Quasar Saxaphone Quartet „Muusika Maale“ (0)

Quasar Saxaphone
Quartet
„ Muusika Maale“
Käisin 12.10.2014 kell 16.00-17.50 kuulamas saksafonikvartett quasari kontserti, mille pilet oli 3.00€. Kontsert toimus Kuressaare kultuurikeskuse suures saalis. Seal esinesid Marie-Chantal Leclaire, Mathieu Leclair, André Leroux ja Jean- Marc Bouchard. Nad kõik on pärit Kanadast ja tulid Eestisse, et esineda. Oma energia, hulljulguse ja väljapaistvate tehniliste võimete poolest tuntud Quasar uurib kunstmuusika eri tahke instrumentaalmuusikast live -elektroonikani ja improvisatsioonist instrumentaalteatrini. Quasari eesmärk on aidata kaasa meie muusikalise keele arengule ja kindlustada platvorm uue muusika eksperimentideks, uuringutteks ja tegemisteks. Kvartett on esiettekandele toonud üle saja teose. Kvartett on üles astunud kõikjal Kanadas ja teinud kontserdireise ka mitmes Euroopa riigis,nt: Holland , Saksamaa, Rootsi, Šveits, Suurbritannia , Hispaania, Prantsusmaa ja Leedu. Quaser tegi Ameerika-debüüdi 2008.aastal Seattle ´is ja esines 2012.aastal New Yorgis . Meile esitasid nad 7 teost: „Die Kunst der Fuge“, „Pulaue dewata“, „Hoe down“, „Geyser ghetto“, „Facing death “, „The black page #1“ ja „zoomby Woof“.
„Die Kunst der Fuge“- põhjalik uurimus kontrapunkti võimalustest, mis võivad avaneda ühes muusikalises teemas. Kõigis 14 fuugas, välja arvatud viimases lõpetamata fuugas, on kasutatud sama petlikult lihtsalt d-mllis teemat.
„Pulaue dewata“- puhas neljahäälne muusika, mida võib helilooja ette antud juhendeid järgides kohandada metmesugustele instrumendikombinatsioonidele. Teos on üheksa meloodia järgnevus, milles on kasutatud Bali saare gamelaniansamblite muusikat meenutavaid aade ja motiive . Kuigi muusika on oma olemuselt korduv, areneb see aeglaselt, samal ajal kui noote ja meloodia peeni rütmikaari meloodiasse aina lisandub. Teose võib jagada ligikaudu neljaks suureks eraldiseisvaks osaks, mis järgnevad lühikesele sissejuhatusele ja Bali ansamblitele iseloomulikule „signatuurile“.
„Hoe down“- kutsub baritonsaksafoni tegema kiiremaid tiire ceilidh'i tantsupõrandal, eemaldama sellelt Fatty Arbuckle´i maskeeringut ja tõestama end kõigi teiste saksipere liikmete kõrval nagu tulepurujutt. Terve elu bassikäikude mängimist võib panna baritonsaksafoni unustama, et ta laulab samas registris Dietrich Fisher -Dieskauga, ning võib samas ka „medikaga tõmmata“ sama kiiresti kui iga bluegrass -kitarrist.
„Geyset ghetto“- esimeses osas läheb tenorsaksafon võimust võtvas motiivilises aktiivsuses hoogu, enne kui ühinemipunktini jõuab. Siis jaguneb kvartett kaheks kihiks ja üks lihkub üle teise nagu kaks tektoonilist plaati üle magma . Teises osas koguneb gaasiline rõhk maa-alustesse avaustesse. Seismiline aktiivsus saavutab oma kõrgpunkti kolmanda osa keskel, kus väikeste kildude kordamisest koosnev pikk kasvamine viib pinge lõpliku plahvatuseni. See teos oli Quasari tellimus, mida toetas Conseil des arts et des lettres du Québec.
„Facing death“- on algselt kirjutatud keelpillikvartetile, nüüd aga kõlab versioon saksofonikvartetile. „Ornithology“ 7. ja 8. taktist sai teose tähtis motiiv , Terve teos on selle motiivi laiendatud arendus – Parkeri raevukas tempos. Quasar tõi 2012.aastal Montréalis teose „Facing death“ saksofoniversiooni Põhja-Ameerika esiettekandele.
„The black bage“- ilmus esimest korda plaadil Zappa in New York , sai pealkirja bändiliikmet kommentaarist sellele, et tema partituuris on nii palju noote, et lehekülg on suisa must. Teos koosneb tegelikult kahest eraldi palast. 1973.aasta sügisel avaldatud album „Over-nite sensation“ oli üks neist plaatidest, mis tõi Frank Zappa kultuse seisusest välja. See oli tema esimene kuldplaat ja kuigi enamik sellel olevaid lugusid säilitavad muusikule iseloomuliku ekstentriliselt satiirilise tooni, on neis Zappa varasema muusikaga võrreldes ka rohkem popilikkust.
„Zoby Woof“- see lugu on ütlemata keeruline ning see segab vabalt heavy metali, džässi ja 1970ndate pop- elektroonika kõlasid vaskpillipartiidega, mis ei oleks kohatud ühes Chicago loos .
Ma sain palju teada nendest pillidest, nendest esitajatest ja lugudest, aga mulle ei meeldinud see kontsert ikka, kuna mulle ei meeldi instrumentaalmuusika ja see tundus väga igav mulle seda kuulata. See oli minu esimene saksofonikvartett kontsert, kus ma olen käinud ja enam ma ei lähe ja kahetsen väga, et käsin seal, kuna see ei olnud huvitav.