Hüdraulika, Pneumaatika Arvestustöö Nr. 1 1. Hüdroajami mõiste ja põhilised komponendid. Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami põhikomponendid: - paak töövedeliku tarvis, - pump koos pumba ajamiga, - süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ), - juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) - hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks, - süsteemi abiseadmed ( filter, torustik ). 2/3. Hüdroajami mehaanilise ja mahulise kasuteguri mõiste.
1.Hüdroajami mõiste. Tema kasutamist piiravad asjaolud. Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami puudustena tuleb nimetada: tuleohtlikus töövedeliku või tema aurude lekkimisel, töövedeliku tundlikus saastumise suhtes, temperatuuri ja rõhu mõju töövedeliku viskoossusele, suhteliselt madal kasutegur. 2. Hüdroajami kasutamist soosivad asjaolud. Hüdroajami kasutamist soosib : on lihtne saada nii kulgevat kui pöörlevat liikumist, võib
· Seadme juhtimine on lihtne. · Väldib koormuse kontrollimatu liikumise, kuna vedelik on praktiliselt kokkusurumatu ja vedeliku tagasivoolu saab kontrollida vooluklappide abil. · Kiiruse, jõu ning jõumomendireguleerimine on mugav ja teostatav lihtsate seadmetega. · Soodus soojusreziim. · Ajam koosneb enamuses standardsetest komponentidest, mis lihtsustab ajami projekteerimist ja lühendab seadme valmistamise tähtaegu. · elektriliselt mugav juhtida, mis soodustab ajami sobitumist elektrooniliste juhtimissüsteemidega. Piiravad asjaolud: · Keskkonnaohtlikkus, töövedeliku tuleohtlikkuse või reostuse oht vedeliku väljavoolu korral süsteemist; · Ajami tundlikkus saastumisele, mis tingib suuri kulutusi töövedeliku puhastamisele;
test teguritest nagu: - torustiku pikkus - torustiku ristlõige - torustiku pinnakaredus - liidete arv torustikus Sele 2.12 Vedelikusamba kõrguse - vedeliku voolukiirus sõltuvus rõhust - vedeliku viskoossus Hõõrdekaod ja rõhulangus torustikus Vedelike voolamise tüübid Seni oleme vaadelnud loodusseadusi Tähtsaks teguriks hüdrosüsteemide arvestamata, et igas süsteemis esinevad energiakadude uurimisel on vedeliku ka takistusjõud nii torustiku pinna ja voolamise uurimine. Käsitletakse kahte vedeliku vahel kui ka vedeliku enda tüüpi voolamist: kihtide vahel. Praktikas on võimatu - laminaarne voolamine
.... 0,9 . Hüdraulilise akumulaatori ülesandeks on energia akumuleerimine. Teda kasutatakse praktikas neil juhtudel , kui on tarvis töötada lühiajaliste suurte koormustega , näiteks raskete koormuste tõstmisel, lüüsiväravate avamisel jne. Hüdraulilisi akumulaatoreid kasutatakse ka hüdraulilistes pressides . Pressi tühikäigu vältel kogub hüdrauline akumulaator teatava vedelikuvaru . Töökäigu ajal ei suuda pump silindrisse küllaldaselt vedelikku anda ; puudujäägi katab siis hüdrauliline akumulaator. Hüdrauliline akumulaator ( joon ) koosneb silindrist A ,milles liigub kolb B. Selle ülemisse otsa külge on kinnitatud traavers C . Traaversi otstele on riputatud raskused . Vedelik ( vesi või õli ) pumbatakse akumulaatorisse mööda toru D . Akumulaatori silindrisse pumbatav vedelik surub kolvi üles. Kui kolb jõuab
Tallinna Tööstushariduskeskus Voolamist reguleerivad ventiilid 9 Voolamist reguleerivad ventiilid 9.1 Sissejuhatus Vooluventiilidega reguleeritakse täiturite töökiirust muutes (vähendades või suurendades) ventiili ristlõikepindala, reguleerimispunktis. Vooluventiilide erandiks on vedelikku jaotavad ventiilid, mis jaotavad vedelikuvoolu kaheks või enamaks haruks. Vastavalt funktsioneerimisele jaotatakse vooluventiilid nelja rühma (sele 9.1, 9.2 ja 9.3). Voolamist reguleerivad ventiilid Takistid Vooluhulka reguleerivad p sõltuv funktsioneerimine p sõltumatu reguleerimine
