1.3 Surveline vesi........................................................................................................ 6 2. HÜDROISOLATSIOONI JAOTUS.....................................................................................7 3. HÜDROISOLATSIOONI SÜSTEEMID...............................................................................9 3.1 Veetihe tihenduskrohv.......................................................................................... 9 3.2 Veetihe betoon.................................................................................................... 10 3.3 Isolatsioonivõõbad.............................................................................................. 10 3.4 Bituumenkatted.................................................................................................. 11 3.5 Vundamendikatted ja drenaazimatid...................................................................11 4. TÄHTSAIMAD ISOLEERIMISOSAD.
.…..3. Renoveerimistööd………………………………………………….……4. Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad………………………………….…..5. Allikad……………………………………………………………………...6. Hüdroisolatsiooni all tuleb mõista kõiki abinõusid, mis takistavad ehitist kahjustava vee või niiskuse sissetungi tarinditesse. * Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes; mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes; vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes; keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes; vastupidav temperatuurimuutustele. * Võib eristada kahte tüüpi hüdroisolatsiooni: - membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni korral kantakse konstruktsiooni
HÜDROISOLATSIOON REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 21 Juhendaja: dekaan Jüri Tamm Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS Hoonete hüdroisolatsioon Hüdroisolatsioon all mõeldakse kõiki abinõusid, mis takistavad vee kahjustavat sissetungi hoone konstruktsiooni. Hüdroisolatsioon koosneb ühest või mitmest omavahel kleebitud või pahteldatud isolatsioonikihist, moodustades uue konstruktsioonielemendina vee eest kaitsva pinnakihi. Hüdroisolatsiooni võib mõjutada kolm vee koormusklassi: 1. Pinnaseniiskus 2. Mittesurveline vesi 3. Surveline vesi Lisaks eelnimetatud ülesannetele peab hüdroisolatsioon omama veel järgmisi omadusi: · Olema keemiliselt püsiv · Olema ultraveoletkiirgusekndel
vajalik kasutada nii füüsikaliselt kui ka keemiliselt vastupidavaid materjale. [2] 1.2. Niiskuse liigid Niiskust rääkides eristatkse kolme eri liiki: · Mittesurveline vesi · Surveline vesi · Pinnase niiskus. 1.3. Mittesurveline vesi Mittesurvelise vee all mõistetakse tilga või vedelal kujul olevat vett mis ei tekita konstruktsioonile välissurvet. Vettsiduva pinnase näiteks savi puhul piisab lihtsast drenaazist, et niiskus konstruktsioonist eemale juhtida. Kui aga drenaaz puudub võib tekkida taldmiku piirkonnas hüdrostaatiline surve mis omakorda tähendab, et tegemist on survelise veega. [2] 1.4. Surveline vesi Survelise vee all mõistetakse vett mis on alaliselt või ajutiselt jäänud seisma vundamendi küljele või vahetult vundamendi alla, tekidades survet. Eriti ohtlikuks muutub see, aga maapinna külmumisel mille tagajärjel vesi jäätub ja surve vundmendile suureneb. [2] 1.5. Pinnase niiskus
.....................................................................6 2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE NIISKUSE EEST................................................................7 2.1 Hüdroisolatsioonisüsteemid...................................................................................................7 2.1.1 Tihenduskrohv ................................................................................................................7 2.1.2 Veetihe betoon................................................................................................................8 2.1.3 Mineraalsed isolatsioonivõõbad .....................................................................................8 2.1.4 Bituumenkatted ..............................................................................................................8 2.1.5 Rullmaterjalist isolatsioonipaanid .............................................
