Ta ise: see muudab voorusliku käitumise elada õnnelikult väljaspool riik ühteaegu nii võimalikuks, kui ka õnnelikuks eluks oli vaja leid paratamatuks. Ideed on muutumatud ja reaalsed, kesktee äärmuste vahel: tasa meeltega tajutav maailm aga on hulljulguse ja arguse, pillami üksnes ideede muutlik ja ebatäiuslik koonerdamise vahel jne Sügavam järelemõtlemine ei kummuta koopia. moraalseid tõekspidamisi, vaid hoopis põhjendab neid. Võrdles ideid tõeliste esemetega ja meeleorganite poolt tajutavaid asju Hindas kõrgelt Ateena riigikorda
-- ainult inimesele on iseloomulik loogiline arutelu ja mõistuse kasutamine. Aristoteles peab õnne jaoks oluliseks teatud isikuomadusi, mis kujunevad harjutamise käigus ning nimetas neid loomutäiusteks. Ta eristas intellektuaalseid ja eetilisi loomutäiusi. Tarkus ja arukus on intellektuaalsed loomutäiused. Eetiline loomutäius on oskus järgida kuldset keskteed asjades, mis iseenesest pole ei head ega halvad. Näiteks on julgus kuldne kesktee hulljulguse ja arguse vahel. Aristotelese järgi peab hea olema vahepealne äärmuste vahel ja milleni jõutakse loogilise arutelu abil, tehes otsustuse nagu mõistlik inimene. Vajalikud tingimused, millele loomutäius toetub, on seega valik, vahepealsus, loogiline arutelu ja mõistlikkus. Inimese puhul ongi hüveks hinge võime tegutseda lähtuvalt loomutäiusest. Aristotelese järgi on loomutäius selle aluseks, mis paneb iga asja hästi tegutsema -- nii on silm
Quasar Saxaphone Quartet „Muusika Maale“ Käisin 12.10.2014 kell 16.00-17.50 kuulamas saksafonikvartett quasari kontserti, mille pilet oli 3.00€. Kontsert toimus Kuressaare kultuurikeskuse suures saalis. Seal esinesid Marie-Chantal Leclaire, Mathieu Leclair, André Leroux ja Jean-Marc Bouchard. Nad kõik on pärit Kanadast ja tulid Eestisse, et esineda. Oma energia, hulljulguse ja väljapaistvate tehniliste võimete poolest tuntud Quasar uurib kunstmuusika eri tahke instrumentaalmuusikast live-elektroonikani ja improvisatsioonist instrumentaalteatrini. Quasari eesmärk on aidata kaasa meie muusikalise keele arengule ja kindlustada platvorm uue muusika eksperimentideks, uuringutteks ja tegemisteks. Kvartett on esiettekandele toonud üle saja teose. Kvartett on üles astunud kõikjal Kanadas ja teinud
Jäär on parandamatu optimist. Sentimentaalsus, idealism ja romantilisus toidavad Jäära usku unistustesse ja miraazhidesse. Kui Jääral on valida varanduse ja kuulsuse vahel, siis valib ta viimase. Siira kiituse läbi võib tema juures edu saavutada. Kandes alati liidri rolli hingesopis, hindab Jäär kõige rohkem ustavust, reetmine on enesekindlusele ja idealismile väga ränk hoop. SUHTLEMINE Jäärad satuvad sageli keerulistesse olukordadesse oma ettenägematuse, hulljulguse ja liigse enesekindluse tõttu. Diplomaatilisuse ja taktitundega nad ei hiilga. Oma otsekohese võitlejaloomuse tõttu on Jäär komplitseeritud rünnaku vastu võrdlemisi kaitsetu. Jäärad püüavad haarata liidri rolli. Alluvatelt nõuavad nad ustavust oma ideedele. Muidugi võivad Jäärad ka alluvatena töötada, kuid siis peavad organisatsiooni ideed olema neile lähedased. Kui Jääral ei õnnestu haarata initsiatiivi, siis pole ta ühistegevuseks just sobiv märk, sest
Barokk arhitektuuri sünnilinnaks on paavstilinn Rooma. Selle ajastu arhitektuuri stiil tõi palju muutusi hoonete põhiplaanidesse, nagu näiteks hakkas levima ehitise tüüp mille põhiplaan oli põimunud üksteisesse ja hoone meenutas ovaali. Samuti muutusid ka siseruumid ümaramatemaks ning levinud olid ka kaarjad ukse võlvid. Heaks näiteks on San Carlo kiriku kuppel. Mulle näib, et mida aeg edasi, seda julgemaks inimesed läksid ning barokk ajastut võiks nimetada lausa inimese hulljulguse tipp hetkeks. Selle aja kunstnikud tunduvad loovad ja kirglikud ning neid maale ja skulptuure vaadates võime näha selle kunstniku tundeid ja seda panust, mis ta on oma teosesse pannud. Kindlasti sellise avatuse inimeste poolt on ennist mõjutanud ka renessanss, kus inimene sai end esimest korda tuua esiplaanile, jättes jumala tahapoole. Kõige rohkem pakkus mulle isiklikult huvi just maalikunst. Mulle meeldis