Mõisted reaalne fluidum- Reaalvedelikud jaotatakse: - tilkvedelikud – moodustavad homogeense võõristeta ja tühikuteta keskkonna (vedelikud), on praktiliselt kokkusurumatud ning väikese ruumpaisumisteguriga, - gaasid ja aurud - on kokkusurutavad, tihedus sõltub temperatuurist ja rõhust. ideaalne fluidum -vedelik, millel on konstantne tihedus ja nulliline viskoossus. See tähendab, et ideaalvedelikul on lõpmatult suur voolavus, ta liikumine on hõõrdevaba (puudub viskoossus); ta ei ole rõhu mõjul kokkusurutav ning ta tihedus ei muutu temperatuuri muutudes. perioodiline protsess- protsess,mis toimub tsüklitena (seeriatena) s.t. on teatud ajavahemike järel korduv, seejuures protsess viiakse igas tsüklis lõpuni.
muutu, on vooluhulk igas ristlõikes konstantne. 𝑞1 = 𝑞2 𝑣1𝐴1 = 𝑣2𝐴2 𝑣1/𝑣2 = 𝐴2/𝐴1 Skeem 1 vihikus. 3. Kirchoffi seadus - Vedeliku voolude ristumiskohta tulevate vooluhulkade summa võrdub sealt lähtuvate vooluhulkade summaga. Skeem 2. 𝑛 𝑘 ∑ 𝑞𝑠 𝑖 − ∑ 𝑞𝑣 𝑗 = 0 𝑖 =1 𝑗=0 4. Viskoossus – vedeliku osakeste omavahelise hõõrdumise e. sisehõõrde mõõt. Vedeliku viskoossus sõltub temperatuurist ja rõhust • Temp. suurenemisel väheneb, rõhu suurenemisel suureneb • Rõhk hakkab viskoossust märgatavalt mõjutama rõhkudel üle 200 bar. 5. Hüdrauliline löök – Vedeliku rõhu äkiline suurenemine torustikus. Tingitud tihti voolava vedeliku inertsist. Vooluteesulgemisel püüab vedelik jätkata liikumist ning avaldab takistusele survet
teenindamise ja remondi lihtsus , distanstsioonjuhtimise ja auto -matiseerimise võimalus. Vedelike peamised füüsikalised omadused: • Tihedus ( kg/ m ) on vedeliku ruumalaühiku mass : = m/ V. • Erikaal ( N/ m ) on vedeliku ruumalaühiku kaal : =F/V ( raskuskaal F = m g , kus m on mass ja g on raskuskiirendus ,siis tihedus ja erikaal olenevad vedeliku liigist ja temperatuurist ja vedelikule mõjuvast rõhust.) · Viskoossus on vedeliku omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes . Viskoossus oleneb vedeliku liigist ,temperatuurist ja rõhust . Vedeliku soojenemisel viskoossus väheneb, rõhu tõustes suureneb. · Archimedese seadus : igale vedelikus olevale kehale mõjub üleslükkejõud , mis võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga . Laeva hüdraulised masinad . Pumbad. • Tööpõhimõtte järgi liigitakse: • Kolbpumbad (tööorgan liigub edasi-tagasi)
veepinna ja pumba imiava ristlõigete (I II) jaoks : z 0 + p0 /( g) + v0 2 /(2g) = z 1 + pi /( g) + vi 2 /(2g) + hti , kus - z0 on vedeliku asendienergia veepinnal , - p0 = põ õhurõhk veevõtukoha pinnal (1,03 kgf/ cm2), - v0 on vedeliku voo kiirus veepinnal , - z1= hi on vedeliku asendienergia imikavas (staatiline imemiskõrgus), - pi ja vi rõhk ja kiirus imiavas , - hti , rõhukadu takistustest imitorus 2 Oletame , et pump töötab teoreetiliselt ideaalsetes tingimustes: - z0 = 0 s.o. vedeliku potensiaalse energia asendienergia veepinnal on null - v0 = 0 , voolukiirus veepinnal on null - pi /( g) = 0 st. pump tekitab absoluutse vaakumi (rõhuenergia on null) - vedelik imiktorus liigub väga aeglaselt vi 2 / 2g = 0 , - imiktorus pole vedelikul takistust hti= 0, Siis z1 = hi = põ/(g) Ehk teoreetiliselt ideaalsetes tingimustes vedeliku imemiskõrgus võrduks keskkonna rõhu poolt tekitatud surve kõrgusega .
