Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Filmide kokkuvõtted. "Need vanad Armastuskirjad" ja "George" (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Armastus - Vaja oma tüdrukule muljet avaldada ? Tahad võita tema armastust? Või soovid näidata kui palju sa teda armastad? Siit sa abi ei leia, kirjuta talle ise luuletus - kuid inspiratsiooni saad siit küll :)
Need vanad armastuskirjad
Film , mis pole filmimaastikul kuigi tuntud, tehtud aastal 1992, mängivad väga head näitlejad, ülesehitus on Eesti kohta üllatavalt suurepärane ning mis kõige tähtsam – lugu armastatud heliloojast Raimond Valgrest, kelle elutee oli keerukas ja jäi kahjuks liiga lühikeseks. Nagu juba mainisin , on filmil sisu ja kokku on kontsentreeritud huvitav ülesehitus. Veniva mõttelisuse ja kandvate pauside asemel on palju laulu, tantsu ja seltskonnamelu. Nagu elust ikka ei puudu nali, pidu, armastus ega raskus ja ebaõnn.
Algab sellega, kui noor Raimond ennast avastab ning saab aru et on muusikuks loodud. Noor kena poiss, ei joo, ei suitseta. Ta kirjutas väga paljuid laule koheselt. Ühes Pärnu lokaalis hakkab tuntust koguma noor helilooja, kes lennutab klaverilt tuulde romantilisi meeloodiaid. Tema tärkavat andekust toetavad hoolitsev ema, kena väliseestlane Alice ja teised muusikud , lokaalitöötajad ning mõned mõjuvõimsad isikudki. Inimestele ta väga meeldis tema looming. Kõik muutus siis kui ta sõtta läks 1941 aastal ning ta muutus teistsuguseks inimeseks. Hakkas jooma, suitsetama. Üle Venemaa oli ta kuulus laulja ning helilooja. Pärast sõda kui ta tagasi kodumaale tuli, siis oli ta juba täielik joodik ja inimesed rääkisid temast taga. Ta abiellus Evaga . Eva oli see kellega ta kõrtsus olles tutvus kui vedas poistega kihla, et abiellub esimese naisega, kes siia kõrtsi sisse astub. Eva oli nõus ning pärast abiellumist ta juba pettis Raimondit. Raimondi elu läks veel allamäge, hakkas rohkem jooma ning polnud nõus ravile minema kuna raviti sellist haigust hullumajas ja ta ei tahtnud oma mainet rikkuda. Lõpuks ta suri 1949-ndal aastal kopsuvähki ja siis oli inimestel väga kurb, et teda ei ole enam. Ei ole sellist fantastilist heliloojat meie seas. Järgi jäi aga nii palju häid laule, mida tänapäeval õnneks ja lausa peabki mängima, esitama, kuulama .

George
Film toimub samuti neljakümnendatel, kui Georg Ots elas ja tema muusiku karjäär hakkas pihta. Ta sattus sõtta ning pidi lahkuma oma naisest Margotist. Sõjaväes pakuti talle kohta lauljana, kuna arvati, et ta on pärist Erik Otsa perekonnast, kes oli samuti kuulus muusik . Ta kirjutas paberitele alla ning hakkas laulma. Jaroslavis kohtus ta Astaga, kellega tal kohe hea klapp oli. Mõned päevad hiljem lahutas ta Margotist kuna ta oli läinud Saksa ohvritseriga Saksamaale. Georg abiellus Astaga ning hiljem neil sündis laps. Mõni aeg hiljem Georg sai koju ning esialgu Astat ning last ta kaasa ei võtnud. Kartis vanemate reaktsiooni. Rääkis vanematele lapsest ja naisest ning isa ei olnud tal sellega nõus. Lõpuks tulid ka naine ja laps kodumaale ning nad elasid koos. Georg hakkas Estonia teatris ooperit laulma ning Asta oli pidevalt lapsega kodus. Asta oli olnud kunagi tantsija ning nüüd ta oli Georgi peale vihane kuna tema ei saa lava peal olla. Georg sai iga päevaga aina kuulsamaks ja Asta oli kade . Ta hakkas jooma ning Georgi armukadedaks ajama ühe kunstnikuhärraga. Lõpuks Georgil viskas see üle ning lahutas Astast. Hiljem leidis George endale uue armastuse ning sai temaga ka lapse. Naine oli tore ja õige koduperenaine. Mõni aeg hiljem esinemisel hakkas tal paha olla ning ta sai mõned tunnid hiljem teada, et tal on ajukasvaja . Arstid ütlesid, et seda ei saa ravida ning elada on umbes 1 aasta jäänud. Georg ei leppinud sellega vaid hakkas üha rohkem tööd tegema. Ta tahtis Mozarti heliteo lavale tuua ning pühendus sellele. Toimusid pikad proovid ning u mõne nädala pärast läks ta operatsioonile, kust ta enam tagasi ei tulnud ja etendus toimus ilma temata.
Mulle mõlemad filmid väga meeldisid, kuna ise olles muusik ning vaadates eesti muusikute elu sain teada väga palju muusikast ning üleüldiselt vanad eesti filmid mulle väga meeldivad.
Filmide kokkuvõtted- Need vanad Armastuskirjad-ja-George #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Laura-Liis Piigert Õppematerjali autor
Need vanad armastuskirjad
Film, mis pole filmimaastikul kuigi tuntud, tehtud aastal 1992, mängivad väga head näitlejad, ülesehitus on Eesti kohta üllatavalt suurepärane ning mis kõige tähtsam %u2013 lugu armastatud heliloojast Raimond Valgrest, kelle elutee oli keerukas ja jäi kahjuks liiga lühikeseks. Nagu juba mainisin, on filmil sisu ja kokku on kontsentreeritud huvitav ülesehitus. Veniva mõttelisuse ja kandvate pauside asemel on palju laulu, tantsu ja seltskonnamelu. Nagu elust ikka ei puudu nali, pidu, armastus ega raskus ja ebaõnn.