kannatavate in suhtes, leskutse eneseohverdamisele ESTEISM:rhutab, et kunstil ei pea olema sotsiaalsedi ega moraalseid eesmrke. Kunst on sltumatu. Rhutab ilu olulisust kunstis, kirjanduses. Esteetiline=ilus Futurism- tradistsioonid viskame mineam, loome uue tulevikukunsti voolu Srrealism-unenolisus, alateadvus, hallutsinatsioonid, ei ole loogikat. 20 saj. alguses itaalias->Venemaale Kunsti ideaal->kiiruse ilu Luule->hdaohu ja hulljulguse armastus, jultumuse vastuhakk, kutsuti les ldistama suurlinna, rahvahulgad, kihutavad autod, lennukid Kirjanduse teemad->ilusad ideed, mis tapavad, LINN, vastand traditsioonilisesle kirjandusele Ideede levitamine->avalikel esinemistel, lendlehtedega Eesmrk->rritada, sokeerida, solvata publikut, luua situatsioon kunsti vastuvtuks, muuta keelt Tekst->katknedlik(fragmentaalne), keeruline, vristust tekitav Keel-uus keel
kasutusel. Tema esimene tähtis otsus oli, et asjad pole ainult mateeria, millest aineliselt koosnevad, vaid tähtis on asjade juures ka nende vorm. Maja ei ole ju ainult kuhi telliseid, et majast saaks maja, peab tal olema maja vorm. Maja võib olla ehitatud ja betoonist, kuid siiski on ta maja. Aristoteles uskus, et on olemas kuldne kesktee. Selle kohaselt asub voorus võrdselt kaugel kahest äärmusest, mis mõlemad on pahed. Heldus on kesktee priiskamise ja ihnuse vahel, julgus kesktee hulljulguse ja argpüksluse vahel. Eesmärgiks on tasakaalustatud isiksus. See ongi Aristotelese meelest tee õnnele. Egiptuse püramiidid Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. Umbes kaks tuhat kuussada aastat eKr ehitati Egiptuses Gizas kolm püramiidi - Cheopsi, Hafre ja Menkaure, mis olid loodud kolmele Egiptuse kuningale. Neist suurim, valmistatud enam kui kahest miljonist tohutu suurest lubjakivitahukast. Selle ehitamiseks kulus saja tuhande orja tööjõudu
Inntellektuaalne romaan-vaimset laadi.Sisaldab romantismi, filosoofialist romaani, intellektuaalset romaani.Naturalism-lisaks realismi tõetruudusele kirjeldatakse naturalismis kõike peensusteni.Modernism-1.Sündmust ei kirjutata ajalises järjekorras.2.Püütakse edasi anda aladeadvuse voogu(mis su mõtteid juhib)3.Antakse edasi inimese sisemaailma tundeid ja mõtteid.Futurism-Tekkis 20 saj. alguses. Algselt Itaalias ja levis kohe Venemaale.Futuristliku luule põhielementideks on hädaohu ja hulljulguse armastus,jultumus ja vastuhakk.Ülistati kiirust:möirgavaid autosid,mootoreid,lennukeid,elektrit,rahvahulki(erutasid:lärm,kiirus,töö).Futuristid võitlesid kõige vana ja traditsioonilise vastu,trükkides luletusi suvalistele paberitele, hävitasid raamatukogusid,loomingusse suhtusid väga vabalt(üks kõik kes võis nende luuletusi muuta).Pooldasid agressiivsust ning võitlust.Võitluses oli kogu ilu.Omadussõnu luules ei kasutatud.Mees=torpeedopaat ja naine=ankur
tekkinud kirjandused ning mis suurimal määral on mõjutanud ka hilisema euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. [8. eKr 5. saj pKr algust tähistavad Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia"] Müüt (kr k mythos) on jutustav pärimus jumalatest ja muistse aja kangelastest [müütides on üsna vähe imepärast. Kangelaste saatus traagiline, peamiselt ise oma liigse enesekindluse, hulljulguse tõttu]. Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Antiikkirjandus põhineb müütidele. ,,Ilias" Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest
ikkagi maja. Vorm on asjade olemas olemise seletus. Vormi mõiste jagab ta neljaks üksteist täiendavaks põhjuseks. Aineline põhjus millest see on? Toimiv põhjus mis selle tekitab? Vormiv põhjus mis annab sellele äratuntava kuju? Lõpp-põhjus miks see on? Aristoteles uskus, et on olemas kuldne kesktee. Selle kohaselt asub voorus võrdselt kaugel kahest äärmusest., mis mõlemad on pahed. Heldus on kesktee priiskamise ja ihnuse vahel, julgus kesktee hulljulguse ja argpüksluse vahel. Eesmärgiks on tasakaalustatud isiksus. See ongi Aristotelese meelest tee õnnele. ARISTOTELES´E FILOSOOFIA Inimelu on protsess, millel on temale eriomane liikumine. Järelikult peaks sellele rakenduma ka Aristotelese füüsika poolt kirjeldatud üldine liikumisekarakteristika. Elavate olendite puhul on liikumapanevaks jõuks hing. Hinges on inimesele loodusliku
Stephens. See üheteistkümne lapse isa lasi end tammepuust tünni suletuna kosest alla visata. Niagara andis välja ainult tema käsivarre, mis oli tünni kaane külge seotud. Enne seda, siiski, õnnestus 63 aastasel kooliõpetajal Annie Tayloril esimesena tünniga joast alla sõita ning ellu jääda. Loodetud kuulsust ega rikkust see trikk ei toonud, kuna too suri vaesuses. Veel on eluga kunagi pääsenud Jean Lussier, kes laskus joast alla suures kummipallis. Siiski, on rohkem inimesi hulljulguse pärast hukkunud. Nimetatuna, sõitis laskus esimese kanadalasena joalt alla Karel Soucek, kelle tünn tabas surmavat reservuaari äärt. 6 Huvitav teada - Parim aeg Niagara külastuseks on juunist augustini. - Kanada (Hobuseraua) juga Ameerika juga kõrgus 52 m kõrgus 56 meetrit laius 675 m laius 330 meetrit
oleneb meie võimuses olevate asjadega. Kaalutletakse selle üle, mis inimesele endale on tähtis ja kas see on tema võimuses. Näiteks kaalutlen, kas mul on kõik vahendid olemas, et eesmärki täita. Rikutud loomus on vabatahtlik täiesti võimalik, kuid on juhuseid, kus vastu tahtmist sunnitakse olema rikutud. Karistatakse ka teadmatuse pärast, mis nüüdses ühiskonnas on väga õige, kuid samas on sellel ka teine pool, et tõesti ei teatud mingit asja. Vaprus on hirmu ja hulljulguse vahepeal. Vapper inimene võib karta, kuid teeb ikka tarviliku ära ning peab kannatustele vastu. Surra kartuse eest, on lihtsalt argpükslikus ja see näitab inimese nõrka iseloomu. Taltsutus on pigem vabatahtlik kui arglikus. Kui inimene ei suuda end taltsutada mingi asja suhtes, siis tuleneb see tema tahtest. Taltsutamatu inimenese jaoks on kõik tahted vabatahtlikud, kuna ta ihkab neid ja tahab selleni jõuda. VI raamat. Loomutäiuse liik jaguneb kaheks: loomutavad ja mõtlemisvõime
Aristoteles *inimesele oli tema meelest loomuomane riiklik ühiselu *inimene ei saa elada õnnelikult väljaspool riiki *Õnnelikuks oli vaha leida kesktee äärmuste vajel: tasakaal hulljulguse ja arguse, pillamise ja koonerdamise vahel jne. *Äärmused tekitavad paratamatult tüki *Ta tahtis et rikaste eesõigusi piirataks(Ateena riigikorda Soloni ajal) 6.Hellenism: mõiste tähendus ja avaldumisvormid. Termini hellenism võttis kasutusele J. G
See, et meedikud ja ühiskond üldiselt ei tunnista meestel aborditraumat, süvendab veelgi meeste tuntavat isolatsiooni ja lootusetust. 60 päeva jooksul langesin ma olekusse mida ma nüüd kutsun 3D-ks - Drugs, Daring and Death (Narkootikumid, Hulljulgus ja Surm) ma jäin sinna kolmeks aastaks. Ma tarbisisin narkootikume pidevalt 24 tundi ööpäevas. Ma ei saanud kunagi kaineks. Ma läksin kirikusse ,,pilves". ma läksin tööle ,,pilves". Ma rikkusin sellega oma karjääri. Ma elasin hulljulguse piiril. Ma olin see kutt keda sa näed suusarajal kihutamas 90 miili tunnis ja tegemas trikke. Ma kihutasin autoga olles joobes sest ma olin kaotanud oma vajalikkuse tunde. Kõik minus oli kinni pitseeritud. Ma ootasin, et mult võetaks mu elu sest ma olin kaotanud elu mõtte ja tahtsin surra lepitamaks seda ühte kelle ma olin lubanud ära võtta. Peter Palmer,