3. Reha tüüp hõlm (brush rake), mida kasutatakse võsa ja juurte eemaldamisel. Buldooseri ripper on metallist konks mille abil purustatakse kivim massiivis, kobestatakse pinnast jne. Buldooserite üldehitus 1) Juhikabiin • Masina juhtimine • Automaatne käiguvahetus • Tööorganite juhtimine 2) Lõppülekanne 3) Siduri-/ pidurikoost 4) Mootor 5) Radiaator 6) Hüdromuundur 7) Hüdrosüsteem Tööorganid Hõlm, tõstesilinder, lõiketerad, Pikitõuketalad (risthõlm), pikitõuketalade asemel kasutatakse ka universaalset tõukeraami (pöördhõlm). Otstarbekalt eristatakse buldoosereid (liigitatakse) üldotstarbelisi ja eribuldoosereid. Üldotstarbelised buldooserid on kohased keskmistes pinnase- ja kliimatingimustes kõige enam esinevate pinnaste ja teiste materjalide kihiliseks lõikamiseks, kogumiseks ja teisaldamiseks.
- Komponentide metallistruktuur võib muutuda koormuste mõjul põhjustades väsimuskulumist. Vedeliku saastatus ja vesi pumpade laagreil on samuti kulumist suurendavad tegurid. Viskoossus [mm2/s] Aeroõli Temperatuur [°C] Sele 3.2 Viskoossuse sõltuvus temperatuurist 30 Tallinna Tööstushariduskeskus Töövedelikud - Pikad seisakuajad ja mittesobilikud Viskoossuse sõltuvus töörõhust
muutub ruumala kuni 5%. Viskoosus vedeliku omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Eristab ideaalseid vedelikke reaalsetest. Ideaalsetes vedelikes viskoossust ei arvutata. Laminaarselt liikuva vedeliku kihtide vahel tekib viskoossust põhjustatud hõõrdejõud, mida kirjeldab I Newtoni valem: , kus - hõõrdepinge erinevate kihtde vahel, - absoluutse viskoossuse tegur dünaamiline viskoossus (Pas), - kiirusgradient, A- kihtide vaheline pindala m2, - kinemaatiline viskoossustegur Mõlemad viskoossused olenevad vedeliku liigist, temperatuurist ja rõhust ning määratakse katseliselt viskosimeetri abil.vedeliku soojenedes viskoosus väheneb, rõhu tõustes suureneb. Kinemaatilist viskoossust saab arvutada J. Poiseulle' valemist. Kui vesi on 18°C siis võiks võtta =10-6 (m2/s). Küllastunud auru rõhk rõhk, mille juures hakkab vesi keema ja muutub auruks
vooluhulk püsiv, on vajalik kompressori poolt toodetava suruõhu vooluhulka reguleerida. Kompressori tootlikkust reguleeritakse nii, et töörõhk püsiks nõutavas piirväärtuste vahemikus. 2.3.1 Tootlikkuse reguleerimise moodused Tootlikkuse reguleerimist teostatakse: * kompressorist pneumosüsteemi väljastatava õhuhulga piiramisega, * kompressorisse juhitava õhuvoolu sulgemisega ja avamisega, * kompressori sisselaskeklapi lukustamisega avatud asendisse, * kompressori ajami pöörlemissageduse muutmisega, * kompressorisse juhitava õhuvoolu piiramisega, * kompressori ajami käivitamise ja seiskamisega. 2.3.2 Poolautomaatne reguleerimine 2.3.2.1 Kompressorist väljastatava õhuvoolu piiramine Kui rõhk pneumotorustikus või suruõhureservuaaris saavutab etteantud väärtuse, avaneb väljalaskeklapp ja liigne õhk juhitakse välja. Mittetagasivooluklapp väldib suruõhureservuaari tühjenemise (kasutatakse väiksemates pneumosüsteemides).