materjalidega ( liiv, kruus) täidetud. Eelduseks on, et vett mittesiduva materjali täidetud pinnas laseb vett kiiresti läbi kuni põhjaveeni. Joonis 1 5 Joonis 1. Pinnaseniiskusega veekormus. Mittesurveline vesi on tilk- või vedelal kujul olev vesi, mis ei tekita pinnasele hüdrostaatilist rõhku. Reeglina on vettsiduva pinnase puhul alati tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee eelduseks on ka toimiv drenaaz. Kui ümber hoone aga puudub drenaaz, siis tänu pinnase veesiduvusele tekib vundamendi allossa vee hüdrostaatiline surve, ning siis on tegemist juba survelise veega. Joonis 2. Joonis 2. Mittesurveline vesi drenaaziga. Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb osaliselt või ajutiselt vundamedi küljele seisma või asub hoone alaosa põhjavees. Vesi tekitab hüdrostaatilist survet. Veesurve sõltub veesamba kõrgusest
Keldrita hoone vundamendile annab soojustamine kaitse külmakergete eest. Eesti kliima puhul on kõige ohtlikum vundamendile niiskus ja maapinna külmumine. Talvel võib jäätuda maapind kuni 1,2 m sügavuseni. Külmunud vesi paisub maapinnas ja hakkab lõhkuma maja konstruktsioone. Selleks, et külmakerked ei toimuks, peaks vundament toetuma pinnasele allpool maapinna külmumise piiri või siis vundament on ümbritsetud külmakerekaitsega. Vundamendi alla või ümber oleks soovitav panna drenaaz, mis siis hoiaks pinnasevee taset võimalikult kaugel vundamendist ja põrandast. Sest liigse niiskuse puhul väheneb vundamendi konstruktsioonide vastupidavus. Drenaazi kõrgeim kohta peaks alati olema madalam kui vundamendi põhi ja torustiku soojustus peaks tagama, et oleks külmumispiirist allpool. Jälgima peaks ka seda, et oleks õige kaldega. Drenaaz kogub siis pinnase vett ja juhib selle vundamendist eemale. 2. VUNDAMENDI SOOJUSTUSMATERJALID
külmumine - sulamine, hoonetel sise- ja välistemperatuuri koosmõju. Arvestama peab ka standardist EVS 840:2008 radooni ohutuse nõuetega. Vundament on ehituse aluseks ning seda tuleb sarnaselt hoone teiste osadega kaitsta muutuvate keskonnatingimuste eest. Järgnevas töös selgitan, millised on võimalused vundamendi soojustamiseks, niiskuse ja pinnavee isoleerimiseks ja radooni ohutuse tagamiseks. 1. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE Enim kasutatav vundamentide materjal on betoon ( kergbetoon kui ka raskebetoon ), kivikbetoon, raudbetoon. Kasutatakse ka looduskivi (paekivi, graniit). Vundamendid kavandatakse projekteerimisel kas monteeritavatena või kohapeal valmistatavatena (monoliitsetena). Konstruktsiooni järgi liigituvad vundamendid: lintvundamendid, plaatvundamendid 2 postvundamendid, vaivundamendid.
Eelduseks on, et vett mittesiduva materjaliga täidetud pinnas laseb vett kiiresti läbi kuni põhjaveeni. Selleks peab pinnase vee läbilaskevõime olema vähemalt 0,01 cm/s (liiv, kruus). Pinnaseniiskusega tuleb alati arvestada. [5] Mittesurveline vesi on tilga või vedelal kujul olev vesi, mis ei tekita pinnale hüdrostaatilist rõhku. Reeglina on vett siduva pinnase (möll, savi) puhul alati tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee eelduseks on toimiv drenaaz. Kui hoone ümber puudub drenaaz, võib sademete korral vett siduva pinnase tõttu tekkida vundamendi allosas lühiajaline surveline vesi. Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb ajutiselt vundamendi äärde seisma või hoone allosa asub põhjavees. Nii hüdroisolatsioonile kui ka kandetarindile langev hüdrostaatiline surve sõltub veesamba kõrgusest. [5] 4