Kujundas loogika vallas tervikliku õpetuse sellest, kuidas tuletada olemasolevatest eeldustest korrektseid ja vältida vigaseid järeldusi. Aristotelese õpetus püsib tänaseni formaalloogika alusena. Ei pidanud õigeks Platoni ideedeõpetust. Tema arvates pole ideedel iseseisvat olemist. Üksikud asjad eelnevad ideedele. Inimesele oli tema meelest loomuomane riiklik ühiselu. Ta ei saa elada õnnelikult väljaspool riiki. Õnnelikuks eluks on vaja leida kesktee: tasakaal hulljulguse ja arguse, pillamise ja koonerdamisevahel jne. Ka riik peab otsima keskteed. Äärmused tekitavad paratamatult tüli: oligarhias hakkavad rikkad rõhuma vaeseid, demokraatia puhul aga vaesed omavolitsema rikaste kallal. Seetõttu tuleks tugineda eeskätt keskmise jõukusega kodanikele. Aristoteles hindas kõrgelt Ateena riigikorda Soloni ajal, mil rikaste eesõigusi oli piiratud, täielik demokraatia oli aga veel välja kujunemata. 4. Ajalookirjutus Kujunes 5.saj eKr
algpõhhjused ei ole teistele täielikult kätte- ega arusaadavad. "Heinrich IV" mõistab, et elu on teater, kus ainu vabadus on valida oma mask ja mäng teadlikult. Venemaa Futurism 1913. vene futuristide manifest. Futuristide ideaaliks kunstis on kiiruse ilu, kiirus kui uus religioon ja moraalsus, tenilise dünanismi printsiip, mille kohaselt kujundatakse hiljem ümber kogu maailm. Luule põhielementideks hädaohu ja hulljulguse armastus, jultumus ja vastuhakk. Ülistasid luuletustes suurlinnu, kihutavaid autosid, möirgavaid mootoreid. Poeet olgu meeletu ja raevunud. Vene futuristid proovisid luua uut poeetilist keelt - zaumi - mille allikateks on lastekeel ja tänavakeel. Sveits Dadaism sai alguse. Võib olla luuletaja, kirjutamata ridagi. Dada mõnitab ja pilkab maailma, iseennast, kõike, kuid põlgus on ühtlasi ka tema lootus. Loobub
väliste hüvede minimaalne olemasolu. (Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007) 8 Mõistuslik toimimine võib olla suunatud kas praktilisele või teoreetilisele valdkonnale ning neile vastavalt jaotuvad ka voorused eetiliste ja dianoeetilisteks. Eetilised voorused seisnevad kahe äärmuse vahelise kuldse keskmise püüdlemises. Näiteks vaprus on arguse ja hulljulguse vaheline keskmine. Dianoeetiliste ehk intellektuaalsete vooruste all peab Aristoteles silmas viit teadusliku tegevuse liiki, mistõttu ta käsitleb viimaseid ka oma ,,Nikomachose eetikas". Nende puhul ei taotleta mitte mõõdukat keskmist, vaid parimat, mida on võimalik saavutada. (Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007) Erinevalt Platoni poliitilisest õpetusest on Aristoteles poliitikafilosoofia kavandatud pragmaatilisena
Moraal ei puudujäägi vahel, olles "kuldne seisne mitte reeglite omandamises, vaid kesktee". eeskujude järgimises. Julgus on kahe pahe vahepeal: arguse ja Aristotelese juhis: "Tee seda, mida hulljulguse vahel. teeks hea inimene." - Aga kes ütleb, milline on hea inimene? Heldus on ihnsuse ja pillavuse vahepeal. Noored evangelikaalid:
( Platon) . Tema meelest tegi, Platon vea, pidades ideid meeltega tajutavate asjade täiuslikeks algpõhjusteks. Ideedel pole iseseisvat olemist. Näiteks on maailmas palju erinevaid karikaid, kuid kõigis neis on midagi olemuslikult ühist, mis sunnib neid määratlema just karikatena. Ja mitte kellegi muuna. - Karika idee. Inimene ei saa elada õnnelikult väljaspool riiki. Seepärast on inimene riiklik elusolend. Leida oli vaja kesktee äärmuste vahel : hulljulguse, arguse vahel; pillamise ja koonerdamise vahel jne. Äärmused tekitavad tüli, seetõttu tuleks tugineda eeskätt keskmise jõukusega kodanikele. Samuti pani aluse materialismile
m.a). Kreekakeelne sõna arete tõlgitakse eesti keelde kui loomutäius või voorus. Aristoteles pidas õnne jaoks oluliseks teatud isikuomadusi, mis kujunevad harjutamise käigus ning nimetas neid loomutäiusteks. Ta eristas intellektuaalseid ja eetilisi loomutäiusi. Tarkus ja arukus on intellektuaalsed loomutäiused. Eetiline loomutäius on oskus järgida kuldset keskteed asjades, mis iseenesest pole ei head ega halvad. Näiteks on julgus kuldne kesktee hulljulguse ja arguse vahel. Aristotelese ideaaliks näib olevat täiuslik isiksus ning selline arusaam vaevalt et kellelegi päris võõras on. Iseasi muidugi, milliseid loomutäiusi keegi oluliseks peab. 7 Moraalifilosoofia Moraalifilosoofia uurib, kuidas me peaksime elama. Ehkki igapäevaselt ei tule meil langetada