vooluhulk püsiv, on vajalik kompressori poolt toodetava suruõhu vooluhulka reguleerida. Kompressori tootlikkust reguleeritakse nii, et töörõhk püsiks nõutavas piirväärtuste vahemikus. 2.3.1 Tootlikkuse reguleerimise moodused Tootlikkuse reguleerimist teostatakse: * kompressorist pneumosüsteemi väljastatava õhuhulga piiramisega, * kompressorisse juhitava õhuvoolu sulgemisega ja avamisega, * kompressori sisselaskeklapi lukustamisega avatud asendisse, * kompressori ajami pöörlemissageduse muutmisega, * kompressorisse juhitava õhuvoolu piiramisega, * kompressori ajami käivitamise ja seiskamisega. 2.3.2 Poolautomaatne reguleerimine 2.3.2.1 Kompressorist väljastatava õhuvoolu piiramine Kui rõhk pneumotorustikus või suruõhureservuaaris saavutab etteantud väärtuse, avaneb väljalaskeklapp ja liigne õhk juhitakse välja. Mittetagasivooluklapp väldib suruõhureservuaari tühjenemise (kasutatakse väiksemates pneumosüsteemides).
mootoritel. Sõltuvalt tüübist jaotuvad GJM-id: hüls-, siiber-, jaotur- ja klappmehhanismideks. Klappmehhanism paikneb kas plokikaanes või mootoriplokis. GJM-e võib liigitada: 1) rippklappidega, 2) püstklappidega, 3) ülelaadimiseta, 4) ülelaadimisega. GJM-i klapiajameid võib liigitada alljärgnevalt: OV, SV, OHV, OHC, SOHC, DOHC ja TOHC. 26. Nukkvõlli tehniline iseloomustus ja valmistamise materjalid Nukkvõlli käivitab ajami abil väntvõll. Ülekanne on valitud selliselt, et väntvõlli kahe pöörde jooksul teeb nukkvõll (samuti kõrgsurvepumba nukkvõll) ühe pöörde. Nukkvõllil on niipalju nukke, kuivõrd mootoril on klappe. Nukkide asend vastab mootori tööjärjekorrale. Nukkvõll valmistatakse stantsimise teel süsinikterasest või valatakse hallmalmist. Nukkvõllil on olemas: a) võlli nukid klappide ja abiseadmete käitamiseks, b) laagritapid, c) mitmesugused käitushammasrattad (õlipump,
Kahetaktilist töötsükklit on üldjuhul võimalik saada tingimusel, et õhk on ennem silindrisse juhtimist kokku surutud(ressiiveris) 1.takt-töötakt(kolb ülevalt-alla) 2.takt-läbipuhumine(kolb alt-ülesse)komprimeerimine 5.Lastiseade - seadmekompleks, millega laevas tehakse kõik kaubalaadimiseks, lossimiseks ja ümberpaigutamiseks vajalikud tööd. Olenevalt laeva otstarbest võivad lastiseadesse kuuluda laadmastid, losspoomid,kraanad, konveierid, transportöörid, tõstukid, liftid, pumbad jms,horisontaalse lastitöötlusega laevade lastiseadesse kuuluvad ka pardaluugid ja rambid. 6.Tugipukk - tugipukk on ettenähtud töösilindrite või ka silindriploki sidumiseks alusraamiga. Keskmise- ja väiksema võimsusega mootorite karteri ,mis kinnitatakse alusraamile poltide abil. Suure võimsusega puhul on silindriplokk ja tugipukk valatud ühtsena malmist moodustatud plokk.Laeva diiselmootoritel (ristpeamootorid) valmistatakse tugipukk A-kujulistest tugedest, mis
