Ameerika draama, Tennessee Williams (0)

Ameerika draama
Ameerika Ühendriikides oli juhtival kohal realistlik draama. Rõhk püsis jätkuvalt psühholoogilisel realismil, emotsionaalsel siirusel, mis oli väljendusvahendites kesksel kohal. Tegelaskujude siseelu ja näidendi ’’sõnumi’’ edasiandmiseks kasutati stseene minevikust, unenäolisi episoode, sümboolseid tegelasi ning ebarealistlikke dekoratsioone. Erinevalt oma Euroopa kolleegidest, kes tundsid rohkem huvi ideede vastu, võtsid ameerika näitekirjanikud rwalismi kahel käel omaks.
Tennessee Williams (1911-1983)
Thomas Lanier Williams III, paremini tuntud Tennessee Williams; oli 20. sajandi üks prominentsemaid USA näitekirjanikke. Nime "Tennessee" sai ta kolledžikaaslastelt oma lõunapärase aktsendi poolest, samuti oli tema isa seotud Tennessee osariigiga. Ta sündis Columbuses Mississippi osariigis. Kirjutamist alustas ta vahetult pärast ülikooli lõpetamist. Esimene tähelepanuväärseim teos ilmus 1940. aastal – näidend "Inglite taplus", mis pälvis ka Rockefelleri fondi preemia. Aastatel 1948 ja 1955 võitis ta Pulitzeri preemia teostega " Tramm nimega "Iha"" ja " Kass tulisel plekk -katusel". Tema näidendeid "Klaasist loomaaed " ja " Iguaani öö" premeeriti New Yorgi näitekirjanduskriitikute Circle Awards'iga. Tema hilisemad teosed polnud nii edukad ning tema halva tervise ja narkosõltuvuse tulemuseks oli närvivapustus, millest toibudes ta kirjutas romaane, esseid, luuletusi ning autobiograafiaid.
Tennessee Williamsi näidendid, kus inimesed on tavaliselt omadega puntras, ei ole enamjaolt siiski täiesti trööstitud. Mingigi lootus kumab enamasti läbi kas väliste olude võimaliku muutuse, kaasinimese hoolivuse ja abikäe või inimese enda jõuvarude näol. Nii ka „Iguaani öös”, kus peategelane Shannon heitleb ja viskleb sisekriisis nagu nurga taga köidikutesse seotud surma ootav iguaan , kelle Shannon lõpuks matšeetelöögiga vangistusest  vabastab. Kujund, mis hakkab tööle ka Shannoni enda (ja teistegi tegelaste) puhul. Williamsile on kohati tema liigotseste sümbolite kasutamist ette heidetud, kirjanik ise aga ei kujuta asja ilma nendeta ette.
’’Klaasist loomaaed’’ - Klaasist loomaaia tegelased on Amanda Wingfield, tema tütar Laura Wingfield ja poeg Tom Wingfield ning Laura eluaegne armastatu Jim O' Connor . Amanda Wingfield on agressiivne naine, kes peab end Lõuna kaunitariks ja elab peenutsevat elu. Laura on häbelik ja introvertne , mille pärast ta teeb endale suuri etteheiteid. Jim O'Connor on keskkoolis populaarne noormees , kelle ümber tüdrukud tiirlevad ja keda kõik armastavad. Jim O'Connor kingib lõpuks Laurale suudluse, kuid jätab ta maha, teatades kihlusest teise naisega. Tom, kes on pere ainus ülalpidaja, lahkub vanematekodust , tundes sealjuures , et ta sellega reedab oma õe, nagu ka isa perekonna maha jättis ja reetis. Näidendis vihjatakse Tomi homoseksuaalsusele. Tomi kutsumus on kunstilooming, kuid ta on sunnitud elatist teenima laos jalanõudega tegeldes.
Seos autori eluga – Amanda sarnaneb kirjaniku emaga, Laura tema õega ning Tom autori endaga. Williamsi õde oli vaimselt ebastabiilne ja veetis enamiku oma elust hullumajas. Williams jättis oma vaimselt haige õe saatuse hooleks, mille pärast ta end süüdistas. Williams oli homoseksuaalne. Williamsi isa, külm ja jõhker mees, oli kingakaupmees. Williams ise oleks nähtavasti tahtnud olla Jim O'Connori sarnane: ta tundis puudust inimeste armastusest.
’’Tramm nimega ’’Iha’’’’ – see hõlmab kõiki kirjaniku põhiteemasid – seksuaalsuse mitmetähenduslikku olemust, usu hülgamist, kaasaegse Ameerika korrumpeerumist ning kunsti-ihaluse ja kehalise materialismi igikestvat vastasseisu . Need teemad leiavad arhetüüpse kehastuse näidendi peategelaste näol. Näidend räägib kuhtuva kaunitari Blanche Dubois’ moraalsest allakäigust, kui tema romantilisi ihasid ja seksuaalset frustatsiooni kasutab ära julm Stanley Kowalski. Kowalski esindab hingetu ühiskonna reegleid – ühtaegu nii jõhker ja hoolimatult edasipürgiv kui ka kultuuritu, on ta ometi seksuaalselt vitaalne ja dünaamiline.