eesmärkidele ja nende saavutamiseks vajalikele voorsutele (loomutäiusele). Inimlikuks lõppeesmärgiks on õnn. Saavutamaks püsivat eetilist hoiakut, mis on tarvilik õnne saavutamiseks, on oluline, et mõistuslik hingejagu valitseks mittemõistuslike üle. Kui viimaseid mitte ohjeldada, kalduvad nad äärmustesse. Sestap ongi eetilised voorused inimese jaoks teatud "kuldsed keskteed". Näiteks kui ollakse vapper, siis on see kesktee arguse ja hulljulguse vahel. Niisuguste vooruste saavutamine ei ole seotud mitte niivõrd teatud üksiktegudega kui sellega, et endas kujundataks välja mingid seadumused või harjumused. Õnne mõistab Aristoteles elu terviku kontekstis. Teadmised voorustest ei tee veel inimest vooruslikuks- on tarvis ka tahet ja oskust neist oma elus juhinduda. Kõik inimesed püüdlevad õnne poole. Õnn on see juures eesmärk omaette, kõike muud valitakse vaid vahenditeks millegi teise jaoks. Õnn on
Populaarne hedonism iha objekte võimalikullt palju omandada Aristoteles, Platon loomutäiuste või vooruste eetika inimese loomupärane kalduvus ühte või teistmoodi käituda v elada, teha. Loomutäius on hea kalduvus.Loomutäius kalduvus käituda üht v teistmoodi käituda nii, et selle tulemuseks on hea elu. Paheline on see siis kui tulemuseks on halb elu. Ka pahe on laduvus. Hea on olla mõõdukas. Tuleb treenida. Vaprus on kesktee hulljulguse ja arguse vahel. Religioosne eetika tuleb uskuda, mitte ei tule treenida. Armastada Jumalat. Inimene ennast ise õnnelikuks teha ei saa, uskudes ja armastades valgub inimesse jumalik arm, mis õnnelikuks teeb Romantismi eetika jumaliku hääle leidmine endas, et saavutada ja teha suuri tegusid, talle allumine. Geenius minu sees, mis suunab mind suuri tegusid tegema teeb õnnelikuks.
Iseseisev diplomaatia? Iseseisvalt rahvusvahelises poliitikas? *Counter factor method- oletus-faktor-meetod (kui Hitleri Saksamaa poleks kallale tunginud NL, siis oleks...). *Prisoners dilemma- vangi dilemma “situatsioon: kriminaalkorras toimub kahe isiku eeluurimine ja nad tuuakse eraldi ruumidesse ülekuulamisele. Kes tunnistab esimesena, kas üldse tunnistada jne kvantitatiivne meetod. Võidurelvastumine läheb ka sinna alla. *Chicken game- hulljulguse või arguse mäng. Skeem, teil on sild, tee ja ei ole võimalik üksteisest mööda minna ilma otsa sõitmata: üks peaks seisma jääma ja tagurdama hakkama. Kes jääb seisma, kes ei jää jne. Ghost writer- varikirjutaja. “Doomino effekt”- termin tuleb 1953 Kagu-Aasiast, autoriks on ameeriklased Walter Judd. Mis see on? Indo-Hiina- riis ja kommunism. Ohud Vietnamis, Birmas, Tais jne. Kommunismi levik nendest riikidest edasi. *Avatud uste diplomaatia-
vaid kultuuri kaudu. Vana-Kreeka filosoof Aristoteles (384-322 e.m.a) Aristoteles pidas õnne jaoks oluliseks teatud isikuomadusi, mis kujunevad harjutamise käigus ning nimetas neid loomutäiusteks. Ta eristas intellektuaalseid ja eetilisi loomutäiusi. Tarkus ja arukus on intellektuaalsed loomutäiused. Eetiline loomutäius on oskus järgida kuldset keskteed asjades, mis iseenesest pole ei head ega halvad. Näiteks on julgus kuldne kesktee hulljulguse ja arguse vahel. Utilitarist John Stuart Mill (1806-1873) oli Inglise filosoof Moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn(heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem
Erinevalt Kantist, on kohaste emotsioonide kogemine heale elule juhtimisele kesksed. Moraalsed voorused moraalselt põhjendatud. Teleoloogilised teooriad võivad keskenduda kas mingi tegevuse konkreetsele eesmärgile või väita, et kogu inimtegevus on suunatud mingi eemärgi poole ja et meid kõiki Aristotelese järgi: Kuldse kesktee teooria äärmuslike käitumisviiside vahel (nt Vaprus on hulljulguse ja arguse vahepeal) NB! Ta ei pea loetelu täielikuks ja lõplikuks, aga ta teab, et voorusi kannustab vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus.Teleoloogiline eetika näeb tegudes vaid instrumentaalset väärtust: seesmine väärtus on siin üksnes tegude tagajärgedel. Deontoloogiline on rohkem kui Platoni järgi (tarkus, vaprus, tasakaalukus ja õiglus). eetika, Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus
kannatlikkus, töökus, musikaalsus, tarkus, puhtus, jne. Millest voorused koosnevad ? ·Iga vooruse puhul erinevad elemendid. ·Voorustele iseloomulik Aristoteles järgi: voorus on kahe äärmuse, liialduse ja puudujäägi vahel, seega keskel, olles "kuldne kesktee". ·Inimesed omandavad voorused teisi vaadeldes ja neid jäljendades. Moraal ei ole mitte reeglite omandamises vaid eeskujude järgimises. ·Julgus on kahe pahe vahepeal: arguse ja hulljulguse vahel. ·Heldus on ihnsuse ja pillavuse vahepeal. Miks on voorused tähtsad ? ·Voorused on iseloomuomadused, mida inimestel on hea omada. ·Aristoteles uskus, et voorused on tähtsad hea elu elamiseks. ·Mis sorti inimesed me oleme ja mis sorti elu me elame? Me oleme ratsionaalsed ja sotsiaalsed olendid, kes tahavad ja vajavad teiste inimeste seltsi. Kuna elame koos ühiskonnas, siis on lojaalsus, ausus, õiglus vajalik, et edukalt, harmooniliselt toimida.
See, kes peab õnnelikuks olemise nimel tööd tegema, ei ole õnnelik, kuna ta teeb tööd, mitte ei naudi neid ihaobjekte. 1. Platon, Aristoteles: loomutäiuste(vooruste) eetika inimese loomupärane ja hea kalduvus üht või teist moodi elada/käituda nii, et selle tagajärjeks on hea elu. Pahe inimese loomupärane ja halb kalduvus üht või teistmoodi elada/käituda nii, et selle tagajärjeks on halb elu. N: liigne ägesus, hulljulgus Arguse ja hulljulguse vahe vaprus Liigse kitsikuse ja headuse vahe mõõdukus Nende ideaaliks ongi kuldsed keskteed, mitte liigne headus/pahedus. Loomutäiusi saab endas arendada ja kujundada. Ma saan harjutada end eetilistes situatsioonides oma reaktsiooni ja saavutada kuldse kesktee. Selle kaudu peaks see õnn tulema. Väga praktiline õpetus!! 2. religioosne eetika ei tule mitte treenida, vaid uskuda. (Augustinus)
b. Kui ühel planeedil elab miljon olendit ning teisel 2 miljonit olendit, siis kokku elab neil planeetidel 3 miljonit olendit. >> c. Ükski tudeng ei õpi virtuaalõppes. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:49 matis Dialoogis "Laches" kritiseeris Sokrates definitsiooni, mille kohaselt mehisus on a. arukas visadus >> b. teadlik riskeerimine. c. kuldne kesktee arguse ja hulljulguse vahel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:50 matis Sokratese viimased sõnad olid: "Kriton, me võlgneme Asklepiosele kuke, ärge unustage." Mida see tähendas? a. Sokrates pidas vajalikuks, et pärast tema surma jagataks ta varandus sõprade vahel. >> b. Sokrates pidas surma hinge tervenemiseks ning soovis, et tervistusjumalale toodaks tänuohver. c
neis 23 tudengit. b. Kui ühel planeedil elab miljon olendit ning teisel 2 miljonit olendit, siis kokku elab neil planeetidel 3 miljonit olendit. >> c. Ükski tudeng ei õpi virtuaalõppes. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:49 matis Dialoogis "Laches" kritiseeris Sokrates definitsiooni, mille kohaselt mehisus on a. arukas visadus >> b. teadlik riskeerimine. c. kuldne kesktee arguse ja hulljulguse vahel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:50 matis Sokratese viimased sõnad olid: "Kriton, me võlgneme Asklepiosele kuke, ärge unustage." Mida see tähendas? a. Sokrates pidas vajalikuks, et pärast tema surma jagataks ta varandus sõprade vahel. >> b. Sokrates pidas surma hinge tervenemiseks ning soovis, et >>tervistusjumalale toodaks tänuohver. c