Reduktorite tööpaaridest on kõige rohkem levinud tigu ja rull, tigu ja sektor, kruvi ja mutter,kruvi ja mutter koos hammaslati ja sektoriga, koonushammasrattad, hammaslatt ja tigu. Rooliajam tagab erinevad pöördenurgad ratastele. Ajam omakorda kannab jõu jhtratastele või poolraamile. Rooliajam võib olla: · Mehaaniline · Hüdrauliline · elektriline Mehnaanilise ajamiga rooli korral kandub jõud roolihoovalt käändhoovbadele roolitrapetsi kaudu. Roolitrapets on ajami osa, mille moodustavad käändhoovad ja tööpvarras. Trapets tagab juhtrataste pöördenurkade õige vahekorra. Rooliajami skeemid võivad olla erinevad: · ühe roolitrapetsiga · kahe roolitrapetsiga Kahe trapetsiga rooli nimetatakse liigendatud trapetsiga rooliks, ühega aga terviklikuks. Roolitrapets võib asuda: · eespool juhtsilda · tagapool juhtsilda Rooliratta ja mehhanismi paigutuse järgi jagunevad roolid: · ühtse mehhanismiga · lahutatud mehhanismiga
süsteemi nimetust, eeldusel, et süsteemi ja ümbruskeskkonna vahel ei ole muid vastastikmõjusid. Sel juhul puudub isoleeritud süsteemi ja väliskeskkonna vahel nii soojuslik kui ka mehaaniline vastastikmõju. Isoleeritud termodünaamiline süsteem võib olla ka üksikutest seadmetest ja seadmegruppidest moodustatud ning ümbruskeskkonnast isoleeritud süsteemi tunnustega kooslus. Näited: Materiaalselt avatud süsteemi näideteks sobivad turbiin, pump, ventilaator. Materiaalselt suletud on balloon, kolviga silinder. Termodünaamiline keha. Termodünaamilises süsteemis asuvat keha, mille vahendusel toimuvad termodünaamilised protsessid ning energialiikide vastastikune muundumine, nimetatakse termodünaamiliseks kehaks. Soojusjõuseadmetes on termodünaamiliseks kehaks aine, mis vahendab neis sisalduva või ülekantava energia muundamist tööks. Soojustransformaatorites on termodünaamiliseks kehaks aine, mille
jõuallika poolt töötab seade pumbana ja kui temasse juhitakse suure rõhu all olevat õli siis töötab ta mootorina. Pumbas muudetakse mehaaniline energia hüdrauliliseks. Põhiliselt kasutakse masinatel hammasratas- ja kolbpumpasid. Vähem on levinud siiber e. labapum- bad. Tööpõhimõte: Rootorpumbad on pöörlevate tööorganitega mahtpumbad. Imi- ja survepoolt lahutab tööorgan. Et klappe pole ja tööorgan pöörleb, ei ole inertsjõude, ning pöörlemissagedus võib olla suur. Pump ühendatakse otse mootoriga ning võtab vähe ruumi. Töövedelikuks on masinate puhul kas diisel- või industriaalõli. Pumba põhiparameeetrid: jõudlus Q; arendatav surve p, võimsus N Q = silindri töömaht x pöörete arv = V*n; Kus V - mootori töömaht, n pöörete arv Pumba ja mootori pöörete suhe e. hüdroajami ülekandearv on pöördvõrdeline nende töömahtudega. Hüdromootori poolt arendatav pöördemoment (Nm) valemiga: 1000 pVs