Katusekatte alus: betoonalus Betoonaluse puhul pole soovitatav kasutada katusekatte alumise kihina klaaskiu baasil rullmaterjali: betooni aluseline keskkond, mis lagundab rullmaterjalis oleva klaaskiust tugikanga. Enne katusekatte paigaldamist tuleb betoonaluselt tuleb eemaldada tsemendipiim ja muud nakkumist vähendavad ained, nii et aluse ja kattekihi vahel oleks võimalik saavutada vajalik nake. Enne kruntimist peab betoon olema piisavalt kuiv (betooni niiskussisaldus tuleb ära mõõta) . Betoonalusele kinnitatakse rullkate täispinnalise või osalise liimimisega ja mehaanilist kinnitust ei ole üldjuhul vaja. 44 22 Katusekatte alus: soojustusmat. Kõvad klaasvilla või kivivillplaadid, jäigad vahtpolüuretaan- ja vahtpolüstüreenplaadid (EPS,
välisseina. Katta hüdroisolatsioonikihiga. Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist maakivi, paekivi, graniit, marmor, betoonkivi- ja plokid. 13. Torustike viimine läbi hoone vundamendi Kui kanalisatsiooni toru läheb hoone alt läbi, pannakse see toru suurde toruhülssi ehk jämedamasse torusse selleks, et vundament vajumisel ei lõikaks kanalisatsioonitoru läbi. Suurema toru diameeter on umbes 6-7 cm suurem. 14. Vundamendi pealispinna ja keldriseinte välispinna hüdroisolatsioon Pealispinna 2 Maapinna niiskus ja vesi pinnasest ei tohi pääseda piirdetarinditesse. Maapealsed tarindid eraldatakse vundamendist kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga, selleks kasutatakse katusekatte rullmaterjali. Vundamendi peale pannakse hüdroisolatsioon. Hüdroisolatsiooni on vaja, et vesi ei läheks seina sisse. Keldriseinte
Monoliittalade ja nn riputatud paneelidest vahelae süsteemide korral Teraskarkass: Terase tulekaitse: mineraalvill sulamistemperatuur:800-1100 kraadi C., tihedus 100-400kg/m3 kuni 120 min tulekaitset. Kipsplaat ühes või mitmes kihis otse või aluskarkassi külge abil terastarindite külge. Kuni 90 minutit. Vermikuliit-, tsementkiud- ja kaltsiumsilikaatplaat. Kuni 120 minutit. Tulekaitse krohv, paksus 10-60mm, tihedus sõltuvalt segust 200-800 kg/m3. Kuni 30- 60 minutit Tulekaitse erivärvid. 100-300 kraadi C, värv paisub ja moodustab terasele kaitsva kihi. Kuni 30...60 minutit Betoon. Eraldab terase tulest või termilise massi tõttu on kuumenemine aeglasem Puitkarkass: Massiivpuit Liimpuit Vineer Kihtpuit 22
Kui see kõik on tehtud võib alaustada lammutamisega, kas siis täieliku või ainult pealis kaudsega, et pääseks ligi vajalikesse kohtadesse. Ka lammutustöödeks oleks vaja projekti ning selle kavandamist. Kõik materjalid oleks soovitatav eemaldada võimalikult tervelt, et neid saaks hiljem kasutada. Ehitus praht, mida on võimatu taaskasutada tuleks sorteerida. Näiteks puitmaterjali võib teha küttepuudeks. Krohv ja muu praht samuti sorteerida ja viia vastavatesse asutustesse. Tööpind tuleb just kui ette valmistada, et saaks vajaliek töödega alustada ja eelnevad tegemised ei hakks sega ehitusprotsessi. See pärast tuleksi hoida ehitus plats alati puhas. Nii ennem ehituse algust, ehituse ajal ja ka ehitus lõpufaasis. . Kokkuvõte Reeglina on iga palkmaja, mille seinad ei ole päris mädad või vammi täis, võimalik taastada -
vaia vahel Joonis 2.21. Vaiadele toetuvad vundamendid: a hõõrdvaiad keldriga hoonel; b postvaiad keldrita hoonel; 1 tihendatud pinnas; 2 vundament; 3 raudbetoonpadi-rostvärk; 4 liivalus; 20 5 raudbetoonvaiad; 6 nõrk pinnas; 7 tugev pinnas; 8 keldrisein; 9 vertikaalne hüdroisolatsioon; 10 horisontaalne hüdroisolatsioon Vaiade materjaliks kasutatakse raudbetooni (enim), betooni, terast; varem on kasutatud ka puitu. Tehases valmistatavate vaiade pikkus 4,0...12,0 m, mida ehitusplatsil vaiatööde käigus on võimalik ka jätkata (nt on Stockmanni kaubamaja all 40meetrised vaiad. Põikilõikelt võivad vaiad olla ruudukujulised, ümara põikilõikega või eriprofiilid (punnvaiad) Kui vaialuse ehitamiseks kasutatakse puitvaiau, siis puidu mädanemise vältimiseks peavad need olema