neis 23 tudengit. b. Kui ühel planeedil elab miljon olendit ning teisel 2 miljonit olendit, siis kokku elab neil planeetidel 3 miljonit olendit. >> c. Ükski tudeng ei õpi virtuaalõppes. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:49 matis Dialoogis "Laches" kritiseeris Sokrates definitsiooni, mille kohaselt mehisus on a. arukas visadus >> b. teadlik riskeerimine. c. kuldne kesktee arguse ja hulljulguse vahel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:50 matis Sokratese viimased sõnad olid: "Kriton, me võlgneme Asklepiosele kuke, ärge unustage." Mida see tähendas? a. Sokrates pidas vajalikuks, et pärast tema surma jagataks ta varandus sõprade vahel. >> b. Sokrates pidas surma hinge tervenemiseks ning soovis, et >>tervistusjumalale toodaks tänuohver. c
· Sokratesega vesteldes veendus vestluskaaslane, et Sokrates on ise kõne all olevas valdkonnas asjatundja. · Sokratesega vesteldes lakkas vestluskaaslane arvamast, et on kõne all olevas valdkonnas asjatundja. · leidis veelgi kinnitust sellele, et ta on tõesti kõne all olevas valdkonnas asjatundja. Dialoogis "Laches" kritiseeris Sokrates definitsiooni, mille kohaselt mehisus on · arukas visadus · teadlik riskeerimine. · kuldne kesktee arguse ja hulljulguse vahel Sokratese arvates seisneb tema tarkus selles, et · ta ei väida end teadvat seda, mida ta ei tea. · ta oskab esitada tarku küsimusi, kuigi tal pole erilisi teadmisi. · ta vastab ainult küsimustele, millele ta teab õiget vastust. Sokratese viimased sõnad olid: "Kriton, me võlgneme Asklepiosele kuke, ärge unustage." Mida see tähendas? · Sokrates pidas vajalikuks, et pärast tema surma jagataks ta varandus sõprade vahel.
protsessis kooseluliste tavade ja kommetega harjudes; need, erinevatel rahvastel erinedes, peavad andma inimeste loomupärastele püüdlustele (vaadeldavas olukorras Aristotelese käsituses - mateeriale) kohase vormi. Eetiline voorus kujutab endast vastavalt tema eetika kuldse kesktee printsiibile mõistuspärast keskmist ühelt poolt loomupärase püüdluse (võimelisuse) liigsuse ja teiselt poolt sama püüdluse puudulikkuse vahel. Nt on vooruseks vaprus kui kesktee hulljulguse ja arguse vahel; lahkemeelsus kui keskmine raiskamise ja ihnsuse vahel. Voorus ei ole niivõrd üksikjuhtumile sobiva käitumusliku mõõdu leidmine kuivõrd just enda ülalpidamise viisi püsiv järgimine. Tänapäevases keelepruugis oleks see tähendussisu kaetav mõistega püsiv hoiak või seadumus (attitude). Vooruslikkus on niisiis vooruste kaudu kujundatud (ja loomuomaseks saanud) terviklik eluhoiak; see on
olemuslikult ühist, mis sunnib neid määratlema just karikatena ja mitte millegi muuna. Selle seisnebki karika idee. Idee avaldub seega konkreetsetes asjades ja ilmneb üldistuste teel. Inimene oli Aristotelese meelest riiklik elusolend riiklik ühiselu on inimesele loomuomane ja õnnelikku elu väljaspool riiki võimatu. Samal ajal on õnneks vajalik leida kesktee äärmuste vahel. Üksikisiku puhul tähendab see tasakaalu hulljulguse ja arguse, koonerluse ja pillamise ning muude vastandlike omaduste vahel. Riigielus aga tuleb hoiduda nii äärmuslikust aristokraatiast kui ka ülemäärasest demokraatiast, sest esimesel juhul on vältimatu, et rikkad hakkavad rõhuma vaeseid, teisel juhul aga on tulemuseks vaeste omavoli rikaste kallal. Ideaalne oli Aristotelese meelest selline riik, kus kodanikuõigused kuulusid eeskätt keskmise jõukusega meestele.
olemuslikult ühist, mis sunnib neid määratlema just karikatena ja mitte millegi muuna. Selle seisnebki karika idee. Idee avaldub seega konkreetsetes asjades ja ilmneb üldistuste teel. Inimene oli Aristotelese meelest riiklik elusolend riiklik ühiselu on inimesele loomuomane ja õnnelikku elu väljaspool riiki võimatu. Samal ajal on õnneks vajalik leida kesktee äärmuste vahel. Üksikisiku puhul tähendab see tasakaalu hulljulguse ja arguse, koonerluse ja pillamise ning muude vastandlike omaduste vahel. Riigielus aga tuleb hoiduda nii äärmuslikust aristokraatiast kui ka ülemäärasest demokraatiast, sest esimesel juhul on vältimatu, et rikkad hakkavad rõhuma vaeseid, teisel juhul aga on tulemuseks vaeste omavoli rikaste kallal. Ideaalne oli Aristotelese meelest selline riik, kus kodanikuõigused kuulusid eeskätt keskmise jõukusega meestele.