Õlide kohta kehtivad semad normid, millised kehtisid kütuste kohta. Tänabäeval kasutatavate õlide liigid on: mineraalõlid sünteetilisedõlid poolsünteetilised õlid VISKOOSUS: See on määrete tähtsaim omadus. Viskoosus oleneb temperatuurist, see tähendab temperatuuri tõustes viskoosus väheneb ja vastupidi temperatuuri langedes õli viskoosus suureneb. Liiga suur viskoosuse korral tekib olukord, kus pump ei suuda seda enam pumbata ja seda nimetataksegi pumpamise piiriks. Õli viskoosusest oleneb õli kiilu paksus laagrites. Ideaalne olukord oleks, kui õli viskoosus ei sõltuks temperatuurist vaid oleks konstantne. Õli viskoosuse sõltuvuse intensiivsus temperatuurist iseloomustatakse viskoosus indeksiga. [ν]. Mida suurem on viskoosusindeks [ν], seda vähem muutub õli viskoosus temperatuuri muutumisega. Laevamootorites viskoosusindeks jääb
Üldmõisted 1 Vektor suurus, mis omavad arvväärtust ja suunda. Mudeliks on geomeetriline vektor, mis on esitatav suunatud lõiguna. Vektoril on algus- ehk rakenduspunkt ja lõpp-punkt. Näiteks jõud, kiirus ja nihe. Skalaarid suurus, mis omab arvväärust aga mitte suunda. Mudeliks on reaalarv! Näiteks temperatuur, rõhk ja mass. 2 Tehted vektoritega vektoreid a ja b saab liita geomeetriliselt, kui esimese vektori lõpp-punkt ja teise vektori alguspunkt asuvad samas kohas. Liidetavate järjekord ei ole oluline. Kahe vektori lahutamise tehte saab asendada lahutatava vektori vastandvektori liitmisega, ehk b asemel tuleb -b. Vektori a komponendid ax ja ay same leida valemitega Vektori pikkuse ehk mooduli saab Pikkuse-nurga saab avaldada tead
AERODÜNAAMILINE TÕSTEJÕUD: lennukid püsivad õhus selle tõttu. Kasulik jõud, mis tõstab nt tuulelohe üles. Aerodünaamiline tõstejõud: kuna õhk on voolamisel võlvja profiiliga tiiva esiservast tagaserva poole erinevate teepikkuste tõttu sunnitud tiiva ülapinna kohal liikuma kiiremini kui kandepinna all, siis selliste voolamiskiiruste erinevuse tõttu tekib tiiva ülapinna kohalmadalam õhurõhk kui tiiva - alusel pinnal. 24. SISEHÕÕRDEJÕUD. VISKOOSSUS. LAMINAARNE JA TURBULENTNE VOOLAMINE. REYNOLDSI ARV. STOKESI SEADUS. NEWTONI VALEM SUURTE KIIRUSTE JAOKS. Vedeliku- või gaasikihte saab üksteise suhtes liikuma panna kui tahes väikese jõu abil. Kuid niipea, kui üks vedeliku või gaasikiht hakkab teise suhtes liikuma lõpliku kiirusega, tekivad nende kokkupuutepinnal tangentsiaaljõud, mis takistavad kihtide liikumist teineteise suhtes. Neid jõude nimetatakse sisehõõrdejõududeks
Sekundaarenergia - see milleks primaarenergia muudetakse(soojus, elektrienergia jne) Energia liigid: 1) Mehaaniline energia (pot. Energia, kin. Energia, helienergia) 2) Soojusenergia 3) Keemiline energia 4) Elektromagneetiline energia (magnetvälja, kiirguse ja elektrivälja energia) 5) Tuumaenergia 6) Gravitatsioonienergia Taastuvad energiavarud: päikese, puit, hüdro, tõusude mõõnade, biomassi Taastumatud energiavarud: fossiilsed kütused 5. Põhimõisted termodünaamikas Termodünaamilise süsteemi all mõistetakse kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga energeetilises vastumõjus. Väliskeskkonnaks nimetatakse termodünaamilist süsteemi ümbritsevat suure mahutavusega keskkonda, mille olekuparameetrid (N: temperatuur, rõhk jne.) ei muutu, kui süsteem mõjutab seda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil.