19. Kirjeldage puitkonstruktsioonide (talad, postid, sarikad) tugevduslahendusi Nõrgenenud tugevusega kohtade eemaldamine ja proteseerimine puit- või terasprofiilidega kasutades naelu, polte või liimi. Pealeliimitud klaasplastikust varrastega võimalik tugevdamine. Tugevdamine, pealeliimitud klaastekstiili või aramiid- või kevlarkangaga. Küllastusvaikudega, kogu kandesüsteemi tugevdamine teras-, puit-, betoon liitkonstruktsiooniga. Nõrgenenud sõlmedes pehkinud puidu eemaldamine ja sõlme taastamine klaas- või teraspulkadega armeeritud vaikude ja liiva seguga. Mõne juhul on majanduslikult õigem suurte kahjustustega vana konstruktsioon asendada uuega, kusjuures niiskusealtides kohtades saab kasutada sügavimmutatud materjali. 20. Tellis(kivi)konstruktsioon vee ja niiskuse- ja külmakahjustused Külmakahjustused seinakonstruktsioonis telliste pooridesse sattunud vesi välisõhu
ülespöörde serv kinnitatakse mehhaaniliselt, betoonalus peab olema piisavalt kuiv ja puhas, soojustuskiht peab olema võimalikult väikese veeimavusega, et vett täis ei imbuks ja soojapidavus ei kaoks, minaraalvill soojutuseks ei kõlba, sobivad eelkõige ekstudeeritud vahtpolüstereen (XPS) ja kergkruus. Murukatus koosneb vähemalt kolmest kihist: hüdroisolatsioon, drenaazikiht, kasvupinnas, murukatuse võib teha pööratud katusena, kui ka tavalise katusena, st. et hüdroisolatsioon võib olla nii soojustuse all, kui ka soojustuse peal. 13 Hüdroisolatsiooni vuugid peavad olema juurekindlad, kasvupinnase- ja drenaazikihi paksused sõltuvad haljastuse poolt esitatavatest nõuetest, haljastuse jaoks tuleb
terasest diagonaalsidemetega, mille kaudu kantakse ka väliskoore omakaal üle sisekoorele s.t. väliskoor on riputatud konstuktsiooniosa. Väliskoor 70-85mm Soojustust üldjuhul 140mm Sisekoor 80-180mm Tellistest välisvooder 85mm Tuulutusvahe40mm Min. villast tuuletõkkeplaat 30mm Min. villast soojustus 150mm Tellistest kandesein 250mm Krohv Tuulutusvahesse ei tohi olla kukkunud mörti Rõhtpalksein Eluaja seinapalgi soovituslik keskmine diameeter on 25-30cm, abihoonete korral aampiirimäära ei ole. Palkmaju võib teha kas kuivast või märjast palgist. Palkmaja projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jälgida, et kõik detailid lubaksid puidu ristlõike, s.t. seina kõrguse suunas vajumist 3-5% (s.t. 3-5cm ühe meetri kohta).
Sokkel tuleb soojustada R0 2,0 m2K/W; kui soklikorrusel on köetavad ruumid, siis R0 3,57 m2K/W. Soklis, samuti allpool maapinda asuvates tarindites tohib kasutada ainult mittehügroskoopseid soojustusmaterjale. Niiskustundlikest materjalidest (puit, mullbetoon) välisseinte puhul peab sokli kõrgus maapinnast olema vähemalt 30 cm. Konstruktsiooni järgi liigitatakse vundamendid lint-, post-, vai-, plaat- ja ruumilised vundamendid. Vundamentides kasutatavad materjalid: betoon, kivikbetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Vundamentide pinnasest väljaulatuvad osad soklid ehitatakse ilmastikukindlast materjalist: maakivi, paekivi, graniit, marmor, viimistluskihita betoon sh. betoonkivid (näiteks Columbia- kivi). Vundamentide minimaalsed paksused: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm
7 1. SISSEJUHATUS Käesolev raamat on mõeldud ehitusmaterjalide üldkursuse omandamise abivahendiks. Ehitusmaterjalide valik on lai. Tehnika ja tehnoloogia arenemisega tekib vanade tuntud ehitusmaterjalide kõrvale uusi materjale. Ehitusmaterjalidest tutvustatakse raamatus: looduslikke ehitusmaterjale – puit ja kivi; metalle; keraamikat; ehitus-sideaineid; ehitussegusid – betoon, mört; raudbetooni; tehiskivimaterjale; bituumeneid ja nende baasil valmistatud materjale; asfaltbetooni; plastmassist tooteid; isolatsiooni- ja viimistlusmaterjale; klaastooteid. 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest Ehitusmaterjalid on olulised, sest materjalid on aluseks, millel põhineb kogu ehitustegevus; materjalide maksumus moodustab ehitise kogumaksumusest väga suure osa;