ühiselu. Ta ei saa elada õnnelikult väljaspool riiki. Seetõttu oli inimene Aristotelese sõnastuses riiklik elusolend. Kuid õnnelikuks eluks oli vaja leida ka kesktee äärmuste vahel: tasakaal hulljulguse ja arguse, pillamise ja koonerdamise vahel jne. ka riik peab otsima keskteed. Äärmused tekitavad paratamatult tüli. Seetõttu tuleks tugineda eeskätt keskmise jõukusega kodanikele. 1. Mille poolest muutus maailmavaade
keskkonnaalases kirjanduses pärast 1970.-ndaid. Moraalsed ja mittemoraalsed voorused Moraalsed voorused: ausus, headus, õiglus, lahkus, tänulikkus jne. Mittemoraalsed voorused: julgus, optimism, ratsionaalsus, tarkus, enesevalitsemine, kannatlikkus, töökus, musikaalsus, puhtus jne. Tasakaalukas kesktee · Vooruste iseloomustus Aristotelese järgi: voorus on kahe äärmuse, liialduse ja puudujäägi vahel, olles "kuldne kesktee". · Julgus on kahe pahe vahepeal: arguse ja hulljulguse vahel. · Heldus on ihnsuse ja pillavuse vahepeal. Vooruste omandamine · Inimesed omandavad voorused teisi vaadeldes ja neid jäljendades. Moraal ei seisne mitte reeglite omandamises, vaid eeskujude järgimises. · Aristotelese juhis: "Tee seda, mida teeks hea inimene." - Aga kes ütleb, milline on hea inimene? · Noored evangelikaalid: "What Would Jesus Do?" Miks on voorused tähtsad? · Voorused on iseloomuomadused, mida inimestel on hea omada.
täiustumist. Ja lõpuks kui küsida, miks on inimese loomuses sund täiuslikkusele (teleoloogiline printsiip) ja sellega kaasnevale õnnelikkusele, on Aristotelese vastus lihtne: just see osa inimesest on surematu. Aristoteles loetleb terve hulga voorusi (väärtusi), mis kasvatuse (ja enesekasvatuse) abil inimese iseloomuomadusteks peaksid saama ning mille omamine tähendab, et oleme leidnud äärmuste vahelt kesktee. Voorus kui kesktee äärmuste vahel Vaprus, mehisus on hirmu ja hulljulguse vahepeal. Hirmu võib käsitleda halva eelaimusena ning kartmisega liialdaja on argpüks. Argpüks kaldub meelt heitma, sest ta kardab kõike. Vapper mees tunneb ja tegutseb olukorrale vastavalt ja nagu mõistlik on. Ta jääb kindlaks ülla eesmärgi nimel ja tegutseb vaprusest lähtuvalt. Kes aga liialdab julgusega kardetavate asjade puhul, on hulljulge, ja kuigi ta kiitleb julgusega, ei jää ta kardetavas olukorras kindlaks.
loogiline arutelu, nii nagu määratleks mõistlik inimene. See on kahe pahe vahepeal, millest üks tuleb liigsest, teine puudulikkusest" (NE 39). Eetilisi loomutäiusi (millega seotud loomutäius liialdus puudus) Hirm - vaprus argus hulljulgus Au - eneseväärikus - uhkus - enesealandamine Viha - leebus - liigägedus - mitteägedus Vaprus/mehisus. NE 3.6-9 vapper valib harjumuslikult arguse ja hulljulguse vahepealse, järgib selliselt mehiseid/vapraid tegusid (nt lahingus ei torma sinna, kus surma saab), selle enda pärast, mitte oma kaaskodanike arvamuse pärast häbitundest või kuulsusihast. Suurejooneline (megalophysia) on see, kes targalt, aga ka heldelt kulutab (NE 4.2-3). Austusväärselt ,,Suurejoonelisus ilmneb sellistes kulutustes, mis on suurimad ja austusväärseimad." Ohvriannid, kultusesemed, kõik, mis seostub jumalate austamisega, pulmad, külaliste võõrustamine,
annaabi.ee 