Sekundaarenergia - see milleks primaarenergia muudetakse(soojus, elektrienergia jne) Energia liigid: 1) Mehaaniline energia (pot. Energia, kin. Energia, helienergia) 2) Soojusenergia 3) Keemiline energia 4) Elektromagneetiline energia (magnetvälja, kiirguse ja elektrivälja energia) 5) Tuumaenergia 6) Gravitatsioonienergia Taastuvad energiavarud: päikese, puit, hüdro, tõusude mõõnade, biomassi Taastumatud energiavarud: fossiilsed kütused 5. Põhimõisted termodünaamikas Termodünaamilise süsteemi all mõistetakse kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga energeetilises vastumõjus. Väliskeskkonnaks nimetatakse termodünaamilist süsteemi ümbritsevat suure mahutavusega keskkonda, mille olekuparameetrid (N: temperatuur, rõhk jne.) ei muutu, kui süsteem mõjutab seda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil.
11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua tõe täide sügavusse. E
..4,0 -161,5 Etaan 3,0...12,5 -88,3 Propaan -104 2,2...9,5 -42,1 Butaan -60 1,9...8,5 -0,5 Bensiin <- 40 1,4...7,6 7 Diislikütus 56...80 0,6...6,5 Vedellaste iseloomustab ka viskoossus, mis eelkõige mõjutab vedellastide pumbatavust. Kui kahe vedelikupinna vahekaugus on dx ja nende pindade kiiruste vahe dv, siis pinnal A väljendub laminaarset liikumist alalhoidva jõu suurus valemiga dv F = A . dx Jõu F väärtus on iga vedeliku jaoks isesugune ja seda nimetatakse dünaamiliseks viskoossuseks. Dünaamiline viskoossus sõltub vedeliku molekulide koostisest ja temperatuurist. Temperatuuri tõustes viskoossus väheneb ja vedeliku voolamiskiirus kasvab
Osmoos (mõiste, seletus). Osmoosi mõju polümeerpinnetega metallide korrosioonile vees ja pinnastes. Näited. Vedelikud on ained ja materjalid, mis voolavad tavatingimustel raskusjõu mõjul; saadakse gaaside jahutamisel ja kokkusurumisel ning tahkete ainete kuumutamisel või lahustamisel; ei oma kindlat kuju, kuid omavad kindlat mahtu. Kokkusurutavus on väga väike, selleks on vaja väga suurt rõhku. Voolamine on osakeste ühesuunaline liikumine raskusjõu mõjul üksteise ja pinna suhtes. Viskoossus on vedelike omadus takistada osakeste liikumist üksteise suhtes, määratakse vedeliku välja voolamise kiirusega anumast läbi peenikese toru. Temperatuuri tõusuga viskoossus väheneb. Voolamist ja viskoossust mõjutavad osakeste vahelised jõud, kuju, struktuur ja mass. Pindpinevus : on jõud, mis rakendub vedelike pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljastpoolt tasakaalustamata
TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA SISSEJUHATUS Termodünaamika on teadus energiate vastastikustest seostest ja muundumistest, kus üheks komponendiks on soojus. Tehniline termodünaamika on eelmainitu alaliigiks, mis uurib soojuse ja mehaanilise töö vastastikuseid seoseid. Tehniline termodünaamika annab alused soojustehniliste seadmete ja aparaatide (näiteks katelseadmete, gaasiturbiinide, sisepõlemismootorite, kompressorite, reaktiivmootorite, soojusvahetusseadmete, kuivatite