Keemiline püsivus: võime mitte kaotada omadusi mitmsesuguste keemiliste ainete mõjul.EM võivad kahjustada happed, leelised, soolad, gaasid, jne.Keemiliselt agressiivses keskkonnas tuleb kasutada keemilselt püsivamaid materjale või katta need vastavate kaitsekihtidega. Kiirgustihedus:materjali võime neelata radioaktiivset kiirgust. Materjali kiirguse neelavus on seda suurem, mida suurem on tema mahu mass ja mida rohkem ta sisaldab vesinikku.peamised kiirgusisolatsiooni materjalid on betoon, plii, vesi. Akustilised omadused:iseloomustavad materjali helineelavust või peegeldavust. Helilained, põrkudes mingi materjali vastu jagunevad kolme ossa: ühed peegelduvad tagasi( kõva ja sile), teised neeldub materjalisse( pehmed ja krobelised mater) ja kolmas läbi materjali. Ehituses tuleb põhiliselt summutada. Selleks kasutatakse pehmeid ja poorseid materjale. 4. Puidu siseehitus ja omadused: Korp, korkkude ja nii moodustavad puu koore. Korp kaitseb puud vigastuste eest.Koor-
Org. materjalidel 0,9 1,6 g/cm3 2) MAHUMASSIKS e. tiheduseks, nim. Materjali mahuühikus massi looduslikus olekus (pooridega). *tihedate materjalide puhul (poore pole) *pooridega materjalil on mahumass suurem kui poorideta materjalil. Nt. Graniit 2500 2800 kg /m3 Paekivi 2400 2600 kg/m3 (poorsem) Silikaattellis 1700 1900 kg/m3 Kõrgtellis 1300 1400 kg/m3 (poorsem) Harilik betoon 2200 2400 kg/m3 Vahtbetoon 300 1200 kg/m3 (poorsem) 3) POORSUSEST oleneb materjali tugevus., soojusjuhtivus jne. Poorsus näitab meile mitu % materjali kogumahust moodustavad poorid. Mida suurem % , seda poorsem materjal. Poorideks nim. materjalis olevaid väikseid tühimikke, mis on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub vee imavus. 4) VEE IMAVUSEKS nim. Materjali omadust imeda endasse vet, kui materjal ise asub
Orgaanilised plaatmaterjalid Roogplaadid: valmistatakse paralleelsete kõrtega roo kihist, mis pressitakse kokku ja õmmeldakse tsingitud traadiga läbi. Plaatide paksus on 30-100 mm. Roogplaatide mahumass on 200-250 kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,06-0,09 W/m.Cº. Plaatide puuduseks on nende süttivus, kõdunevus ja näriliste poolt kahjustatavus. Roogplaate on Eestis kasutatud peamiselt seinte isoleerimiseks (ka vanade hoonete lisasoojustuseks). Roogplaadile nakkub krohv ka ilma krohvimatte kasutamata. Kõrgendatud niiskuseda hoonetes roogplaadid ei sobi. Analoogseks roogplaatidele on toodetud ka õlgplaate. Fiboriit: koosneb puidu narmaslaastudest, mis segatakse mineraalse sideaine ja veega. Saadud segu pressitakse plaatideks ja kivistatakse pressitud olekus. Originaal fiboriit tehakse magnesiaalsideainega. Eestis on toodetud fiboriiti portlandtsemendi baasil ja nimetatakse saadud materjali TEP- plaatideks. TEP-plaadid kuuluvad raskeltsüttivate
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Need võimaldavad veereziimi reguleerida soovitava tüsedusega pinnasekihis. Rasketes pinnastes võib lisaks hüdromelioratiivsetele kuivendusviisidele kasutada ka agromelioratiivseid võtteid. Need aitavad sel juhul kõrvaldada liigvett künnikihist. Agromelioratiivseid kuivendusviise omaette saab kasutada ainult ajutiselt liigniiskete alade kuivendamisel. Nende mõjuulatus piirdub tavaliselt künnikihiga. Hüdromelioratiivsed kuivendusviisid on: 1) kraavkuivendus e. kraavitus, 2) drenaaz, 3) vertikaalkuivendus, 4) polderkuivendus, 5) kolmatsioon 6) üleujutuste reguleerimine. Nendest kahte esimest loetakse põhikuivendusviisideks, ülejäänud on erikuivendusviisid. Kraavkuivenduse e. kraavituse korral rajatakse kuivendatavale alale süstemaatiline kraavide võrk, mis võtab vastu sealt tuleva liigvee ja juhib selle eemale. Kraavkuivendusega võib alandada kõrget põhjaveeseisu, ära juhtida pinnavett ning pealevalguvat põhja- ja pinnavett.