Sarnased õppematerjalid

Taasiseseisvunud Eesti presidendi
25
docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

veidi aega Eesti Suursaadik Soomes. Kui Eest iseseisvaks sai valiti Meri Eest presidendiks kus ta oli kaks ametiaega.1998. aastal valis Prantsusmaa ajaleht Mere aasta Eurooplaseks.14 märts 2006 suri Lennart Meri ajuvähki ja maeti Metsakalmistule. Lennart Meri kuulub nende suure maailma tegelaste hulka, kes lisaks muudele vaimuoskustele oskasid end väljendada mõjusalt nii kirjas kui kõnes. Lennart Meri oli hingelt kunstnik ja poliitika oli tema kirg, need moodustasid imetabase põimingu. Tema puhul eriti kehtib tõde, et kõikidest loomingu liikidest ülim on looming elus eneses, millest omakorda on suurim ajaloo loomine. Võiks öelda, et Lennart Meri vormis Eestist ja oma elust kunstiteose. Rüütel sündis Saaremaal ,aitas isal pidada talu ta tegeles palju talutöödega. Kuna ta oli pere ainus poiss siis pidi ka talu temale jääma. Ta läks pärast külakooli edasi õppima Kõljala põllunduskooli ja sealt Jäneda tehnikumi

Ühiskonnaõpetus
MUUSIKAAJALUGU
17
docx

MUUSIKAAJALUGU

Bryn Terfel) · Tema loomingus on 71 laulu loodud Goethe tekstidele. Üks nendest on ballaad ,,Metshaldjas". See on jutustav zanr, milles kajastatakse ebatavalisi sündmusi. ,,Metshaldjas" räägib isast, kes viib hobusel koju oma haiget last, laps aga näeb viirastusi- metshaldjat, kes kutsub tüdrukut enda lastega mängima. Klaverisaade imiteerib hobuse galopeerimist. · Instrumentaalmuusikast on olulisemad sümfooniad- need on siiski vokaalmuusikast mõjutatud. Tema loomingusse kuulub sümfoonia ,,Lõpetamata sümfoonia ehk VIII sümfoonia"- seda loetakse esimeseks romantiliseks sümfooniaks ajaloos. See on kaheosaline- ebatavaline (tavaliselt oli 4). See on kirjutatud 1822.a, millal ta ka haigestus. See on tugevalt seotud tema isikliku eluga. I osa- ,,Kui ma tahtsin laulda armastusest, sai sellest valu", II osa- ,,Kui tahtsin laulda valust, sai sellest armastus".

Muusika
Levimuusika
32
pdf

Levimuusika

Lööklaulu ilmet on määranud vastaval ajal moes olnud muusikastiil. Kahekümnendatel, kolmekümnendatel, neljakümnendatel oli mõjutajaks jazz. Kolmekümnendate populaarsemaks lööklaulude esitajaks oli Bing Grosby (1904- 1977), kelle esituses sai tuntuks J. B erlin i “W h ite C h risth m as” sam anim elisest filmist. Neljakümnendatel- viiekümnendatel saavutas enneolematu kuulsuse Frank Sinatra (s.1915) Saksamaal nim etatakse lööklaulu laagriks. T untum ad šlaagrilauljad olid film inäitlejad Zarah Leander (1902- 1981) ja Marlene Dietrich (1901- 1992). Populaarseim sõjaaegne šlaager oli “Lili Marleen”. (O riginaal pärineb m uide m itte II, vaid juba I maailmasõja ajast, kui H ans L eip kirjutas luuletuse “L ied ein es jungen W achtpostens- L ili M arleen”- e. k. – “N oore vahisõduri lu gu – L ili M arleen”. 1937 aastal kirjutas sellele meloodia Rudolf Zink, kuid menu ei saabunud. Hiljem kirjutas sellele tekstile viisi Norbert Schulze