jne.) arvutamiseks ja projekteerimiseks. Tehniline termodünaamika nagu termodünaamika üldse tugineb kahele põhiseadusele. Termodünaamika esimene seadus on energia jäävuse seadus, rakendatuna soojuslikele protsessidele, teine seadus aga määrab kindlaks vahekorra olemasoleva soojuse ja temast saadava mehaanilise töö vahel, st määrab kindlaks soojuse mehaaniliseks tööks muundamise tingimused. Termodünaamika kui teadus hakkas hoogsalt arenem
kasutustingimusi, kasutamise eesmärki, võimalikke kõrvalmõjusid. Pmst kõike aine kohta peab pakend või saatedokument ütlema. Ära peavad olema märgitud ka aine mingid iseloomulikud omadused, mis ei liigitu eelnevate asjade alla. Nt. Mürgise aine korral oleks mõistlik märkida ohtlik. Vesilahuste peamised omadused sertifikaadis on välimus, värvus, olek, pH, kontsentratsioon, strateegilised temperatuurid (sulamis-, keemis- jne), tihedus, viskoossus, riskid (põleb, plahvatab) 6. Aatomi, elektroni, molekuli, iooni, valemi, mooli, faasi ja süsteemi mõisted ja sisu, näited. Hapete ja aluste teooria, hapete ja aluste tugevuse ja reaktsioonivõime mõiste, näited. pH mõiste, näited. pH arvutamine prootonite kontsentratsioonist ja vastupidi. Aatom - keemilise elemendi väikseim osake, mis koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. Tal on elemendile omased keemil. omadused.
Selliseid sertifikaate toodetega kaasa ei anta. Kui on vaidlused, avariid, materjalikahjustused, siis tuleb kindlaks teha, kas materjal vastab sertifikaadile, mis oli selle materjalipartiiga kaasas! SERTIFIKAATIDE TÜÜPSISU: 1. Agregaatolek normaalrõhul ja toatemperatuuril (tahke, vedel, gaas). 2. Värvus silmale nähtava spektri ulatuses. 3. Tahke aine korral osakeste kuju, suurus, fraktsiooniline koostis, osakeste pinna iseloomustus. 4. Vedelike korral: viskoossus erinevatel temperatuuridel, lahuse korral kontsentratsioon, pH. 5. Tihedus 6. Sulamis ja keemistemperatuur. Looduslikus vees on Ca2+ + Mg2+ sisaldus 5,2 mmoldm-3, HCO3- sisaldus 4,0 mmoldm-3, kui palju võib moodustuda katlakivi viiest kuupmeetrist veest (katlakivi koostiseks võtta CaCO3)? n((CaCO3) = 10,0mol M(CaCO3) = 100 g/mol m=nM m = 10,0 100 = 1000 g CaCO3 e viies m3 vees. 6
m = Va 0 ×pa/p0 indikaatordiagrammi igal silindril eraldi. pa on õhu rõhk silindris täiteprotsessi lõpul, Kahetaktilise mootori täiteaste: Keskmise ja kiirekäigulistel mootorite inditseerimisel mehaanilist p0 atmosfäri rõhk. v 2takt= v(1- s.) . indikaatorit tema ajami inertsist tuleneva ebatäpsuste tõttu pole pa praktilised väärtused : 0,8...0,9 bar.( kiirekäigulistel 0,88...0.9 ) Täiteastme praktilised väärtused : kasutada võimalik . Kiirekäiguliste mootorite inditseerimisel Mida suurem on rõhu langus (p = p0 - pa ), seda puudulikumalt 4-taktilistel kiirekäigulistel 0,75...0,85 kasutatakse tänapäevaseid elektroonseid diagnostika aparaate nagu silinder täitub
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