SISUKORD KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE........................................................................... 3 SISSEJUHATUS..........................................................................................................4 1 ARHITEKTUURNE OSA......................................................................................... 5 1.1 Hoone üldiseloomustus.............................................................................................................. 5 1.2 Hoone tehnilised andmed .......................................................................................................... 5 1.3 Mahulis-plaaniline lahendus.......................................................................................................6 1.4 Tehnoökonoomilised näitajad.....................................................................................................7 1.5 Välisviimistlus............................................................................
6009 Maakivi, kõrgus Tahutud palk, väljas Lai laudis, kaetud Eterniidiga kaetud Must laudis, kaetud 20 cm 2 klaasiga omaette kuni 40 cm laudvooder, seest krohvitud ja vineeriga, all liiv, köögis laastukatus saepuru-savi soojustusega, all raamides puitaknad topeltpõrand vineer või krohv (köögis) 6010 Paekivi, Tahutud palk, väljas Eterniidiga kaetud 2 klaasiga omaette krohvitud laudvooder, sees tapeet laastukatus raamides puitaknad
paisutab poorid kinni. 2.Raudbetoon Koosneb betoonist ja terasest (betoon survejõud ja teras tõmbejõud) Betoon on üsna odav materjal, mis töötab hästi survetugevusele kuid halvasti tõmbetugevusele. Tõmbetugevus on 10-15korda väiksem kui survetugevus. Teras seevastu tötab hästi nii tõmbe- kui ka survetugevusele. Kuid teras on kallis. Terase ja betooni kasutamine on võimalik tänu joonpaisumisele, kuid on väga soodne asjaoludele, et betoon kaitseb terast tulekahjus selle eest, et see kiiresti ei kuumeneks üle ja lisaks vele korrosiooni eest. Lisaks veel on hea see, et teras nakkub hästi betooni külge. Eelised ja puudused: • Odav materjal ja tulekindel • Pikaajaline konstruktsioon ja holduskulud väiksed • Suur omakaal • Võimalus, et tekivad praod Raudbetoon jaguneb: • Monoliitseks (valut tehakse kohapeal)( arhitektil mugavam, ei ole korrosiooni
Glasuuriga 12 saab plaatidele anda igasuguse värvuse. Keraamiliste plaatidega sein on veekindel, kergelt pestav ega vaja mingit viimistlust. 3) Mosaiikplaadid on väga väikesed, servapikkusega 20-50mm. Plaadid liimitakse alumise küljega võrgule. Mosaiikplaate turustatakse enamasti ca 1m2 suuruste vaipadena(vaipkeraamika). Seinapaneelide puhul laotakse vaibad vormi põhja ja betoon valatakse neile peale. 22. Kergkruus-tootmine, omadused, kasutus. Keramsiit ehk kergkruus üldnimetus ehitus- ja täitematerjalidele, mis on looduslikuga võrreldes neli korda kergem. Tuntuimad kaubamärgid on Fibo, Leca ja Exclay. Kergkruus on sõmer materjal, mis saadakse savi paisumisel 1150°C pöördahjus. Tootmine: Eriliste omadustega savi segatakse ühtlaseks massiks Mass kuivatatakse ja töödeldakse pöördahjus
lubjakivi kihtide tekkimine põhjakihtides. Seotus ehitusega- nt. materjalide tootmisel tehastes eraldub õhku CO2, samas ookeanide ja atmosfääri vahelise ringluse tulemusena tekib ka lubjakivi, mida omakorda kasutatakse ehituses. (võib vaadata ka 1.loengu slaidi nr 36- pilt süsiniku ringlusest) Ehitustegevuses kasutatav energia saadakse otseselt naftast või selle produktidest või kaudselt elektrist, mis on saadud naftast, põlevkivist, kivisöest ja radioaktiivsetest mineraalidest. Nafta ja kivisüsi tekkisid sadu miljoneid aastaid, meie ammendame need varud mõne saja aastaga. 5. Kuidas mõjutab vee ringkäik elukeskkonda ja ehitustegevust? Puhta joogiveevarud vähenevad drastiliselt üle kogu maakera. Joogivee kvaliteedi ja kvantiteedi languse põhilised põhjused on keskkonna saastumine ja vee liigkasutamine. Enamus saasteaineid liiguvad keskkonnas vee kaudu, ning kuhjuvad lõpuks ookeanidesse. Ookeanide saastumist on täheldatud igal pool üle kogu planeedi
Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5-1,0 kg/m2 Veekulu 8-9L/25 kg kott Kuivamisaeg 3 tundi – 1 ööpäev Kihipaksus 1-3 mm Eksamipilet Nr. 2 1. Krohvisegude valmistamine Segu segamiseks kasutada drellpuuri otsa kinnitatud visplit. Segu lisada veele ühtlase joana, samal ajal pidevalt segades. Lasta 5 min seista ja uuesti korralikult läbi segada. Valmis krohv peab olen ühtlane ja ei tohi kleepuda töövahendite külge. Krohvisegu valmistamiseks vajalikud töövahendid on drellpuur + vispel, mördiämber, vajadusel kellu. Tervishoiu tagamiseks vispeldamisel kasutada respiraatorit ning muidugi tööriideid, -jalanõusid, kindad. 2. Tasandussegude liigid ja omadused Isetasanduvad, remondisegud,erisegud. 1. Käsitasandussegud Olulisem erinevus on see, et segu ei voola ära, nii on võimalik teha ka kaldeid ja üleminekuid.
Sobib väga suurte konstruktsioonide valmistamiseks. 41. 3. ALUMINAATTSEMENT valmistatakse lubjakivist ja boksiidist. Kiirelt kivistuv, suure tugevusega sideaine. tardumisel ja kivistumisel eraldab palju soojust. Kasutatakse kohtades, kus on vajalik kiire kivistumine, suurem keemiline püsivus ja talvistel töödel. 42. 24. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal 43. 1) Tiheduse järgi liigitatakse betoone: 1. Raske betoon üle 2600 kg/m3 2. Normaal ehk tavabetoon 2000-2600 kg/m3 3. Kerge betoon 800-2000 kg/m3 44. 2) Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tähistatakse C8/10 .... C45/55, väiksem arv näitab silindrilise ja suurem arv kuubikujulise proovikeha survetugevust. 45. 3) Külmakindluse järgi jagunevad betooni külmakindlusklassidesse, tähistatakse nt KK1 (F50)
vase sulameist. Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. · Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus- haprus. Sarrustena kasutatakse kas sileda- või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust. Peenem sarrus (Ø 14 mm) turustatakse rulli kerituna (kerateras), jämedam aga sirgete varrastena. · Metallpeen-materjalidest tähtsamad on: · naelad tehakse madala süsinikusisaldusega traadist, naelad võivad olla ümmargused või kandilised, eritüübilistest naeltest tähtsamad on laiapealised papinaelad, peened
· aluse veeimavusvõime mõjutab krohvi kõvastumist. Kui imamine on väike, siis krohvikiht jääb nõrgaks, kui imamine on suur, siis ei saavutata head naket. Aluse sobitamiseks tuleb seda kas kruntida või niisutada; · krohvitav pind peab olema puhas, tolmu-, nõe-, soolade- jms. vaba. Pindamismoodused. Krohvimine on mitmesuguste pindamismooduste ühisnimetus. Krohvimise õnnestumine sõltub õigest materjalide valikust ja hoolsast tööst. Tavaliselt kantakse krohv pinnale kahes või kolmes kihis. Esimene nn. sisseviskekiht peab tagama hea nakke aluse ja järgmise kihi vahel. Teine, põhikiht, annab krohvile vajaliku paksuse. Kolmas, tasanduskiht, tehakse mõne millimeetri paksune ja peab andma sileda ühtlase pinna. Üldiselt kehtib krohvide valikul reegel, et krohv oleks alusega keemiliselt sarnasest materjalist ja et iga järgmine krohvikiht oleks eelmisest nõrgem. Krohvide valik on väga lai
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