Muusika
Kirjanduse Secunda teine arvestus
22
doc

Kirjanduse Secunda teine arvestus

Kirjanduse Secunda teine arvestus Pilet nr 1: 1) G. B. Shaw elu ja looming, ,,Pygmalion" Inglise teatri ja realistliku draama uuendajaks sai iiri päritolu näitekirjanik George Bernhard Shaw (1856 ­ 1950). Süstemaatilist kooliharidust saamata siirdus ta 1876. aastal Londonisse, kus püüdis edutult romaanikirjanikuna läbi lüüa. Kirjutas ka kunsti- ja muusikaarvustusi, kuid pühendus hiljem peamiselt teatrikriitikale. Shaw polnud teatrihuvilisena rahul tolleaegse inglise kodanliku teatriga, kes tema arvates seisis tegelikust elust väga kaugel, pakkudes publikule vaid tühist ajaviidet. Shaw´le meeldis Ibsen

Kirjandus
Eesti kultuurilugu- eksamiks
17
doc

Eesti kultuurilugu- eksamiks

novembril 1918. aastal annab Eesti Ajutine Valitsus välja deklaratsiooni, milles kirjutati: "Rahvahariduse alal on Ajutine Valitsus sunnitud kõigepealt venestamise ja saksastamise katsed lõpetama. Koolid tulevad rahvusvahelisele alusele seada..." Sellessamas dokumendis kuulutati välja ka rahvakooli uued põhimõtted: üleüldine, sunduslik ja tasuta algharidus, mis on eelnevaga võrreldes pikema õppeaja ning avarama õppekavaga. 1920. aastal need põhimõtted "Avalikkude algkoolide seaduse" vastuvõtmisega ka seadustati. Kaks aastat hiljem võeti vastu "Avalikkude keskkoolide seadus". 1930. aastad tõid aga kaasa koolisüsteemi diferentseerumise, mille tulemusel kannatasid oluliselt ühtluskooli põhimõtted. Algkooli lõpetanute seas tugevnes konkurents edasiõppimise võimaluste pärast üldhariduslikus keskkoolis. Näiteks 1938. aastal sai nendest, kes soovisid keskkoolis edasi õppida, selle võimaluse osaliseks vaid ca 60%

Eesti kultuuriajalugu
Suuline exam
69
doc

Suuline exam

Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli pealkirjaga ,,Meie esimene luuletaja". Nooreestlased, eesti haritlaste uus põlvkond, nö avastaski Petersoni, tõstis tema luule eesti kirjanduses aukohale. Seejuures rõhutati ka Petersoni noort iga: Kristjan Jaak sobis hästi sümboliseerima eesti kirjanduse algust ­ romantiline ja traagiline,

Kirjandus
Kirjandus - Secunda
11
doc

Kirjandus - Secunda

Tema olemus oli sama vastuoluline nagu ta emalgi ­ ta võis olla väga seltskondlik, aga samas otsis üksindust ja omaette olemist. Ta oli rekordujuja, huvitus ka ajaloost ja kirjandusest. Tema esimene armumine oli 16-aastaselt ­ oma kiindumust Mary'sse väljendas ta mitmetes erinevates luuletustes. Ta astus hiljem ka Cambridge'i ülikooli, nendel aastatel ilmus ta esimene luulekogu ja aasta hiljem teine luulekoge ,,Jõudetunnid", mis leidis teravat kriitikat. Öeldi, et need on lordi igavusest kirjutatud värsid ja parem oleks, kui ta enam ei luuletaks. Byron vastas kriitikale luuletusega ,,Inglise bardid ja Soti kriitikud". Ta jalg oli kirjanduse ukse vahel, aga ta ei olnud veel tuntud ega tunnustatud. 21-aastaselt sai temast lordidekojaliige, kus ta trotsis traditsioone (vande andis seistes vms). Kirjutas ,,Child Haroldi palverännu" I ja II osa. Byron rääkis seal raamatus kaasaegsetest probleemidest ­ poliitilistest

Kirjandus
Mats Traadi-Harala elulood-Uurimistöö
68
doc

Mats Traadi „Harala elulood” Uurimistöö

See sisaldas epitaafe ehk hauakirju. Eestindatuna Boris Kaburi poolt ilmus see aastal 1976, samal aastal, kui anti välja esimene trükk "Harala elulugudest", mis sisaldas 55 epitaafi. Enne oli üksikuid epitaafe ilmunud ka mujal. Varasemaid elulugusid oli võimalik lugeda "Kandilistes lauludes" ja viimaseid "Kultuuris ja Elus". Autor jätkas endale 2 arvatavasti südamelähedaste "Harala elulugude" seeriaga värsikogus "Sügislootus", kusjuures need jõudsid järjest kaasajale lähemale. Viimased elulood ilmusid 2001. aastal. Need annavad ülevaate eesti rahva saatusest 20. sajandil. 3. Teised "Harala elulugudest" "Harala elulood" on nõnda omapärane teos, et paljud kirjanduskriitikud on seda retsenseerinud. Arvamused on positiivsed. Pahaks pannakse kirjanikule väheseid asju. "Harala elulugudele" eesti kirjandusest võrdkujusid otsides on välja toodud enamasti Mats Traadi enese teoseid: praeguseks kümneosalist romaani "Minge

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun