodanike jaoks võimalik ja see oli ilmselt nende jaoks kõige suurem probleem. Tuleb meeles pidada, et õigupoolest ei tehtud kirjeldatud ajaperioodil kellelegi püsivat kahju. Berlioz, tema küll suri, kuid sellega ei olnud Saatanal midagi pistmist. Teised istusid veidi aega hullumajas või tegid end linnatänavail narriks, kuid seda võib nende endi süüks pidada. Inimene, kes tunnistab endale, et asjad ei pruugi olla alati nii, nagu arvatakse, ei oleks tekitanud skandaali trammiga sõitvast kassist või ilmuvast-kaduvast mehest. Ehk just sellepärast nautisid Wolandi kaaskondlased rahva segadusseajamist nii väga? Nimelt sellepärast et lihtsameelsed surelikud lähevad paanikasse, sulgevad silmad tõe ees, karjuvad miilitsat, lootes, et see midagi teha suudab..
· Sõi ekskremente ja jõi inimese verd ja uriini Albert Fish · Peale naist hakkas hääli kuul- ma ja sattus vaimustusse va- lust ja ohverdamisest · Enamus ohvreid vaestest neegriperekondadest · Hukati Sing Sing vanglas 16.01.1936 elektritoolil Edmund Kemper · Sündis 1948 aastal Burnakis, Californias · Raske lapsepõlv · 15 aastaselt lasi maha oma vanaema ja vanaisa ning lõikas nende surnukehi. · Kuni 21 eluaastani oli hullumajas, kuid siis vabastati ema hooldajaks · Meeldis seksuaalvahekord laipadega Edmund Kemper · Oli väga nutikas, IQ 145 · Peagi tappis oma ema ja magas terve öö laiba kõrval · Saadeti Folsoni vanglasse eluks ajaks, kuigi ise soovis endale surmanuhtlust. Adolfo de Jesus Constanso · 01.11.1962 · palo mayombe- surm eelpõrgus, hinged enda heaks tööle, inimohvrid. Verepada (nganga)
Kui kaunis õieti on, kui järele mõelda, kõik siin maailmas, kõik peale selle, mida me ise mõtleme ja teeme, kui unustame elu kõrgemad eesmärgid ja oma inimliku väärikuse. Tarbetud toimingud ja kõnelused ikka ühest ja sellestsamast võtavad ära kõige parema osa ajast, parimad jõud, ja lõpuks jääb järele mingi nudi, tiivutu elu, mingi mõttetus, ja ära minna, põgeneda pole võimalik, otsekui istuksid hullumajas või vangiroodus. Tundus, et veel natuke ja lahendus on leitud, ja siis algab uus, kaunis elu. Ja mõlemad tundsid selgesti, et lõpp on veel kaugelkaugel ja et kõige keerulisem ning raskem alles algab Naela otsas Lugu räägib väikeametnikust nimega Strutskov, kes koos oma sõpradega nimepäeva peab. Nad suunduvad Strutskovi koju ning avastavad, et majas on kõrge ametnik Prokatilov, kes veedab aega Strutskovi naisega. Selle asemel et Prokatilovit välja ajada,
sest vähemalt on keegi selles voodis varem maganud kellegagi vähemalt on selles voodis armastust kui sa peksad toa segamini keerad voodi kummuli ja lööd akna puruks ja kisud tapeedi alla ja ejakuleerid piiblile sahtlis ja lükkad sahtli kinni ja avad riidepuuga viimase õlle ja nühid tervituskirjaga tagumikku kuni valus hakkab oled kohale jõudnud kui sa arvad et mis see pakk valget veini ikka teeb ja lõpetad hullumajas väites arstile et tahtsid lihtsalt seltskonda ja väidad et tal on võlts naeratus ja kui sinu prillid muudavad sind stereotüüpseks ja sulle meeldib olla stereotüüp oled kohale jõudnud kui sa naudid jamanduskriisi sest nüüd saad ettekandja käest kes ütleb „basiilika“ basiiliku-feta- küpsise-lõherulli asemel tatraputru ja ühe õlle või seljanka kui midagi alla ei lähe
puhul tähelepanu all ka tema hulluse või mittehulluse küsimus. Timo puhul suhtutakse "poliitilisse kuriteosse kui hullumeelsusse". J. Lotman viitab M. Foucault' raamatule "Hullus ja arutus: hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul", kus on vaadeldud hullumeelsust kui protestivormi ning leitud hullumaja ja vangla olevat põhimõtteliselt sarnased: "...kui poliitiline protest on võrdne hullumeelsusega, siis hullumeelsus on võrdne protestiga, ja selles mõttes on hullumajas ning vanglas peetavad inimesed ühesuguses olukorras." Romaanis jääb lahtiseks see, kuidas Timo suri. Oli see mõrv või enesetapp? Enesetapp oleks vastuolus Timo paigalejäämise, lahingust mitte põgenemise põhimõttega. Mõrva puhul langeb Timo aga kangelasena, on lõpuni lahingus. Seega on tegelase iseloomustamisel oluline vahe, kas tegu on enesetapu või mõrvaga. Oma versiooni esitab Jakob, kes peab võimalikuks, et
annaabi.ee 
